käitumisreegel. Õigusnorm annab antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjale subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile. Subjektile on lubatud, keelatud või kohustatud käitumine. Normi rikkujat karistatakse. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu 1)hüpotees normi kehtivuse tingimus. Tingimus, mille olemasolul kaasneb tagajärg, määratakse normi rakendaja poolt (tingimus) 2)dispositsioon vajalik käitumine, normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul (tegu) 3)sanktsioon riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispersiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul (karistus) 4. Õigusharu õigusnormide kogum, mis moodustab õigussüsteemis iseseisva osa ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (tööõigus, perekonnaõigus)
mõtteviisiks ja nägi selles nii-öelda omaette filosoofiat, mis eitab aktiivselt igasuguse teadmise võimalikkust. Ta rajas terve filosoofide koolkonna, kes said tuntuks skeptikuina, ja neile iseloomulikku süstemaatilist, kõikehõlmavat filosoofiat skeptitsismi nimetatakse tänini mõnikord pürronismiks. Nii Pyrrhon kui ka Phliuse Timon (u 320-230 eKr), kes oli Pyrrhoni üks õpilastest, esindavad nn vanemat skepsist antiikses filosoofias. Pyrrhon oli sellise kahtlusprintsiibi rakendaja, kes asetas kõik kahtluse alla ega tahtnud tunnistada mingit kindlat lähistki inimlikule tunnetusele ning järelemõtlemisele. Tema elust ja isikust on teateid üsna napilt. Naasnud Aleksandri sõjaretkelt, millest osa võttes olevat jõudnud India piirini, asutas ta oma kodulinnas Elises filosoofilise õppeasutuse, mille eesotsas ise seises surmani. Näib, et õppeasutusel ei olnud erilist menu. Teada on, et Pyrrhon ise midagi pole kirjutanud ja
Aarnio) – Rõhutamine. Confidential SORAINEN – 5/13 – Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet – üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja. Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17 Locus standi - Õigusnorm enne kohut
Aarnio) Rõhutamine. Confidential SORAINEN 5/13 Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja. Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17 Locus standi - Õigusnorm enne kohut
Milliseid ettevõtjaid tooksite eeskujuks teistele? Ettevõtluse Auhind- on riigi kõige väärikam auhind, mis loodud parimate ettevõtjate tunnustamiseks.[8] Viimaste aastate ettevõtluse auhinna konkursi võitjad: Ettevõtluse Auhinna 2014 võitjad MP ja Partners Engineering OÜ - Aasta Uuendaja 11 Loodusvägi OÜ - Aasta Piirkonna ettevõte Top Marine OÜ- Aasta Eksportöör La Muu OÜ – Aasta Disaini Rakendaja ABB AS - Aasta Välisinvestor Ettevõtluse Auhind 2013 võitjad Estanc AS - aasta uuendaja Tartu Mill AS - aasta eksportöör Aqva Hotels OÜ - aasta piirkondlik ettevõte Rake AS - aasta kasvuettevõte Kühne+Nagel AS - aasta välisinvestor ning Ettevõtluse Auhind 2013 peaauhinna võitja. 2012 – PKC Eesti AS (parim välisinvestor) 2011 – Fortumo OÜ (parim eksportöör) 2010 – Ericsson Eesti AS (samuti parim välisinvestor) 2009 – VKG Oil AS (samuti parim eksportöör)
normatiivne kehtestamine. Seda on vaja, et vältida arusaamatusi, eksimusi, vaidlusi ja konflikte nende realiseerimisel ning tagada “ettenähtud tegude ja ootamatutele sündmustele reageeringute kindlat predikteeritavust”. (Rosentau 2004, Rosentau 2004, lk 292). Käitumise õigusliku reguleerimise mehhanism tugineb selle, et vajadusele (midagi reguleerida) vastab mingi otstarbekas vahend, mis omakorda tekitab või tingib tagajärgi (nn funktsionaalseid efekte), mis vastavad vahendi rakendaja ja kasutaja eesmärkidele. Sotsiaalse reguleerimise funktsioon (otstarve) ja seetõttu oluline omadus on rahuldada mingit konkreetset vajadust – tekitada vajadust rahuldav efekt. (Rosentau, 2004, lk 292) Õiguse puhul on oluline, et käsitletuna lahus materiaalsetest teostistest, on see (st õigus) vahend inimese vajaduste rahuldamiseks, “mille ainus materiaalne väljendusvorm on kiri või
õiguse normidest; põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 22. Õigusnorm on alati abstraktse mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud.
