Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Uurimistöö AS Tamsalu Kalor (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
TAMSALU GÜMNAASIUM
AS TAMSALU KALOR
UURIMISTÖÖ
KOOSTAJA : ANDRES KASEKAMP
11. KLASS
JUHENDAJA : MAIE NÕMMIK
TAMSALU 2014

SISUKORD


SISSEJUHATUS 4
1. AS TAMSALU KALOR 6
1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED 6
1.2. TAMSALU KATLAMAJA 8
1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES 10
2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM 12
2.1. KATLAOPERAATORI TÖÖ TAMSALU KATLAMAJAS 12
2.2. PÕLEVKIVIÕLIKATLAD K-110 JA FUTER-2 13
2.3. HAKKEPUIDUKATEL BIO 2,5 MW JA PÕHUKATEL K-850 14
2.4. TAMSALU KATLAMAJAS KASUTUSEL OLEV KÜTTEMATERJAL 16
3. INVESTEERINGUD TAMSALU SOOJAENERGIASSE 19
3.1. TAMSALU KATLAMAJA RENOVEERIMINE AASTATEL 1996-1998 19
3.2. NASA TEHNOLOOGIA PAIGALDAMINE 1998. AASTAL 20
3.3. HAKKEPUIDUKATLA PAIGALDAMINE 2001. AASTAL 21
3.3.1. „TAMSALU LINNA JA VALLA SOOJUSENERGEETIKA ARENGUPLAANI“ SEISUKOHT POTENTSIAALSEST BIOKATLA PAIGALDAMISEST 21
3.3.2. HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE OSTU- MÜÜGILEPING JA 2004. AASTAL ILMUNUD LÕPPARUANNE PROJEKTI EESMÄRKIDEST NING NENDE TEOSTUMISEST 22
3.4. PÕHUKATLA PAIGALDAMINE 2006. AASTAL 24
3.5. INVESTEERINGUD TAMSALU VALLA KAUGKÜTTETRASSI 26
3.5.1. TAMSALU - SÄÄSE VAHELISE KAUGKÜTTETRASSI RAJAMINE 2006. AASTAL 26
3.5.2. KAUGKÜTTETRASSI RENOVEERIMINE AASTATEL 2006-2010 28
3.6. SUITSUGAASIDE PUHASTAMISE SEADME PAIGALDAMINE 2012. AASTAL 30
4. SOOJAHINNAD TAMSALUS JA LÄÄNE-VIRUMAAL 32
4.1. AS-i TAMSALU KALOR HALDUSALA 32
4.2. KAUGKÜTTESOOJUSE MÜÜK EESTIS 34
4.3. TAMSALU VALLA SOOJAHIND AASTATEL 1994-2014 35
4.4 SOOJUSENERGIA PIIRHINNAD LÄÄNE-VIRUMAAL AASTATEL 2001 JA 2013 36
KOKKUVÕTE 38
RESÜMEE 40
SUMMARY 41
KASUTATUD ALLIKAD 42
LISAD
LISA 1 Tabel 1. Tamsalu katlamajas kasutatava nelja katla tehnilised näitajad
LISA 2 Tabel 2. AS-i Tamsalu Kalor soojatarbijad seisuga 2014. aasta aprill
LISA 3 AS-i Tamsalu Kalor poolt toodetud ja müüdud soojus ning soojakadu
aastatel 1993-2013
LISA 4 AS-i Tamsalu Kalor poolt toodetud ja müüdud soojus ning soojakadu aastal
2012
LISA 5 AS-i Tamsalu Kalor töötajate arv aastatel 1992-2014
LISA 6 Erinevate katelde kasutus Tamsalu katlamajas 2012. Aastal
LISA 7 Põlevkiviõli kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 1993-2014
LISA 8 Hakkepuidu kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 2001-2013
LISA 9 Põhu kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 2007-2013
LISA 10 AS-i Tamsalu Kalor poolt müüdav soojuse piirhind aastatel 1994-2014
LISA 11 Sääse ja Tamsalu soojahinna võrdlus aastatel 1994-1999, 2003 ja 2006
LISA 12 Soojuse piirhinnad Lääne-Virumaal 2013. aastal
LISA 13 Erinevad soojuse piirhinnad Lääne-Virumaal 2001. aastal

