Kontor Kontori pindalaks arvestan 16 m Jaoskonna pindala kokku : 110+3+8+1,7+6+10,8+16 = 155,5 " 4.3 Põhitööliste ning muu personali vajaduse arvutus Jaoskonnas peavad olema esindatud järgmised ametikohad: 51 Jaoskonna juhataja – meister, insener Insener-tehniline personal, ITP – tehnoloog, tehnik Teenistujad – arveametnik, raamatupidaja, tööde korraldaja, ökonomist jne. Põhitöölised – pingioperaatorid Abitöölised – laotöölised, elektrikud, lukksepad jne. Noorem teenindav personal, NTP – koristajad, laastukogujad jne. Vajaliku põhitööliste arvu määran lähtudes jaoskonna aastasest tööde üldmahust ja tööliste efektiivsest tööajafondist. Tabel 5 Tööliste efektiivne tööajafond Jrk Tööajafond 2013 a. päevad 2013 a
2. etapp ettevalmistamine 2.1. Vali ettevõtte asukoht 2.2. Vali ärinimi 2.3. Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5. Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6. Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7. Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja jt) see võib olla vajalik ka varem 2.8. Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9. Paigalda sidevahendid 2.10. Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema lahendatud varem nt tuli juba planeerimisetapil arvestada asukohaga seotud kuludega, st tuli teada vajalike ruumide suurust ja rendimäärasid. 3. etapp tegevuse alustamine 3.1. Telli kauba (materjalide) varud 3.2
Terviseleht. http://www.terviseleht.ee/200012/12_vesiravi.php (23.10.2009) Kellele milline vesiravi? Õhtuleht. (06.02.2004) http://www.ohtuleht.ee/index.aspx? id=152629#1 (23.10.2009) UV kiirgus. http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/UV_kiirgus.htm (26.10.2009) Valgusteraapia. http://www.derma.ee/articles.php?id=4 (23.10.2009) Psoriaasikeskus. http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/UVB_valgusravi.htm (23.10.2009) Mis on aroomiteraapia ja kuidas seda igapäevaelus kasutada? Raamatupidaja. (05.04.2006) http://raamatupidaja.ee/167974art/ (23.10.2009) Muusikateraapia. http://www.hot.ee/siller2005/muusikateraapia.html (23.10.2009) Soolaravi. http://www.kopsuliit.ee/?id=16 (23.10.2009) Mesi. http://nammy.pbworks.com/Mesi (25.10.2009) Mesi ja tervis. http://nammy.pbworks.com/Mesi (25.10.2009) Kellele mett soovitada? Õhtuleht. 14.10.1998 http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=28739 (25.10.2009) Astelpaju. http://www.astelpaju.ee/sisu.php?id=1 (25.10.2009)
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama. Tegelikult oli Zara saatnud Pasa juurde keegi Oksa...
Maine. Ettevõtlusvormi maine mõju äripartnerile, kliendile. 12. Ettevõtte asutajate arv. FIE – ametlikult 1, OÜ/AS – MIINIMUM 1 13. Üksi või tööandja. Üksi FIE, tööandja OÜ. 14. Käibe suurus. Mida suurem käive ning oodatav tulude ja kulude vahe, seda tõenäolisemalt on otstarbekam OÜ (võimaldab osa tulust võtta välja dividendina ja vähendada maksukoormust) 15. Raamatupidamine. FIE on lihtne, saab ise hakkama. OÜ – keerulisem, raamatupidaja abi 16. Tegutsemine kodusel pinnal – FIE 17. Ettevõtlustegevus tervikuna. Ühel ettevõtjal võib olla mitu OÜd – kui üks pankrotistub, siis see ei puuduta teisi FIE – ühe valdkonna kahjumid tuleb teiste arvelt katta 18. Ettevõtlustulu jooksev kasutamine. FIEl võib eraelus ja ettevõtlustegevuses kasutatav raha ühes rahakotis koos olla, OÜ-l peavad olema eraldatud. 19. Huvi kasumi reinvesteerimise vastu
