Jaapan pärast II maailmasõda (3)

5 VÄGA HEA

Nõo Reaalgümnaasium
Jaapan pärast II maailmasõda
Referaat
Koostaja Aron Alt
12.A
Nõo
2011

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.ÜLDANDMED 4
2. JAAPAN PÄRAST II MAAILMASÕDA 5
2.1. USA okupatsioon (1945 – 1952) 5
2.2. Suurte reformide periood (1946- 1947) 6
2.3 Sõjajärgse Jaapani kujunemine 6
2.4 Jaapani poliitiline areng 20. sajandi lõpukümnendil 7
3.JAAPAN TÄNAPÄEVAL 10
3.1. Reform 10
3.2. Sõjaväe osatähtsus 10
3.3. Välispoliitika 10
3.4. Abi 10
3.5. Relvajõud 11
3.6. Riigikord 11
4. HIROSHIMA JA NAGASAKI POMMITAMINE 12
Hiroshima ja Nagasaki on Jaapani kaks linna, mida USA ründas 1945. aastal aatomtuuma pommidega. Need on ainsad kohad inimkonna ajaloos, mille vastu tuumapommi on kasutatud sõjas. Hiroshimale heideti pomm Enola Gay - nimelisest masinast, mida juhtis kolonel Paul Tibbets. Pomm kukkus 9450 meetri kõrguselt ja pomm plahvatas 6. augustil 1945. Plahvatuse kõrgus oli umbes 500 m maapinnast . Võimsus oli umbes 13 TNT - kilotonni, mis on praeguste tuumadega võrreldes suhteliselt vähe, kuid see tappis koheselt umbes 75 000 inimest. Käesoleva Little Boy - nimelise pommi kaal oli 4000 kg ja selles kasutati uraan -235 isotoobiga. Sellist pommi ei oldud kunagi varem katsetatud. 12
9. augustil 1945 plahvatas Nagasaki linna kohal pomm nimega Fat Man- täiesti teistsugune, kuna seal kasutati lõhustuva ainena plutooniumi. Pomm kaalus 4545 kg, ja see kukkus Bockscar- nimelisest B-29-masinast, mida juhtis major Charles Sweeney. Pommi võimsus oli ligikaudu 20 kilotonni ja plahvatuse kõrgus maapinnast ligi 550 meetrit. Tänu Nagasaki mägisemale maastikule jäi hävingu mõju mõnevõrra väiksemaks kui Hiroshimal, kuid pomm tappis ikkagi koheselt 73 900 inimest. Mõlema pommirünnaku puhul kasutati just B-29 Superfortress - pommitajaid, sest ainult need suutsid lennata Mariaanidelt Jaapanisse ja tagasi. 12
4.1. Hiroshima ja aatompommi kukkumine 12
4.1.1 Aatompommi mõju linnale 13
4.1.2. Aatompommi mõju inimestele 14
4.3. Nagasaki pommitamine 14
4.4. Rekonstrueerimine 15
5.MAJANDUS 16
5.1. Jaapani majandus pärast II maailmasõda 16
5.2. Põllumajandus ja metsandus 17
5.3. Kalandus 18
5.4. Energeetika 19
5.5. Töötlev tööstus 19
6.2011. aasta Sendai maavärin 20
6.1 Tsunami 20
6.2. Minamisanriku 20
6.3. Tuumajaamad 21
6.3.1. Fukushima I 21
6.3.2. Onagawa 21
7.HUVITAVAID FAKTE 22
KOKKUVÕTE 23
KASUTATUD KIRJANDUS 24

SISSEJUHATUS

Minu referaadi teemaks on Jaapan pärast Teist maailmasõda ja selle teema valisin isiklikel põhjustel, mitte suvaliselt. Jaapan on väga huvitav maa, millel on tõeliselt teistsugune kultuur. Asjaolu teevad veel huvitavamaks jaapani keel, seal valitsev usk ning tema ääretult huvitav ja mitmekülgne ajalugu. Samuti on Jaapan hästi tuntud oma looduskatastroofide poolt. Selle ehtsaks näiteks võiks tuua hiljuti toimunud Sendai maavärina.
Teemad, millest referaat räägib, on üksteisest üsna erinevad, kuid kajastavad kõige paremini seda, mis on Teise maailmasõja lõpust tänapäevani juhtunud ja mis on muutunud paremaks või mis halvemaks. Suhteliselt põhjalikult kirjutan ma Hiroshima ja Nagasaki linna kohta, mis teatavasti rünnati 1945. aasta keskpaiku aatompommidega. Samuti olen lisanud kirjeldused tol ajal seal valitsevast olukorrust ja tõeliselt räämas linnadest. Majanduses on olnud suured muutused. Pärast II maailmasõda sai Jaapani majandus tuule alla. Majandus kasvas igal aastal, vahepeal olid kerged mõõnad. Tänapäeval on jaapani majandus väga hästi tuntud oma elektroonikaseadmete ja autode tootmise poolt. Lisaks olen kirjutanud USA okupatsioonist, suurte reformide perioodist jpm.

ÜLDANDMED

Ametlik nimi: Jaapan
Asukoht: Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug- Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul.
Lähimad naabrid: Lõuna- Korea, Hiina ja Venemaa
Pealinn: Tokyo (8,8 mln; koos eeslinnadega 35,7 mln.)
Rahvaarv: 127,4 mln.
Pindala: 376 520 km2
Rahvastiku tihedus: 337 in/km2
Haldusjaotus : jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1 piirkond ja kaks linnaprefektuuri
Rahaühik: Jeen
Riigikeel: Jaapani keel
Riigihümn: Kimi ga yo
Riigikord: Parlamentaarne monarhia
Iseseisvus : umbes 600 a. eKr
Keiser : Akihito
Peaminister : Naoto Kan
Peamine tegevusala: tööstus
Usund : sintoism , budism , konfutsianism
Jaapani kaart Jaapani lipp

2. JAAPAN PÄRAST II MAAILMASÕDA

2.1. USA okupatsioon (1945 – 1952)

Liitlasriikide nimel okupeeris USA Teise maailmasõja lõppedes Jaapani. Okupatsioon algas Jaapanile suhteliselt soodsates tingimustes:

Okupatsiooni aluseks oli Potsdami deklaratsiooni, kus NSVL ei osalenud.
NSV Liidu vägesid Jaapanis ei olnud, v.a Kuriili saartel, mille nad olid okupeerinud sõja lõpul.
Okupatsiooni teostas faktiliselt üks riik- USA.
Okupeeriti vaid maa tähtsamad keskused.
Faktiline okupatsiooni algas alles kolm nädalat pärast Jaapani kapituleerumist.