29 Määratletuse astme järgi eristatakse sanktsioone: 1. Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit 2. Suhteliselt määratletud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3. Määratlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada.30 26 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 47. 27 lbid.: 47. 28 lbid.: 47. 29 Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, lk 101. 30 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 48. 10 Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse: 1
tähendusest ja grammatikareeglitest. 1. Mida tähendab õiguse süstemaatilis-loogiline tõlgendamine? Selgita! Uuritakse seaduse normide omavahelist seost 1. Mida tähendab õiguse ajalooline tõlgendamine? Selgita! Uuritakse seaduse eesmärki selle väljaandmise hetkel ja tekkelugu 1. Mida tähendab õiguse objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine? Selgita! Uuritakse seaduse mõtet ja otstarvet, mida peab seaduse rakendaja arvestama ja silmas pidama nt hea usu põhimõtte kohaldamine riigikohtu lahendites 1. Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse? Selgita! Tegemist on olukordadega kui me teatud elulistele asjaoludele ei leia vastavaid abstraktsed faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Lüngad jagunevad: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest
Kristeva, Julia - bulgaaria päritolu Prantsusmaa filosoof, kirjanduskriitik, psühhoanalüütik, semiootik, käsitlus oma ja võõra problemaatikast - vaatleb inimesele omaseid "oma" ja "võõra" piire erinevatel bioloogilise, psüühilise ja ühiskondlik-kultuurilise elu tasanditel. Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi - kus "oma" ja "võõra" piir hägustub - erinevaid vorme. Lévi-Strauss, Claude - prantsuse antropoloog, strukturalistliku meetodi rakendaja etnoloogias, Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Uuris ka müüdi struktuuri ja kasutas selleks binaarseid opositsioone. Lévi- Straussi järgi töötab inimaju alateadlike binaarsete opositsioonide põhimõttel. Taolised universaalsed kahest liikmest koosnevad vastandused ilmnevad sugulussüsteemides, müütides ning mujalgi kultuuris. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi ja peab inimkonna suurimaks väljakutseks hoida kultuurilist mitmekesisust.
vastased. Veski tähtsus eesti keelekorralduse ajaloos: eesti kirjakeele ühtustamine, suutis eesti sõnavara (eriti oskussõnavara) rikastada. Tõi ulatuslikult juurde tuletisi, liitsõnu, murdesõnu. Haruldasemate sõnaloomeviiside rakendamine – otse ehk nulltuletus (pärgmana, tõdema) ning tagasituletus (ajendama > ajend, eelistama > eelis, tõendama > tõend. • Johannes Aavik – eesti kirjakeele sõnavara ja grammatika arendaja, keeleuuenduse algataja, teoreetik ja rakendaja. Keelt tuleb parandada kõigi vahenditega, kuni päris tehislikeni välja. Eesti keele arendamine niisama rikkaks kui vanad kultuurkeeled. 1. Otstarbekohasus, millele alluvad rikkus; selgus ja täpsus; lühemus; kergeõpitavus ja -omandatavus. 2. Ilu, sellele alluvad: häälikuline kõlavus ehk eufoonia; lühemus; stiilis-psühholoogiline ilu. 3. Omapärasus, millele alluvad: analoogiavormide asemel häälikuseaduslikud vormid;
438. bankruptcy proceedings pankrotimenetlus 439. reorganisation proceedings saneerimismenetlus 440. declaration of death of a person inimese surnuks kuulutamine 441. challenging the decisions of a bailiff vaidlustama kohtutäituri otsuseid 442. freedom to dispose vabadus käsutada 443. publicity of proceedings menetluse avalikkus 444. impartial leader of proceeding erapooletu menetluse läbiviija 445. implementer of law seaduse rakendaja 446. mediator lepitaja 447. biased judge erapoolik kohtunik 448. removal of a judge kohtuniku eemaldamine 449. petition of challenge taandamise taotlus 450. withdraw an action hagi tagasivõtmine 451. admit the claim tunnistama nõuet 452. substantive law materiaalõigus 453. judge sitting alone üksik kohtunik 454. preparatory decisions eelotsus 455. assistent judge kohtunikuabi 456. minutes protokoll 457. file kohtutoimik 458
