Uurimistöö AS Tamsalu Kalor (0)

TAMSALU GÜMNAASIUM
AS TAMSALU KALOR
UURIMISTÖÖ
KOOSTAJA : ANDRES KASEKAMP
11. KLASS
JUHENDAJA : MAIE NÕMMIK
TAMSALU 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS 4
1. AS TAMSALU KALOR 6
1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED 6
1.2. TAMSALU KATLAMAJA 8
1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES 10
2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM 12
2.1. KATLAOPERAATORI TÖÖ TAMSALU KATLAMAJAS 12
2.2. PÕLEVKIVIÕLIKATLAD K-110 JA FUTER-2 13
2.3. HAKKEPUIDUKATEL BIO 2,5 MW JA PÕHUKATEL K-850 14
2.4. TAMSALU KATLAMAJAS KASUTUSEL OLEV KÜTTEMATERJAL 16
3. INVESTEERINGUD TAMSALU SOOJAENERGIASSE 19
3.1. TAMSALU KATLAMAJA RENOVEERIMINE AASTATEL 1996-1998 19
3.2. NASA TEHNOLOOGIA PAIGALDAMINE 1998. AASTAL 20
3.3. HAKKEPUIDUKATLA PAIGALDAMINE 2001. AASTAL 21
3.3.1. „TAMSALU LINNA JA VALLA SOOJUSENERGEETIKA ARENGUPLAANI“ SEISUKOHT POTENTSIAALSEST BIOKATLA PAIGALDAMISEST 21
3.3.2. HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE OSTU- MÜÜGILEPING JA 2004. AASTAL ILMUNUD LÕPPARUANNE PROJEKTI EESMÄRKIDEST NING NENDE TEOSTUMISEST 22
3.4. PÕHUKATLA PAIGALDAMINE 2006. AASTAL 24
3.5. INVESTEERINGUD TAMSALU VALLA KAUGKÜTTETRASSI 26
3.5.1. TAMSALU - SÄÄSE VAHELISE KAUGKÜTTETRASSI RAJAMINE 2006. AASTAL 26
3.5.2. KAUGKÜTTETRASSI RENOVEERIMINE AASTATEL 2006-2010 28
3.6. SUITSUGAASIDE PUHASTAMISE SEADME PAIGALDAMINE 2012. AASTAL 30
4. SOOJAHINNAD TAMSALUS JA LÄÄNE-VIRUMAAL 32
4.1. AS-i TAMSALU KALOR HALDUSALA 32
4.2. KAUGKÜTTESOOJUSE MÜÜK EESTIS 34
4.3. TAMSALU VALLA SOOJAHIND AASTATEL 1994-2014 35
4.4 SOOJUSENERGIA PIIRHINNAD LÄÄNE-VIRUMAAL AASTATEL 2001 JA 2013 36
KOKKUVÕTE 38
RESÜMEE 40
SUMMARY 41
KASUTATUD ALLIKAD 42
LISAD
LISA 1 Tabel 1. Tamsalu katlamajas kasutatava nelja katla tehnilised näitajad
LISA 2 Tabel 2. AS-i Tamsalu Kalor soojatarbijad seisuga 2014. aasta aprill
LISA 3 AS-i Tamsalu Kalor poolt toodetud ja müüdud soojus ning soojakadu
aastatel 1993-2013
LISA 4 AS-i Tamsalu Kalor poolt toodetud ja müüdud soojus ning soojakadu aastal
2012
LISA 5 AS-i Tamsalu Kalor töötajate arv aastatel 1992-2014
LISA 6 Erinevate katelde kasutus Tamsalu katlamajas 2012. Aastal
LISA 7 Põlevkiviõli kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 1993-2014
LISA 8 Hakkepuidu kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 2001-2013
LISA 9 Põhu kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 2007-2013
LISA 10 AS-i Tamsalu Kalor poolt müüdav soojuse piirhind aastatel 1994-2014
LISA 11 Sääse ja Tamsalu soojahinna võrdlus aastatel 1994-1999, 2003 ja 2006
LISA 12 Soojuse piirhinnad Lääne-Virumaal 2013. aastal
LISA 13 Erinevad soojuse piirhinnad Lääne-Virumaal 2001. aastal

SISSEJUHATUS

Antud uurimistöö käsitleb AS-i Tamsalu Kalor. Valisin antud teema, sest minu isa Evald Kasekamp on alates ettevõtte asutamisest (1992. aastast) olnud Tamsalu katlamajas tööl katlaoperaatorina, sellest tulenevalt oli uurimistöö käigus tekkivate küsimuste ja probleemidega võimalik kiiresti Tema poole pöörduda. Samuti kergendas see asjaolu AS-iga Tamsalu Kalor seostuvatele materjalidele lihtsamat ligipääsu, kuna intervjuude läbiviimist oli juhtkonnaga kergem planeerida . Lisaks sellele oli töö autoril omapoolne isiklik huvi soojusenergeetika tööprotsessi ja Tamsalu ettevõtluse vastu.
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, mis viisil on AS Tamsalu Kalor 1992. aastast kuni tänaseni suutnud muuta soojustootmise ja - tarbimise Tamsalu piirkonnas efektiivsemaks.
Eesmärkidest lähtuvalt on töö jaotatud neljaks peatükiks ja need omakorda alapeatükkideks, mõnel juhul ka ala-alapeatükkideks. Esimeses peatükkis on antud ülevaade AS-ist Tamsalu Kalor (asutamine, tööülesanded, töötajate arv jne) ja talle kuuluvast Tamsalu katlamajast. Teine peatükk koosneb Tamsalu katlamajas töötava katlaoperaatori töökirjeldusest, samuti on antud ülevaade olemasolevast katlasüsteemist ja küttematerjalidest. Kolmandas peatükis on kirjeldus AS-i Tamsalu Kalor poolt läbiviidud investeerimistest ja nende mõjust Tamsalu piirkonna soojatootmisesse ja –tarbimisse. Neljandas ehk viimases peatükis on analüüsitud AS-i Tamsalu Kalor haldusala, kaugkütte müüki Eestis, Tamsalu piirkonna piirsoojahindasid aastatel 1994-2014 ja on võrreldud ka Tamsalu soojahindu teiste Lääne-Virumaa asulatega aastatel 2001 ja 2013. Kõigi antud uurimistöös käigus kajastuvatele soojahindadele on lisatud käibemaks (juhul kui pole teistmoodi väidetud), nende algsel puudumisel on autor need lisanud lähtuvalt sellest, milline oli sellel ajaperioodil Eestis kehtestatud käibemaks.
Uurimistöö allikateks on suuremas osas ajalehtedes ja internetis ilmunud artikleid AS-i Tamsalu Kalor kohta. Lisaks sellele viisin ma läbi suulised intervjuud AS-i Tamsalu Kalor juhtkonnaga ja oma isaga. Suureks abiks oli ka 1998. aastal Tamsalu linna ja valla poolt tellitud „Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan “, mis andis võimaluse võrrelda muutusi Tamsalu linna ja valla soojustootmises 16 aasta jooksul. Samuti oli eelnimetatud soojusenergeetika aruandes püstitatud prognoosid , mille täitumist oli võimalik antud uurimistöö käigus vaadelda.
Lisadesse on autori poolt pandud 2 tabelit ja 11 joonist, mis annavad terviklikuma ülevaate AS-ist Tamsalu Kalor, luues seejuures võrdlusmomendi. Tabelid ja joonised on koostatud enamjaolt AS-i Tamsalu Kalor, Virumaa Teataja ja Statistikaameti andmetele tuginedes.
Soovin tänada igakülgse abi eest oma isa Evald Kasekampi, AS-i Tamsalu Kalor juhatajat Neeme Malvat, juhiabi Maire Limbergi ja oma uurimistöö juhendajat Maie Nõmmikut.

1. AS TAMSALU KALOR

1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED

Tamsalu Kalor AS on Lääne-Virumaal Tamsalu linnas asuv ettevõte ja on loodud 19.10.1992 omandireformi seaduse alusel.1 Praegusel hetkel on see põhiline Tamsalu vallale ja linnale soojust tootev ettevõte, sealhulgas on tegemist ka esimese Tamsalu valla piirkonnas soojatootmise müümisele ja tootmisele spetsialiseerunud ettevõttega. Aastatel 1992 – 1997 kandis Tamsalu Kalor nime Munitsipaalettevõte Tamsalu Kalor ehk ME Tamsalu Kalor, kuid pärast äriseaduse nõustumist 1995. aastal, mille kohaselt munitsipaalettevõtted asendati aktsiaseltsidega, kannab Tamsalu Kalor nime Aktsiaselts Tamsalu Kalor ehk AS Tamsalu Kalor.2
Ettevõtte algusest, 1992. aastast on AS-i Tamsalu Kalor juhataja olnud Neeme Malva. Ettevõtte aktsiad kuulusid aastatel 1992-2005 täielikult linnale, kuid valla ja linna ühinemise tulemusena 2005. aastal, kuuluvad aktsiad täielikult vallale.3 AS-i Tamsalu Kalor põhiliseks rahastamisallikaks on ettevõtte omad vahendid ja Euroopa Liidu struktuurifondid.4 Põhikapitaliks on ligikaudu 248 000 eurot.5
Aastate jooksul on AS-ist Tamsalu Kalor saanud üks kõige modernsemaid ja uuenduslikumaid soojusettevõtteid Lääne-Virumaal. Ettevõtte poolt pakutav soojahind on 2007. aastast püsinud tasemel 50.00 eurot megavatt -tunni eest (ilma käibemaksuta).6 Näiteks, Eesti keskmine soojahind 2013. aastal koos käibemaksuga oli 68.50 eurot megavatt-tunni eest.7 Tamsalu vallas oli aga soojahind samal aastal 60.13 eurot megavatt-tunni eest.8 See tuleneb viimase 15-20 aasta jooksul läbi viidud renoveerimistöödest, mis on suutnud hoida piirsoojahinna tasakaalus, soojatarbimise teha elanikele kättesaadavamaks ja säästa keskkonda.
Lisaks soojatootmisele tegeleb ettevõte ka 1995. aastast elamumajandusega, eelnevalt tegeles Tamsalu valla piirkonnas elamumajanduse haldamisega Tamsalu EPT.9 Viimastel aastatel on elamumajandusega tegelemine kujunenud soojatootmise kõrval ettevõtte põhiülesandeks.
AS-i Tamsalu Kalor tööülesanded viiakse läbi kahes hoones :

• Soojatootmine: Tamsalu katlamajas (Ääsi 9, Tamsalu, Tamsalu vald).
  
• Elamumajandus: Ääsi 5-2, Tamsalu, Tamsalu vald.
  

AS-i Tamsalu Kalor põhitöö toimub 1992. aastast Tamsalu katlamajas. Lisaks Tamsalu katlamajale on ettevõttele kuulunud 1993. aasta maist kuni 1996. aasta septembrini Sääse katlamaja ja 2002. aastast kuni tänaseni on ettevõtte halduses olnud Tamsalu valla saun .10
AS-i Tamsalu Kalor tegevusalad on järgmised:11

• hoonete ja üürimajade haldus (korteriühistud, elamuühistud, hooneühistud jms);
  
• mööbli, kodutarvete ja rauakaupade vahendamine ;
  
• auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
  
• enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus;
  
• saunade, solaariumite ja massaažisalongide tegevus jm. Füüsilise heaoluga seotud teenindus;
  
• veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldus;
  
• veokite rentimine ja kasutusrent .
  