Täiskohaga teenindajatel igakuiselt keskmiselt 166 töötundi, poole kohaga teenindajal 83 tundi. Personaliga seotud kuludest võib välja tuua kulud töötasudele, isikukaitsevahenditele, tervisekontrollile ning alustamisel ka tööriietusele. 28 Lisaks ostetakse ettevõttesse sisse raamatupidamise teenust. Teenuse sisse ostmine tuleb ettevõttele odavam, kui raamatupidaja palkamine (kokkulepitud kuutasu 110€). Tööjõu plaan on välja toodud tabelis 8. 29 Tabel 8. Tööjõu plaan Ametikoht Töökoorm Tunnitasu Keskmine 1 kuu us (brutos) tundide (keskmine arv kuus ) töötasu Kokk 1 4.50€ 160 720 Kokk 1 4.50€ 160 720
toimuvaga. Fayoli järgi on tegu info koguja ja jagajaga. Ettevõtte juht edastab vajalikku informatsiooni, edastab ka välisinfot organisatsiooni ja edastab vajaliku siseinfot välja. 09.00 Juht vaatab üle ettevõtte finantsid. Vaatab üle palju on ettevõttel kapitali ja palju peab sellel päeval väljamakseid tegema ja kuhu. Kontrollib kõik väljamaksed üle enne kui raamatupidajale selle heaks kiidab ning raamatupidaja võib vajalikud maksed ära teha. Mintzbergi järgi on tegu otsustamisega seotud rolliga. Ta kogub infot ja teeb sellest omad järeldused ja heakskiidud. Fayoli järgi on tegu ressursi jagajaga. Ettevõtte juht annab oma heakskiidu enda ettevõttest raha välja andmisega ja arvete maksmisega. 09.30 Vaadata veelkord e-mailid üle ja vastata klientidele kõige pakilistemas küsimustes. Ette valmistuda koosolekuks. Mintzbergi järgi on tegu informatsiooniga seotud rolliga
Ilmutatud kulusid, alternatiivkulu ning majanduslikku kasumit iseloomustab tabel 8.2. Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste vahendite peale. Oma töölistele maksis ta palka 30 000 krooni. Pangale maksis Paju intressideks 12 000 krooni. Kõik eelöeldu kajastub nii raamatupidaja kui ka majandusteadlase arvestustes. Ainus lisakulutus, mida raamatupidaja veel arvestab on amortisatsioon. Majandusteadlane vaatab lisaks veel Hr Paju poolt investeeritud aega ja raha ning leiab majandusliku amortisatsiooni. Ajalooliste ehk ilmutatud kulutuste meetodi kohaselt oleksid Hr Paju kulud 274 000 ning kasum 26 000 krooni. Samas oleks Hr Paju äritegevuse alternatiivkuludeks 293 500 ja majanduslik kasum 6 500 krooni.
Ilmutatud kulusid, alternatiivkulu ning majanduslikku kasumit iseloomustab tabel 5.2. Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste vahendite peale. Oma töölistele maksis ta palka 30 000 krooni. Pangale maksis Paju intressideks 12 000 krooni. Kõik eelöeldu kajastub nii raamatupidaja kui ka majandusteadlase arvestustes. Ainus lisakulutus mida raamatupidaja MIKROÖKONOOMIKA 30 veel arvestab on amortisatsioon. Majandusteadlane vaatab lisaks veel Hr Paju poolt investeeritud aega ja raha ning leiab majandusliku amortisatsiooni. Ajalooliste ehk ilmutatud kulutuste meetodi kohaselt oleksid Hr Paju kulud 274 000 ning kasum 26 000 krooni
Hiljem mõtles ta enesetapu peale, aga see läks luhta. Surmapõhjus: veetõbi 4.27. Peeter Ots Sünnikoht: Harala Olemus: ei pooldanud kommunismi ega saanud selle alustest aru; eestimeelne; Lugu: Tal oli poeg, kes sai kasvatatud eesti vaimus ja eesti toiduga. Ometi sai temast punane, kui ta oli kolm aastat Venemaal sõdinud. Poeg tegi kolhoosi ning kiitis seda. Perekond: poeg Surmapõhjus: südamerabandus 4.28. A. Jänes Sünnikoht: Harala Amet: kolhoosi raamatupidaja Olemus: arglik, samas püüdis kõigile head nõu anda; kogeles; kuna tema bilansid ei klappinud iialgi, võib kahtlustada rahade kõrvaletoimetamist või oskamatust arvutada; Lugu: Kunagi rajati Haralas kolhoos nimega Lootus. Selle esimeheks sai taibukas talunik Kristjan Kivimaa. Esialgu läksid kõik asjad hästi. Kui Kivimaa kohalt tagandati, hakkas kõik halvasti minema. Uueks esimeheks sai üks prillidega isik, kes talupidamisest midagi ei teadnud ja ainult lubadusi andis.
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole...