määratlemata sanktsioone. 1) Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon ei näita rakendavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht-ja alternatiivseteks sanktsioonideks. 1) Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi , mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise(õigusrikkumise) eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida
- kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest;
määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Oma sisult seisneb õiguse rakendamine individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine). Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormi elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures kõiki asja aspekte. Õiguse rakendamise protsess: · asjaolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) · õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele · kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine
õigustavad(antakse õigus sooritada mingeid tegusid) 21. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis. NORMATIIVAKT ehk ÜLDAKT – seadused, määrused, dekreedid Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitmismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see kätimismudel ette on nähtud.Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust(õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust. Karistusõiguses on kõige olulisemal kohal sanktsioon. Sõnastatud keelatud käitumine. VÄLJENDAMISVIISID: 1.Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2
arvutite abiga. Vanim seda liiki on kartograafia, kuid seda tõrjub välja GIS projekteerimine ja kasutamine. Viimase aja saavutuseks on kaugseire aero ja kosmosefotod. Geo didaktika koolides teabe edasiandmine. Rahvastiku- ja maj statistika kõik rakendused on passiivsed. teave küll viiakse inimeseni, kellel seda võiks vaja olla, kuid kas ja kuidas see inimene teavet ka tegelikult kasutab, milliseid otsusi ta selle alusel teeb, pole enam rakendaja asi. Igasuguseks otsustamiseks on tarvis näha tagajärgi ja arenguid ette . Mõnikord on see päris raske ja eeldab teaduslike teadmiste ja oskuste kasutamist. Siis ongi tegemist rakendustega, mida nimetatakse ekspertiis ja prognoos. Geograafiline ekspertiis ja prognoos on esialgu veeI tagasihoidlikud rakendused ja vastavad rakendusteadused (mis tegeleksid sellega, kuidas nimelt teha haid ekspertiise ja prognoose) pole veel välja arenenud.
võtta. - § 41 lg 3: kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt, salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavolitseja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi tagasi oma valdusesse võtta Õigustatud omavoli võib olla suunatud ka isiku vastu, kes pole küll omavoli tarvitanud, kuid kes on omavoli rakendaja pahauskne valdusjärglane. Omaabi rakendaja ei tohi eksida rünnatava isiku tegevuse omavolilikkuses või valduse pahausksuses. Kui omaabi rakendaja selles eksib, on tema käitumine siiski õigusvastane. AÕS §-s 41 sätestatud omaabi on samal ajal tegutsemine hädakaitseseisundis ja seetõttu ei tohi ületada hädakaitse piire. Hilinenud omaabi on samuti õigusvastane. Näide: A varastab B-lt jalgratta. B näeb ratast kahe nädala jooksul. Kui ta nüüd selle
õigus on: Riigikogu liikmetel; Riigikogu fraktsioonidel; Riigikogu komisjonidel; Vabariigi Valitsusel; Vabariigi Presidendil Põhiseaduse muutmiseks. Riigikogul on õigus kooseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. 74. Õiguse tõlgendamise olemus: Tõlgendamine on tegevus, mille abil muudab tõlgendaja tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendaja seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Seaduse teksti täpne tähendus on alati problemaatiline. Tegemist on nn. Erialakeeles formuleeritud lausetega, mis võivad oluliselt erineda käibekeeles üldtunnustatud sõnade ja tervete lausekonstruktsioonide tähendusest. Õnneks on paljud tähtsamad õiguse mõisted seaduses endas määratletud legaaldefinitsioonide kaudu. Näiteks: õigus- ja teovõime, tehing, ametiisik, haridus jne