1.2. TAMSALU KATLAMAJA

Tamsalu valla kaugküttevõrku varustatakse soojusega 7,2 megavattise võimsusega Tamsalu katlamajast, mis on 1992. aastast kuulunud täielikult AS Tamsalu Kalorile. Aastatel 1980–1992 oli Tamsalu katlamaja Tamsalu EPT omanduses .12
Tamsalu katlamaja rajamist alustati 1974. aastal Tamsalu Terko poolt ning see valmis aastal 1980. Valmimise järel läks katlamaja Tamsalu EPT omandusse. Katlamaja rajamise peamiseks põhjuseks oli 1970. aastatel Tamsalu valla piirkonnas märkimisväärne soojatarbijate ehk korterelamute ja munitsipaalasutuste hulga tõus.13 Tamsalu katlamaja krundil asub praegusel hetkel lisaks katlamajale veel Tamsalu valla saun ning põlevkiviõli-, hakkepuidu- ja põhuhoidla.
Pärast katlamaja valmimist 1980. aastal paigaldati katlamajja ka kolm esimest katelt: DKVR 6,5-13 aurukatlad, mida hakati kütma raske kütteõliga (kõnekeeles masuudiga). Hilisemate projektide käigus eemaldati aurukatlad katlasüsteemist. Praegusel hetkel asub katlamajas neli töökorras katelt: esimese põhikatlana tegutsev hakkepuidukatel BIO 2,5 MW; teise põhikatlana tegutsev põhukatel K-850 ja tagavarakateldena tegutsevad põlevkiviõlikatlad FUTER-2 ning K-110.14
Tamsalu katlamaja kaugküttevõrku kuulusid algselt ainult Tamsalu korterelamud ja Tamsalu munitsipaalasutused (koolimaja, lasteaed , kultuurimaja jne). Aastate jooksul on aga kaugküttevõrk suurenenud, selle põhjusteks võib pidada Tamsalu linna suurenemist ning valla ja linna ühinemisel rajatud kaugküttetrassi Tamsalu ja Sääse vahel, mille tulemusel hakkasid Sääse ühiselamud ja lasteaed sooja saama Tamsalu katlamajast.15
Tamsalu katlamaja on saanud viis suuremat investeeringut: 1996. aastal katlamaja renoveerimiseks; 2001. aastal hakkepuidukatla paigaldamiseks; 2006.-2010. aastal soojatrassi renoveerimiseks; 2006. aastal põhukatla paigaldamiseks ja 2012. aastal pesuri paigaldamiseks. Nimetatud ehitustöödega on suudetud langetada katlamaja soojakadu, vähendada küttehindu ja saastet atmosfääris. Lisaks rajati 2002. aastal katlamaja juurde Tamsalu valla saun.16 (investeerimiste kohta on täpsemat infot kolmandas peatükis)
Tamsalu Katlamaja toodab aastas ligikaudu 11 000-14 000 MW/h sooja. 1994. aastal oli soojatootmine oma kõrgeimal tasemel – 14 130 MW/h. 2001. aastal oli soojatootmine oma madalaimal tasemel – 11 164 MW/h. 2013. aastal oli aastane soojatootmine 13 122 MW/h. Aastase soojatootmise- ja müümise kogus sõltub eelkõige kliimast , mis Tamsalus valitseb – külmema välisõhu puhul on soojatootmine suurem. Lisaks ilmale määrab soojatootmise koguse aastas ka olemasolevate ressursside hulk – rohkema küttematerjaliga on võimalik ka rohkem kütta. (Vaata lisa 3)
AS Tamsalu Kalor müüb aastas keskmiselt 11200 MW/h sooja, 2010. aastast on suhe tootmise ja müümise vahel vähenenud efektiivsema soojatrassi rajamise tulemusena. 2013. aastal oli müüdud soojuse hulk Tamsalu katlamajas 11 182 MW/h. Eestis oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringu tulemusena 2011. aastal üleüldse 37 võrgupiirkonda, kus soojuse müümise hulk ületas 10 000 MW/h piiri, nendest kahekümne ühes oli soojuse aastane müük üle 20 000 MW/h. 202 võrgupiirkonnas jäi soojuse müügihulk alla 10 000 MW/h. Selle põhjal saab väita, et AS Tamsalu Kalor on soojuse müümise hulga poolest vahemikus 22.-37. Üks suuremaid kaugkütte võrgupiirkondi Eestis.17 (Vaata lisa 3)
Tamsalu Katlamaja töötab aastaringselt ja aastane soojakadu on 2010. aastast ligikaudu 8-14%-i, millest soojatrass annab ära umbes 8%. Eesti keskmine soojakadu katlamajades, kus tootmine ületab aastas 10 000 MW/h, on ligikaudu 17,3%-i.18 Intensiivseim kütteperiood on detsembrist-märtsini, millal toodetakse keskmiselt 1840,8 MW/h soojust kuus. Suvekuudel seevastu toodetakse soojust keskmiselt 45 MW/h kuus, sellel perioodil on ka katlamaja protsentuaalne soojakadu suurim, ulatudes 11-15%. Soojakao aastase suuruse määrab ära enamjaolt soojatrassi kvaliteet, katlasüsteemi seisukord ja Tamsalus valitsev kliima. (Vaata lisa 3 ja 4)

1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES

AS-is Tamsalu Kalor töötas 1992. aastal, kui ettevõte rajati, 16 töötajat – enamus töötajatest olid üle tulnud Tamsalu EPT-le kuulunud Tamsalu katlamajast. Pärast Põdrangu sovhoosi tegevuse lõppemist 1993. aastal, liitus AS-iga Tamsalu Kalor Sääse katlamaja ja töötajate arv tõusis 24-ni. Ettevõtte suurenemise tulemusena tõusis 1994. aastal töötajate arv 27-ni ja 1995. aastal juba 30-ni. 1996. aastal vähenes töötajate arv 23-ni, kuna samal aastal loodi OÜ Tamsalu Vallakommunaal, mis võttis Sääse katlamaja enda omandusse. Lisaks vähenes 1996. aastal katlamajas ka katlaoperaatorite arv, kuna DKVR aurukatlad ehitati ümber vähekulukamateks veesoojenduskateldeks. 1997. aastast alates hakkas AS Tamsalu Kalor tegelema aina rohkem elamumajanduse haldamisega, sellest tulenevalt tõusis töötajate arv 26-ni. 1998. aastal langes töötajate arv 24-ni ja püsis samal tasemel aastani 2000. 2001. aastal langes töötajate arv veelgi, 22-ni ehk madalaimale tasemele pärast 1992. aastat. Aastatel 2001-2010 püsis töötajate arv stabiilselt 21-22 vahel, tõustes ainult 27-ni 2006. aastal, kui Sääse katlamaja töötajad läksid ajutiselt üle AS Tamsalu Kalorisse, nelja kuu möödudes aga nad koondati, ja seejuures ei viibinud nad reaalselt ühtegi tööpäeva Tamsalu katlamajas. 2011. aastal langes töötajate arv 19-ni ja aastatel 2012-2013 17-ni. Praegusel hetkel on ettevõtte töötajate arv 16 ehk samal tasemel 1992. aastaga kui AS Tamsalu Kalor asutati.19 (Vaata lisa 5)
AS-is Tamsalu Kalor on töökohti 9, aga vastavalt vajadusele võidakse neid juurde luua. Sealhulgas on paljud töötajad korraga kahe-kolme tööülesande peal. Lisaks pakub ettevõte võimalust töötada suvel Tamsalu katlamajas poole kohaga kergematel töödel nagu näiteks muruniitjana.20
Töökohad ja nendel töökohtadel olevate töötajate arv seisuga 2014. aasta aprill:21

• Juhataja: 1 (Neeme Malva)
  
• Katlaoperaatorid: 4
  
• Elektrikud : 2
  
• Santehnikud: 2
  
• Ehitus: 1
  
• Kojamehed: 3
  
• Koristaja /saunatöötaja: 1
  
• Raamatupidaja/juhiabi: 1
  
• Elamumajanduse arvestaja: 1
  

2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM

2.1. KATLAOPERAATORI TÖÖ TAMSALU KATLAMAJAS

Katlaoperaatori ehk katlakütja töö on Tamsalu katlamajas käitada hakkepuidu-, põhu- ja põlevkiviõlikatlaid. Katlaoperaatorid peavad oma töö käigus jälgima soojustehnilist protsessi, mis tähendab katlaseadmete juhtimist ning nende korrasolu jälgimist, hooldamist ja reguleerimist.22
Katlaoperaatori töö toimub tavapärasest ohtlikumas keskkonnas, kus esineb vibratsiooni, müra ja temperatuurimuutlikust. Töö juures tuleb kokkupuuteid erinevate kütuste, kütuste aurude , gaaside, tahma , tuha ja kuumade pindadega, mis võivad tervist kahjustada.23
Katlaoperaatorid peavad olema oma töös kohusetundlikud, tööpinget taluvad ja täpsed. Eriti tähtis on kinni pidada ohutusnõuetest, nende eiramisel võivad juhtuda õnnetused.24
Tamsalu katlamaja katlaoperaatorid peavad oskama käsitleda arvutit vähemalt algtasemel, kuna hakkepuidukatla BIO 2,5 MW töö on tihedalt seotult arvutiprogrammiga. Kõigi Tamsalu katlamajja kuuluvate katelde kütmisel ja puhastamisel on vajalik ainult ühe katlaoperaatori juuresolek. Erinevate probleemide korral katla töös võib vaja minna ka rohkem katlaoperaatoreid.25
Töö toimub graafiku alusel vahetustega. Igale katlaoperaatorile on jagatud mobiiltelefon, mis katlarikke korral edastab neile sõnumi. Sõnum võib seejuures tulla nii päeval kui ka öösel.26

2.2. PÕLEVKIVIÕLIKATLAD K-110 JA FUTER-2

Tamsalu katlamajas kasutusel olevad kaks põlevkiviõlikatelt (K-110 ja FUTER-2) on tagavarakatlad, mis tähendab, et neid rakendatakse ainult juhul kui esineb probleeme kahe põhikatla (hakkepuidu- ja põhukatla) juures. Umbes 1% katlamaja poolt toodetavast soojusest on põlevkiviõlikatelde abil. (Vaata lisa 6)
Põlevkiviõlikatlad on kolde liigitamise alusel kamberkoldega katlad . Kamberkoldega kateldes põletatakse gaaskütuseid, vedelkütuseid ja pelleteid. Põlemine toimub kolde mahus . Üks kamberkollete kõige tähtsamaid osi on põleti, mida liigitakse gaasipõletiks, õlipõletiks, tahkekütuse põletiks ja graanuli- ehk pelletipõletiks. Mõlemad põlevkiviõlikatlad on õlipõletiga katlad, sest põlemismaterjaliks on põlevkiviõli.27
Mõlemad põlevkiviõlikatlad on suhteliselt võrdväärsete nimivõimsustega katlad, sellel põhjusel kasutatakse neid ka katlarikete puhul sama palju. Põlevkiviõlikatelde erinevused tekkivad ainult töörõhus ja maksimaalses vee temperatuuris. (Vaata lisa 1)
Tamsalu katlamaja põlevkiviõli hoiustatakse majavälises 400 m3-ses tsisternis. Transport katlasse toimub läbi majavälise pumba, mis lööb küttematerjali pihustisse, kust toimetatakse see omakorda koldesse. Kütta tohib seejuures ainult nõuetele vastava põlevkiviõliga, mille käigus ei teki jääki.28