SISSEJUHATUS


Antud uurimistöö käsitleb AS-i Tamsalu Kalor. Valisin antud teema, sest minu isa Evald Kasekamp on alates ettevõtte asutamisest (1992. aastast) olnud Tamsalu katlamajas tööl katlaoperaatorina, sellest tulenevalt oli uurimistöö käigus tekkivate küsimuste ja probleemidega võimalik kiiresti Tema poole pöörduda. Samuti kergendas see asjaolu AS-iga Tamsalu Kalor seostuvatele materjalidele lihtsamat ligipääsu, kuna intervjuude läbiviimist oli juhtkonnaga kergem planeerida . Lisaks sellele oli töö autoril omapoolne isiklik huvi soojusenergeetika tööprotsessi ja Tamsalu ettevõtluse vastu.
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, mis viisil on AS Tamsalu Kalor 1992. aastast kuni tänaseni suutnud muuta soojustootmise ja - tarbimise Tamsalu piirkonnas efektiivsemaks.
Eesmärkidest lähtuvalt on töö jaotatud neljaks peatükiks ja need omakorda alapeatükkideks, mõnel juhul ka ala-alapeatükkideks. Esimeses peatükkis on antud ülevaade AS-ist Tamsalu Kalor (asutamine, tööülesanded, töötajate arv jne) ja talle kuuluvast Tamsalu katlamajast. Teine peatükk koosneb Tamsalu katlamajas töötava katlaoperaatori töökirjeldusest, samuti on antud ülevaade olemasolevast katlasüsteemist ja küttematerjalidest. Kolmandas peatükis on kirjeldus AS-i Tamsalu Kalor poolt läbiviidud investeerimistest ja nende mõjust Tamsalu piirkonna soojatootmisesse ja –tarbimisse. Neljandas ehk viimases peatükis on analüüsitud AS-i Tamsalu Kalor haldusala, kaugkütte müüki Eestis, Tamsalu piirkonna piirsoojahindasid aastatel 1994-2014 ja on võrreldud ka Tamsalu soojahindu teiste Lääne-Virumaa asulatega aastatel 2001 ja 2013. Kõigi antud uurimistöös käigus kajastuvatele soojahindadele on lisatud käibemaks (juhul kui pole teistmoodi väidetud), nende algsel puudumisel on autor need lisanud lähtuvalt sellest, milline oli sellel ajaperioodil Eestis kehtestatud käibemaks.
Uurimistöö allikateks on suuremas osas ajalehtedes ja internetis ilmunud artikleid AS-i Tamsalu Kalor kohta. Lisaks sellele viisin ma läbi suulised intervjuud AS-i Tamsalu Kalor juhtkonnaga ja oma isaga. Suureks abiks oli ka 1998. aastal Tamsalu linna ja valla poolt tellitud „Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan “, mis andis võimaluse võrrelda muutusi Tamsalu linna ja valla soojustootmises 16 aasta jooksul. Samuti oli eelnimetatud soojusenergeetika aruandes püstitatud prognoosid , mille täitumist oli võimalik antud uurimistöö käigus vaadelda.
Lisadesse on autori poolt pandud 2 tabelit ja 11 joonist, mis annavad terviklikuma ülevaate AS-ist Tamsalu Kalor, luues seejuures võrdlusmomendi. Tabelid ja joonised on koostatud enamjaolt AS-i Tamsalu Kalor, Virumaa Teataja ja Statistikaameti andmetele tuginedes.
Soovin tänada igakülgse abi eest oma isa Evald Kasekampi, AS-i Tamsalu Kalor juhatajat Neeme Malvat, juhiabi Maire Limbergi ja oma uurimistöö juhendajat Maie Nõmmikut.