Potsdami konverentsi ajal avaldatud deklaratsioonis andsid USA, Suurbritannia ja Hiina lubaduse demilitariseerida ja demokratiseerida Jaapani. Selle deklaratsiooniga ühines 1945. aasta augustis ka NSV Liit. USA okupatsioonipoliitikat Jaapanis hakkas kujundama ja juhtima senine liitlasjõudude ülemjuhataja Vaiksel ookeanil , USA kindral Douglas MacArthur .
Tema tegevuse peasuunad olid militarismi likvideerimine, liberaalse loomuga konstitutsiooni kavandamine ja majanduse taastamine. Esialgu teostas MacArthur oma poliitikat otseste korralduste abil, ajuti isegi autokraatlikult, hiljem üha enam soovituste teel valitsusele. Okupatsiooni esimestel kuudel demobiliseeriti Jaapani mitmemiljonilised relvajõud ning saadeti laiali kõik militaristlikud ja marurahvuslikud organisatsioonid . Nende organisatsioonide peamised tegelased ja võimsamate tööstusettevõtete juhid kõrvaldati ühiskondlikust tegevusest ning saadeti erru . Endistest kolooniatest ja okupeeritud Kagu – Aasia maadest repatrieeriti miljoneid jaapanlasi.
Esimese sõjajärgse parlamendi kinnitatud uus põhiseadus jõustus 1947. aastal. Juba varem oli keiser Hirohito loobunud oma jumalikkuse põhimõttest. Nüüd taandati ta kui riigi ja rahva ühtsuse sümbol üksnes tseremoniaalsesse seisundisse. Seadusandlikku võimu hakkas kandma rahva poolt valitav kahekojaline parlament , kes nimetab ametisse ka peaministri. Seega muutus Jaapan parlamentaarseks demokraatiaks. Ühteaegu loodi täidesaatvast võimust sõltumatu kohtusüsteem. Oma konstitutsioonis ütles Jaapan lahti ka sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist.
Majanduspoliitikas soodustas MacArthur rahuaja nõudmistele orienteeruva tootmise tugevdamist ja laiendamist. Kui edaspidi hakkas külma sõja hoogustudes Washingtonist tulema soovitusi ja korraldusi Jaapani tööstuse osaliseks remilitariseerimiseks, siis ta ignoreeris neid või viivitas nende täitmisega.

2.2. Suurte reformide periood (1946- 1947)

Järgmisena pärast Jaapani desarmeerimist ning demokraatiale aluse panemist püstitasid okupatsioonivõimud ülesandeks viia läbi põhiseaduse reform, korraldada ümber Jaapani majandus ja haridussüsteem, demokratiseerida töösuhted. Uue konstitutsiooni väljatöötamiseks oli juba 1945. aasta lõpul moodustatud valitsuskomisjon, kuid selle koostatud projekt ei muutnud peaaegu midagi senise Meiji põhiseaduses. Siis võttis kindral MacArthui staap konstitutsiooni koostamise enda hooleks. 1946. aasta sügiseks valmis Jaapani uus põhiseadus, mille parlament ka heaks kiitis . Uus põhiseadus jõustus 3. mail 1947. aastal.
Konstitutsiooni kohaselt:

Ei olnud keiser enam jumaliku päritoluga, vaid ta sümboliseeris riigi ja rahva ühtsust ning oli oma võimu saanud suveräänselt rahvalt, mitte enam oma legendaarselt jumalikelt esivanematelt;
Oli parlament ette nähtud kahekojalisena, kusjuures alamkoda komplekteeriti Suurbritannia eeskujul neljaks aastaks, ülemkoda aga Ameerika Ühendriikide senati eeskujul kuueks aastaks; alamkojale kuulus juhtiv roll maa valitsemises, ülemkoja võimkond oli piiratud; konstitutsiooni muutmiseks oli vaja aga 2/3 häälteenamust mõlemas kojas ;
Allutati valitsus parlamendile; peaminister pidi olema parlamendi liige; sõja- mere- ja siseministeeriumid kaotati, kuid viimase funktsioonid delegeeriti kohalike valivatele organitele – kuberneridele ja linnapeadele, kes juhtisid politseiteenistust, kontrollisid tsiviilametnike tegevust, tegelesid haridusküsimustega jne;
Loobus Jaapan Shidehara formuleeritud üheksanda artikliga relvajõududest ning sõjast kui konfliktide lahendamise vahendist.

Positiivseid tulemusi andis ka haridusreform , millest oli juttu eespool , samuti töösuhete reformimine . Okupatsioonivõimud seadsid eesmärgi luua ka tööstuses demokraatlik miljöö. USAs kehtivate eeskujude järgi koostati seadused ametiühingute, töövahekordade ja tööstandardite kohta. Töölised said piiramatu streikimis- ja organiseerimisõiguse. Peagi aga selgus, et mitte kõik Ameerika Ühendriikide printsiibid ei sobi Jaapani tegelikkusesse. Hakati kehtestama piiranguid: aastail 1948- 1949 keelati tsiviil- ja munitsipaalteenistujate streigid, piirati ametiühingute tegevusvabadust poliitikas.

2.3 Sõjajärgse Jaapani kujunemine

Okupatsioonivõimude ümberkorraldused soodustasid demokraatlike poliitiliste jõudude tugevnemist. Esimestel sõjajärgsetel aastatel andsid Jaapani poliitilises elus tooni sotsialistid ja kommunistid , kuid kümnendi lõpul tõstsid pead juba mõõdukamad jõud.
Liberaaldemokraatlik Partei on loomult konservatiivne erakond. Tekkimisest saadik LDP – saatnud erakordne edu, ta on valitsenud Jaapanit seni pidevalt ja tegelikult jagamatult. Jaapani suurim opositsioonipartei on olnud Sotsialistlik Partei ja budistide Puhta Valitsuse Partei ehk Komeito. Ühtekokku on Esindajatekojas tänapäeval esindatud 6 – 7 erakonda.
1951. aastal septembris San Franciscos toimunud rahvusvahelisel rahukonverentsil sõlmis Jaapan võitjatega rahulepingu. Selles lepingus tunnustas Tokyo Korea sõltumatust ja loobus pretensioonidest varem tema valduses olnud territooriumidele, sealhulgas Taivanile, Lõuna- Sahhalinile ja Kuriili saartele. Samas tunnistas rahuleping Jaapani õigust individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele. Rahulepingus ei määratud küll kindlaks reparatsioonide suurust, kuid need õiendas Jaapan hiljem tema poolt Teise maailmasõja ajal okupeeritud riikidega erilepingute kaudu. Kõige kauem venis suhete normaliseerumine Korea Vabariigiga (1965).
Kõigest mõni tund pärast San Francisco rahulepingu sõlmimist allkirjastasid USA ja Jaapan julgeolekulepingu, mille kohaselt Jaapanisse jäid USA sõjaväebaasid ja relvajõud, et vajaduse korral kaitsta Kaug- Idas rahvusvahelist rahu ja kindlustada Jaapani julgeolekut. San Francisco rahuleping ja USA- Jaapani julgeolekuleping jõustusid 1952. aastal.
Järk- järgult väljus Jaapan rahvusvahelisest isolatsioonist. 1956. aastal võeti ta ÜRO liikmeks. Märgiks, et nad on täielikult rahvaste perre tagasi võetud, peavad jaapanlased olümpiamängude korraldamist Tokyos (1964) ja maailmanäitust Osakas (1970).