2.3. HAKKEPUIDUKATEL BIO 2,5 MW JA PÕHUKATEL K-850

Hakkepuidukatel BIO 2,5 MW ja põhukatel K-850 on Tamsalu katlamaja põhikatlad. Mõlema katla puhul on tegemist on kiht - ehk restkoldega katlaga. Selliste katelde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, kuhu puhutakse põlemisõhku.29
Kiht - ehk restkoldega katlaid on olemas kolme liiki: ülemise põlemisega katlad, alumise põlemisega katlad ja pöördleegiga katlad. Nii hakkepuidukatel kui ka põhukatel on traditsioonilise koldega ülemise põlemisega katlad. Kütuse (hakkepuidu ja põhu) termiline lagunemine ja tekkivate gaasiliste ning tahkete põlemisproduktide põlemine toimub samas koldekambris. Eralduvast soojusest antakse suur osa kiirgusega edasi kolde seintele . Mõlemat katelt on keelatud kütta õli ja kergestisüttivate materjalidega, mis võivad põhjustada rikkeid katla töös.30
Hakkepuidukatel BIO 2,5 MW on tihedalt seotud arvutiprogrammiga, mis võimaldab juhtida kütuse süütamist ja katla tööd. Lisaks annab arvutiprogramm infot katla tööseisukorra kohta. Põhukatlal sarnased võimalused puuduvad ehk katla tööseisukorra jälgimine peab toimuma käsitsi.31
Hakkepuidukatel on oma tehniliste näitajate poolest märkimisväärselt suuremate tehniliste võimetega. Sellel põhjusel lasubki 2012. aasta andmetele tulenedes 94%-i Tamsalu katlamaja küttekoormusest hakkepuidukatlal, võrreldes põhukatlaga, mille küttekoormus oli vaid 5%-i. (Vaata lisa 1 ja lisa 6)
Mõlema katla puhastamise ja hooldamisega tegelevad Tamsalu katlamaja katlaoperaatorid, välja arvatud juhul, kui pole tegemist tõsisema katlarikkega. Hakkepuidukatla puhastamine toimub automaatselt arvuti abil, kuna põhukatel pole arvutiprogrammiga ühendatud, peab puhastamine toimuma käsitsi kord nädalas.32
Hakkepuidu transport hakkepuidukatlasse toimub tigu - ja kraaptransportööriga, mis on juhitavad arvutiprogrammiga, materjal tuleb katlamaja kõrval asuvast 100 m3-sest hakkepuiduhoidlast ja kütmine toimub aastaringselt. Põhk transporditakse põhukatlasse traktori abil, küttematerjal hoiustatakse katlamaja juures asuvas põhuhoidlas ning seda on seal ligikaudu ühe kuu koguses. Kütmine toimub 3-4 korda ööpäevas.33 Enamasti toimub põhuga kütmine talvel tippkoormuse katteks ning suvel sooja tarbevee tootmiseks.34
Hakkepuidukatelt on võimalik kütta praktiliselt kõigi Eestis kasutuses olevate tahkete kütustega. Enne aastat 2010 köeti hakkepuidukatelt enamjaolt saepuru ja puukoorega, sellel põhjusel oli ka küttematerjali hind madal ja soojatootmine ebaefektiivne, põhjustades paljusid katlarikkeid. 2010. aastal läks ettevõte üle kvaliteetsemale ja kallimale hakkepuidule, mille tulemusel muutus soojatootmine efektiivsemaks.35 Olenevalt sellest, kuidas mehhaniseerida põhukatel, on seda võimalik lisaks põhule kütta ka hakkepuidu ja tükkturvaga. Aga et puiduga katla kütmine täielikult õnnestuks, peaks see olema pakendatud.36

2.4. TAMSALU KATLAMAJAS KASUTUSEL OLEV KÜTTEMATERJAL

AS Tamsalu Kalor kasutab Tamsalu katlamaja katlasüsteemis kahte liiki kütuseid: fossiilset vedelkütust (põlevkiviõli) ja taastuvat tahkekütust ( hakkepuit ning põhk). Hakkepuitu ostetakse praegusel hetkel enamjaolt OÜ-lt Reinpaul, kuid lisaks veel paljudelt erinevatelt tarnijatelt, olenevatelt sellest, milline on ostuhind. Põhku, enamasti rukkipõhku, ostetakse aastast 2010 Topsi Grupp OÜ-lt, aastatel 2006–2010 saadi põhku JK Otsa Talu OÜ-lt. Põlevkiviõli on AS Tamsalu Kalor 1993. aastast ostnud Eesti Energiale kuuluvast Narva Elektrijaamast ehk suurimalt põlevkiviõli müümisega tegelevalt ettevõttelt Eestis.37
Enne Tamsalu katlamaja üleminekut aastal 1993 põlevkiviõlile, oli peamiseks küttematerjaliks DKVR aurukatelde juures kasutatav raske kütteõli ( masuut ). Enne hakkepuidukatla paigaldamist 2001. aastal kasutati küttematerjalina väiksemates kogustes ka küttepetrooli, põlevkivi ja kivisüsi . Aastatel 2007-2010 oli AS Tamsalu Kaloril litsents ohtlikke raudteeliiprite kütmiseks hakkepuidukatlas.38
Eesti kaugküttevõrkudes kasutatakse enim biomassi (36%), järgnevad maagaas (33%), põlevkivi (18%), põlevkiviõli (11%) ja uttergaas (2%).39 Odavaimaks küttematerjaliks on neist põlevkivi, järgnevad biomass , maagaas ja põlevkiviõli.40
Aastatel 1993-2000 oli Tamsalu katlamaja põhiliseks küttematerjaliks põlevkiviõli, mida kasutati keskmiselt aastas 1900 t. Sellel perioodil oli põlevkiviõli populaarseim küttematerjal Eestis, sellest tulenevalt püsis ka hind suhteliselt madalal – 44.74 eurot tonni kohta aastatel 1993-1999 ja 89.48 eurot tonni kohta aastal 2000. Kui 2001. aastal kasutati 1000 tonni põlevkiviõli, siis järgnenud aastatel langes põlevkiviõli aastane kasutus Tamsalu katlamajas lõplikult alla 130 tonni. Põhjusteks oli 2001. aasta teisel poolel paigaldatud hakkepuidukatel, mis võttis põlevkiviõlikateldelt ära põhikoormuse ja 2006. aastal paigaldatud põhukatel, mis jättis põlevkiviõlikatlad praktiliselt ilma tööta. Lisaks on alates 2001. aastast Eesti vedelkütuste turul, kui see seoti maailmaturuga, tõusnud vedelkütuste hind võrreldes tänasega viiekordselt. 2001. aastal tõusis hind 159.78 euroni tonni kohta, langedes ainult aastatel 2002–2004 umbes 120.00 euroni tonni kohta. 2005. aastal tõusis hind aga kahekordseks – 255.65 eurot tonni kohta, kuna põlevkiviõli põhitarnija AS Narva Elektrijaamad müüs kaks kolmandikku aastas vajaminevast põlevkiviõlist maailmaturuhindadega maha.41 Järgnenud kuue aasta jooksul tegi hind ainult väikese tõusu – 255.65 eurolt tonni kohta 268.43 euroni tonni kohta. Kuid aastal 2011 seoti Euroopa Liidus vedelkütuste hind dollari kursiga, mille tulemusel tõusis hind aastatel 2011-2012 332.00 euroni tonni kohta. Praegusel hetkel, aastatel 2013-2014, on hind tõusnud veelgi – 450.00 euroni tonni kohta.42 (Vaata lisa 7)
Hakkepuit on 2001. aastast olnud Tamsalu katlamajas põhiline küttematerjal, hakkepuidukatelt kasutatakse soojatootmises ligikaudu 94%. Aastatel 2002-2006 oli hakkepuidu keskmine kasutus Tamsalu katlamajas 28 700 kuupmeetrit aastas, ostuhind oli nendel aastatel soodne: keskmiselt 2.20 eurot kuupmeetri kohta. Aastatel 2007-2009 langes hakkepuidu keskmine kasutus tasemeni 24 000 kuupmeetrit aastas. Põhjusteks oli põhukatla liitmine katlasüsteemiga, mis võttis hakkepuidukatlalt ära mõningase koormuse ja küttematerjali hinna kahekordistumine võrreldes aastaga 2006. Aastast 2010 on AS Tamsalu Kalor hakanud ostma suurema kütteväärtusega hakkepuitu, mis on ühtlasi vähendanud rikkeid katla töös. Hakkepuidu ostuhind oli aastatel 2010-2012 14.00 eurot kuupmeetri kohta ja 2013. aastast on see 11.00 eurot kuupmeetri kohta. Hinnatõusu, võrreldes aastaga 2009, on põhjustanud kvaliteetsema hakkepuidu kasutuselevõtt ja vedelkütuste hinna tõus maailmaturul, mis mõjutas ka tahkeid kütuseid; praeguseks hetkeks on hakanud hind jälle langema . Sellest kõigest tulenevalt langes hakkepuidu keskmine kasutus aastatel 2010-2013 tasemeni 22 700 kuupmeetrit aastas.43 (Vaata lisa 8)
Põhk on aastast 2006 olnud Tamsalu katlamajas teine enimkasutatav küttematerjal. Aastane kasutus on kõikunud 260 ja 740 tonni vahel, sõltuvalt sellest, milline temperatuur valitseb suvel ja kui palju esineb rikkeid teiste katelde töös. Näiteks, aastatel 2011-2013 langes põhu kasutus 618 tonnilt 260 tonnini, sest hakati kasutama kvaliteetsemat hakkepuidu, mis ei põhjustanud niivõrd palju rikkeid hakkepuidukatla töös. Ostuhind ei mängi põhu aastases kasutuses erilist rolli, sest see on püsinud 2007. aastast stabiilselt 44 eurot tonni kohta.44 (Vaata lisa 9)
Biomassi põhilised eelised vedelkütuste ees on järgmised:45

• Hind – biomass on ligikaudu kümme korda odavam küttematerjal kui vedelkütused. Lisaks mõjutab vedelkütuste hinda maailmaturg.
  
• Kättesaadavus – hakkepuitu on võimalik leida puhastama kraavipervedelt, võssa kasvanud põldudelt ja metsamajandus kohtades. Vedelkütuseid seevastu peab ostma Eesti Energialt.
  
• Taastuvenergia suund Eestis – eesti energiasektori missiooniks on tagada pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus. Tulenevalt direktiivist 2009/28/EÜ on Eesti võtnud endale siduvaks eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu lõpptarbimises.46
  
• Pakub tööd kohalikule ettevõtlusele – Tamsalus katlamajas kasutatava biomassi tarnijad on kohalikud põllumehed.
  
• Keskkonnasäästlikus – biomassi suitsus on kordades vähem kahjulikke ühendeid kui vedelkütustel.
  

3. INVESTEERINGUD TAMSALU SOOJAENERGIASSE

3.1. TAMSALU KATLAMAJA RENOVEERIMINE AASTATEL 1996-1998

1995. aasta sügisest kuni 1998. aasta kevadeni tegeles AS Tamsalu Kalor Tamsalu katlamaja ja Tamsalu kaugküttetrassi renoveerimisega. Renoveerimistööde käigus rekonstrueeriti katlamaja seadmeid Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipangalt (EBRD) poolt saadud 185 300-eurose laenuga. Tööde teostajaks kujunes vähempakkumise konkursi võitjana Eesti – Soome - Rootsi ühisaktsiaselts Napal. Enne katlamaja uuendamist viis AS ESTVO läbi uuringu, mis näitas, et põlevkiviõlilt üle minemine mõnele muule kütuseliigile ei ole otstarbekas. Lisaks leiti, et kõige vähekulukam oleks aurukatelde ümberrekonstrueerimine veesoojenduskateldeks.47
Tööde algus oli esialgselt kavandatud 1996. aasta kevadeks ja suveks, kuid kuna EBRD poolt taotletud laenu saamine venis, siis sai alustada alles kütteperioodi alguses ehk 1996. aasta septembris.48
Renoveerimistööde käigus ehitati kaks DKVR 6,5-13 aurukatelt ümber Petro õlipõletitega veesoojenduskateldeks, vahetati tsirkulatsioonipumbad, soojusvahetid ja renoveeriti kaugküttetrass pikkuses 284 m. Lisaks paigaldati katlamajja AS-i TERMEST poolt 1,9 MW võimsusega katel K-110, mis tegi võimalikuks anda Tamsalu elanikele suvel sooja vett, mis eelnevalt kasutatud DKVR aurukateldega oli liialt kulukas.49
Ajapikku muutusid aga ümberehitatud DKVR 6,5-13 aurukatlad ebatõhusateks kütteallikateks. Sellel põhjusel lammutati 2001. aastal esimene veesoojenduskatel, kuna sama aasta sügisel liideti Tamsalu katlamaja katlasüsteemiga suurevõimsuseline hakkepuidukatel BIO 2,5 MW. 2006. aastal lammutati ka teine ümberehitatud veesoojenduskatel. Põhjusteks oli põhukatla K-850 ja Sääse katlamajast toodud põlevkiviõlikatla K-110 paigaldamine Tamsalu katlamajja.50