1. AS TAMSALU KALOR


1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED


Tamsalu Kalor AS on Lääne-Virumaal Tamsalu linnas asuv ettevõte ja on loodud 19.10.1992 omandireformi seaduse alusel.1 Praegusel hetkel on see põhiline Tamsalu vallale ja linnale soojust tootev ettevõte, sealhulgas on tegemist ka esimese Tamsalu valla piirkonnas soojatootmise müümisele ja tootmisele spetsialiseerunud ettevõttega. Aastatel 1992 – 1997 kandis Tamsalu Kalor nime Munitsipaalettevõte Tamsalu Kalor ehk ME Tamsalu Kalor, kuid pärast äriseaduse nõustumist 1995. aastal, mille kohaselt munitsipaalettevõtted asendati aktsiaseltsidega, kannab Tamsalu Kalor nime Aktsiaselts Tamsalu Kalor ehk AS Tamsalu Kalor.2
Ettevõtte algusest, 1992. aastast on AS-i Tamsalu Kalor juhataja olnud Neeme Malva. Ettevõtte aktsiad kuulusid aastatel 1992-2005 täielikult linnale, kuid valla ja linna ühinemise tulemusena 2005. aastal, kuuluvad aktsiad täielikult vallale.3 AS-i Tamsalu Kalor põhiliseks rahastamisallikaks on ettevõtte omad vahendid ja Euroopa Liidu struktuurifondid.4 Põhikapitaliks on ligikaudu 248 000 eurot.5
Aastate jooksul on AS-ist Tamsalu Kalor saanud üks kõige modernsemaid ja uuenduslikumaid soojusettevõtteid Lääne-Virumaal. Ettevõtte poolt pakutav soojahind on 2007. aastast püsinud tasemel 50.00 eurot megavatt -tunni eest (ilma käibemaksuta).6 Näiteks, Eesti keskmine soojahind 2013. aastal koos käibemaksuga oli 68.50 eurot megavatt-tunni eest.7 Tamsalu vallas oli aga soojahind samal aastal 60.13 eurot megavatt-tunni eest.8 See tuleneb viimase 15-20 aasta jooksul läbi viidud renoveerimistöödest, mis on suutnud hoida piirsoojahinna tasakaalus, soojatarbimise teha elanikele kättesaadavamaks ja säästa keskkonda.
Lisaks soojatootmisele tegeleb ettevõte ka 1995. aastast elamumajandusega, eelnevalt tegeles Tamsalu valla piirkonnas elamumajanduse haldamisega Tamsalu EPT.9 Viimastel aastatel on elamumajandusega tegelemine kujunenud soojatootmise kõrval ettevõtte põhiülesandeks.
AS-i Tamsalu Kalor tööülesanded viiakse läbi kahes hoones :
  • Soojatootmine: Tamsalu katlamajas (Ääsi 9, Tamsalu, Tamsalu vald).
  • Elamumajandus: Ääsi 5-2, Tamsalu, Tamsalu vald.
AS-i Tamsalu Kalor põhitöö toimub 1992. aastast Tamsalu katlamajas. Lisaks Tamsalu katlamajale on ettevõttele kuulunud 1993. aasta maist kuni 1996. aasta septembrini Sääse katlamaja ja 2002. aastast kuni tänaseni on ettevõtte halduses olnud Tamsalu valla saun .10
AS-i Tamsalu Kalor tegevusalad on järgmised:11
  • hoonete ja üürimajade haldus (korteriühistud, elamuühistud, hooneühistud jms);
  • mööbli, kodutarvete ja rauakaupade vahendamine ;
  • auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
  • enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus;
  • saunade, solaariumite ja massaažisalongide tegevus jm. Füüsilise heaoluga seotud teenindus;
  • veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldus;
  • veokite rentimine ja kasutusrent .