seadus otsest ja selget juhist. Seaduse lünka võib kohtunik täita, lähtudes seaduse otstarbest ja seadusandja reguleerimisplaanist. Seejuures peab ta lünga täitmist põhjendama. Kui õigusnorm puudub, ei saa seda tõlgendada. Sel juhul on tegemist lüngaga õiguses. Mingit otsustamist vajavat valdkonda ei ole reguleeritud seadusandluses. Lünk võib olla näiv – seadusandja polegi planeerinud küsimust reguleerida. Täitmine - õiguse rakendaja, lähtudes seaduse üldisest mõttest ja eesmärgist, piirab normi regulatiivset ulatust ja teeb erandi printsiibil “ebavõrdset ei saa kohelda võrdselt”. 47. Millised on normianaloogia rakendatavuse tingimused TsÜS § 4 järgi? Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile
Teise loovust soodustava tingimusena potentsiaal. Loomingulises toob Csikszentmihalyi esile mõttekaaslaste kollektiivis on tähtis koht andekal ideede olemasolu. Loova ande väljaarenemiseks generaatoril, kes ei peagi suutma ise peab inimesel olema oma oma ideid ellu viia, seal peab olema uute ,,väli" (field) inimesed, kes mõistavad ideede oskuslik praktikasse rakendaja ja teda ja tunnevad hästi ala, millega ta võib-olla keegi veel, näiteks inimene, kel tegeleb. Peab olema vähemalt üks sõber, on arenenud huumorimeel, mis aitab kellega saab oma mõtteid jagada. kollektiivis pingeid leevendada. Head muusikud kerkivad esile seal, kus Mille järgi tunneme ära on arenenud muusikapublik ja oma loova inimese?
kasutamise keeld. 4) Varalise mõjutamise vahend - rahaline karistus, rahatrahv, varaline karistus, vara konfiskeerimine, kahju heastamine. 5) Organisatsioonilise mõjutamise vahend - organisatsioonist välja heitmine, ametist vabastamine. 33. Juriidilise vastutuse tunnused ja vastutuse alused: Tunnused: 1) Seos riikliku sunniga 2) Aluseks õiguse rikkumine 3) Sunni rakendaja peab olema pädev organ 4) Juriidilisele vastutusele võtmine sisaldab ka ühiskondlikku hukkamõistu Alused on seaduses ettenähtud korras tuvastatud juriidlilised faktid ning sellele vastav konkreetne subjekti määratud juriidlise vastutuse liik ja määr, mis vormistatakse üksikaktiga. 34. Juriidilise vastutuse liigid ja vastutusest vabastavad asjaolud: Liigid: 1) Sõltuvalt juriidilist vastutust kohaldavast organist a) kohtulik
1 näide Eesti klassitsistlikust arhitektuurist: * Tartu raekoda. 4) Too välja klassitsistlikule maalikunstile omaseid jooni: * Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid, * vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, * klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. 5) Iseloomusta Jaques Louis Davidi elukäiku ja loomingut ning nimeta kolm tema kuulsamat maali (illustratsioonid lk 192 ja 194) Kõige järjekindlam klassitsistlike printsiipide rakendaja, kuigi oli prantsuse maalikunstnik. David oli kunstnik, kes reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. Jacques Louis David (1748-1825). Varasemal ajal maalis rokokoo vaimus, kuni aastal 1784 lõi suurt vaimustust äratanud töö ,,Horatiuste vanne" maal kujutab stseeni antiikajaloost, ühe perekonna kangelaslikku võitlust teise perekonnaga. Tüüpiliselt klassitsistlik on siin sümmeetriline kompositsioon, lineaarplastiline
palju energilisemalt konkurendi kulude vähendamisele kui reklaami suurendamisele. 266. Konkurentide strateegiate selgitamine 267. 268. Mida enam ühe ettevõtte strateegia sarnaneb teise ettevõtte strateegiaga, seda enam ettevõtted konkureerivad. 269. Konkurentsistrateegiad: 270. 1) eristumise strateegia nt lisaväärtusteks on teeninduse kvaliteet, müügijärgne hooldus, konsultatsioon vmt 271. 2) kulude juhtimise strateegia rakendaja on tegevusharu kõige väiksemate kuludega tootja, kelle eelis peitub suures turuosas või odava toorme ostmise võimalu- ses; 272. 3) kontsentreerumise strateegia ettevõte keskendub turunisile, pakub kvaliteetseimat teenindust; eelduseks on kõrgkvaliteediliseks teenindamiseks vajaminevad teadmised ja oskused; 273. 4) innovatsiooniline strateegia pakkuja toob turule järjest uusi, tarbijavajadusi paremini rahuldavaid tooteid 274
Kui see tõesti nii on, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist: Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. Esimene staadium on faktiliste asjaolude analüüs. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. Õiguse rakendaja Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena.