3.2. NASA TEHNOLOOGIA PAIGALDAMINE 1998. AASTAL

Septembri alguses, 1998. aastal paigaldati katlakiviga võitlemiseks Tamsalu katlamajja NASA (USA kosmoseuuringute organisatsioon ) tehnoloogial põhinev seadeldis . Varem kasutati Tamsalu katlamajas vee pehmendamiseks ja katlakiviks vabanemiseks keemilist menetlust, seadeldise paigaldamise tagajärjena oli võimalik hakata kasutama spetsiaalset elektromagnetilist välja. Ühtlasi sai Tamsalu katlamajast esimene sellisel tehnoloogial töötav katlamaja Eestis.51
Seade kannab nime Scale blaster ning tekitab oma töö käigus elektromagnetvälja, mis juhitakse läbi vee ja mille mõjul veevärgisüsteemis oleva kaltsiumi ja mineraalide struktuur muutub. Vees olevad kristallid kaotavad selle tulemusena oma kleepumisvõime ja ei ladestu toru seintele. Seadme toimel ei muutu ainult vesi pehmeks ja lahustumisvõimeliseks, vaid lõhutakse ka juba ladestunud katlakivi ja see uhutakse veesüsteemist välja. Ainsaks probleemiks seadme juures on see, et selle töö tulemusena võib ette tulla mõningaid veetrasside ummistusi.52
Scale blaster’i paigaldas Tallinnas tegutsev firma AS RE-Ehitus koostöös seadme Eestisse tooja AS-ga Nordex. Seadme maksumuseks oli koos ülespanekuga ligi 740 eurot. Seadme tööpiirkonnaks on ligikaudu 1,5 kilomeetrit.53
Tehnoloogia juurutajad väitsid 1998. aastal, et seadme töö tulemusena taastub torude läbilaskevõime, suureneb veesurve, sanitaartehnilised seadmed saavad tagasi oma esialgse töövõime (suurendades ka nende eluiga) ja vähenevad kulud sooja vee saamiseks.54 Kahjuks selgus uurimistöö käigus, et selline prognoos pole 16 aastat hiljem täielikult realiseerunud ja seadme kasutegur on osutunud üpriski minimaalseks.55

3.3. HAKKEPUIDUKATLA PAIGALDAMINE 2001. AASTAL

2001. aasta mais sai Tamsalu katlamajast üks esimesi katlamajasid Eestis, mis läks üle biomassiga küttele. Hakkepuidust kujunes ühtlasi ka katlamaja põhitoore. Hakkepuidukatel, nimega BIO 2,5 MW paigaldati koostöös Soome keskkonnaministeeriumiga ja seda tehti heitkoguste vähendamise ühikute ostu-müügilepingu alusel.56 Projekti läbiviimise kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 971 500 eurot, millest umbes 75% ehk 715 800 eurot oli projekti teostaja Sermet Oy seadmete varustus ja ülejäänud 255 700 eurot kohalike tööde maksumus.57

3.3.1. „TAMSALU LINNA JA VALLA SOOJUSENERGEETIKA ARENGUPLAANI“ SEISUKOHT POTENTSIAALSEST BIOKATLA PAIGALDAMISEST

1999. aastal, 2 aastat enne projekti teostumist, arvati „Tamsalu linna ja valla soojusenergeetika arenguplaanis“, et baaskoormuse katteks peaks Tamsalu katlamajja installeerima kohalikul kütusel ehk hakkepuidul ja saepurul töötav 2,5 megavattise võimsusega katel. Seejuures põhikoormusega katlaks jääks ikkagi olemasolev põlevkiviõlikatel K-110, võimsusega 1,9 MW. Oldi seisukohal, et investeering on tehniliselt teostatav siis, kui ettevõte on panga silmis piisavalt atraktiivne (laenu katte kordaja vähemalt 1,5 või kõrgem) ehk kui pärast investeeringu läbiviimist oleks soojusenergia hind Tamsalus järgneval neljal aastal vähemalt 31.00 eurot megavatt-tunni eest (hiljem võis seda järk-järgult langetada). Keskkonnaalasest aspektist oleks projekti toetanud see, et projekti läbiviimisel väheneksid keskkonnakahjulike ühendite kogus õhus. Järeldati, et kohalikule hakkepuidukatlale üleminek oleks 1997. aastal olnud üks väheseid variante AS Tamsalu Kalori katlamaja jaoks, kus investeering oleks tootnud kasumit. Kogu projekti orienteeruvaks maksumuseks usuti kujunevat ligikaudu 511 300 €.58
Kui projekt 2001. aastal läbi viidi, siis kujunes kogumaksumuseks 971 500 € ja vastupidiselt aruandes arvatule sai hakkepuidukatlast koheselt Tamsalu katlamaja põhikatel (2002. aastal langes põlevkiviõlikatla kasutus juba 15kordselt). Tamsalu soojusenergia hind püsis pärast projekti teostumist tasemel 36.00-38.00 eurot megavatt-tunni eest ehk panga silmis oli investeering seega piisavalt atraktiivne (hiljem küll soojusenergia hinnad ei langenud, kuna Eesti riigi majanduspoliitika tõttu sätestati soojahinnale kõrgemad käibemaksud).59

3.3.2. HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE OSTU-MÜÜGILEPING JA 2004. AASTAL ILMUNUD LÕPPARUANNE PROJEKTI EESMÄRKIDEST NING NENDE TEOSTUMISEST

Nagu eelnevalt peatükis 3.1. on mainitud , siis viidi hakkepuidukatla projekt läbi AS Tamsalu Kalori ja Soome keskkonnaministeeriumi vahelise heitkoguste vähendamise ühikute ostu - müügilepingu alusel, selle teostumiseks arvestati järgnevat kuut punkti:60

Eesti ja Soome Vabariigi valitsused on ratifitseerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ( ÜRO ) kliimamuutuste raamkonvektsiooni ja selle alla kuuluva Kyoto protokolli.

Eesti ja Soome Vabariigi valitsused on 17. detsembril 2002. aastal Tallinnas alla kirjutanud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühisrakenduse kokkuleppele ning selle kokkuleppe artikli 3 alusel kavatsevad nad sõlmida Tamsalu valla soojavarustuse projekti kokkuleppe.

Soome Vabariigi valitsus on käivitanud katseprogrammi, mille eesmärk on osta osa Kyoto protokolli artikli 6 kohaste ühisrakendusprojektide elluviimise tulemusena vähenenud heitkoguste ühikuid.

AS Tamsalu Kalor ja Sermey Oy kohustuvad Eestis ellu viima Tamsalu valla soojavarustuse projekti kui ühisrakendusprojekti.

Projekti baasjoon ja dokumentatsioon on teatavatel tingimustel kinnitatud ning eeldatavalt tekib projekti tulemusena kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendav vähenemine, mis ei tekiks projekti ellu viimata.

AS Tamsalu Kalor soovib lepingus sätestatud tingimustel müüa ja Soome Keskkonnaministeerium osta projekti elluviimise tulemusena tekkivaid heitkoguste vähendamise ühikuid.
Heitkoguste vähendamise ühikute ostu-müügileping koosneb seitsmeteistkümnest artiklist , milles on antud ülevaade projektiga seostuvatest mõistetest, sisust (mõlema osapoole maksetest, kohustustest, tagatistest jne.) ja seatud eesmärkidest, millega osapooled peavad arvestama. Välja võiks tuua artikkel nelja, kus pööratakse tähelepanu projekti lepingu tõendamise protsessile – esmane tõendamine toimub 2004. aastal; järgnevad tõendamised määrab Soome Keskkonnaministeerium, arvestades AS-iga Tamsalu Kalor; viimane tõendamine toimub 2013. aasta 31. mail.61 Kõik tõendamised on tänaseks korrektselt läbiviidud.62
2004. aastal ilmus projekti kohta Soome Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud ingliskeelne aruanne nimega „JI Project Design Document Tamsalu Bark Boiler Project Estonia“. Aruandes antakse 19 - leheküljeline ülevaade projekti sisust, eesmärkidest ja senistest tulemustest. Lisaks tehakse eeldatavad prognoosid tuleviku suhtes, näiteks et hakkepuidukatel osaleb tulevikus ligikaudu 80% ulatuses Tamsalu soojatootmises (tegelik protsent on kujunenud 94-ks).63
Lisaks olid aruandes toodud viisid, kuidas projekt aitab parandada Tamsalu majanduslikku elu ning soojatootmist- ja tarbimist, näitena neist mõned:64

• Kasvuhoonegaaside vähenemine Tamsalu piirkonnas
  
• SO2 ja NOX-heitkoguste vähemine Tamsalu piirkonnas
  
• Kohaliku ettevõtluse aitamine, kuna kütus (hakkepuit) toodetakse Tamsalus
  
• AS-i Tamsalu Kalor poolt pakutava soojahinna stabiliseerumine
  

Eelnenud loetelu kahe esimese punkti kinnitamiseks polnud antud töö autoril vajalikke ressursse ning võib eeldada, et tõenäoliselt pole kunagi õhukvaliteeti teemal Tamsalus läbiviidud ühtegi laialdast uurimistööd. Kolmanda punkti juures võib väita, et see on mõningal määral realiseerunud, sest kuigi AS Tamsalu Kalor ostab enamus hakkepuitu väljaspool Tamsalut, siis väike osa küttematerjalist saadakse ka Tamsalu siseselt. Lisaks on hakkepuidukatla paigaldamine andnud tööd katlaoperaatoritele. Loetelu neljas punkt on täielikult täide viidud, sest Tamsalu valla soojahind püsis aastatel 2002-2006 tasemel 36.00-38.00 eurot megavatt-tunni eest, ja järgnevatel aastatel kujunes põhiliseks soojahinna mõjutajaks käibemaksumäära tõstmine Eestis.65 (Vaata lisa 10)

3.4. PÕHUKATLA PAIGALDAMINE 2006. AASTAL

15. novembri 2006. aastal paigaldati Tamsalu katlamajja põhukatel. Ühtlasi sai selle tulemusel AS-ist Tamsalu Kalor esimene suurem põhuküttel kaugküttesoojust tootev ettevõte Eestis. Põhukatlast, nimega K-850 (võimsusega 850 kW) sai hakkepuidukatla kõrval teine Tamsalu katlamaja põhikatel.66
2006. aasta kevadel, enne põhukatla paigaldamist, käisid projektis osalenud tamsalulased tutvumas Bauska linna põhukatlamajaga. Sealt saadi kasulikku informatsiooni, kuidas põhukatlaga käitlemine välja näeb.67
Põhukatel paigaldati Tamsalu katlamaja katlasüsteemi, et:68

Tõsta katlamaja soojavõimsust – pärast kaugküttetrassi rajamist Tamsalu ja Sääse vahel jäi ühest hakkepuidu- ja kahest põlevkiviõlikatlast soojavajaduse rahuldamiseks väheseks.

Langetada keskkonnasaastet – pärast Kyoto protokolli sõlmist olid Eesti katlamajad võtnud keskkonnasäästlikuma lähenemise soojatootmisele.69

Vedelkütuste hinnatõus 2005. aastal – kaks kolmandikku aastas vaja minevast põlevkiviõli kogusest müüs AS Narva Elektrijaamad 2006. aasta oksjonil maailmaturuhindadega maha.70
Põhk, millest sai põhukatla küttematerjal, on Eestis odavaim industriaalkatlamajades kasutatav kütus. Aastatel 2006-2010 ostis AS Tamsalu Kalor rukkipõhku Lääne-Virumaa ühelt suurimalt põllumajandusettevõttelt OÜ-lt JK Otsa Talu, kes valmistudes põhukatla tulekuks Tamsalu katlamajja, külvas 2006. aasta sügisel oma põllumaale ligikaudu 500 hektarit talirukist.71 2010. aastal, pärast seda, kui OÜ JK Otsa Talu tõstis põhumüügihinda, hakati põhku ostma Ambla vallas paiknevalt ettevõttelt Topsi Grupp OÜ.72
Põhukatel on valmistatud Taani firmale Overdahl’ile kuuluvas Poola tehases. Katla hankimisele suures osas kaasa JK Otsa Talu OÜ. Põhukatlale üleminek läks Tamsalu vallale maksma 127 800 eurot, millest sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) tasus 106 100 eurot.73