Etendus lõpeb äkitselt. Miilits otsib esinejaid. 11. Bezdomnõi kohtub Meistriga. Meister räägib, kuidas ta Margaritaga kohtus, kuidas tema romaani kritiseeriti ning kuidas ta lõpuks haiglasse tuli. 12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi. 13. Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud. Teatri raamatupidaja läheb taksoga raha üle andma, kuid ta arreteeritakse, sest rublade asemel on dollarid. 14. Berliozi tädimees tuleb Kiievist, lootuses pärida Berliozi korter. Fagott teeskleb, kui kurb tal Berliozi kaotuse pärast on, kass käsib passi tõttu koju tagasi sõita. Azazello viskab tädimehe korterist välja. 15. Tädimees kohtub trepil teatri söökla juhatajaga, kes läheb Wolandi juurde, uurimaks võltsraha kohta. 16
5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? * mikroettevõtted- 0-9 töötajat tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) * väikeettevõtted- 10-49 Ettevõtja - ,,Entrepreneur" PRANTSUSE päritolu 1437.a. Selle sõnaga tähistati * keskettevõtted- 50-249 isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. * suurettevõtted- 250+ Keskajal nimetati e...
Kreditoorse võlgnevuse käibevälde ehk tarnijatele tasumata arevete konversiooniperiood näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega perioodis ehk mitme päeva pärast tasub ettevõte tarnijatele ostetud kauba eest. Valem on järgmine: 360 DAPO = (2.5) VC , AP kus AP võlad tarnijatele (krooni). Kuna Estravel AS kasumiaruandes ega selle lisades ei olnud raamatupidaja välja toonud muutuvkulusid ei saanud töö autorid antud näitajat leida. Ka ettevõtte finantseerimistsüklit ei olnud võimalik leida, kuna puudus tarnijatele tasumata arvete konversiooniperiood. Tabel 2.3. Varade kasutamise efektiivsuse suhtarvud aastatel 20092011 Suhtarvud 2009 2010 2011 Varade käibevälde (DAH) 431 366 379
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
Etendus lõpeb äkitselt. Miilits otsib esinejaid. 11. Bezdomnõi kohtub Meistriga. Meister räägib, kuidas ta Margaritaga kohtus, kuidas tema romaani kritiseeriti ning kuidas ta lõpuks haiglasse tuli. 12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi. 13. Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud. Teatri raamatupidaja läheb taksoga raha üle andma, kuid ta arreteeritakse, sest rublade asemel on dollarid. 14. Berliozi tädimees tuleb Kiievist, lootuses pärida Berliozi korter. Fagott teeskleb, kui kurb tal Berliozi kaotuse pärast on, kass käsib passi tõttu koju tagasi sõita. Azazello viskab tädimehe korterist välja. 15. Tädimees kohtub trepil teatri söökla juhatajaga, kes läheb Wolandi juurde, uurimaks võltsraha kohta. 16
RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad 1.Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära? RAS nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi. Sundparalleelsus on mitme samaaegse andmevoo töötlus ja interaktsioon, kus esinevad vahele segamised. Ühe töö katkestamine ja hiljem lõpetamine (Andmevood tükeldatakse kiiremaks töötluseks). See on paralleelsus, mis on peale sunnitud ümbritseva keskkonna poolt. Traditsiooniline paralleeltöötluses ei esine vahelesegamist ühe või mitme and...
nende tooted kuuluvad kõrgemasse hinnaklassi. Sellest tulenevad edaspidi väga paljud taktikalised otsused ja konkreetsed tegevused. Millised peavad olema asukoht, ruumide väljanägemine, personal, reklaamikanalid jne.) Kes kirjutab äriplaani? Tähtis on leida nii äriplaani eesmärk kui ka koostaja.Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul on soovitav, et omanik ise koostab äriplaani. Teie ressursse teades võib teie ärijuht või raamatupidaja aidata teil uurida asjakohaseid andmeid, korraldada äriplaani ja leida eesmärki äriplaani kirjutamiseks. Kohalikud nõuandjad ja konsultandid võivad pakkuda ajakohaseid ettepanekuid. Aga ainult teie teate oma äri hästi. Ainult teie tunnete oma toodet ja turgu. Ainult teie teate, millal teil on piisavalt aega, jõudu ja informatsiooni hea äriplaani koostamiseks. Kuna iga äriplaan on unikaalne, olete ainult teie võimeline otsustama, milliseid üksikasju oma äriplaani panna.
Euroopa Liidu Institutsioonid ja õigus Lektor Peep Jaagant Piirivalvekolledz 2007 Õppeaine eesmärk Anda õppuritele üldised teadmised EL'i haldusorganite ülesehitusest ja funktsioonidest Iseseisev töö Kutsehariduse õpe: Õppematerjalide lugemine Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 60% eksamitöö ja 40% kontrolltöö. Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus: Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Eur...