· Distsiplinaarsanktsioonid töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast 22. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel:
asjadele. Seadusest kinnipidamine on kõige otstarbekohasem tee. b. Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. 4. Õiglane – õiglus on moraali kategooria. Õiglane on niisugune õiguse rakendamise otsus, mis on õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui selles otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus antud lahendi õiglases iseloomus. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. Õiguse rakendamise aktid. Õigusnormi rakendamisega luuakse konkreetsel isikul või organisatsioonil uued õigussuhted, st tekivad uued õigused ja kohustused, mille tekkimise aluseks on kompetentse riigiorgani akt.
Staadiumid: 1. Isik, kes peab õigust rakendama, peab välja selgitama kõik situatsiooni kohta tähtsust omavad asjaolud. 2. Õigus normi valimisel peab mõtlema, kas see õigus norm on üldse olemas, mis reguleerib seda situatsiooni. Peame veenduma, kas see norm kehtib või mitte. Äkki on selline situatsioon, kus lahendatakse kahte õigus normi üheaegselt. 3. Tuleb mõista, mis see õigus norm tahab öelda, mis on selle sisu. Tegevus mille abil õigusnormi rakendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigus normi teksti arusaadavaks. 4. Kompetentse organ või ametiisiku poolt lõplik seisukoht lahendamisel olnud asjas. Edasi rakendamisakti koostamine ehk kirjalikult väljendamine. Akti vormistamine seadusega ettenähtud kujul. 42. Õigusaktide tõlgendamise mõiste. Tõlgendamise viisid ja võtted. Õiguse tõlgendamise vajadus tuleneb sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad
kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest;
vastuolulised. Nt me leiame õiguskorrast sarnased abstraktsed faktilised koosseisud, kuid õiguslikud tagajärjed eri normis analoogiliste koosseisude puhul on erinevad. Subsumeerimise teel jõuame kahe õigusnormini, tegelikkuses juhtunu sobib hüpoteesi alla paigutada, olukord on sarnane või koguni samane, kuid õiguslikud tagajärjed on erinevad. Ka see situatsioon nõuab lahendamist ja õiguse rakendaja peab oskama ka selle situatsiooni lahendada ja peab jõudma õigusele vastavale lahendusele. Sellise olukorra lahendamine peab taas viima olukorrani, kus norm ei ole ühetähenduslik ja nõuab tõlgendamist. Õigusnormi valikule järgneb normi tõlgendamine. TÕLGENDAMISE OLEMUS Tõlgendamise põhjustab see, et õiguskord ei ole täiuslik. Õiguskord ei saa kunagi olla täiuslik. Me tahame näha seda ideaalsena, kuid seda ta ei ole. Õiguskord muutus ebaülevaatlikuks
reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem, et seaduse eesmärk realiseeruks kõige täielikumalt Õigluse on õigust saatnud tema tekkimisest alates. Õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus 5. Millistele nõuetele peavad vastama õiguse rakendamise akti rekvisiidid ja struktuur? Oma sisulisele ja vormilisele mitmekesisusele vaatamata peab iga õiguse rakendamise akt andma vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Milline organ on akti väljastanud 2. Millal akt on väljastatud 3. Kus akt on väljastatud 4. Millise konkreetse isiku kohta see akt on antud 5
· Maa-arhiiv (Landesarchiv) sisemine haldus, maksumajandus, kohtud. 19. sajandi algusega, mis seostub Napoleoni sõdadega ning mis tõi kaasa riigikeste arvu languse, käis kaasas ka tohutu ajaloobuum, rahvusliku eneseteadvuse plahvatuslik kasv, massiline ajalooseltside teke. Saksamaa arhiivinduse suurkuju Leopold von Ranke (17951886) Preisi TA liige, Berliini ülikooli professor ja aastast 1841 Preisi riigi ametlik historiograaf, allikakriitilise meetodi silmapaistev arendaja ning rakendaja, initsiatiivil tõusis plahvatuslikult arhiivide osakaal/tähendus ajaloo uurimisel. Ranke: Ajaloolane, kes ei tööta aastas 300 päeva arhiivis, diskvalifitseerub! Sellest kujunes saksa ajaloolase professionaalsuse määratlemise reegel. Varasem seisukoht oli olnud: arhivaar ei tohi tegeleda ajaloo uurimisega! Arhiivinduse teooriat ja praktikat arendasid edasi mitmed Ranke õpilased: · Nt arhiivide eraldumine raamatukogust. 1862 Wilhelm Wattenbach esines tööga