2.4 Jaapani poliitiline areng 20. sajandi lõpukümnendil

Liberaaldemokraatliku Partei pikal võimulolekul olid ka oma negatiivsed tagajärjed:

parteis süvenes fraktsionalism, kõik grupid pürgisid võimutipule lähemale, mõned rääkisid avalikult uuenduste vajalikkusest.
Partei juhtkond , mis oli muganenud olemasolevaga, seisis vastu ümberkorraldustele, mis ometi olid vajalikud sedamööda, kuidas ühiskond arenes.
Tugevnesid sellised negatiivsed nähtused nagu korruptsiooni, riigivara ebaperemehelik kasutamine, kapitalism .

Ükski Sato järeltulijates ei suutnud partei esimehe ja peaministri kohal püsida rohkem kui kaks aastat. 1972. aastal peaministriks saanud Tanaka Kakuei oli suhteliselt noor peaministri kohale, kuid tal oli rikkalik poliitilise tegevuse pagas. Ta oli karismaatilisem kui ükski eelkäijatest. 1970. aastate algul oli ta väga populaarne , pälvides heakskiidu eriti majandusringkondades, mille huvides olid nii tema visiidid Washingtoni ja Moskvasse, kui ka alsute rajamine suhete normaliseerimisele Hiinaga . Tema valitsuse lõpupoole läks kõik allamäge. Kasvas tööpuudus, teravnesid sotsiaalsed vastuolud. Lisaks süüdistati teda 500 miljoni jeeni saamises altkäemaksuna ühelt lennufirmalt. Ta pidi minema erru, hiljem teda arreteeriti.
Nakasone valitsusel tuli rahvusvaheliste pingete kasvu olukorras tegelda rohkesti kaitseprobleemidega. USA survel töötas valitsus 1985. aastal välja Jaapani julgeoleku kompleksse kindlustamise kontseptsiooni . Samuti pakkus ta välja nn kolme reformi poliitika, et tulla vastu okupatsiooni nõudmistele: 1) tuli ellu viia ammunõutud haldusreformid , mis pidid muutma senist igatsenud süsteemi riigi ettevõtete. 2) oli vaja teostada fiskaalreformid, mis oleksid lõpu teinud eelarvedefitsiidile. 3) tuli läbi viia haldusreformid peamise eesmärgiga liberaliseerida senine eksamite süsteem koolides . Nakasone pidas peaministrina vastu siiski kuni 1986. aastani.
1980. aastate lõpp tõi endaga Jaapanis kaasa uue ajastu alguse. Jaanuraris 1980 suri keiser Hirohito. Novembris 1990 krooniti keiser Akihito ja algas universaalse rahu saavutamise ajastu. Jaapanis algas majanduslik stagnatsioon : tõus oli vähene, mitmel aastal puudus täiesti.
1993. aasta parlamendivalimised said pöördepunktiks Jaapani sisepoliitilised ajaloos. LDP jäi küll kõige arvukamalt esindatuks, kuid tugevate fraktsioonidega olid ka Komei- to ning Jaapani Uus Partei. Jaapani Sotsialistlik Partei, mis oli aastal 1991 hakanud end inglise keeles nimetama Jaapani Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks. 1992. aastal puhkenud uus korruptsiooniskandaal õõnestas veelgi Jimin- To positsioone. Mitu väikest gruppi lõi parteist lahku. Uueks peaministriks sai Jaapani Uue Partei liider Hosokawa Morihiro, endise peaministri Konoe tütrepoeg. Oma lühiajalisuse tõttu suutis Hosokawa valitsus ellu viia vaid kaks olulist reformi: taaslubati aastast 1993 keelu all olnud riisi import ning valimisreformiga muudeti valimisringkondade ja proportsionaalse esindatuse süsteemi. Aastal 1996- 1998 oli võimul liberaaldemokraatide vähemusvalitsus eesotsas Hashimoto Ryutaroga. Tema valitsus kavandas ulatusliku reformide programmi, mis oli suunatud bürokraatia vähendamisele, riigikassa olukorra parandamisele, majandus- ja finantsseisundi reguleerimisele, ühiskonna vananemisega seotud probleemide lahendamisele jne.
2000. aasta parlamendivalimistel suutis LDP taas oma seisundit parandada, võites 233 kohta 480- st. Uueks peaministriks sai Koizumi Junichiro, kes säilitas oma koha 2006. aasta sügiseni. Uueks peaministriks sai Abe Shinzo, kes on tuntud konservatiivsete ja ameerikameelsete vaadete poolest. Tema poliitika, süvenevad majandusprobleemid , liberaaldemokraatide seisundi nõrgenemine ja siseparteiline võitlus sundisid Abed loovutama 2007. aasta septembris oma positsiooni partei liidri ja peaministrina Fukuda Yasuole.

JAAPAN TÄNAPÄEVAL

Reform

38 aastat valitses Jaapanis ringkaitsesüsteem, mis ühendas suuräriringkondi, bürokraatiat ja valitsevat LDP –d. Pärast arvukaid skandaale väljendas avalikkus oma rahulolematust sellega, et tõrjus 1993. aasta juulis LDP valitsusest välja. 1994 käivitati kaugeleulatuvate tagajärgedega valimisreform ja opositsiooniparteid ühendati Ichiro Ozawa loodud Shinshinto’ga.
Jaapani valimisreformi sõlmküsimuseks on olnud mitmeliikmeliste valimisringkondade muutmine. Soodustades ühe partei kandidaatide omavahelist konkurentsi olid need LDP fraktsioonidesüsteemi alustalaks ja nende finantseerimine tekitas nn. rahapoliitika .

3.2. Sõjaväe osatähtsus

Jaapani põhiseaduse aluseks on patsifism, millega on igaveseks ajaks loobutud sõjast kui suveräänse riigi õigusest ning „ähvardamisest või jõu kasutamisest rahvusvaheliste vaidlusküsimuste lahendamisel“. Millisel tasemel peaks see keeld tänapäeval toimima, on Jaapanis veel arutamise all. Küsimus tõstatud seoses 1993. aasta vastuolulise otsusega saata Jaapani relvajõud esimest korda pärast 1945. aastat välismaal, osalema ÜRO Kambodža rahuvalveoperatsioonis.