võrgustikus • Seadustamine • Nt kollektiivse kokkuleppe saavutamine standardite ja kujunduse üle; sertifitseerimine; • Siin suurem efekt kõrgtehnoloogiat kasutavates ettevõtetes 16. Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid. Majandusarvestuse eesmärk on informatsiooni kogumine, mis aitab ettevõttes langetada finantseerimisega seotud otsuseid Majandusarvestusega tegeleb raamatupidaja või raamatupidamise osakond, mille töö põhineb Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusel Raamatupidamist võib ka nimetada äritegevuse kõnekeeleks. Raamatupidamine on süsteem, mis mõõdab ettevõtte äritegevust ja töötleb sellega seotud informatsiooni aruanneteks, mis edastatakse juhtkonnale. 7 põhilist funktsiooni: o 1) ettevõttesisese arvestussüsteemi kujundamine ja arendamine;
Tema põline kodu asus Hiiumaal. Isa oli koolmeister, Marie oli pere teine laps. Varsti koliti Tallinna, kus Under läks 4-aastasena saksa väikelaste kooli. Selle tõttu ei osanud ta varsti enam eesti keelt. 1901, kui Under oli 18, sai kool läbi ning ta läks tööle ,,Teataja" toimetusse. Samas töötas ka Vilde, kellesse Under lootusetult armus. Kui Vilde luges Underi saksakeelseid luuletusi, arvas ta, et naine peaks hakkama eesti keelt õppima. 1902 abiellus Under raamatupidaja Karl Hackeriga, neid sidus omavahel Hiiumaa. Kahekesi kolisid nad Moskvasse, kus mees sai tööd majandusülemana. Venemaal sündisid ka kaks tütart, kuid abielu katkeb 1917. 1924 abiellus ta uuesti luuletaja Artur Adsoniga. Esimese luuletuse, mis oli saksa keeles, kirjutas Under siis, kui ta oli 13. 1904 (oli 21) sai ajalehte ,,Postimees" trükki esimene luuletus, trükki aitas selle Ants Laikmaa. Under kasutas pseudonüümi Mutti. Oma nime all ilmusid esimesed Noor-Eesti albumis 1905
4 juhatuse liikmega näiteks kokku leppida, et talle kohaldatakse TLS-st tulenevat ülesütlemise regulatsiooni. Riigikohus on leidnud, et seadus ei keela juhatuse või nõukogu liikmel teha samas äriühingus töölepingu alusel täiendavat tööd. Seega võib osaühingu juhatuse liige olla teatud juhtudel samaaegselt osaühinguga ka töösuhetes. Näiteks teeb juhatuse liige lisaks juhtorgani tööle ka raamatupidaja või müügiesindaja tööd. Sellisel juhul sõlmitakse temaga juhtorgani liikme kohustuste täitmiseks käsundusleping ja raamatupidaja ülesannete täitmiseks tööleping. Nõusolek juhtorgani liikmeks saamiseks tähendab nõusolekut töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel (3-2-1-96-00). Töötamine kahe lepinguga - tööleping ja leping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks
sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite vormistamisel, reguleerimiskannete tegemiseks või tehtud vigade parandamiseks raamatupidamisregistrites. Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele peab raamatupidamiskirjend sisaldama: majandustehingu kuupäeva, raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit, debiteeritava konto (kontode) kui ka krediteeritava konto (kontode)
toodete arvuga. Muud muutuvkulud. Muutuvkuluks tuleb mõningatel juhtudel arvestada ka müügiagentide komisjonitasu jm sarnast tüüpi kulutused. ETTEVÕTTE PÜSIKULUD Kommunaalteenused. Igal firmal on vee, elektri ja teiste kommunaalteenuste tarbimisvajadus. Tihti kasutatakse ka renditud hooneid või ruume, mis kõik tuleb kulutuste kalkuleerimisel arvesse võtta. Administratsiooni palgad. Siia kuuluvad nende töötajate palgad, kes ei ole tootmisprotsessiga otseselt seotud: juhataja, raamatupidaja, sekretär jne. Ärge unustage lisada sotsiaal- ja ravikindlustuse 33%. Kontorikulud. Telefon, paber, postikulud jms. Põhivahendite amortisatsioon. Arvuta amotisatsioonikulu vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestatud kulumi arvestamise reeglitele. 15 Reklaam. Hinda, kui palju tuleks ja oleks otstarbekas ning võimalik reklaamiks kulutada. Reklaami viis ja
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table-objekti loomine ja kasutamine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused utamine tabelites sutamine abeliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Ühemuutuja funktsiooni tabuleerimine ja graafikud. Aadressid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina. Valemites nimed Tabeli loomine otse Table-objektina. Valemites päisete tekstid Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 1 Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 2. Table-objekt Kahemuutuja funktsioon. Nimed Harjutus "Lagede värvimine III". Ülesande püstitus Tabel Ruumid Tabel Värvimin...