vastavale dokumendile. (töö algusaeg, lõuna jne) 12) Viide kollektiivlepingu(te)le, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Tüüptingimused töölepingus Tüüptingimus on lepingutingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või tingimus, mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimuse rakendaja kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole võimeline seepärast mõjuatama tingimuse sisu. Eeldatakse, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud. Tüüptingimuse tunnused: - Tingimus on eelnevalt välja töötatud kavatsusega kasutada seda tulevikus sõlmitavates lepingutes; - Lepingupooled pole seda tingimust muul põhjusel eraldi läbi rääkinud; Tüüptingimuse tühisus (VÕS $ 42)
hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madal inflatsioon viisid 1996.a. majanduse kasvutempo üles 3,9%-ni, kuid 1997.a. alates on Jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus- ja kinnisvarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse. Andekas EL- i ja USA ideede rakendaja. Ettevõtluse ülemaailmne levik, sh. tehased EL- i ja USA peamistel turgudel. Haldus- ja tootmistehnika püsib maailmas esirinnas. Vertikaalselt integreerunud, omavahel koostööd arendavad firmad takistavad välisfirmade pääsemist Jaapani turule. Väga suur sõltuvus naftaimpordist. Rahvusvaheliste pingete allikaks on tohutu suur väliskaubanduse ülejääk. Rahandust koormab halbade laenude suur osa. Jaapan
senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni. Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada 39. Tõendid õiguse rakendamise protsessis Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormi elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures lahendatava juriidilise asja aspekte. Õigusnormi rakendamine staadiumiteks tähendab seda, et ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmiseta, sest staadiumide loogiline järjestus tagab rakendamisprotsessi ratsionaalsuse ja efektiivsuse. esimene staadium – faktiliste asjaolude analüüs, mis ja kuidas toimus, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga
vastavale dokumendile. (töö algusaeg, lõuna jne) 12) Viide kollektiivlepingu(te)le, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Tüüptingimused töölepingus Tüüptingimus on lepingutingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või tingimus, mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimuse rakendaja kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole võimeline seepärast mõjuatama tingimuse sisu. Eeldatakse, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud. Tüüptingimuse tunnused: - Tingimus on eelnevalt välja töötatud kavatsusega kasutada seda tulevikus sõlmitavates lepingutes; - Lepingupooled pole seda tingimust muul põhjusel eraldi läbi rääkinud; Tüüptingimuse tühisus (VÕS $ 42)
// Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama
tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Liigid: diskretsioon jaguneb kaheks: · Otsustusdiskretsioon st on valida, kas üldse otsust teha · Valikudiskretsioon st valida mitme võimaliku õigusliku tagajärje vahel Määratlemata õigusmõistega on teatavasti tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks. Enne normi kohaldamist tuleb ametnikul anda õigusaktis sisalduvale määratlemata õigusmõiste sisule piirid ja mõõdetavad tunnused, et seda oleks võimalik seostada konkreetsete eluliste asjaoludega. Enim tuntud määratlemata õigusmõiste on avalik huvi. KAALUTLUSÕIGUSE TEOSTAMINE Põhimõtted: kaalutlusõiguse teostamisel on oluline silmas pidada: · volituste piire st õiguslike tagajärgede võimalusi, mida seadus ette näeb
Olemas kindel rahastamine riigieelarvest, ent sellele lisanduvad rahastused teiste ministeeriumide eelarvetest ja ravikindlustuse eelarvest, horisontaalne planeerimine ja elluviimine Riiklikul strateegial on oma intersektoraalne nõukogu – sinna kuuluvad erinevate ministeeriumide ja organisatsioonide esindajad – nõuandev organ Sotsiaalministeeriumile Tervise Arengu Instituut – riiklike strateegiate elluviimise eest vastutav asutus, s.h. Euroopa jt rahade rakendaja Eestis Riiklikud tervisestrateegiad •Lapse õiguste tagamise strateegia •Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005- 2020 •Rahvastikupoliitika aluste elluviimise strateegia 2005-2008 •Riiklik HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006 – 2015 •Arengukava “Eesti Toit” 2006-2008 •Liikumisharrastuse strateegiline arengukava 2006-2010 •Riiklik vähistrateegia aastateks 2007-2015 •Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012