1.2. TAMSALU KATLAMAJA


Tamsalu valla kaugküttevõrku varustatakse soojusega 7,2 megavattise võimsusega Tamsalu katlamajast, mis on 1992. aastast kuulunud täielikult AS Tamsalu Kalorile. Aastatel 1980–1992 oli Tamsalu katlamaja Tamsalu EPT omanduses .12
Tamsalu katlamaja rajamist alustati 1974. aastal Tamsalu Terko poolt ning see valmis aastal 1980. Valmimise järel läks katlamaja Tamsalu EPT omandusse. Katlamaja rajamise peamiseks põhjuseks oli 1970. aastatel Tamsalu valla piirkonnas märkimisväärne soojatarbijate ehk korterelamute ja munitsipaalasutuste hulga tõus.13 Tamsalu katlamaja krundil asub praegusel hetkel lisaks katlamajale veel Tamsalu valla saun ning põlevkiviõli-, hakkepuidu- ja põhuhoidla.
Pärast katlamaja valmimist 1980. aastal paigaldati katlamajja ka kolm esimest katelt: DKVR 6,5-13 aurukatlad, mida hakati kütma raske kütteõliga (kõnekeeles masuudiga). Hilisemate projektide käigus eemaldati aurukatlad katlasüsteemist. Praegusel hetkel asub katlamajas neli töökorras katelt: esimese põhikatlana tegutsev hakkepuidukatel BIO 2,5 MW; teise põhikatlana tegutsev põhukatel K-850 ja tagavarakateldena tegutsevad põlevkiviõlikatlad FUTER-2 ning K-110.14
Tamsalu katlamaja kaugküttevõrku kuulusid algselt ainult Tamsalu korterelamud ja Tamsalu munitsipaalasutused (koolimaja, lasteaed , kultuurimaja jne). Aastate jooksul on aga kaugküttevõrk suurenenud, selle põhjusteks võib pidada Tamsalu linna suurenemist ning valla ja linna ühinemisel rajatud kaugküttetrassi Tamsalu ja Sääse vahel, mille tulemusel hakkasid Sääse ühiselamud ja lasteaed sooja saama Tamsalu katlamajast.15
Tamsalu katlamaja on saanud viis suuremat investeeringut: 1996. aastal katlamaja renoveerimiseks; 2001. aastal hakkepuidukatla paigaldamiseks; 2006.-2010. aastal soojatrassi renoveerimiseks; 2006. aastal põhukatla paigaldamiseks ja 2012. aastal pesuri paigaldamiseks. Nimetatud ehitustöödega on suudetud langetada katlamaja soojakadu, vähendada küttehindu ja saastet atmosfääris. Lisaks rajati 2002. aastal katlamaja juurde Tamsalu valla saun.16 (investeerimiste kohta on täpsemat infot kolmandas peatükis)
Tamsalu Katlamaja toodab aastas ligikaudu 11 000-14 000 MW/h sooja. 1994. aastal oli soojatootmine oma kõrgeimal tasemel – 14 130 MW/h. 2001. aastal oli soojatootmine oma madalaimal tasemel – 11 164 MW/h. 2013. aastal oli aastane soojatootmine 13 122 MW/h. Aastase soojatootmise- ja müümise kogus sõltub eelkõige kliimast , mis Tamsalus valitseb – külmema välisõhu puhul on soojatootmine suurem. Lisaks ilmale määrab soojatootmise koguse aastas ka olemasolevate ressursside hulk – rohkema küttematerjaliga on võimalik ka rohkem kütta. (Vaata lisa 3)
AS Tamsalu Kalor müüb aastas keskmiselt 11200 MW/h sooja, 2010. aastast on suhe tootmise ja müümise vahel vähenenud efektiivsema soojatrassi rajamise tulemusena. 2013. aastal oli müüdud soojuse hulk Tamsalu katlamajas 11 182 MW/h. Eestis oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringu tulemusena 2011. aastal üleüldse 37 võrgupiirkonda, kus soojuse müümise hulk ületas 10 000 MW/h piiri, nendest kahekümne ühes oli soojuse aastane müük üle 20 000 MW/h. 202 võrgupiirkonnas jäi soojuse müügihulk alla 10 000 MW/h. Selle põhjal saab väita, et AS Tamsalu Kalor on soojuse müümise hulga poolest vahemikus 22.-37. Üks suuremaid kaugkütte võrgupiirkondi Eestis.17 (Vaata lisa 3)
Tamsalu Katlamaja töötab aastaringselt ja aastane soojakadu on 2010. aastast ligikaudu 8-14%-i, millest soojatrass annab ära umbes 8%. Eesti keskmine soojakadu katlamajades, kus tootmine ületab aastas 10 000 MW/h, on ligikaudu 17,3%-i.18 Intensiivseim kütteperiood on detsembrist-märtsini, millal toodetakse keskmiselt 1840,8 MW/h soojust kuus. Suvekuudel seevastu toodetakse soojust keskmiselt 45 MW/h kuus, sellel perioodil on ka katlamaja protsentuaalne soojakadu suurim, ulatudes 11-15%. Soojakao aastase suuruse määrab ära enamjaolt soojatrassi kvaliteet, katlasüsteemi seisukord ja Tamsalus valitsev kliima. (Vaata lisa 3 ja 4)