3.3. Välispoliitika

Aastaid on Jaapan etendanud maailmas pigem väikeriigi rolli, kui kasutanud enda kui maailma ühe võimsaima tööstusriigi seisundit. Jaapani mõju on alles hiljaaegu saanud maailma poliitikas tuntavaks. Tegelik eesmärk on saada ÜRO Julgeolekunõukogus alaline koht, see oleks vastavuses mõjuga, mida avaldab Jaapan maailma majandusele. Jaapani relvajõudude ühinemine ÜRO Kambodža rahuvalveoperatsiooniga oli vaid maakuulamine. Ringkonnad , kes kardavad Jaapani militarismi taassündi ja soovivad vältida tema sekkumist välisriikide probleemidesse, on siiani tugevad. Aasia jaoks on Jaapani pärandiks usaldamatus , mille on põhjustanud 20. saj. esimese poole sõjaline ekspansioon ja julm koloniaalike. Jaapan kuulub järgmistesse organisatsioonidesse: Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö ( APEC ), maailma 5 mõjuvõimsamat riiki (G5), Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja

3.4. Abi

Jaapan on maailma suurim abiandja. Suurem osa abist kulutatakse Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, eriti Tai, Vietnami ja Kambodža majanduse tugevdamiseks. Jaapanilt saavad abi ka Polüneesia saared. Tokyo abi on suunatud saarte põhilise elatusallika kalapüügi teotamiseks.

3.5. Relvajõud

Jaapanil on 1160 tanki , 18 allveelaeva, 8 hävitajat, 55 fregatti, 6 valvekaatrit ja 450 lahingulennukit. Jaapani riigikaitse kui institutsioon pole tänini üle saanud 1941. – 1945. aasta sõja tagajärgedest. Igasuguline sõjaline tegevus, isegi osalemine ÜRO Kambodža rahuvalveoperatsioonis 1993, kutsub patsifistide seas esile ägeda vaidluse. Jaapani põhiseadus keelab sõjalise jõu kasutamise ning sõjalised kulutused on väikesed (u. 1% RKT- st). Jaapani majanduse edukus on aga võimaldanud Jaapani kaitsejõududel kasvada maailma mõõdus suhteliselt suureks.

3.6. Riigikord

Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on Põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati 1947. a. pärast II Maailmasõda. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu (parlament; ingl. k. National Diet, jaap. k. Kokkai). See koosneb Alamkojast ehk Esindajatekojast (Shugi-in) ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast (Sangi-in). Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu.. Kui kojad jäävad eriarvamustele, siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik.
Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil . Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi.

HIROSHIMA JA NAGASAKI POMMITAMINE

Hiroshima ja Nagasaki on Jaapani kaks linna, mida USA ründas 1945. aastal aatomtuuma pommidega. Need on ainsad kohad inimkonna ajaloos, mille vastu tuumapommi on kasutatud sõjas. Hiroshimale heideti pomm Enola Gay - nimelisest masinast, mida juhtis kolonel Paul Tibbets. Pomm kukkus 9450 meetri kõrguselt ja pomm plahvatas 6. augustil 1945. Plahvatuse kõrgus oli umbes 500 m maapinnast. Võimsus oli umbes 13 TNT - kilotonni, mis on praeguste tuumadega võrreldes suhteliselt vähe, kuid see tappis koheselt umbes 75 000 inimest. Käesoleva Little Boy - nimelise pommi kaal oli 4000 kg ja selles kasutati uraan-235 isotoobiga. Sellist pommi ei oldud kunagi varem katsetatud.

9. augustil 1945 plahvatas Nagasaki linna kohal pomm nimega Fat Man- täiesti teistsugune, kuna seal kasutati lõhustuva ainena plutooniumi. Pomm kaalus 4545 kg, ja see kukkus Bockscar- nimelisest B-29-masinast, mida juhtis major Charles Sweeney. Pommi võimsus oli ligikaudu 20 kilotonni ja plahvatuse kõrgus maapinnast ligi 550 meetrit. Tänu Nagasaki mägisemale maastikule jäi hävingu mõju mõnevõrra väiksemaks kui Hiroshimal, kuid pomm tappis ikkagi koheselt 73 900 inimest. Mõlema pommirünnaku puhul kasutati just B-29 Superfortress - pommitajaid, sest ainult need suutsid lennata Mariaanidelt Jaapanisse ja tagasi.

4.1. Hiroshima ja aatompommi kukkumine

Objektiks olnud Hiroshima linn oli tavaline Jaapani sadamalinn . Ameeriklased vältisid linna pommitamist enne aatompommi kasutamist, sest nad tahtsid täpselt uurida pommi tekitatud kahju. Hiroshima plahvatuse põhjustas aatompomm nimega Little Boy ("väike poiss"), mis oli kolm meetrit pikk ja 71 cm lai. Pomm oli piklik, veidi tavalist lennukipommi kuju meenutav. Tänapäeva mõõdupuu kohaselt Hiroshima pomm ei olnud väga turvaline.
Ohtlikkust lisas samuti see, et pomm viidi plahvatuslikku seisukorda alles lennu ajal.
Vahetult enne Jaapani rannikule saabumist pidid mehed selga panema tulekindlast kangast ja terassoomustest tehtud erilise kostüümi, mis pidi neid kaitsma erinevate asjaolude eest. Lisaks anti neile spetsiaalsed prillid , mis kaitses nende silmi ereda valguse eest.
Pomm lasti lennuki küljest lahti kell 08:15, ning palju kergem masin hüppas umbes kolm meetrit kõrgemale. Pärast pommi lõhkemist umbes 500 m kõrgusel pöördus masin kohe minema. Teine masin rändas mõnda aega Hiroshima kohal, et filmide katastroofi võimsust ja ulatust. Tulekahju puhkes igal pool.