õigusnormidega. Printsiipide ja normide seotus lähtub sellest, et printsiibid toetuvad vastavatele PS normidele. Samas on printsiibid aluseks normide põhjendamiseks ja tõlgendamiseks. PS printsiibid on olulised nii seadusandjale kui õiguse rakendajale. Seadusandja jaoks on nad mõõdupuuks seaduste sisu kindlaksmääramisel ja normide õiguspärasuse saavutamiseks. Seadusandjal on õigus ja kohustus konkretiseerida PS printsiipi vastavates normides. Õiguse rakendaja jaoks on printsiibid alusmaterjaliks normide tõlgendamisel. Nad aitavad sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip. Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi.
õigusnormidega. Printsiipide ja normide seotus lähtub sellest, et printsiibid toetuvad vastavatele PS normidele. Samas on printsiibid aluseks normide põhjendamiseks ja tõlgendamiseks. PS printsiibid on olulised nii seadusandjale kui õiguse rakendajale. Seadusandja jaoks on nad mõõdupuuks seaduste sisu kindlaksmääramisel ja normide õiguspärasuse saavutamiseks. Seadusandjal on õigus ja kohustus konkretiseerida PS printsiipi vastavates normides. Õiguse rakendaja jaoks on printsiibid alusmaterjaliks normide tõlgendamisel. Nad aitavad sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip. Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi.
konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit. Nt ennistavad sanktsioonid (taastada endine olukord), absoluutseid meetmeid sisaldavad sanktsioonid (lepingu kehtetuks tunnistamine, surmanuhtlus, eluaegne vangistus). 2. Suhteliselt määrateltud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3. Määratlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. Tänapäeva arenenud riikide õigussüsteemides määratlemata sanktsioone ei kasutata. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht-, liit- ja alternatiivseteks sanktsioonideks. 1. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. Nt kirjavahetuse ja sidevandi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest karistatakse rahalise karistusega. 2
Tsviilõiguslik mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest * Jagatakse määratuse astme järgi. Absoluutselt määratletud kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit Suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik Määratlemata ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada * Jagatakse struktuuri järgi. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonile vaid ühte neist 1
piires, mis on seadusega ära määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Oma sisult seisneb õiguse rakendamine individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine). Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormi elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures kõiki asja aspekte. Õiguse rakendamise protsess: · asjaolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) · õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele · kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine
1. seos riikliku sunniga, see on sanktsiooni kohaldamise vältimatus. Sanktsioonid võivad olla: õigusttaastavad, see on suunatud tekkinud kahju hüvitamisele või rikutud õiguse tunnistamisele karistavad , see on õiguserikkuja suhtes kohaldatavad mõjutamisvahendid 2. aluseks on õigusrikkumine, see on vastav juriidiline koosseis, kus subjekti väline käitumise akt ja tema tahe langevad kokku 3. sunni rakendaja on seadusega määratud pädev organ, kelle jurisdiktsooni alla vastavat liiki juriidilise vastutuse kohaldamine kuulub 4. juriidilise vastutuse võtmine sisaldab peale subjekti isiklikke õiguste ja vabaduste piiramise, varaliste kohustuste panemise ning organisatsiooniliste sanktsioonide ka moraalset sundi. Viimane võib realiseeruda vastutusele võetud subjekti suhtes väga paljudes ühiskondlike suhete sfäärides tema ühiskondlikke, majanduslikke või isiklikke võimalusi piiravalt.