1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES


AS-is Tamsalu Kalor töötas 1992. aastal, kui ettevõte rajati, 16 töötajat – enamus töötajatest olid üle tulnud Tamsalu EPT-le kuulunud Tamsalu katlamajast. Pärast Põdrangu sovhoosi tegevuse lõppemist 1993. aastal, liitus AS-iga Tamsalu Kalor Sääse katlamaja ja töötajate arv tõusis 24-ni. Ettevõtte suurenemise tulemusena tõusis 1994. aastal töötajate arv 27-ni ja 1995. aastal juba 30-ni. 1996. aastal vähenes töötajate arv 23-ni, kuna samal aastal loodi OÜ Tamsalu Vallakommunaal, mis võttis Sääse katlamaja enda omandusse. Lisaks vähenes 1996. aastal katlamajas ka katlaoperaatorite arv, kuna DKVR aurukatlad ehitati ümber vähekulukamateks veesoojenduskateldeks. 1997. aastast alates hakkas AS Tamsalu Kalor tegelema aina rohkem elamumajanduse haldamisega, sellest tulenevalt tõusis töötajate arv 26-ni. 1998. aastal langes töötajate arv 24-ni ja püsis samal tasemel aastani 2000. 2001. aastal langes töötajate arv veelgi, 22-ni ehk madalaimale tasemele pärast 1992. aastat. Aastatel 2001-2010 püsis töötajate arv stabiilselt 21-22 vahel, tõustes ainult 27-ni 2006. aastal, kui Sääse katlamaja töötajad läksid ajutiselt üle AS Tamsalu Kalorisse, nelja kuu möödudes aga nad koondati, ja seejuures ei viibinud nad reaalselt ühtegi tööpäeva Tamsalu katlamajas. 2011. aastal langes töötajate arv 19-ni ja aastatel 2012-2013 17-ni. Praegusel hetkel on ettevõtte töötajate arv 16 ehk samal tasemel 1992. aastaga kui AS Tamsalu Kalor asutati.19 (Vaata lisa 5)
AS-is Tamsalu Kalor on töökohti 9, aga vastavalt vajadusele võidakse neid juurde luua. Sealhulgas on paljud töötajad korraga kahe-kolme tööülesande peal. Lisaks pakub ettevõte võimalust töötada suvel Tamsalu katlamajas poole kohaga kergematel töödel nagu näiteks muruniitjana.20
Töökohad ja nendel töökohtadel olevate töötajate arv seisuga 2014. aasta aprill:21
  • Juhataja: 1 (Neeme Malva)
  • Katlaoperaatorid: 4
  • Elektrikud : 2
  • Santehnikud: 2
  • Ehitus: 1
  • Kojamehed: 3
  • Koristaja /saunatöötaja: 1
  • Raamatupidaja/juhiabi: 1
  • Elamumajanduse arvestaja: 1






2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM


2.1. KATLAOPERAATORI TÖÖ TAMSALU KATLAMAJAS


Katlaoperaatori ehk katlakütja töö on Tamsalu katlamajas käitada hakkepuidu-, põhu- ja põlevkiviõlikatlaid. Katlaoperaatorid peavad oma töö käigus jälgima soojustehnilist protsessi, mis tähendab katlaseadmete juhtimist ning nende korrasolu jälgimist, hooldamist ja reguleerimist.22
Katlaoperaatori töö toimub tavapärasest ohtlikumas keskkonnas, kus esineb vibratsiooni, müra ja temperatuurimuutlikust. Töö juures tuleb kokkupuuteid erinevate kütuste, kütuste aurude , gaaside, tahma , tuha ja kuumade pindadega, mis võivad tervist kahjustada.23
Katlaoperaatorid peavad olema oma töös kohusetundlikud, tööpinget taluvad ja täpsed. Eriti tähtis on kinni pidada ohutusnõuetest, nende eiramisel võivad juhtuda õnnetused.24
Tamsalu katlamaja katlaoperaatorid peavad oskama käsitleda arvutit vähemalt algtasemel, kuna hakkepuidukatla BIO 2,5 MW töö on tihedalt seotult arvutiprogrammiga. Kõigi Tamsalu katlamajja kuuluvate katelde kütmisel ja puhastamisel on vajalik ainult ühe katlaoperaatori juuresolek. Erinevate probleemide korral katla töös võib vaja minna ka rohkem katlaoperaatoreid.25
Töö toimub graafiku alusel vahetustega. Igale katlaoperaatorile on jagatud mobiiltelefon, mis katlarikke korral edastab neile sõnumi. Sõnum võib seejuures tulla nii päeval kui ka öösel.26