4.1.1 Aatompommi mõju linnale

Pomm tappis kohe umbes 75 000 inimest ning hävitas 90 protsenti linnast. Umbes üks kolmandik surnutest olid sõdurid. Kümneid tuhandeid suri paari nädala jooksul pärast plahvatust. Kiirgus põhjustas kõhulahtisuse, juuste väljalangemise ja nahale violetsete laikude tekkimise. Aasta lõpuks oli surnuid 140 000. Viie aasta jooksul alates sellest saatuslikust päevast oli muude tüsistuste pärast surnud kokku 200 000- 250 000 inimest. Linnas elas enne 6. augustit umbes 350 000 elanikku, kuigi kohe pärast plahvatust elanikkond oluliselt ei vähenenud.
Pommi põhjustatud häving linnas oli tohutu. Kõigepealt tuli pimestav tagasivaade ja tohutu kuumus. Mõne aja pärast tuli lööklaine, mis surmas inimesi ja hävitas hooneid . Pommi tulekahju temperatuur oli üle miljoni kraadi. Pommi väljatöötatud kuumus oli nii suur, et katusekivid sulasid 600 meetri kaugusel, mis nõuab vähemalt 2000 kraadi. Pommi plahvatuse hetkel oli maapinna temperatuur umbes 3 000-4 000 või 5 000-6 000 ° C, mis sulatas isegi rauda. Umbes ühe kilomeetri raadiuses olevad kaitsmata inimesed said kolmanda astme põletused, mis hiljem tapsid nad. Rõhk plahvatuse all oli 4,5-6,7 N/ m2. Tulekahju läbimõõt oli üle kilomeetri.750 meetri raadiuses hävinesid kõik hooned täielikult. Alates kolmanda kilomeetri kaugusel oli häving osaline. Seenepilv, mis tõusis 13 km kõrgusele, paistis isegi 600 kilomeetri kaugusele.
Umbes 0,8 km kaugusel enamik kiirguse ohvritest suri kuu jooksul. 90 protsenti inimestest umbes kilomeetri kaugusel plahvatuse keskkohast suri. 1,3 km kaugusel inimestest suri kaks kolmandikku. Tolmu lendas rohkem kui viie kilomeetri kaugusele. Pommi tekitatud pilvest sadas üle riigi musta, radioaktiivsed aineid sisalduv surmavat vihma. Pärast 20 minutit pommi plahvatusest algas tõeline tuletorm. See oli tingitud sellest, et tõusev kuum õhk soodustas keeristormi tekkimise tulekahju piirkonnas, mis levitas tuld veel kaugemale, kui algselt oli.
Hiroshima 90 000 hoonest umbes 60 000 hävis täielikult ja umbes 18 000 osaliselt. Hiroshima 200-st arstist 180 hukkus või sai haavata , õdesid oli kokku 1 780, kellest hukkus või sai haavata 1 654. 55 haiglast jäi töökorda vaid kolm ja needki asusid linna servas. Plahvatuse keskpunkti lähedal olnud Hiroshima lossis viibinud inimestest jäi ellu 10 protsenti.
Punane ala linnast hävines täielikult

4.1.2. Aatompommi mõju inimestele

Katastroofipiirkonnast ellu jäänud inimesed tuletasid meelde kõige jubedamaid hetki haavatutest. Nahk põles praguliseks ja rippus, ning ohvritel oli tohutu janu. Inimesed karjusid "vett!". Paljude puhul jäi see viimaseks hüüdeks. Alguses ellujäänutele tekitasid suurt piina põletushaavad ja rõhklainest tekitatud vigastused. Lööklaine lausa kooris inimestel riideid seljast. Mõni inimene põles lausa pealaest tallani mustaks. Paljude hukkunute sugu oli vigastuste tõttu raske tuvastada. Lööklaine rebis ohvritelt isegi nahka ja kuumus kiskus silmad peast . Riided põlesid naha külge kinni. Näiteks Kimono mustrid sulasid kehasse. Elavad lapsed kisendasid surnud emade süles. Laibad hakkasid kiiresti mädanema ja haisema , nii et surnukehasid maeti massihaudadesse mitmeid päevi.

4.3. Nagasaki pommitamine

9. augustil 1945 kukkus Nagasakisse "The Gadgetin" tüüpi pomm, mille mass oli ligikaudu 4600 kg ning mis sai nimeks Fat Man( "Paks mees") oma kuju järgi. Pomm oli 3,25 meetrit pikk ja laius 1,52 meetrit. Oma kujult meenutas see nagu muna, mille otsas oli kastikujuline saba. Lennukit juhtis Charles Sweeney. Lennukiks oli samuti B-29 nimeline Bockscar lennuk. Missiooni peamine ese oli Kokuran-i linn, kuid pilvkate takistas objekti pommitamist. Kolm korda lennati Kokuran linna kohal, mille järel suunati lennuk Nagasaki kohale. Kõigepealt oli ka Nagasaki kohal pilved , kuid need hajusid viimasel hetkel. See võimaldas objekti pommitamist visuaalselt . Pomm kukkus umbes kolm kilomeetrit kesklinnast kavandatud objekti suunas – loodes asuva tööstuspargi.
Pomm plahvatas 43 sekundit hiljem 469 meetri kõrgusel. Nagasaki pomm (22 kilotonni) põhjustas purustusi vähem kui Hiroshima pomm, sest maastik oli mägine. Reljeefne maastik ühelt poolt kaitses, teiselt poolt võimaldas tugevdada plahvatuse jõudu väikesel territooriumil, mille suurus oli umbes 11 ruutkilomeetrit. Pomm tappis kohe umbes 35 000-70 000 inimest. Viimaste uuringute kohaselt suri Nagasakis 87 000 inimest. Nagasaki pommi suurem jõud kajastus selle katastroofipiirkondades. Inimesi põles Nagasakis kuni 4,2 km kaugusel, Hiroshimas 2,4 kilomeetri kaugusel.
Nagasaki enne pommitamist Pärast pommitamist

4.4. Rekonstrueerimine

Hiroshima taastati pärast Teist maailmasõda. Linn sai annetusena suure hulga tramme. Linnas on praegu Jaapani kõige laiaulatuslikum trammivõrkude süsteem. Aastal 1949 Jaapani parlament kuulutas Hiroshima rahu linnaks linnapea Shinzo Hamain algatusel . Linnast sai populaarne rahuga seotud ja sotsiaalseid küsimusi käsitlevate konverentside pidamise koht. Hiroshima Rahu asutati aastal 1998, Hiroshima ülikooli juurde. Nagasakis on praegu oluline rõhk lennuki - siidi- ja puuvillatööstusel ning on palju teisi tehaseid. Elanikke on Nagasakis praegu 444 300 ja Hiroshimas 1 171 100 inimest.

MAJANDUS

Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.
Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992–1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia - ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madal inflatsioon viisid 1996.a. majanduse kasvutempo üles 3,9%-ni, kuid 1997.a. alates on Jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus - ja kinnisvarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse.
Andekas EL- i ja USA ideede rakendaja. Ettevõtluse ülemaailmne levik, sh. tehased EL- i ja USA peamistel turgudel. Haldus- ja tootmistehnika püsib maailmas esirinnas. Vertikaalselt integreerunud, omavahel koostööd arendavad firmad takistavad välisfirmade pääsemist Jaapani turule. Väga suur sõltuvus naftaimpordist. Rahvusvaheliste pingete allikaks on tohutu suur väliskaubanduse ülejääk. Rahandust koormab halbade laenude suur osa. Jaapan impordib: mineraalväetisi, määrdeaineid, toiduaineid, tööstusseadmeid, toorainet.