5. Inventeerimine. Varude inventeerimise kord peab olema fikseeritud raamatupidamise sise-eeskirjades. Konkreetsete tähtaegade kehtestamisel tuleb arvestada nõudega, et majandusaasta lõpu inventuurid tuleb läbi viia mitte varem kui 2 kuud enne aruandeperioodi lõppu. Perioodilist varude arvestussüsteemi kasutades tuleks varusid inventeerida iga kuu. Inventuuri läbi viimiseks moodustatakse ettevõtte juhi käskkirjaga inventeerimiskomisjon. Komisjoni kuuluvad üldjuhul raamatupidaja, inventeeritavate objektidaga seotud isik, näiteks laohoidja. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis kindlal ajamomendil, nende ülelugemise, -kaalumise, -mõõtmise teel. Inventuuri käigus selgitatakse varade üle-või puudujäägid võrreldes inventuuri andmeid arvestuslike näitajatega. Igasugused erinevuste põhjused arvestuslike ning inventeeritud näitajate vahel tuleb välja selgitada ning süüdlase olemasolu korral vastutusele võtta.
soovitavalt inventeeritakse varusid vähemalt 1 kord kvartalis, kassas olevat sularaha 1 kord kuus, põhivara ja arveldusi 1 kord aastas. Inventuuur viiakse kindlasti läbi materiaalselt vastutava isiku vahetumisel. Inventuur tuleb reeglina läbi viia ühe kuupäeva seisuga. Kui ühe päevaga inventuuri ei lõpetata, lukustatakse ja pitseeritakse komisjoni poolt uksed. Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse juhtkonna otsusega komisjon. Koosseisus peaks olema 1 inimene juhtkonnast, raamatupidaja ja kolmas isik, kes on selleks määratud. Materiaalselt vastutav isik ei tohi olla komisjoni koosseisus. Materiaalselt vastutav isik peab viibima inventuuri juures ja esitama materiaalsed väärtused ülelugemiseks, ülekaalumiseks ja ülemõõtmiseks. Enne inventuuri algust võetakse materiaalselt vastutavalt isikult allkiri, et kõik sissetulekut ja väljaminekut tõendavad dokumendid on arvestusest läbi kantud.
võtnud, st peab olema kahju ainsaks põhjuseks, mitte aga kaaspõhjuseks. Näiteks A unustab avalikku kohta tulirelva, millega B tulistab C-d, võiks öelda, et A ja B teod on mõlemad kahju põhjuseks ja võiksid kahju eest vastutada solidaarselt. Ka nendel juhtudel, kus üks isik tekitab soodusolukorra kahju tekitamiseks ja teine isik panebki õigusvastase teo toime, tuleks neid kahte lugeda kahju ühisteks põhjustajateks. Näiteks äriühingu raamatupidaja A unustab ühingu seifi lukustamata, B kasutab võimalust ja varastab selle tühjaks, siis A ja B peaksid siin vastutama ühiselt. A vastutuse võiks välistada juhtudel, kui B oleks professionaalne varas, kes oleks selle seifi tühjaks varastanud ka siis, kui see oleks lukus olnud. Äriühingu suhtes on nad solidaarvõlgnikud ja õiglase lõpptulemuse saavutamiseks § 137 lg 2 järgi võiks B panna vastutama nt 90% ulatuses ja A 10% ulatuses. 29
juriidilise isiku moodustanud. (üldkoosolek EI OLE JUHTORGAN). Ainult liikmed ja aktsionärid Juhatus tegeleb igapäevase majandamisega. (ei saa asendada nõukogu) Nõukogu tegeleb juriidilise isiku pikemaajalise tegevuse planeerimisega. Kontrollivad samas ka juhatust. (ei saa asendada JUHATUST) Täisühingus ja usaldusühingus pole üldkoosolekut ega juhatust. Revisjonikomisjon – korteri ühistustes. Majandustegevuse kontroll. Audiitor – teostab OÜ-s ja AS-s kvalifitseeritum raamatupidaja. Revisjonikomisjoni ja audiitori vahe on kvalifikatsiooni erinevuses. Revisjonikomisjoni liikmel ei pea mingit kvalifikatsiooni asjas olema. Miks mõnel juriidilisel isikul võib olla revisjonikomisjon ja mõnel peab olema audiitor? Kuna muidu läheks see liiga kulukaks, igal KÜ-l pole vaja audiitorit ega revisjonikomisjonigi. Otsuse kehtetus – Juriidilise isiku organi otsus on kehtetu kui see on vastuolus seaduse või põhikirjaga
· Müügiorganisatsiooni arenguetapid Etapid Vahendid 1. Müügi teadvustamine 1. Müügi baaskoolitus 2. Müügi analüüsimine 2. Müügijuhtimise süsteem 3. Müügi juhtimine 3. Müügiprotsessid 25. Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid. (lk 117-118, Majandusarvestus_I) · Majandusarvestuse eesmärk on informatsiooni kogumine, mis aitab ettevõttes langetada finantseerimisega seotud otsuseid · Majandusarvestusega tegeleb raamatupidaja või raamatupidamise osakond, mille töö põhineb Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusel · Raamatupidamist võib ka nimetada äritegevuse kõnekeeleks. · Raamatupidamine on süsteem, mis mõõdab ettevõtte äritegevust ja töötleb sellega seotud informatsiooni aruanneteks, mis edastatakse juhtkonnale. · 7 põhilist funktsiooni: o 1) ettevõttesisese arvestussüsteemi kujundamine ja arendamine;