Eristuvad olemasolevad oskused ja toimimisviisid ning väärtused ja normid. 16 · Keerukus ehk millises ulatuses peetakse innovatsiooni raskesti mõistetavaks ja kasutatavaks. Üldiselt võetakse kiiremini kasutusele innovatsioonid, millest potensiaalsetel kasutajatel on lihtsam aru saada, kui need, mis eeldavad, et rakendaja omandaks uusi oskusi ja teadmisi. · katsetatavus,st. Millises ulatuses saab innovatsiooniga piiratud ulatuses katsetada.. Võimaldab kasutamise kaudu õppida. · Jälgitvus, st. Kuivõrd on innovatsiooni tulemused teistele nähtavad. Mida lihtsam on teistel innovatsiooni kasutegureid näha, seda tõenäolisemalt see kasutusele võetakse. Levimise uuringutes üritatatkse kindlaks teha, mis mõjutab innovatsiooni rakendamise kiirust.
3) Otstarbekohane Sellel nõudel on kaks aspekti a. Seadus ise annab ainsa otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele asjadele. Ühiskondlikest käitumine teatavates piirides erinev 4) Õiglane õiglus on moraalikategooria. Õiglane on niisugune rakendamise otsus, mis on õige rahva poolt vaadatuna aga ka riigi seisukohalt. Õiglase otsuse tagab see kui otsuses väljendub õiguse rakendaja õiglases loomuses. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. Õiguse rakendamise aktid Õiguse rakendamisega loomisega luuaksega uued õigussuhted. Neil tekivad uued õigused ja kohused. Nende tekkimise aluseks on kompetentse riigiorgani akt. Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega õigusnorm kohaldatakse konkreetse subjektile.
Põhiõigused on ka selleks etaloniks, millega seadusandja kontrollib seda, kas konkreetne vastuvõetav seadus peab kaitsma individuaalhuve või mitte ning millisel määral ta peab seda tegema. Osa põhiõigusi kujutavad endast aga vahetult subjektiivse avaliku õiguse baasi. Oluline on, et vastav norm on iserealiseeruva iseloomuga, s.t ta on piisavalt täpne, selge ja konkreetne, et olla rakendatav. Seda, kas antud norm on iserealiseeruv või mitte, otsustab õiguse rakendaja, sh kohus. Haldusõigussuhted Haldusõigussuhe on tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. Õigussuhte all mõistetakse vähemalt kahe õigussubjekti vahelist õiguslikku seost, mis tekib õigusnormi alusel konkreetsest asjaolust. Kui need õiguslikud seosed on haldusõiguslikud, s.t nad on tekkinud haldusõigusnormide alusel, siis on tegemist haldusõigussuhtega. Haldusõigussuhte määratlemisel on praktiline tähtsus eelkõige haldusprotsessis, tema olemasolu on kaebuse
õigusnormidega. Printsiipide ja normide seotus lähtub sellest, et printsiibid toetuvad vastavatele PS normidele. Samas on printsiibid aluseks normide põhjendamiseks ja tõlgendamiseks. PS printsiibid on olulised nii seadusandjale kui õiguse rakendajale. Seadusandja jaoks on nad mõõdupuuks seaduste sisu kindlaksmääramisel ja normide õiguspärasuse saavutamiseks. Seadusandjal on õigus ja kohustus konkretiseerida PS printsiipi vastavates normides. Õiguse rakendaja jaoks on printsiibid alusmaterjaliks normide tõlgendamisel. Nad aitavad sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip. Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi.
5. Tõlgendamise võimalused tänapäeval, sh õiguse üldpõhimõtetel ja väärtushinnangutel rajanev tõlgendamine. 6. Tõlgendamistulemuse põhjendamine: tõlgendusargumendid ja nende prima facie kohustuslikkus. 7. Lüngad ja normikollisioonid õiguses ja nende ületamine. Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leita teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseusid objektiivsest õigusest. Sellises olukorras peab õiguse rakendaja kontrollima, kas elulised asjaolud on sarnased õiguslikku tähendust omavate eluliste asjaoludega. Lüngad võivad olla kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisuset ja elu kiirest muutumisest (situatsioon, mis peaks olema õiguslikult reguleeritud, aga tegelilikult pole seda); näiva lüngaga on tegemist siis, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