5.1. Jaapani majandus pärast II maailmasõda

Paradoksaalsel kombel sai Jaapan Teisest maailmasõjast isegi kasu. Sõja kaotus vabastas ta asumaadest ja üle jõu käivatest sõjalistest ambitsioonidest ning tõi kaasa sunniviisilise demokratiseerimise, mis sai teoks tänu 1952. aastani kestnud USA okupatsioonile. Tulemuseks oli Jaapani majandusime, mis oli veelgi võimsam kui sakslaste oma ja on maailmaajaloos ainulaadne.
Ka jaapanlaste majandusime sai tuule tiibadesse 1950. aastate keskpaiku, kui sõjapurustused olid likvideeritud ja infrastruktuur taastatud. Üheks majandust soodustavaks faktoriks oli – jällegi mõneti paradoksaalselt – sõjatööstus, mis sai ohtralt tellimusi ja tootis suuri kasumeid. Seejuures ei koormanud Jaapanit raske riiklik sõjaline eelarve. Kuid majanduime kõige tähtsam tõukejõud peitus mujal, eeskätt rahvuslikes traditsioonides, mis olid alati rõhutanud kollektiivsust, vähenõudlikkust, töökust ja kuulekust. Neile lisati jaapanlastele seni võõras avatus . Just avatus uutele ideedele ja leiutistele nind demokraatia olid need asjaolud , mille poolest jaapanlaste olukord erines põhjalikult näiteks hiinlaste omast. Demokraatia tõid Jaapanisse ameeriklased, sellega pandi alus majandusvõime, mis 1970. aastail hakkas konkurentsi pakkuma juba ameeriklastele endilegi.
Jaapanlased asusid teadlikult ja sihipäraselt tehnilisi uuendusi tootmises rakendama , ühtlasi kokku ostma häid ideid ja patente kogu maailmast. Nad jõudsid kõikjale. Näiteks kui Eestis leiutas Johannes Hint uue ehitusmaterjali – silikaltsiidi, siis ostsid jaapanlased selle valmistamise õigused ära ja panid leiutise tulu tooma . NSV Liidus endas jäi aga silikaltsiidi kasutamine minimaalseks. Kuid see oli pisiasi võrreldes sellega, mis toimus Jaapani metallurgias, masinaehituses ja elektroonikatööstuses. 1954. aastal omandas vähe tuntud Jaapani kompanii Sony juhtiva positsiooni transistoride tootmisel ja pandi alus taskuraadiote, sealt edasi juba (kassett) magnetofonide buumile. Maailmakuulsaks sai terve plejaad Jaapani firmasid ja kaubamärke: Hitachi, Honda, Mitsubishi , Nissan, Nikon , Toyota jpt.
1960. aastatel oli majanduse kasvutempo keskeltläbi 10% aastas, st et kümnendi lõpus ületati kümnendi alguse tase üle kahe korra ja areng ei peatunud ka järgmisel kümnendil.

5.2. Põllumajandus ja metsandus

Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA ( Japan Agriculture), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest.
Efektiivsuse tõstmiseks kasutavad jaapani talunikud laialdaselt traktoreid, väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud.
Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus – aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali – tarbijaid ei olnud sellest teavitatud.
Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu; juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid; puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne; koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade - ja piimatoodang .
Valdav osa maismaast – 68% – on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest - 48% metsast on istutatud mets. Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit (Jaapani krüptomeeria), mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas .
Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega – Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus , seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud.
Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku . Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest.

5.3. Kalandus

Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatus test veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Peamised püügikalad on sardiin, saida , tuunikala, anšoovis, makrell ja lõhe ning mereandidest populaarsemad vetikad, krevetid , kalmaarid ja merekarbid. Neid mitte ei püüta ookeanidest, vaid kasvatatakse ka spetsiaalsetes merelahtedes ja tiikides ning sellel viisil kasvatatakse isegi pärlikarpe. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas.

5.4. Energeetika

Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro-, geotermaal- ja päikeseenergial töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt:

fossiilkütused 61,47%
hüdroenergia 8,34%
aatomienergia 29,83%
muu 0,36%

Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol). Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat (vee soojendamiseks). Jaapanis on 18 tuumajaamas 54 tuumareaktorit, mille koguvõimus on 47 000 MW, mis moodustab 29% Jaapani elektrienergiatoodangust (2010). Tuumaenergia toodangu kõrvalsaadusena toodetakse plutooniumi.

5.5. Töötlev tööstus

Jaapani majanduse kasv 20. sajandi teisel poolel põhineb Korea ja Vietnami sõjal. Sõdadega kaasnes vajadus parandada sõjatehnikat ning toota selle varuosi. Sel ajal sai olulise tõuke just töötlev (raske)tööstus. Oluline osa Jaapani majanduslikust võimsusest põhineb töötleval tööstusel. Jaapan on maailmas nii tootmise mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terase ja värviliste metallide, elektrijõuseadmete, ehitus- ja kaevandusseadmete, mootorsõidukite ja nende varuosade , elektroonika- ja sideseadmete, tööpinkide, automatiseeritud tootmisliinide, raudteevedurite ja veerevkoosseisu, laevade, kemikaalide, tekstiilitoodete ja toiduainetetööstuse toodete tootmises.

2011. aasta Sendai maavärin

Maavärin oli 9-magnituudine, mis toimus Jaapanis reedel, 11. märtsil 2011 kell 14.46 kohaliku aja järgi (7.46 Eesti aja järgi). See oli viimase 140 aasta tugevaim Jaapanis registreeritud maavärin. Värina epitsenter oli 130 kilomeetrit Sendaist ida pool ja 373 km kaugusel Jaapani pealinnast Tōkyōst. Maavärina hüpotsenter asus umbes 24,4 km sügavusel. Toimunud on vähemalt 160 järeltõuget, millest 22 oli üle 6 magnituudi . Maavärina tõttu tekkis umbes 10 meetri kõrgune tsunami. Kadunuid on kinnitatud andmetel 784, hukkunuid rohkem kui 1627, 14. märtsil leiti veel 2000 surnukeha . Miyagi prefektuuris on kadunute arv teadmata. Ainuüksi Minamisanriku linnas on kadunud umbes 10 000 inimest. [6] Lennu- ja rongiühendus on hakanud taastuma, paljud Tōkyō rongiliinid ja lennujaamad avati ruttu. Samuti lülitus automaatselt välja 11 tuumaelektrijaama ja Tōkyō lähedal Ichiharalinnas põles Cosmo naftatöötlemistehas.