· Müügiorganisatsiooni arenguetapid Etapid Vahendid 1. Müügi teadvustamine 1. Müügi baaskoolitus 2. Müügi analüüsimine 2. Müügijuhtimise süsteem 3. Müügi juhtimine 3. Müügiprotsessid 25. Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid. (lk 117-118, Majandusarvestus_I) · Majandusarvestuse eesmärk on informatsiooni kogumine, mis aitab ettevõttes langetada finantseerimisega seotud otsuseid · Majandusarvestusega tegeleb raamatupidaja või raamatupidamise osakond, mille töö põhineb Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusel · Raamatupidamist võib ka nimetada äritegevuse kõnekeeleks. · Raamatupidamine on süsteem, mis mõõdab ettevõtte äritegevust ja töötleb sellega seotud informatsiooni aruanneteks, mis edastatakse juhtkonnale. · 7 põhilist funktsiooni: o 1) ettevõttesisese arvestussüsteemi kujundamine ja arendamine;
Müügiorganisatsiooni arenguetapid Etapid Vahendid 1. Müügi teadvustamine 1. Müügi baaskoolitus 2. Müügi analüüsimine 2. Müügijuhtimise süsteem 3. Müügi juhtimine 3. Müügiprotsessid 25. Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid. (lk 117-118, Majandusarvestus_I) Majandusarvestuse eesmärk on informatsiooni kogumine, mis aitab ettevõttes langetada finantseerimisega seotud otsuseid Majandusarvestusega tegeleb raamatupidaja või raamatupidamise osakond, mille töö põhineb Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusel Raamatupidamist võib ka nimetada äritegevuse kõnekeeleks. Raamatupidamine on süsteem, mis mõõdab ettevõtte äritegevust ja töötleb sellega seotud informatsiooni aruanneteks, mis edastatakse juhtkonnale. 7 põhilist funktsiooni: o 1) ettevõttesisese arvestussüsteemi kujundamine ja arendamine;
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL Lõputöö Prima aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor tegi 2010. aasta uurimustöö käigus kindlaks, et ettevõtluses mängib võtmerolli ettevõtte personal. Niisiis otsustas autor kirjutada uurimustöö personaliotsingust. Et aga töö omaks praktilist väärtust, on vajalik spetsialiseerumine, sest personaliotsing erinevates sektorites ja erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt tööjõupuudus, mistõttu peaks olema p...
Raamatupidamise aastaaruanne koostamise üldpõhimõtted. (2016). Raamatupidamise Toimkond. Kasutamise kuupäev: 40 20.02.2017, allikas https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3100/1201/2005/RTJ %201.pdf Riives, J. & Lavin, J. (2014). Tootmise korraldamine. Tallinn: Atlex. Rünkla, J. (1997). Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisoskused. Tallinn: Külim. Sander, P. (2017). Investeeringute eelarvestamine vajab raamatupidaja teravat pilku. Raamatupidamise praktik nr111, 24-26. Себестоимость продуктции. (s.a.). Энтциклопедия экономиста. Kasutamise kuupäev: 23.04.2017, allikas http://www.grandars.ru/college/ekonomika- firmy/sebestoimost-produkcii.html Соколов, Я. В. (2003). (Toim). Бухгалтерский учёт: управленческий асрект. Москва: Финансы и статистика. Teder, A. (01.2008)
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
,,Muusikas peituv harmoonia seob inimese universumiga." Kujutab udusid, vihma, õhtuhämarust, melanhoolne, nukker...luule nagu impressionistlik maal. Üks parimaid luuletusi ,,Sügislaul". Pilet XVIII · Remarque'i elu ja looming, ühe teose analüüs omal valikul Väikekodanlik, katoliitlik pere, kuhu sünnib. Hariduselt katoliiklikud seminarid. 1916 vabatahtlikult maailmasõtta, korduvalt haavatud. Tahab saada muusikuks või kunstnikuks, on raamatupidaja, kaubaagent, õpetaja, kaupmees, võidsõitja jpm. Reisib palju Euroopas, 1923. lehetoimetaja, kirjutab reklaami, reportaazi, reisikirju. Esimesed jutud ,,Unistuste pood", ,,Jaam horisondil". Kriitikud teevad maha, 1929 üleeuroopaline kuulsus romaaniga ,,Läänerindel muutuseta". 1931 ,,Tagasitee", samal aastal lahkub Saksamaalt. Kahe aasta pärast põletatakse Berliinis tema raamatuid. 38. a võetakse ära saksa kodakondsus, 39 läheb ameerikasse. Abiellub usas, selle kodakondsus.