3.5. INVESTEERINGUD TAMSALU VALLA KAUGKÜTTETRASSI

3.5.1. TAMSALU - SÄÄSE VAHELISE KAUGKÜTTETRASSI RAJAMINE 2006. AASTAL

2006. aasta kevadel alustati 1,4 - kilomeetrilise kaugküttetrassi rajamist Tamsalu linna ja Sääse aleviku vahel. Trass valmis sama aasta sügisel ja ühendati Tamsalus seni eksisteerinud 2,7 kilomeetri pikkusesse kaugküttevõrku. Selle tulemusel sai kahest eraldi toimivast soojusvõrgust üks terviklik 4,4 - kilomeetriline soojusvõrk.74
1999. aastal, 7 aastat enne projekti realiseerumist, peeti „Tamsalu linna ja valla soojusenergeetika arenguplaanis“ vajalikuks ühendada Tamsalu ja Sääse kaugküttesüsteemid ühtseks süsteemiks. Aruandes arvati, et süsteemi soojusvarustus peaks hakkama toimuma AS-i Tamsalu Kalor katlamaja baasil, mis ka 9 aastat hiljem realiseerus ehk Tamsalu katlamajast sai Sääse aleviku soojustootja. Lisaks arvati, et projekti läbiviimine on tehniliselt suhteliselt lihtsalt teostatav – vajalik oleks olnud installerida 700m eelisoleeritud soojustrassi, orienteeruva maksumusega 116 000 eurot. 1997. aasta projekti toetas ka keskkonnaalane aspekt – võttes Sääse katlamajalt keskkonnakahjuliku põlevkiviõli kütmise võimaluse, töötaks Tamsalu katlamaja suurema koormusega katlad nominaalile lähedasemal režiimil, mis seega tagaks ökonoomsema põlemisrežiimi ja vähendaks kahjulike heitmete kogust õhus.75
Põhjus, miks projekt varem ei realiseerunud, tulenes tollasest soojusenergia hinnast (umbes 24.73 eurot megavatt-tunni eest), mille põhjal oleks investeering tootnud kahjumit. Laenu katte kordaja oleks pidanud 0,48–0,80 asemel olema tasemel 1,5 ehk vähemalt 28.82 eurot megavatt-tunni eest, milleni jõuti alles 2002. aastal. (Vaata lisa 10) Projekti läbiviimist oleks seega toetanud vaid poliitiline, mitte majanduslikult mittetasuv otsus.76
Esimesed reaalsed plaanid kaugküttetrassi rajamiseks tehti 2005. aastal, pärast Tamsalu valla ja linna ühinemist. Soojatrassi rajamise peamine põhjus tuleneski seega sellest, et 1995. aastal asutatud OÜ Tamsalu Valla Kommunaal ja talle kuuluv Sääse katlamaja oli nüüd linna ja endise valla ühinemisel moodustunud valla omand.77 1960. aastast kasutusel olnud Sääse katlamaja sulgemine oli aga omakorda põhjustatud kallist põlevkiviõlist, mida sealsed katlad vajasid ( märkus : 1999. aastal ilmunud soojusenergeetika aruandes oldi samuti arvamusel, et Sääse katlamajas kasutatav küttematerjal võib tulevikus kahjumit toota).78Alternatiivina soojatrassi rajamisele pakkus Tamsalu vald Sääse katlamaja katlasüsteemi üleviimist põhuküttele.79
Kaugküttetrassiga ühendati Sääsel neli viiekordset elamut (Sääse 4, Sääse 8, Sääse 10, Sääse 12) ja Lasteaed (Sääse 14). Ülejäänud hoonete ühendamiseks polnud põhjust, sest Sääse alevikus pole kaugküttevõrgu jaoks rohkem potentsiaalseid elamuid.80
Aastatel 1994–1999 ja aastal 2003 olid Tamsalu ja Sääse soojaenergia hinnad suhteliselt samasugused, kuigi soojatootja oli asulatel erinev – Tamsalul AS Tamsalu Kalor ja Sääsel OÜ Tamsalu Valla Kommunaal. (Vaata lisa 11) Samasugune hind tulenes samast küttematerjalist, mida katlamajade katlasüsteemid vajasid. 2006. aastal suurenes aga põlevkiviõli hind üle Eesti ligi kahekordselt, mille tulemusel Sääse ja Tamsalu soojahinna vahe muutus märkimisväärselt (Sääsel 64.22 eurot megavatt-tunni eest ja Tamsalus 35.60 eurot megavatt-tunni eest). Tamsalu soojahinda vedelkütuste hinnatõus eriti ei mõjutanud, sest viis aastat varem oli Tamsalu katlamaja üle läinud enamjaolt hakkepuidule. Nüüdseks on Sääse ja Tamsalu soojahinnad samasugused, sest soojaenergia tootjaks on mõlemal asulal AS Tamsalu Kalor. (Vaata lisa 11)

3.5.2. KAUGKÜTTETRASSI RENOVEERIMINE AASTATEL 2006-2010

Lisaks Sääse - Tamsalu kaugküttetrassi rajamisele, renoveeriti aastatel 2006-2010 Tamsalus 1980. aastast eksisteerinud kaugküttevõrk 2,1 kilomeetri ulatuses. Renoveerimistöid teostas AS Magma ja tööde maksumus oli 287 600 €. Projekti toetas 45% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja ülejäänu finantseeris AS Tamsalu Kalor omapoolse laenuga.81
1999. aasta soojusenergeetika aruandes arvati, et üheaegselt koos Tamsalu ja Sääse kaugküttesüsteemide ühendamisega peaks toimuma uute soojussõlmede installeerimine mõlema süsteemi tarbijatele. Projekti realiseerumist toetas Tamsalu linnarahva vajadus kvaliteetsema sooja tarbevee järele kevad - sügisesel perioodil ja keskkonnaalasest aspektist energia kasutuse kahanemisega kaasnev saaste vähenemine. Kuna projekt oleks tootnud madala laenu katte kordaja tõttu finantskahjumit, ei viidud seda läbi. Lisaks arvati, et soojatrassi renoveerimine oleks finantsilisest perspektiivist halvem otsus kui kaugküttesüsteemi loomine Tamsalu-Sääse vahel, kuid kuna sellest saaks kasu nii soojuse tootja (katlamajja saaks paigaldada väiksema elektrienergiavajadusega pumbad ) kui ka tarbija (kütterežiim muutuks kvaliteetsemaks), soovitati seda toetada vallal osaliselt oma eelarvest. Projekti maksumuseks pakuti umbes 154 400 €.82
Tamsalus eksisteerinud kaugküttetrassi renoveeriti ka aastatel 1996 -1998, mahus 25 600€. See renoveerimistöö, mis viidi läbi üheaegselt koos Tamsalu katlamaja renoveerimisega, aga ei olnud niivõrd mahukas ega kallis kui aastatel 2006-2010 läbiviidud projekt. Samas suurendas aastatel 1996-1998 läbiviidud projekt osade soojatarbijate soojahinda seoses laenu tagasimaksega.83 Aastal 2010 lõppenud projekt ei mõjutanud tarbijate soojahinda, kuid samas tekkisid planeeritud katkestused seoses sooja tarbeveega juulis ja augustis.84
Aastatel 2006-2010 läbiviidud projekti käigus asendati vanad torud eelisoleeritud torudega, torude läbimõõt viidi vastavusse tegeliku tarbimisega ja vähendati soojuskandja töötemperatuuri. Selle tulemusel paranes kaugküttetrassi töökindlus ja vähenesid torustiku lekked.85 Enne renoveerimist oli kaugküttetrassist eelisoleeritud osa 10,5% ehk 284 m, renoveerimise lõppemisel oli soojatrass täielikult ehk 100- protsendiliselt eelisoleeritud.86 Eelisoleerimise tulemusena ei pääse lumi ega vihmavesi maa-alustesse betoonkanalitesse ja ei suurenda soojakadu. Tamsalust sai selle projekti tulemusena esimene Eesti asula, kus välised soojatrassid on täies mahus eelisoleeritud.87
Eestis on alates 2010. aastast vastavavalt MKM-i määrusele esitatud tehnilised nõuded torustike soojakadudele. Näiteks, 2013. aastal ei tohtinud soojakadu olla üle 19%. Tamsalus oli soojakadu 2013. aastal 14,78% ehk soojatrass vastas täielikult määrustele. Tasub ka ära mainida, et sama määruse kohaselt ei tohi alates 2017. aastast Eestis soojakadu olla üle 15%, nii et vähemalt lähitulevikus jääb Tamsalu soojatrass täiesti määrusepäraseks.88
Sääse - Tamsalu kaugküttesüsteemi soojakadu oli eelmisel aastal 14,78%-i ning aastatel 2011-2012 8-9%-i. Enne Tamsalu soojatrassi renoveerimist 2010. aastal, oli soojakadu vahemikus 15-18%-i. (Vaata tabelit 1 ja 2) Arvestades seda, et Eesti keskmine kaugküttesüsteemi soojakadu on praegusel hetkel umbes 20%-i, siis võib seda pidada väga heaks näitajaks. Võrdluseks võib tuua Eesti suurima kaugküttesüsteemiga linna, Tallinna, kus soojakadu viimastele andmetele tuginedes oli 15-17%-i. Isegi Soomes, kus ehitusstandardid ja normid olid võrkude arendamise ajal rangemad ning ehituskvaliteet parem, on soojakadu 6-8%.89
Tamsalu kaugküttesüsteemi on erinevatel aegadel planeeritud rajada ka maagaasitrassi. Kuigi maagaasi hind on kõrgem, on gaasiga sooja tootmine mugavam kui teiste kütteliikidega. Tänaseks on aga maagaasitrassi projekteerimine lõppenud, kuna projekt kujuneks liiga kulukaks.90
Sääse-Tamsalu kaugküttetrassi tehnilised näitajad:91

• Kogupikkus: 4,4 kilomeetrit (Tamsalu: 2,7km; Sääse: 1,4km)
  
• Ristlõiked: 50-200 (mm2)
  
• Eelisoleeritud osa: 100%
  
• Trassi sisetemperatuur: 65 °C
  
• Trassi välistemperatuur: 45 °C
  
• Soojakadu: 8%
  

3.6. SUITSUGAASIDE PUHASTAMISE SEADME PAIGALDAMINE 2012. AASTAL

Novembri lõpus, 2012. aastal paigaldati Tamsalu katlamajja suitsugaaside puhastamise seade ehk pesur . Selle tulemusena vähenes Tamsalus õhusaaste ja tõusis hakkepuidukatla efektiivsus. Seade on ühendatud ainult hakkepuidukatlaga.92
Pesuri peal on korsten , mis teeb kogu seadme pikkuseks 30 meetrit. Vana, aastast 1980 pärit korsten, on hetkeseisuga veel alles ja seda kasutatakse hädaolukorras katlarikete puhul. Põhitöö teeb siiski ära pesur.
Pesuri töökäigus liigub suits kõigepealt pesurisse ja seejärel väljub korstna kaudu. Korstnast väljuvate suitsugaaside temperatuur on 150 kraadi, peale jahutamist langeb see 50 kraadini. Kinnipüütud soojus suunatakse tagasi vee soojendamiseks.93
Renoveerimistöid rahastas ligi pooles ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) atmosfäärikaitse programmist ning need läksid kokku maksma 312 000 eurot. Tamsalu Kalor AS võttis omaosaluse katteks pangast laenu. Tööd viis läbi riigihanke võitnud AS Agrosilva, kes kasutas soome tehnoloogial ehitatud Condens pesurit. Pesuri kalliduse põhjustas selle happe - ja roostekindel materjal, mis on tüüpilisest roostevabast terasest kaks korda kallim.94