6.1 Tsunami

Maavärin, mis toimus 24,4 km sügavusel Jaapani lähedal ookeanis koordinaatidel 38° 19′ N, 142° 22′ E, tingis Jaapanis ja veel üle 20 riigis väga range tsunamihoiatuse.
Jaapani põhjaosa rannikut tabas 0,5 meetri kõrgune tsunami, Iwate prefektuuri tabas 4 meetri kõrgune laine ja Sendai lennuväljal nähti kõige kõrgemat, 10 meetrist lainet, mis võttis kaasa autosid ja lükkas eest majad. Sendais leiti tsunami järel kuni 300 surnukeha.[2]
Tsunamihoiatus anti peaaegu kõikides Vaikse ookeani äärsetes riikides ja saartel –Taiwanis, Filipiinidel, Indoneesias, Hawaiil ja Venemaa Vaikse ookeani poolsel rannikul, samuti Paapua Uus- Guineas , Austraalias, Uus- Meremaal , Fidžil, Mehhikos , Guatemalas, El Salvadoris, Costa Ricas, Nicaraguas, Panamas, Hondurases, Tšiilis, Ecuadoris, Colombias ja Peruus. Venemaa Kuriilide rannikualadelt evakueeriti 11 000 inimest.

6.2. Minamisanriku

Kõige rohkem sai tsunami tõttu kannatada sadamalinn Minamisanriku, mis on praktiliselt maa pealt minema pühitud. Püsti on jäänud vaid kõige suuremad hooned. Ligi 10 000 linnaelaniku saatus on selgusetu. 7500 inimest õnnestus 25-sse varjendisse evakueerida.[7]

6.3. Tuumajaamad

Neli maavärina epitsentrile kõige lähemal asunud Jaapani tuumaelektrijaama suleti.

6.3.1. Fukushima I

Fukushima I tuumajaama kuuest reaktorist ühe reaktori jahutussüsteem ei toiminud korralikult ja seal toimus 12. märtsil plahvatus . Plahvatuses purunes vaid hoone ning reaktor ise viga ei saanud. 13. märtsil ütles üles ka teise reaktori jahutussüsteem. Reaktori jahutamiseks pumbatakse sinna merevett. Kokku on kahe Fukushima tuumajaama lähiümbrusest evakueeritud 210 000 inimest
14. märtsil toimus jaamas teine auruplahvatus, seekord kolmandas reaktoris . Plahvatuse põhjustas reaktorist eralduva vesiniku segunemine atmosfäärissisalduva hapnikuga. Plahvatuse tagajärjel sai vigastada 11 inimest ning purunes reaktorit ümbritsev hoone, kuid reaktor jäi ise plahvatuses terveks. Plahvatuse lööklainet oli tunda ligi 40 km kaugusel jaamast, kuid reaktorit opereeriva firma esindaja sõnul pole radiatsiooni tase pärast plahvatust märkimisväärselt tõusnud.
15. märtsil toimus jaamas kolmas plahvatus 2. reaktori juures, samuti oli 4. reaktori juures tulekahju, mis hiljem kustutati. Põlengu ajal vabanes märkimisväärne kogus radioaktiivset saastet. Jaama on jäänud ligi 50 spetsialisti, kes üritavad reaktorite jahutust kontrolli all hoida. Hiljem täpsustati, et põles neljanda reaktori kasutatud tuumakütuse hoidla , mille tagajärjel sattus radioaktiivsust otse atmosfääri.

6.3.2. Onagawa

Peale maavärinat puhkes Onagawa tuumajaama turbiinihoones tulekahju, mis hiljem kustutati. 13. märtsil kuulutati jaamas välja eriolukord , kuna jaama ümbruses tõusis radioaktiivse kiirguse tase üle lubatud normi.

HUVITAVAID FAKTE

1988. aastal maksis üks ruutmiil Jaapani pealinna parimat ärimaad rohkem kui kogu California.

Jaapanlased on maailma usinaimad lehelugejad.

Jaapan on etniliselt üks kõige ühtsemaid riike, kus jaapanlased moodustavad 99,4% kogu rahvaarvust.

Jaapanis algab kooliaasta 1. aprillil.

Karaoke on Jaapanist pärit.

Väga populaarne spordiala on ka mäesuusatamine.

KOKKUVÕTE

Referaadi tegemise käigus sain teada väga palju uut informatsiooni sündmuste kohta, mis leidsid aset pärast 1945. aastat. Kõige rohkem tean ma nüüd Hiroshima ja Nagasaki pommitamisest. Tegelikult oligi see üks põhjustest, miks valisin sellise teema. Jaapan on 1945. aastast kuni tänapäevani väga palju arenenud ja muutunud ainult paremuse ja suurema edukuse poole. Tänapäeval on Jaapan erinevate näitajate poolest alati esirinnas. Näiteks Jaapanis sureb lapsi kõige vähem. Samuti on ta maailma kõige ohutumaid riike tänu heale järelvalvele ja panustades rahvastiku turvalisusse.
Mulle väga meeldis seda teemat uurida ja sain väga palju uut informatsiooni. Sain teada fakte, mida ma poleks kunagi uskunud. See uurimus tuli mulle väga kasuks ja nüüd ma olen Jaapani poolepealt palju targem .

KASUTATUD KIRJANDUS

12. Klassi ajaloo õpik „Lähiajalugu II“ gümnaasiumile, Mart Laar, Lauri Vahtre, 2007 Avita

„ Maailma teatmeatlas“, Dorling Kindersley, Tallinn, 2000, Eesti Entsüklopeediakirjastus

„Üldajalugu 1939-1991 XII kl“, Kaido Jaanson, 1994, Tallinn, Koolibri

„Jaapan läbi aegade“, Olaf- Mihkel Klaassen, 2008, „Agro“, Tallinn

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan_liina.ht m

http://fi.wikipedia.org/wiki/Hiroshiman_ja_Nagasakin_pommitukset

http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan

http://et.wikipedia.org/wiki/2011._aasta_Sendai_maav%C3%A4rin

.DOCX Laadi alla originaalfail 23 lk · .docx · 88 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

88 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aron11 Õppematerjali autor

Tegemist on referaadiga, mis käsitleb Jaapani riiki pärast teist maailmasõda. Kirjutatud on Hiroshima, Nagasakist. Samuti Jaapani majandusest ja selle arengust ning sise- ja välispoliitikast. Välja on toodud ka mõningad huvitavad faktid ning Jaapan tänapäeval.

referaat ajalugu jaapan

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Hiroshima plahvatus

Sõja ajal pidi aga see põhimõte taganema. Sõjaliste objektide asemel võtsid lennu- väed üha rohkem sihikule just linnu, hoolimata nendes elavatest tuhandetest tsiviilelanikest. Pommirahe tabas Tallinna, Dresden hävitati, enamik Euroopa linnu olid sõja lõppedes rusuhunnikud. Terroristlikud rünnakud leidsid aga tõelise kulminatsiooni sõja viimasel kuul Jaapanis. Jaapan oli Teises maailmasõjas vaenlane. USA-d rün-das Jaapan esimesena – 1941. aastal Pearl Harbouris. Jaapan vallutas inimeludest hoolimata peaaegu kogu Ida-Aasia, kuni löödi USA jõul taganema. Maailm mäletab Kuid täna mäletab maailm siiski ennekõike kahe tuumaplahvatuse ohvreid. Muide – Moskva kuulutas Jaapanile sõja alles 8. augustil, Jaapan kapituleerus USA ees 14. augustil, sõda lõp-pes 2. septembril 1945. Jaapanis tekkis pärast Hiroshima pommitamist uus tüüp inimesi: hibakusha – sõna, mida peaks tõlkima kui pommi all olnud inimest. 1950. aasta

Ajalugu

docx

Jaapani rahvastik ja asustus.