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM.....................
Mari 25 Passiametnik 7000 X Saku On Ice 3001 - Viljar 21 Tudeng 5000 X Tuulik Janek 32 Müügimees üle 7000 X Saku Originaal 3001 - Helika 23 Raamatupidaja 5000 X A Le Coq 5001- Teet 25 Arvutispetsialist 7000 X A Le Coq Koolikaupade 3001 - Margus 28 müüja 5000 X A Le Coq 5001-
Sündis väikekodanlikus linnakeses väga ranges, katoliiklikus peres. Lõpetas ka katoliikliku seminari 1916 ja pärast kooli läks 18 aastase poisikesena vabatahtlikult Esimesse Maailmasõtta. Oli rindel sõja lõpuni, sai korduvalt haavata. Kui sõjast tuleb, siis on tema suur unistus saada kas maalikunstnikuks või muusikuks. Aga tegelikkuses ei saanud temast kumbatki, alguses peab hästi palju ameteid: organist, autovõidusõitja, kaupmees, algkooliõpetaja, raamatupidaja, müüb hauasambaid, ajakirjanik lõpuks, ja ka ajalehe toimetaja. Kirjutab muidugi ka auto võidusõidust. 1923 saab ühe kuulsa reklaamilehe toimetajaks ja siis rändab päris palju ringi Itaalias, Sveitsis, Balkanimaades. 25st aastast alates asus tööle ajakirjas Sportin blick. Kirjutas kõike, liiklusest, õpetas, kuidas auto eest hoolitseda, kirjutas reisikirju maadest, kus kunagi polnud käinud, tegi reklaami autodele, mootorpaatidele. Töö kõrvalt ilmuvad esimesed romaanid
seda jõudis kõige rohkem kirjutada. Koosnevad kuuest osast ehk stseenidest. 1. Alajaotus on stseenid eraelust. ,,Isa Goriot". 2. Stseenid provintsielust. ,,Eugenie Grandet". 3. Stseenid Pariisi elust. ,,Kurtisaanide hiilgus ja viletsus." 4. Stseenid sõjaväe elust. ,,Suaanid ehk Bretagne 1799". 5. Stseenid poliitilisest elust. ,,Tume lugu." 6. Stseenid külaelust. ,,Küla arst." Vaatamata oma tohutule kirjanduslikule andekusele, oma loomingu töötab läbi nagu hoolikas raamatupidaja. ,,Filosoofilised etüüdid" vähem fakte ja rohkem fantaasiat. ,,Sagräännahk." ,,Analüütilised etüüdid" abieluteemalised. Balzack arvab, et inimese käitumine sõltub ajaloolistest tingimustest, antud kohast ja olukordadest. Kõige suuremaks paheks pidas ta kasuahnust ja raha. Kriitikat leiab pürgimine kõrgemasse seltskonda vahendeid valimata. Et inimesed hülgavad perekondlikud sidemed. Tegelasteks on kõik ühiskonnakihid: pankurid, rikkad ja
errumineku põhjus on sama: lahkunud omal soovil. Tegelikult nad sunniti lahkuma. 1940 aasta 25. juuli Riigi Teatajas on määrus number 190,kus teatatakse, et välismajanduse osakonna juhataja Georg Meri on 24. juulil ametist vabastatud. Aja vaimu kohaselt omal soovil. 1940. aasta sügise ja talve oli Georg Meri töötu. Ta otsis võimalust, kuidas saaks perekond okupeeritud Eestist põgeneda, kuid võimalust paraku ei tulnud. Järgmisel aastal sai Georg Meri raamatupidaja koha põlevkivitööstuse ühes harukontoris. Lennart Meri sõnul ei piirdunud alandused sellega, vaid perekond kaotas ka oma kodu, kuna sellest tehti ühiskorter. Lk 4 Isast sai majahoidja omaenese kodus. Natuke hiljem oldi sunnitud sealt Koidu tänavasse kolima. ´ Lennart Meri on meenutanud, et neljapäev, 13. juuni 1941 oli soe ja päikesepaisteline. Ta oli saanud just tunnistuse, kuhu oli kirjutatud: "Viiakse üle Nõukogude kooli 6. klassi". Ees oli pikk suvi
See võimaldab teil tugevdada mitte ainult oma perekonda, vaid ka äri. Rein Ruubel juhtimisvaldkonna konsultant Finantsplaneerimise OÜ Mis on ärieetika Ärieetika on üks kõige olulisematest, kuid samas ka kõige vähem mõistetud teemadest tänapäeva ärielus. Ärieetika valdkond tegeleb küsimustega, kas kindlad äripraktikad on vastuvõetavad. Näiteks, kas müügimees võiks kliendile korraldatud tootepresentatsioonil välja jätta faktid toote nigelast ohutusstandardist? Kas raamatupidaja peaks andma teada auditi käigus välja tulnud ebakorrektsustest, teades, et seda tehes tõenäoliselt klient lõpetab koostöö firmaga? Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid.