4. SOOJAHINNAD TAMSALUS JA LÄÄNE-VIRUMAAL

4.1. AS-i TAMSALU KALOR HALDUSALA

AS-i Tamsalu Kalor elamumajandussektori halduse all on 2014. aasta seisuga 54 elamut. 41 asub neist Tamsalus, kaheksa Assamallas, neli Sääsel ja üks Vajangul. Lisaks sellele on AS Tamsalu Kaloril 37 soojatarbijat, keda jagatakse elamu-, tööstus- ja munitsipaalsektoriks. Neist suurim on elamusektor (70%), järgneb tööstussektor (20%) ja munitsipaalsektor (10%), kokku toodetakse neile aastas ligikaudu 13 000 MW/h soojust.95 (Vaata tabelit 2)
AS-i Tamsalu Kalor soojatarbijate ligipääs soojale tarbeveele on aastatega tõusnud. 1993. aastal oli selle tootmise pikkuseks 7 kuud, 1998. aastal 11 kuud ning praegusel hetkel on see 12 kuud ehk aastaringselt.96
1. juulist 2006. aastast, pärast OÜ Tamsalu Valla kommunaali tegevuse lõppemist, hakkas AS Tamsalu Kalor haldama ja kütma lisaks Tamsalu korterelamutele ka Sääse korterelamuid. Olukord Sääsel oli sellel hetkel halb, paljud korterelamud oli tühjad ja lagunenud. Viimastel aastatel on aga koos Tamsalu vallavalitsusega suudetud leida lahendusi, et seisu parandada.97
2007. aastast on kõik Tamsalu ja Sääse soojatarbijad varustatud soojamõõtjatega. Soojamõõtjad aitavad ettevõttel koguda infot radiaatori soojusväljastusest. Arvestusperioodi möödumisel jaotatakse kogu maja küttekulu soojaarvestite osalussuhte alusel, nii arvutatakse iga korteri tegelik soojuse tarbimine.98 Enne seda arvestati soojakulu korteri kohta kubatuuri (keha ruumala kuupühkikutes) ja arvutuslike valemitega. Soojusmõõtjate kasutamine Tamsalu soojavõrgus on palju energiasäästlikum kui kubatuuri ja matemaatiliste valemite kasutamine.99
Tamsalus on praegusel hetkel palju üürikortereid, kuid korteriühistud on ainult kolm, neist kahele ( Lurichi 1 ja Ääsitehnika 7a) müüb AS Tamsalu Kalor soojust. Sellest tulenevalt arveldab AS Tamsalu Kalor enamus korteriomanikega otse, mille tõttu on korterelamute seinte ja uste soojustuse organiseerimine ja renoveerimistööde tegemine raskendatud. Korterite erastamata jätmine on tingitud 1992. aasta omandireformi käigus korteriomanike poolt tehtud otsusest .
AS-i Tamsalu Kalor poolt on kehtestatud elamufondi haldustasuks 0,30 eurot/m2, see on püsiv suurus, mille kehtestab Tamsalu vald vastavalt ettevõtte taotlusele. Haldustasu sõltub korteri pinna suurusest ning see on kõikides kortermajades ühesuurune.100
Halduskulu sisaldab endast järgmist:101

• Prügiveo organiseerimine;
  
• Territooriumi korrashoid ( muruniitmine , lumekoristus jne);
  
• Trepikodade remonditööd;
  
• Avarii- ja hooldustööd (soojussõlmedele, vee- ja kanalisatsioonitorustikele, elektrisüsteemidele);
  
• Töötajate töötasud;
  
• Põhivahendite amortisatsioon;
  
• Üldhalduskulud (juhtivtöötajate palgad, raamatupidamine ja transport);
  
• Põhikonstruktsioonide korrashoiuga seotud avariide likvideerimiskulud (katused, uksed jne).
  

Samas ei piisa sellisest summast , et renoveerida kortermaju, mille tõttu suur osa Tamsalu ja Sääse korterelamutest on lagunenud. Ühe kortermaja renoveerimine maksab hetkel ligikaudu 64 000 eurot, mille jaoks laenu AS-il Tamsalu Kalor võimalik võtta pole.102

4.2. KAUGKÜTTESOOJUSE MÜÜK EESTIS

Kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate soojusega varustamiseks kaugküttesüsteemi kaudu. Eestis kujuneb kaugküttesoojuse hind üldjuhul kütuste, tegevuskulude ning riigimaksude koosmõjul.103
Eestis on kaugkütte toimine reguleeritud:104

• Kaugkütteseadusega, mille eesmärgiks on tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus;
  
• Konkurentsiseadusega, sest kaugkütte puhul on enamasti tegemist loomuliku monopoliga;
  
• Hädaolukorra seadusega.
  
• Kaugküttesoojuse müügihind kujuneb muutuv- ja püsikulude ning põhjendatud tulunormi koosmõjul.105
  

Muutuvkulu sõltub otseselt soojuse tarbimismahtudest ning koosneb:106

kasutatavate kütuste (Tamsalus katlamajas: põlevkiviõli, põhk ja hakkepuit);

elektri;

kemikaalide;

toorvee maksumusest.
Püsikuludeks on seevastu:107

riiklikud maksud ;

töötajate palgad;

tegevuskulud ;

seadmete amortisatsioonist tekkivad kulud;

investeeringukulud.

4.3. TAMSALU VALLA SOOJAHIND AASTATEL 1994-2014

Varaseimad andmed Tamsalu valla soojahinna kohta pärinevad 1994. aastast, kui hind oli oma madalaimal tasemel – 16.30 eurot megavatt-tunni eest. Aastatel 1995-1996 tõusis hind keskmiselt 3.00 eurot megavatt-tunni kohta aastas. Tõenäoliselt oleks ka järgnenud aastatel hinnatõus samal viisil jätkunud, kui 1996. aastal poleks alustatud Tamsalu katlamaja renoveerimist, mis muutis soojatootmise efektiivsemaks. Sellest tulenevalt püsis aastatel 1997-2001 hind stabiilselt 24.73 eurot megavatt-tunni eest.108 (Vaata joonist 9) Erandiks oli ainult väike osa tarbijad 1999. aastal, kelle soojahinnale (milleks oli 30.04 eurot megavatt-tunni eest) lisandus 1998. aastal renoveeritud soojatrassi jaoks võetud laenu tagasimakse.109
Aastatel 2002-2006 oli Tamsalu valla soojahind tasemel 36.26 €/MWh–37.38 €/MWh eest, selle põhjustas 2001. aastal Tamsalu katlamajas tarbitava põlevkiviõli hinna tõus. Soojahinna muutis stabiilseks 2001. aastal paigaldatud hakkepuidukatel, mis ei vajanud kallist küttematerjali ja oli jõudluse poolest tugevam kui põlevkiviõlikatlad.110
Aastal 2007 tõsteti Eestis soojahinna käibemaks 5 protsendilt 18 protsendini, ja Tamsalu katlamajas kasutatava küttematerjali hind tõusis ligi kahekordselt, mille tõttu soojahind Tamsalu vallas tõusis 50.30 euroni megavatt-tunni eest.111 Aastatel 2008-2009 tõusis Tamsalu valla soojaenergiahind 59.51 €/MWh-ni, hinnatõusu mõjutas jällegi tahke- ja vedelkütuste hinna tõus Eestis.112 Aastatel 2010–2014 on Tamsalu valla soojahind püsinud stabiilselt 60.52 eurot megavatt-tunni eest, väikese tõusu, võrreldes 2009. aastaga, põhjustas soojahinna käibemaksu tõstmine Eestis 18 protsendilt 20 protsendini.113 (Vaata lisa 10)

4.4 SOOJUSENERGIA PIIRHINNAD LÄÄNE-VIRUMAAL AASTATEL 2001 JA 2013

Eesti 226-st omavalitsusest on kaugküte kasutusel 149-s. Hinnanguliselt tarbib sel moel toodetud soojust ligi 60 % elanikkonnast. Ülejäänud elanikud kasutavad soojuse tootmiseks lokaalseid kütteseadmeid.114
Lääne-Virumaal on kaugkütte varustusega 22 võrgupiirkonda, mis kokku moodustavad 62,536-kilomeetrilise kaugküttevõrgustiku ja aastase soojamüügi mahus 143,4 GW/h. Lääne-Virumaa on soojatrassi pikkuse ja aastas müüdud soojuse poolest 7. kõige suurem halduspiirkond Eestis. Võttes arvesse, et Eestis asub kõigi võrgupiirkondade peale kokku 1430,72-kilomeetriline soojatrass ning aastane soojamüük on mahus 4602,4 GW/h, siis moodustab Lääne-Virumaa soojatrass Eestis asuvast soojatrassist 4,4% ja aastasest soojamüügist 3,1%. Keskmine tarbimistihedus (MWh/m) on Lääne-Virumaal 2,2 MWh/m, mis jääb natuke alla Eesti keskmiseks oleva 2,5 MWh/m.115
Lääne-Virumaal asuva kaugkütte kasutusest on andmeid 15-ne asula kohta, seejuures on asulate vahel suur toasooja hinna erinevus. Alla Eesti keskmise soojuse piirhinna, milleks on 68,50 eurot MW/h, jäävad Lääne-Virumaal kuus asulat : Vao, Triigi, Tamsalu, Sääse, Roela ja Kadrina. Tamsalus ja Sääsel on soojuse piirhind sama, sest kaugküttesooja tootjaks on mõlemal asulal AS Tamsalu Kalor. Kõigis asulates, kus toasooja hind megavatt-tunni kohta jääb alla Eesti keskmise on katlamajades põhiküttematerjalina kasutuses hakkepuit.116 (Vaata lisa 12)
Lääne-Virumaa kõrgeimad soojahinnad megavatt-tunni kohta on Kundas (97,54 eurot), Haljalas (99,70 eurot) ja Sõmerul (100,60 eurot). Nende asulate kõrge soojahinna põhjustab katlamajades kalli küttematerjalina kasutuses olevad fossiilsed kütused nagu maagaas ja põlevkiviõli.117
Tamsalu on neljast Lääne - Virumaa linnast madalaima soojahinnaga. Samuti ollakse võrdluses Rakvere, Tapa ja Kundaga ainuke linn, kus soojahind megavatt-tunni kohta jääb nii alla Eesti (68.50 eurot) kui ka Lääne-Virumaa (79.81 eurot) keskmise.
Varasematest aegadest pärinevad andmed Lääne - Virumaa soojuse piirhinnast aastast 2001 nelja asula kohta: Haljala , Rakvere, Tamsalu ja Tapa. 2001. aastal oli soojuse piirhind madalaim Rakveres (23,56 eurot megavatt-tunni eest), järgnesid Haljala (24,61 eurot megavatt-tunni eest), Tamsalu (26,97 eurot megavatt-tunni eest) ja Tapa (28,61 eurot megavatt-tunni eest). Sellest järeldub, et väikseima soojahinna tõusu on kaheteist aasta jooksul teinud Tamsalu (124,4%), järgnevad Tapa (põhjapoolne osa: 199,4% ja lõunapoolne osa: 226,1%),Rakvere (250,7%) ja Haljala (305,1%). Selle põhjal võib väita, et erinevad investeeringud Tamsalu katlamaja kaugküttesüsteemi on igati ära tasunud ja selle tulemusel pole soojahind Tamsalus niivõrd palju tõusnud võrreldes teiste Lääne-Virumaa asulatega.118 (Vaata lisa 13)

KOKKUVÕTE

Antud uurimistöö valmimisajaks oli orienteeruvalt poolteist kuud; kõigepealt detsembri alguses ning seejärel aprillikuus ja mai alguses. Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, mis viisil on AS Tamsalu Kalor muutnud soojatootmise - ja tarbimise Tamsalu piirkonnas efektiivsemaks. Võttes arvesse, et uurimistöös käsitletud projektidesse on investeeritud ligikaudu 1 900 000 eurot, mille tulemusel on Tamsalus kehtestatud piirsoojahind püsinud madalamal nii Eesti kui ka Lääne-Virumaa keskmisest hinnast.
AS Tamsalu Kalor on oma tegevusaja jooksul 1992. aastast muutnud põhjalikult ümber Tamsalu katlamaja katlasüsteemi. 1996. aasta renoveerimise käigus ehitati kaks aurukatelt ümber veesoojenduskateldeks ja toodi katlamajja katel nimega K-110, mis on küll praegusel hetkel langenud tagavarakatlaks, kuid vähemalt oma algaastatel oli see kindlalt Tamsalu üks tähtsamaid kütteallikaid. 2001. aastal sai Tamsalu katlamajast üks esimesi hakkepuidul töötavaid katlamajasid Eestis. See projekt teostati koostöös Soome keskkonnaministeeriumiga. Praegusel hetkel on AS Tamsalu Kalor tänu hakkepuidu - ja põhukatlale, mis liideti katlasüsteemiga 2006. aastal, hoidnud soojahinna tasakaalus, vähendanud kahjulikke ühendite osakaalu õhus ja andnud tööd kohalikele puidutarnijatele. Samuti võimaldab mitme katla olemasolu katlamajas paindlikkust, sest kui ühe katlaga toimub rike , siis on võimalik koheselt kasutada teist kütteallikat.
Lisaks erinevate katelde paigaldusele on AS Tamsalu Kalor renoveerinud Tamsalus olemasoleva soojatrassi. See on vähendanud soojakadu. Rajatud on kaugküttetrass Sääse - Tamsalu vahele, mis on omakorda langetanud soojahindu Sääse tarbijaskonnale. Väiksematest projektidest võib nimetada Tamsalu katlamajja paigaldatud suitsugaaside puhastamise seadet , mis on vähendanud kahjulikke ühendite osakaalu õhus ja on üldiselt energiasäästlikum vanast katlamajakorstnast. Negatiivsete investeeringute kohapealt tasub märkida ainult NASA tehnoloogia Scale Blaster’i paigaldamist, mis pole oma lubatud tööpotentsiaali täielikult suutnud täita, aga kuna investeeringu maksumus polnud kuigi kõrge, siis pole see märkimisväärset kahju Tamsalu soojatarbijatele põhjustanud.
AS-i Tamsalu Kalor elamumajanduse halduse all on 54 elamut, mille olukorda proovitakse aastaringselt parandada, aga kuna suuremaid remonte pole kättesaadava haldustasu eest võimalik teha, siis on suur osa elamutest siiski kurvas seisus. Et Tamsalus olukord korterelamute seas paraneks, peaks rajama rohkem korteriühistuid. AS Tamsalu Kalor toodab oma 37-le soojatarbijale sooja aastaringselt ning soojaenergia hind neile on püsinud 2008. aastast stabiilselt 50 eurot megavatt-tunni eest (arvestamata käibemaksu). Kuna soojusettevõtetele kehtivad Eesti majanduspoliitika tulemusena kehtestatud erinevad regulatsioonid , siis pole AS-il Tamsalu Kalor võimalik soojahinda lasta liialt madalale. Kuid siiski võrdluses teiste Lääne-Virumaa soojatootjatega on hind püsinud suhteliselt madal. Lähtuvalt viimaste aastate soojahindadest, võib eeldada, et piirsoojahind Tamsalus ei tõuse ka lähitulevikus ja selle peamiseks põhjuseks võib pidada AS-i Tamsalu Kalor poolt tehtud erinevaid investeeringuid kahekümne kahe aasta jooksul.
Uurimistöö läbiviimise juures kujunes kõige problemaatilisemaks soojaenergia mõiste selgekstegemine ja erinevate allikate kogumine, mis on seotud AS-iga Tamsalu Kalor. Hiljem, süsteemikindlalt tegutsedes lahenes see mure. Uurimistöö koostamine andis uusi teadmisi ja parema arusaamise AS-ist Tamsalu Kalor ning soojusenergeetikast tervikuna . Autor on seisukohal, et uurimistöö läbiviimine andis teadmisi selle kohta, kuidas tulevikus uurimusi läbi viia ja uurimistööd vormistada .

RESÜMEE

Antud uurimistöös on käsitletud AS-i Tamsalu Kalor. Uurimistöö peamine eesmärk oli välja uurida, mil viisil on ettevõte oma algusaastatest saadik muutnud soojatootmise –ja tarbimise oma halduspiirkonnas efektiivsemaks. Lisaks sellele oli töö autoril omapoolne soov hankida teadmisi soojaenergia tööprotsessist ja Tamsalu ettevõtlusest.
Uurimistöö läbiviimiseks on autor esmalt kirjeldanud AS-i Tamsalu Kalor tööstruktuuri, ja toonud näiteid töötajate arvust, soojatootmisest - ja müügist erinevatel ajaperioodidel ettevõtte ajaloos sõnalise seletuse ja tabelite abil. Seejärel on autor andnud ülevaate erinevate ettevõttes kasutusel olevate soojaenergia tootmisega seostuvate vahendite (katlad, soojatrass, pesur) tööpõhimõttetest ning nende paigaldamise protsessist (seostuvad lepingud , maksumus ja võimaluse korral on toodud „Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaani“ arvamus potentsiaalsest projektist) ja mõjust AS-i Tamsalu Kalor soojavõrgu hinnale. Kuna suur osa soojatootmise hinnast on otseses sõltuvus enim kasutusel olevast küttematerjali hinnast, siis on autor kirjeldanud ka küttematerjali kasutust ja hinda erinevatel ajaperioodidel.
Neljandas ehk viimases peatükis on autor kirjeldanud AS-i Tamsalu Kalor elamumajandussektori halduspiirkonda ja selle seisukorda. Kuna soojahind oli autori arvates parim võimalik viis hinnata ettevõtte töö tulemusi viimase kahekümne aasta jooksul, siis on uurimistöös antud ka kirjeldus Tamsalu soojahinnale aastatel 1994-2014 ning soojahinna võrdlus teiste Lääne-Virumaa soojaettevõtetega 2001. ja 2013. aastal.
Lähtudes AS-i Tamsalu Kalor poolt müüdavast soojahinna stabiilsusest ja odavusest, mis on saavutatud erinevate investeeringute tulemusena soojaenergiasse, ja võrreldes soojahinda teiste Lääne-Virumaa soojusettevõtetega, võib väita, et ettevõte on viimase kahekümne kahe aasta jooksul muutnud Tamsalu piirkonna soojatootmise ja - tarbimise mitmekülgsemaks ja efektiivsemaks.

SUMMARY

The following summary is about a Tamsalu’s district heating company AS Tamsalu Kalor. The main purpose of the research was to find out in what way has the aforementioned company changed the heat production and consumption more effective in its district since its inception. In addition to that, the author of the research had a personal interest in finding out more about the work procedure of heat production, and enterprises of Tamsalu.
First of all, in order to conduct the research, the author has described the work structure of AS Tamsalu Kalor, and by graphs and verbal explanations described the number of employees, the amount of heat production and sale in different time periods of the companies history. Then, the author has given a overview of the different tools (boilers, district heating pipeline, chimney ) that are used in the heat production, and their impact on Tamsalu’s heat price . Due to the fact that a significant part of the heat price is in direct relation with the fuel price in the market , the author has also described the usage of fuel and its price in different time periods in companies history by verbal explanations and graphs.
In the final chapter of the research, the author has described AS Tamsalu Kalor’s housing sector and its condition . Furthermore, due to the fact that the author had an opinion that the heat price was the best way to correctly assess on the research’s results , the work also includes a description of Tamsalu’s heat prices during the period from 1994 to 2014, and the boroughs’ heat price comparison to other Lääne-Virumaa’s district heating companies in the years 2001 and 2013.
On the basis of the stable and low heat prices currently offered by AS Tamsalu Kalor, which is achieved by different investements into the heat production in the last 22 years. And by comparison to the other heat prices in Lääne-Virumaa, an argument can be made that AS Tamsalu Kalor has changed heat production and consumption more effective in Tamsalu.

KASUTATUD ALLIKAD

Suulised intervjuud
Neeme Malva (AS-i Tamsalu Kalor juhataja). (13.12.2013 ja 14.04.2014). Tamsalu Kalor. Andres Kasekamp. [Käsikiri] Tamsalu.
Evald Kasekamp. (12.12.2014-1.03.2014)AS Tamsalu Kalor. Andres Kasekamp. [Käsikiri] Tamsalu.
Elektroonilised materjalid
[e- andmebaas ] https://www.e-krediidiinfo.ee/ (12.12.2013)
Aasa , A. (2012). Tamsalu katlamaja muutus efektiivsemaks: soojahind on üks madalamaid Eestis. – Tamsalu ajaleht. [www] http://eestielu.delfi.ee/eesti/laane-virumaa/tamsalu/elu/tamsalu-katlamaja-muutus-efektiivsemaks-soojahind-on-uks-madalamaid-eestis.d?id=65352290 (20.04.2014)
Agr Torud. Individuaalne kütte - ja veetarbimise arvestuse süsteem. [www] http://agr-torud.ee/?page_id=59 (24.04.2014)
Delfi. (2012). Tänu investeeringule ei ole 2000 tamsalulase soojahind tõusnud. [www] http://eestielu.delfi.ee/eesti/archive/tanu-investeeringule-ei-ole-2000-tamsalulase-soojahind-tousnud.d?id=64606886 (04.12.2013)
Energiatalgud. (2013). Energiatarbimine.
[www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Energiatarbimine#Kaugk.C3.BCte (01.05.2014)
Energiatalgud. (2013). Kaugküte.
[www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Kaugk%C3%BCte#Tarbimine (25.04.2014)
Energiatalgud. (2013). Kaugküttesoojuse hind.
[www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Kaugk%C3%BCttesoojuse_hind (01.05.2014)
Energiatalgud. (2013). Soojusmajandus.
[www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Soojusmajandus (25.04.2014)
Juhataja Neeme Malva. – Tamsalu Ajaleht, nr 9.
[pdf] http://www.tamsalu.ee/download/690/2009_09.pdf (05.05.2014)
Kalberg, S. (2006). Tamsalu toodab toasooja põhuga.
[www] http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tamsalu-toodab-toasooja-pohuga.d?id=51065033 (04.12.2013)
Kyōto protokoll . [www] http://et.wikipedia.org/wiki/Ky%C5%8Dto_protokoll (01.04.2014)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013).
[www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Soojuse_hind (25.04.2014)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte. [pdf] http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/9/91/MKM_Eesti_soojusmajanduse_anal%C3%BC%C3%BCs_2013.pdf (24.04.2014)
Malva, N. (2009). Juht räägib: AS Tamsalu Kalor.
Soojusseadmete käitajad. (2007). Olulised momendid , lk 1.
[pdf] rajaleidja .ee/akab/doc.php?11959 (22.03.2014)
Soojusseadmete käitajad. (2007). Töö iseloom, lk 1.
[pdf] rajaleidja.ee/akab/doc.php?11959 (22.03.2014)
Tallinna Küte. (2013). [www] http://www.soojus.ee/ (01.04.2014)
Virumaa Teataja. (2001). Soojus maksab järgmisel aastal senisest rohkem. [www] http://www.virumaateataja.ee/2406461/soojus-maksab-jargmisel-aastal-senisest-rohke m (01.04.2014)
Virumaa Teataja. (2005). Majandus: Soe tuba hakkab varsti palju rohkem maksma. [www] http://www.virumaateataja.ee/2277605/majandus-soe-tuba-hakkab-varsti-palju-rohkem-maksma (01.04.2014)
Virumaa Teataja. (2006). Loota on küttehüvitist.
[www] http://www.virumaateataja.ee/2282759/loota-on-kuttehuvitist (04.12.2014)
Virumaa Teataja. (2006). Sääse saab soojatrassi.
[www] http://www.virumaateataja.ee/2287717/saase-saab-soojatrass i (04.12.2014)
Virumaa Teataja. (2007). Majandus: Põhuküte Tamsalus õigustas lootusi.
[www] http://www.virumaateataja.ee/2308029/majandus-pohukute-tamsalus-oigustas-lootus i (01.04.2014)
Virumaa Teataja. (2012). Tamsalus muutub soojatootmine tõhusamaks. [www] http://www.virumaateataja.ee/891554/tamsalus-muutub-soojatootmine-tohusamaks (03.04.2014)
Äriregister . (2011). Ettevõtja : Tamsalu Kalor AS.
[www] https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py/menetlusteave (12.12.2013)
Ajakirjandus
Aasa, A. (2011). AS Tamsalu Kalor.
Hooldustasust. – Tamsalu Ajaleht, nr 8, september, lk 7.
Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Virumaa Teataja. (1996). Tamsalu renoveeritud katlamaja alustas tööd.
Klaas, E. (2013). Toasooja hind erineb kaks korda. – Virumaa Teataja, 18. oktoober, nr 203, lk 1.
Malva, N. (2010). Tamsalu soojatrassid saavad renoveeritud. – Tamsalu Ajaleht, lk 4, nr 5, mai.
Pakkanen, H. (2007). Rege rauta suvel. – Tamsalu Ajaleht, nr 4, 4. aprill, lk 7-8.
Raigna, R. (2006). Tamsalu linn ja Sääse saavad toasooja põhust. – Virumaa Teataja, 16. november, nr 223, lk 1.
Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Herm, T. (1995). Virumaa Teataja. Tamsalus määratleti keskküttest loobumise kord.
Uudeberg, T. (2010). Järelevaade viimasele krooniaastale – 2010. – Tamsalu Ajaleht, lk 1, nr 11, detsember.
Virumaa Teataja. (2006). Tamsalu Valla Kommunaal lõpetas tegevuse, 27. mai, nr 102, lk 4.
Õigusaktid
Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus. (1991). Riigi Teataja 1991. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/1032866 (12.12.2013)
Käibemaksuseadus. (2009). Riigi Teataja I osa. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/13218206 (27.04.2014)
Käibemaksuseaduse muutmise seadus. (2007). Riigi Teataja I osa. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/12795805 (27.04.2014)
Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord. (2011). Riigi Teataja, nr 51. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/101072011020 (25.04.2014)
Tamsalu linna arengukava aastateks 1998-2010 täiendamine ja muutmine. (2003). KO 2003, 129, 2117. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/624253 (12.12.2013)
Tamsalu valla arengukava aastateks 2005-2013 kinnitamine. (2006). KO 2006, 63, 772. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/1003509 (12.12.2013)
Äriseadustik. (1995). Riigi Teataja I osa.
[www] https://www.riigiteataja.ee/akt/76293 (12.12.2013)
Lõpparuanded, õppematerjalid, uuringud, lepingud
AS AVM- Term . (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu.
AS Tamsalu Kalor ja Soome Keskkonnaministeeriumi vaheline heitkoguste vähendamise ühikute ostu-müügileping. (2002). Tamsalu.
AS-i Tamsalu Kalor raamatupidamisraamat. (14.04.2014)
Eesti Arengufond . (2013). Kaugkütte energiasääst. [uuring]. Tallinn.
Finnish CDM/JI Pilot Programme. (2004). JI Project Design Document Tamsalu Bark Boiler Project Estonia. Economic and financial information, p. 8. [Lõpparuanne]. Tamsalu.
Paist , A., Poobus, A. (2008). Soojusgeneraatorid . Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut. [Õppematerjal]. Tallinn.

1 Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus. (1991). Riigi Teataja 1991. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/1032866 (12.12.2013)
2 Äriseadustik. (1995). Riigi Teataja I osa. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/76293 (12.12.2013)
3 Tamsalu valla arengukava aastateks 2005-2013 kinnitamine. (2006). KO 2006, 63, 772. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/1003509 (12.12.2013)
4 Tamsalu linna arengukava aastateks 1998-2010 täiendamine ja muutmine. (2003). KO 2003, 129, 2117. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/624253 (12.12.2013)
5 Äriregister. (2011). Ettevõtja: Tamsalu Kalor AS. [www] https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py/menetlusteave (12.12.2013)
6 Virumaa Teataja. (2012). Tamsalus muutub soojatootmine tõhusamaks. [www] http://www.virumaateataja.ee/891554/tamsalus-muutub-soojatootmine-tohusamaks (03.04.2014)
7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Soojuse_hind (25.04.2014)
8 Klaas, E. (2013). Toasooja hind erineb kaks korda. – Virumaa Teataja, 18. oktoober, nr 203, lk 1.
9 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu.
10 Malva, N. (12.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
11 [e-andmebaas] https://www.e-krediidiinfo.ee/ (12.12.2013)
12 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu.
13 Kasekamp, E. (01.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
14 Samas.
15 Samas.
16 Malva, N. (12.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
17 Energiatalgud. (2013). Kaugküte. [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Kaugk%C3%BCte#Tarbimine (25.04.2014)
18 Samas.
19 Malva, N. (12.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
20 Samas.
21 Samas.
22 Soojusseadmete käitajad. (2007). Töö iseloom, lk 1. [pdf] rajaleidja.ee/akab/doc.php?11959 (22.03.2014)
23 Samas.
24 Samas.
25 Kasekamp, E. (23.03.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
26 Samas.
27 Paist, A., Poobus, A. (2008). Soojusgeneraatorid. Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut. [Õppematerjal]. Tallinn.
28 Kasekamp, E. (09.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
29 Paist, A., Poobus, A. (2008). Soojusgeneraatorid. Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut. [Õppematerjal]. Tallinn.
30 Paist, A., Poobus, A. (2008). Soojusgeneraatorid. Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut. [Õppematerjal]. Tallinn
31 Kasekamp, E. (04.12.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
32 Samas.
33 Samas.
34 Malva, N. (2009). Juht räägib: AS Tamsalu Kalorjuhataja Neeme Malva. – Tamsalu Ajaleht, nr 9. [pdf] http://www.tamsalu.ee/download/690/2009_09.pdf (05.05.2014)
35 Kasekamp, E. (04.12.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
36 Virumaa Teataja. (2007). Majandus: Põhuküte Tamsalus õigustas lootusi. [www] http://www.virumaateataja.ee/2308029/majandus-pohukute-tamsalus-oigustas-lootus i (01.04.2014)
37 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
38 Samas.
39 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte. [pdf] http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/9/91/MKM_Eesti_soojusmajanduse_anal%C3%BC%C3%BCs_2013.pdf (24.04.2014)
40 Eesti Arengufond. (2013). Kaugkütte energiasääst. [uuring]. Tallinn.
41 Virumaa Teataja. (2005). Majandus: Soe tuba hakkab varsti palju rohkem maksma. [www] http://www.virumaateataja.ee/2277605/majandus-soe-tuba-hakkab-varsti-palju-rohkem-maksma (01.04.2014)
42 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
43 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
44 Samas.
45 Samas.
46 Energiatalgud. (2013). Soojusmajandus. [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Soojusmajandus (25.04.2014)
47 Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Virumaa Teataja. (1996). Tamsalu renoveeritud katlamaja alustas tööd.
48 Samas.
49 Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Herm, T. (1995). Virumaa Teataja. Tamsalus määratleti keskküttest loobumise kord.
50 Kasekamp, E. (26.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
51 Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Herm, T. (1998). Virumaa Teataja. Tamsalus kasutatakse katlakiviga võitlemiseks NASA tehnoloogiat.
52 Samas.
53 Samas.
54 Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Herm, T. (1998). Virumaa Teataja. Tamsalus kasutatakse katlakiviga võitlemiseks NASA tehnoloogiat.
55 Malva, N. (14.04.14). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
56 Virumaa Teataja. (2005). Majandus: Soe tuba hakkab varsti palju rohkem maksma. [www] http://www.virumaateataja.ee/2277605/majandus-soe-tuba-hakkab-varsti-palju-rohkem-maksma (23.03.2014)
57 Finnish CDM/JI Pilot Programme. (2004). JI Project Design Document Tamsalu Bark Boiler Project Estonia. Economic and financial information, p. 8. [Lõpparuanne]. Tamsalu.
58 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu.
59 Malva, N. (14.04.2014). [ suuline allikas]. Tamsalu.
60 AS Tamsalu Kalor ja Soome Keskkonnaministeeriumi vaheline heitkoguste vähendamise ühikute ostu-müügileping. (2002). Tamsalu.
61 AS Tamsalu Kalor ja Soome Keskkonnaministeeriumi vaheline heitkoguste vähendamise ühikute ostu-müügileping. (2002). Tamsalu.
62 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
63 Finnish CDM/JI Pilot Programme. (2004). JI Project Design Document Tamsalu Bark Boiler Project Estonia. Economic and financial information, p. 8. [lõpparuanne]. Tamsalu.
64 Samas.
65 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu
66 Raigna, R. (2006). Tamsalu linn ja Sääse saavad toasooja põhust. – Virumaa Teataja, 16. november, nr 223, lk 1.
67 Samas.
68 Samas.
69 Kyōto protokoll. [www] http://et.wikipedia.org/wiki/Ky%C5%8Dto_protokoll (01.04.2014)
70 Virumaa Teataja. (2005). Majandus: Soe tuba hakkab varsti palju rohkem maksma. [www] http://www.virumaateataja.ee/2277605/majandus-soe-tuba-hakkab-varsti-palju-rohkem-maksma (01.04.2014)
71 Raigna, R. (2006). Tamsalu linn ja Sääse saavad toasooja põhust. – Virumaa Teataja, 16. november, nr 223, lk 1.
72 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
73 Raigna, R. (2006). Tamsalu linn ja Sääse saavad toasooja põhust. – Virumaa Teataja, 16. november, nr 223, lk 1.
74 Virumaa Teataja. (2006). Sääse saab soojatrassi. [www] http://www.virumaateataja.ee/2287717/saase-saab-soojatrass i (04.12.2014)
75 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu
76 Samas.
77 Virumaa Teataja. (2006). Tamsalu Valla Kommunaal lõpetas tegevuse, 27. mai, nr 102, lk 4.
78 Malva, N. (12.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
79 Virumaa Teataja. (2006). Loota on küttehüvitist. [www] http://www.virumaateataja.ee/2282759/loota-on-kuttehuvitist (04.12.2013)
80 Kalberg, S. (2006). Tamsalu toodab toasooja põhuga. [www] http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tamsalu-toodab-toasooja-pohuga.d?id=51065033 (04.12.2013)
81 Delfi. (2012). Tänu investeeringule ei ole 2000 tamsalulase soojahind tõusnud. [www] http://eestielu.delfi.ee/eesti/archive/tanu-investeeringule-ei-ole-2000-tamsalulase-soojahind-tousnud.d?id=64606886 (04.12.2013)
82 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu.
83 Samas.
84 Malva, N. (2010). Tamsalu soojatrassid saavad renoveeritud. – Tamsalu Ajaleht, lk 4, nr 5, mai.
85 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
86 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu.
87 Uudeberg, T. (2010). Järelevaade viimasele krooniaastale – 2010. – Tamsalu Ajaleht, lk 1, nr 11, detsember.
88 Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord. (2011). Riigi Teataja, nr 51. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/101072011020 (25.04.2014)
89 Tallinna Küte. (2013). [www] http://www.soojus.ee/ (01.04.2014)
90 Malva, N. (12.12.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
91 AS-i Tamsalu Kalor raamatupidamisraamat. (14.04.2014)
92 Aasa, A. (2012). Tamsalu katlamaja muutus efektiivsemaks: soojahind on üks madalamaid Eestis. – Tamsalu ajaleht. [www] http://eestielu.delfi.ee/eesti/laane-virumaa/tamsalu/elu/tamsalu-katlamaja-muutus-efektiivsemaks-soojahind-on-uks-madalamaid-eestis.d?id=65352290 (20.04.2014)
93 Aasa, A. (2012). Tamsalu katlamaja muutus efektiivsemaks: soojahind on üks madalamaid Eestis. – Tamsalu ajaleht. [www] http://eestielu.delfi.ee/eesti/laane-virumaa/tamsalu/elu/tamsalu-katlamaja-muutus-efektiivsemaks-soojahind-on-uks-madalamaid-eestis.d?id=65352290 (20.04.2014)
94 Samas.
95 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
96 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu.
97 Pakkanen, H. (2007). Rege rauta suvel. – Tamsalu Ajaleht, nr 4, 4. aprill, lk 7-8.
98 Agr Torud. INDIVIDUAALNE KÜTE-JA VEETARBIMISE ARVESTUSE SÜSTEEM. [www] http://agr-torud.ee/?page_id=59 (24.04.2014)
99 Kasekamp, E. (01.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu.
100 Aasa, A. (2011). AS Tamsalu Kalor Hooldustasust. – Tamsalu Ajaleht, nr 8, september, lk 7.
101 Samas.
102 Pakkanen, H. (2007). Rege rauta suvel. – Tamsalu Ajaleht, nr 4, 4. aprill, lk 7-8.
103 Energiatalgud. (2013). Kaugküttesoojuse hind. [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Kaugk%C3%BCttesoojuse_hind (01.05.2014)
104 Energiatalgud. (2013). Kaugküttesoojuse hind. [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Kaugk%C3%BCttesoojuse_hind (01.05.2014)
105 Samas.
106 Samas.
107 Samas.
108 Malva, N. (14.04.2014). [suuline allikas]. Tamsalu.
109 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu.
110 Malva, N. (14.04.2014). [suuline allikas]. Tamsalu.
111 Käibemaksuseaduse muutmise seadus. (2007). Riigi Teataja I osa. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/12795805 (27.04.2014)
112 Malva, N. (14.04.2014). [suuline allikas]. Tamsalu.
113 Käibemaksuseadus. (2009). Riigi Teataja I osa. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/13218206 (27.04.2014)
114 Energiatalgud. (2013). Energiatarbimine. [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Energiatarbimine#Kaugk.C3.BCte (01.05.2014)
115 Eesti Arengufond. (2013). Kaugkütte energiasääst. [uuring]. Tallinn.
116 Klaas, E. (2013). Toasooja hind erineb kaks korda. – Virumaa Teataja, 18. oktoober, nr 203, lk 1.
117 Samas.
118Virumaa Teataja. (2001). Soojus maksab järgmisel aastal senisest rohkem. [www] http://www.virumaateataja.ee/2406461/soojus-maksab-jargmisel-aastal-senisest-rohke m (01.04.2014)