Helle-Kai Saapar Jaapani rahvastik ja asustus. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kalev Kukk Tallinn 2011 Sisukord: 2 SISSEJUHATUS Jaapan (jaapani keeles 日本 (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suured saared on: Honshū (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-

Geograafia

ppt

Hiroshima ja Nagasaki

Jaapani linna, Nagasaki. · See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. · Nagasakile sai saatuslikuks hea ilm, sest esialgu plaaniti visata pomm Kokura linnale. Seal olid aga ilmastikutingimused lendamiseks viletsad, seepärast otsustatigi hävitada Nagasaki. · Aatompommi nimi oli Fat Man (paks mees) · Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. · Nagasakile tuumapommi visanud piloot Charles Sweeney suri nelja ja poole aasta eest. Ta oli 84 aastane. "Little boy" ja "Fat man" "Fat Man" "Little Boy" Aatompommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945 a. tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 kilomeetri kõrgusele. Nagasaki Paul W. Tibbets Sõja lõpetamine Pärast aatomipommi rünnakuid olid Jaapani

Ajalugu

docx

Hiroshima, Nagasaki pommitamine

oli see neile väga valus. Räägitakse, et isegi 17 aastat hiljem olid pommitamisele lähedamal olnud jaapanlased rohkem stressis kui need, kes sellest piirkonnas kaugemale jäid, kuna ellujäänutel tekkisid süümepiinad ja mälupildid, mida nii lihtsalt mälust kustutada ei saanud. Jaapan ja jaapani rahvas mõistis, et neil ei ole nii võimsale relvale, nagu tuumapomm, midagi vastu panna ja otsustasid veel suuremate kahjude vältimiseks alistuda. Jaapani alistumisega lõppes ka teine maailmasõda. PS! Huvitav fakt on ka see, et ühel jaapanlasel (Tsutomu Yamaguchi´l) oli nii palju ebaõnne, et ta sattus mõlemasse linna täpselt sellel ajal, kui nendele linnadele tuumapomm visati. Samas oli tal jällegist nii palju õnne, et ta suutis mõlemast pommitamisest eluga pääseda. Tsutomu elas Nagasakis, aga ta läks Hiroshimasse ärireisile. Just sellel päeval, kui ta pidi tagasi oma kodulinna naasma, visatigi Hiroshimale tuumapomm. Tsutomu sai lööklaine

Ajalugu

doc

Tuumasõda

Pommi transport Esimese pommi viis USA lendur PaulTibbets juunior, kes lendas USA B-29-tüüpi pommitajaga, Jaapani linnale nimega Hiroshima. Lennuki õhkutõusust Tiniani saarelt Vaikse ookeani lääneosas oli möödunud kuus tundi. Sealse lennuväebaasi vallutasid ameeriklased jaapanlastelt eelmisel aastal. Tollal olid seal maailma pikimad stardirajad. Lennuki pardal oli pomm, mille USA sõjavaelased olid ristinud Väikemeheks. Mida aatompomm suudab? Pomm plahvatas kell 8.15. Pärast valgussähvatust, kuumalainet ja kohutavat möiret kerkisid taevasse tulekera ja seejärel seenekujuline pilv. Aatomituumade lõhustumisel vallandunud energia ja kuumus muutsid terve linna tuhaks ja tolmuks. Tulekahjud haarasid enam kui 4,4 ruutmiili (10 km2). 100 000 inimest hukkus silmapilkselt, üle 70 000 sai vigastusi. Kolm päeva pärast Hiroshima hävitamist heitis teine B-29-tüüpi pommituslennuk nimega Bock's Car (Ollekaru) teise aatomipommi Rasvamagu Nagasaki linnale

Ajalugu

doc

Hiroshima ja Nagashaki

Hiroshima ja Nagasaki häving. Viimase kuuekümne aasta jooksul on saanud nii Hiroshima, kui ka Nagasaki tuumapommi. ,,1943. aastal ja veel ka 1944. aastal tekitas meis kõige suuremat muret see, et fasistlik Saksamaa võib luua aatompommi enne meid. 1945. aastal, kui me seda enam ei kartnud, mida sakslased meiega teha võiksid, hakkasime muret tundma selle pärast, mida USA valitsus võib teha teiste maadega." on meenutanud ungari teadlane Leo Szilard. Pärast Saksamaa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA, kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942. aasta suvel, jätkas ka järgnevate aastatel vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Pära Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti kahele Jaapani linnale Hiroshimale ning Nagasakile. 260 000 inimest sai surma. Jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud

Ajalugu

doc

Hiroshima/Nagasaki tuumapommitamine

Jaapani tuumapommitamine Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. 1944 aasta detsembris loodi grupp, mis hakkas välja töötama tuumapommitamise täpset plaani ja alustati õppusi ja treeninguid tuumapommitamiseks. Rühma juhtis kolonel Paul W. Tibbets. 16.juuli 1945 toimus tuumapommi esimene katsetus Mehhikos, mis õnnestus ning kindlusega jätkati oma plaani.

Ajalugu

odt

Inimese ökoloogine jalajälg

reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. 8 Inimese ökoloogiline jalajälg 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Plahvatused rebisid reaktorilt kaane ja purustasid osaliselt energiaploki hoone. Energiaplokk ei olnud ümbritsetud tugeva betoonkattega nagu lääne tuumajaamad, mis oleks takistanud reaktori plahvatamisel radioaktiivse aine laialipaiskumist. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Purunenud reaktoris katkes jahutussüsteemi töö, mistõttu süttis reaktori grafiit. Grafiidi

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (3)

Viviana08: Pole rahul kuna ei saa faili avada, ütleb et faili ei saa avada kuna fail on rikutud või puudu.. Selle peale kaotasin ma nüüd 100 punkti.

14:57 24-02-2016

Viviana08: Väga nõme, kuna need olid mu ainsad 100 punkti

14:59 24-02-2016