erinevate terminitega. Turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. Ettevõtte juhtimise puhul on oluline, et turundus ei oleks lihtsalt mingi osakond. Turunduspõhimõtteid peaks tundma ettevõtte iga töötaja reatöötajast tippjuhini, sh raamatupidaja, tootmistehnoloog, tootearendaja, personalijuht ja loomulikult klienditeenindaja. Kliendikeskne mõtteviis peab olema kodeeritud kogu ettevõtte tegevusse ning igasse töötajasse. Turunduse juhtimine on suunatud teatud sihtgruppidega tulusate vahetusprotsesside kavandamisele, kujundamisele ja tagamisele ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel (vt joonis 1.1.). Turundus ei tohi olla nõudluse suhtes passiivne, vaid peab suutma mõjutada nõudluse suurust ja struktuuri.
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on s...
Lewis (s. 1935).Tema esimene lööknumber “W h ole lotta sh ak in ’ goin on ” tekitas kuuem iljonilises läbim üügis av aldava kõm ulaine. E detabelisse jõudis ka “G reat B alls O f F ire”. A ndes 250 k ontserti aastas, tegi ta igaüh est tillkuse m aavärisem ise. T a mängis klaverit küünarnukkide ja jalgadega, kord valas ta bensiini klaverisse ja süütas selle põlema. Buddy Holly seevastu oli tagasihoidlik, raamatupidaja välimusega prillikandja noorm ees, kuid just teda on paljud hilisem ad superstaarid (ka “T h e B eatles”) nimetanud oma suureks eeskujuks. R ock’n’rolli kroonimata kuningas Elvis Presley (1935- 1977) oli üles kasvanud maal usklike vanemate ainsa lapsena. Kaheksa aastaselt tuli ta võitjaks laste lauluvõistlusel, üheteistkümnesena mängis kitarri ja laulis koolipidudel. Pärast Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06
Koolitusfirma Kolm Tulpi Aia 667-3 Teie nr 777 888 Tallinn 15. september 2008 Koolituskursuse korraldamine Lugupeetud firmajuht Soovime täpsemat infot Teie firma poolt pakutavate kursuste kohta. Meie firma tegeleb transporditeenuse osutamisega nii Eestis kui Ida-Euroopas. Meil on kokku 40 töötajat, enamikus bussi- ja veoautojuhid, lisaks 2 sekretäri ja raamatupidaja. Koolituskuludeks on meie aastaeelarves ette nähtud 60 000 krooni. Palun teatage meile: - pakutavate kursuste loetelu, - toimumise aeg ja koht, - kursuse hind ühe inimese kohta, - kursuse läbiviijate lühiiseloomustus. Ootame Teie vastust järgmise nädala jooksul. Oleme saatnud hinnapäringud mitmesse koolitusfirmasse ja oma valikust teatame hiljemalt 30. maiks 2009. Meeldivale koostööle lootes (allkiri) Rain Ratas Juhataja
1.16.Määratle eesmärgid kasumi alal, täpsusta tegevuskava ja eelarved 2. etapp ettevalmistamine 2.1. Vali ettevõtte asukoht 2.2. Vali ärinimi 2.3. Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5. Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6. Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7. Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja jt) see võib olla vajalik ka varem 2.8. Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9. Paigalda sidevahendid 2.10. Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema lahendatud varem nt tuli juba planeerimisetapil arvestada asukohaga seotud kuludega, st tuli teada vajalike ruumide suurust ja rendimäärasid. 3. etapp tegevuse alustamine 3.1. Telli kauba (materjalide) varud 3.2
2. etapp – ettevalmistamine 2.1. Vali ettevõtte asukoht 2.2. Vali ärinimi 2.3. Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5. Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6. Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7. Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja jt) – see võib olla vajalik ka varem 2.8. Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9. Paigalda sidevahendid 2.10. Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema lahendatud varem – nt tuli juba planeerimisetapil arvestada asukohaga seotud kuludega, st tuli teada vajalike ruumide suurust ja rendimäärasid. 3. etapp – tegevuse alustamine 3.1. Telli kauba (materjalide) varud 3.2
Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastut...
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