2.2. PÕLEVKIVIÕLIKATLAD K-110 JA FUTER-2


Tamsalu katlamajas kasutusel olevad kaks põlevkiviõlikatelt (K-110 ja FUTER-2) on tagavarakatlad, mis tähendab, et neid rakendatakse ainult juhul kui esineb probleeme kahe põhikatla (hakkepuidu- ja põhukatla) juures. Umbes 1% katlamaja poolt toodetavast soojusest on põlevkiviõlikatelde abil. (Vaata lisa 6)
Põlevkiviõlikatlad on kolde liigitamise alusel kamberkoldega katlad . Kamberkoldega kateldes põletatakse gaaskütuseid, vedelkütuseid ja pelleteid. Põlemine toimub kolde mahus . Üks kamberkollete kõige tähtsamaid osi on põleti, mida liigitakse gaasipõletiks, õlipõletiks, tahkekütuse põletiks ja graanuli- ehk pelletipõletiks. Mõlemad põlevkiviõlikatlad on õlipõletiga katlad, sest põlemismaterjaliks on põlevkiviõli.27
Mõlemad põlevkiviõlikatlad on suhteliselt võrdväärsete nimivõimsustega katlad, sellel põhjusel kasutatakse neid ka katlarikete puhul sama palju. Põlevkiviõlikatelde erinevused tekkivad ainult töörõhus ja maksimaalses vee temperatuuris. (Vaata lisa 1)
Tamsalu katlamaja põlevkiviõli hoiustatakse majavälises 400 m3-ses tsisternis. Transport katlasse toimub läbi majavälise pumba, mis lööb küttematerjali pihustisse, kust toimetatakse see omakorda koldesse. Kütta tohib seejuures ainult nõuetele vastava põlevkiviõliga, mille käigus ei teki jääki.28




2.3. HAKKEPUIDUKATEL BIO 2,5 MW JA PÕHUKATEL K-850


Hakkepuidukatel BIO 2,5 MW ja põhukatel K-850 on Tamsalu katlamaja põhikatlad. Mõlema katla puhul on tegemist on kiht - ehk restkoldega katlaga. Selliste katelde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, kuhu puhutakse põlemisõhku.29
Kiht - ehk restkoldega katlaid on olemas kolme liiki: ülemise põlemisega katlad, alumise põlemisega katlad ja pöördleegiga katlad. Nii hakkepuidukatel kui ka põhukatel on traditsioonilise koldega ülemise põlemisega katlad. Kütuse (hakkepuidu ja põhu) termiline lagunemine ja tekkivate gaasiliste ning tahkete põlemisproduktide põlemine toimub samas koldekambris. Eralduvast soojusest antakse suur osa kiirgusega edasi kolde seintele . Mõlemat katelt on keelatud kütta õli ja kergestisüttivate materjalidega, mis võivad põhjustada rikkeid katla töös.30
Hakkepuidukatel BIO 2,5 MW on tihedalt seotud arvutiprogrammiga, mis võimaldab juhtida kütuse süütamist ja katla tööd. Lisaks annab arvutiprogramm infot katla tööseisukorra kohta. Põhukatlal sarnased võimalused puuduvad ehk katla tööseisukorra jälgimine peab toimuma käsitsi.31
Hakkepuidukatel on oma tehniliste näitajate poolest
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #1 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #2 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #3 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #4 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #5 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #6 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #7 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #8 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #9 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #10 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #11 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #12 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #13 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #14 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #15 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #16 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #17 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #18 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #19 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #20 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #21 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #22 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #23 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #24 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #25 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #26 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #27 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #28 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #29 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #30 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #31 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #32 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #33 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #34 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #35 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #36 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #37 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #38 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #39 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #40 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #41 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #42 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #43 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #44 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #45 Uurimistöö AS Tamsalu Kalor #46
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Brooklyn95 Õppematerjali autor

Lisainfo

Tegemist on 11. klassi kohustusliku uurimistööga, mis on tehtud AS Tamsalu Kalori kohta. Sisu, tabelid ja viitamine pälvisid väga suure heakskiidu õpilaste teadustööde riiklikul konkursil 2015. aastal.
uurimus , soojustehnika , soojusmasinad , eesti teadusagentuur

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1072
pdf
Logistika õpik
638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
114
doc
Laondus ja veokorraldus
105
doc
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
144
pdf
EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
161
pdf
Juhtimise alused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun