3 Oliivid hakkavad talletama endasse õli siis, kui nad muutuvad roheliseks ning küpsemise jooksul muutub nende värv rohelisest kuni sinkjaspunaseks või mustaks. Mida tumedamaks nad küpsevad, seda suuremaks kasvab ka õli sisaldus. Liiga varase korje korral on viljades vähe õli (või ei ole seda üldse). Kui aga viljad küpsevad puudel liiga kaua, hakkab tõusma nende happesuse tase ning see on juba negatiivne õli kvaliteedile. Nagu juba eelpool nimetatud, määrab õige aja oliivide kogumiseks oliivikasvataja. Korjatud oliivid pestakse ning pöörlevates, roostevabast terasest veskites eraldatakse pehmendatud viljalihast kivid. Enne kaasaegsete oliivipresside kasutuselevõttu, kus sururõhuga töötavad pressid võimaldavad oliive pressida koos
DENDROLOOGIA PÕHIMÕISTED Käesoleva õppematerjali eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest mõistetest, mida on vaja teda dendroloogilise kirjanduse kasutamisel ja puu ja põõsaliikide tundmaõppimisel. Dendroloogias puudub kahjuks terviklik õppematerjal ja seetõttu on vajalikud mõisted laiali erinevates raamatutes ja artiklites. Loodud õpiobjekti abil on võimalik mõisteid paremine käsitleda ja lihtsustada õpilaste iseseisvat õppimist. Dendroloogia on teadus puittaimedest, nende omadustest ja kasutamisvõimalustest.Tegemist on osaga süstemaatilisest botaanikast. Liikide kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu suunatud lehtedele, võrsetele ja pungadele, õite osatähtsus on palju väiksem kui süstemaatlises botaanikas. Põhjuseks on see, et paljud puuliigid hakkavad õitsema alles 30-40 aastaselt või veelgi hiljem ja mitmed liigid ei õitse mitte igal aastal. Dendroloogiat võib defineerida kui teadust, mis uurib ja käsitleb puu- ja põõ...
PIHLAKAS Referaat SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. ERINEVAD PIHLAKAD...................................................................................................4 1.1 Harilik pihlakas.....................................................................................................4 1.2 Tuhkpihlakas.........................................................................................................6 1.3 Pooppuu................................................................................................................ 6 1.4 Pihlakate võrdlus...................................................................................................7 2. PIHLAKATE ERILISUS....................................................................................................9 2.1 Väike-Saadu...
maitsetaimi; rohkesti liaane; 5000 kalaliiki; eriti palju ,,puukägistajad"; puude tüvedel putukaliike; epifüüdid; saprofüüdid; loomadel hea ronimis- ja puude lehed vahaga kaetud, hüppamisvõime; hästi arenenud teravatipulised, lõhedega; puudel küünised; tundlikud kõrvad ja tihti tugijuured, liaanidel nina; sageli vees toituvad; tihe õhujuured; õied suured, karvkate; mitmetel liikidel erikujulised, värvikirevad; lennus; head vigurlendajad; ööloomadel suured silmad;
Ta laseb küll kõik sisse, kuid välja ei lase kedagi. Pegasusel ratsutama: Poseidoni ja Eurynome poeg Bellerophon sai Pegasuse- tiivulise ratsu, kes kargas välja gorgo verest, kui Perseus tolle tappis- Athena abiga, kes kinkis talle kuldsed rakmed. *Tänapäeval tähendab ka suurt loomingulist inspiratsiooni v lennukat fantaasiat. Olümposelt alla vaatama: ülevalt alla vaatama. Nümf: kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. Najaad: veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. Sileen: osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kuigi neid kujutati hobusekapjade, puhuti hobusekõrvade
rahva sekka. Seal antakse aimu, et Faust pälvis rahva suure austuse katkuperioodil, mil tema ja ta isa ravisid elanikke nende loodud ravimitega. Ülestõusmispüha õhtul juhtub kaks olulist sündmust: 1. Lõhestub Fausti hing justkui kaheks, millest üks pool soovib jätkamist senist teadlase elu ja teine pool jätta kõik sinnapaika ning maitsta ka maiseid naudinguid. 2. Tuleb Fausti ja Wagneri juurde üks väike puudel, kes hakkab Faustile nii meeldima, et ta võtab koera enda koju kaasa. Fausti kodus selgub, et tegemist ei ole koeraga, vaid hoopis koeraks moondunud Mefistofelesega, kes hakkab samal ööl Fausti veenma, et too tuleks temaga ja kurat pakuks talle kõikvõimalikke inimlikke naudinguid. Esialgu Faust ei nõustu ja Mefistofeles läheb ära, kuid kui kurat järgmisel päeval tagasi ilmub, siis Faust jääb nõusse. Nad sõlmivad kokkuleppe, millele Mefistofeles nõuab kinnituseks Fausti veretilka
Kuna ehitamiseks valitakse vaid kvaliteetseimad osad palgist/prussist, siis on probleemiks küllalt suured puidujäägid ja kaod (käsitsi tehtavate majade puhul keskmiselt 20%, freespalkmajade puhul 40-60%), kuid neid jääke saab kasutada muude asjade tegemiseks (laste mänguväljakud, kaubaalused, küttematerjal jne.) PALGID Ehituspalkideks valitakse sirged ühejämedused männid või kuused. Need langetatakse aastaajal, mil puu ei kasva sügisel või talvel. Talvel langetatud puudel ei teki nii kergesti sinimädanikku ja peab kõige paremini vastu, kuna selle tärklisesisaldus on väiksem ja palgid ei lähe nii kiiresti mädanema. Tööde järjekord: ehituspalk raiutakse talvel, kooritakse ja/või tahutakse kevadel; seejärel palgid panna korralikult virna ja lastakse paar kuud seista (tuulele avatult ja vihma eest kaitstult), ehitustöödega alustatakse juunis-juulis kehtib eelkõige käsitsi ehitatud majadele, tööstusliku tootmise puhul kasutatakse aga kiirkuivateid
kultuuraladega moodustavad kokku maastiku. Sood on ilmekaks loodusmaastiku elemendi näiteks, mis võib tekkida ainult teatud kliima- ja reljeefitingimustes ning korra tekkinuna hakkab omalt poolt mõjutama ümbritsevat loodust, looma eeldusi edasiseks arenemiseks, laienemiseks ja kasvuks. 11. Liigniiskuse tunnused ja põhjused taimede nõrk kasv (puude võrad ümmargused) madal saagikus (väike juurdekasv) puudel rohkesti samblikke metsa all kasvavad niiskuslembesed taimed maapinnale pikaks ajaks jääv pinnavesi (pärast lumesula/sademeid) mulla pealmiseks kihiks turvas (alaliselt liigniiskel mullal) 12. Soostunud metsade kuivendamise tulemused Puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsamulla soostumist võib võrrelda haigusega, mis hävitab metsamaastikku ja kujundab sellest rabamaastiku. Seda haigust on võimalik ravida, kuivendades mulda –>
liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristatavad. Kuu keskmine õhutemperatuur on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumine sellises kliimas intensiivne, mistõttu puude kasvu piirab tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed). (Wikipeda, 2015) Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30% (kuid Maa ajaloos on olnud perioode, kus metsaga oli kaetud ligikaudu 50% maismaast). Selle biosfääriosa globaalne tähtsus seisneb orgaanilise aine produtseerimises ja selles talletunud biogeensete elementide kaitsmises väljauhtumise eest (metsadesse on koondunud 80–90% maismaa orgaanilisest ainest) ning õhkkonna gaasilise koostise reguleerimises
suudab Fausti õigelt teelt kõrvale juhtida või mitte. Issand annab Mefistofelesele kõiges vabad käed. Faust on väga haritud, kuid otsib rahutult elu tuuma, suurimat tõde. Ta vaevleb depressioonis, ei suuda tunda lõbu ja rõõmu mitte millestki, mis talle maa peal pakutakse - kõik on tema jaoks igav, madal, sisutu. Kui Faust ja tema abiline Wagner ülestõusmispühade puhul linna vahel jalutavad, ilmub Fausti juurde puudel, kelle mees haletsusest endaga koju viib. Fausti töötoas aga moondub koer äkitselt Mefistofeleseks ja nad lepivad kokku, et kui Mefistofelese abil tunneb Faust kordki elust nii palju rõõmu, et hüüab: "Oh ilus hetk, oh viibi veel", siis võtab surm ta koheselt ja Fausti hing läheb otseteed põrgusse. Faust oli kokkuleppega kiiresti nõus, sest ta oli oma lootused elu suhtes juba täielikult maha matnud. Nii asubki Mefistofeles Faustile ilmalikke lõbustusi tutvustama
seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed.Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seente looduslik tähtsus on suur, kuna seened on ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks.Seened põhjustavad ka nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel).Seente abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. Baktereid liigitatakse kuju järgi-kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja
putukatest. On agresiivsed linnud, leidnud õige pesa tõrjuvad teised linnud sealt välja. Pesa rajavad emas- ja isaslind koos. Pessa haub emaslind 6 kuni 12 muna. Munasid haub 11 päeva. Hävitavad salukuklasi. Kuulub kolmandasse kategooriasse. Laanepüü: Eestis mandril kõikjal levinud. Hiiu- ja Saaremaal üksikutes kohtades. Eestis on üldlevinud ja arvukas haudelind. Nende arvukus on langenud karmide talvede tõttu. Praegu Eestis 20 kuni 30 tuhat paari. Tegutseb nii maapinnal kui ka puudel. Talve veedab lepa- ja kasepuistutes. Sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Suvel toitub rohttaimede lehtedest, seemnetest, selgrootutest ja marjadest aga talvel lehtpuu pungadest. Laanepüü on monogaamne liik, paarid moodustuvad kas kevadel või sügisel. Valdavalt ikka kevadel. Haub ainult emaslind. Pesa asub maapinnal lohus või puu otsas vanades viupesades. Muneb kuni 15 muna. Pojad on pesahülgajad. Kuulub kolmandasse kategooriasse. Peoleo: Levinud üle kogu Eesti
mineraalaineid juurtest lehtedesse ja lehtedest assimileerunud aineid teistesse taime organitesse, samuti kanda võra Tüvi on kujult kooniline ja alati alt jämedam Tüve kuju ja vorm Esineb erineva kujuga pahkasid (pärn, kask) Koor noorelt hallikas või rohekas, tavapäraselt sile Vanedes puu koore pealmised kihid surevad, moodustades kaitsefunktsiooniga korba või korgistunud kihi (põldjalaka korkjas teisend e korgijalakas) Paljudel puudel on dekoratiivne tüvevärvus (männid, amuuri toomingas, pärnvaher) Kroon e võra Võra areneb tüve harunemisel kasvamise käigus Harunemine võib olla mitmetüübiline A) dihhotoomne e kaheksharunemine (rohttaimedel) B) monopodiaalne e kobarjas (okaspuud) C) sümpodiaalne e ebasarikjas Sümpodiaalse harunemise tüübid a) monohaasne e vahelduv (kask, pärn) b) dihaasne e vastak (sirel, hobukastan) Võrakuju põhitüübid Koonusjas kuni laikoonusjas n okaspuud
lössikõrbed, kivikõrbed ja savikõrbed. Neist enamlevinud on kivikõrbed ja liivakõrbed. Liigitatakse veel kuumakõrbeteks ja külmakõrbeteks. 2. Nimeta kõrbetaimede kohastumusi kuuma ja kuivaga. Valgust, mida taimed kasvamiseks vajavad, on kõrbes palju. Seda saavad varjata vaid pilved, kuid pilviseid päevi on kõrbes väga vähe. Kõrbes leidub taimi ainult seal, kus on vähekesegi vett. Palju kasvab kõrbes rohttaimi, põõsaid ja üksikuid puid. Suurtel puudel pole vähese veega võimalik toime tulla, seega jäävadki nemad välja. Kõrbete mullad koosnevad põhiliselt kivimite murenemis-saadustest, sisaldades väga vähe taimset ja loomset materjali. Kõrbemullas ehk liivas võivad seguneda tolm ja kruus, kuid vahel on osakesed tuule poolt täpselt ühesuurusteks sorteeritud. Et taimed saaksid kasvada, läheb vaja viljakat mulda. Kõrbete muldades aga leidub huumust vähe, sest kuivus ei lase taimedel laguneda. Mõningal
Üksnes pojad vinguvad kähisevalt. Valge-toonekurg on tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna- Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas. Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava-kultuurmaastikke, jõeluhtasid. Samuti ei pelga ta inimasulate ümbrust ja seda just sobivate pesaaluste tõttu, mida inimesed talle panevad. Toonekurg rajab oma okstest pesa ainult tugevale alusele puudel või majakatustel. Puudest eelistab ta kuuske, kaske ja lehist, sest need annavad sobivate tugedega ladvatüükaid, millele pesa rajada. Vanad kurepesad on läbimõõduga 1...2 m. Selliseid suuri pesasid ei suuda tihti ladvast pehkinud puud üleval pidada ja nii hukkub igal aastal tormidega hulk poegi ja mune. Valge-toonekurg muneb 2-6 muna, haudumine kestab 30 päeva ning igas pesas kasvab üles keskmiselt 2-3 poega. Nii isas- kui emaslind hauvad mune ja tassivad poegadele toitu
fotosünteesivad pigmendid, meioosi pole, mõned on heterotroofid, ). 5) Vaguviburvetiktaimed (umbes 4000 liiki, suurimaid vetikate hõimkondi, soojades meredes fütoplanktonina, mõned toodavad ohtlikke toksiine, meioosi pole, tüüpiline mitoos puudub, dna meenutab natuke baktereid). ALAMRIIK ESIVIBURLASED (plastiid punavetikast) 6) Ränivetiktaimed (umbes 10 000 liiki, üherakulised, ühinevad kolooniateks, soolases ja magevees, pinnasel, puudel, põhjamudas massiliselt, pruunikad, elutsükkel möödub diploidses faasis, surnud vetikates kivimite lademed millest tehakse dünamiiti, heli- ja soojusisolatsiooni). 7) Pruunvetiktaimed (umbes 900 liiki, levinud kõikjal meredes, põhiliselt madalvees, bentose oluline koostisosa, värvus oliivirohelisest pruunini, rakud ühe tuumaga, eluiga mitme aastani, vegetatiivne paljunemine talluse tükkidega, sugutu zoospooridega,
piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5. Õied ja viljad: Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel
tumedad kontrastsed laigud (samamoodi heleda alapoolega kalakotkal ja hiireviu heledal vormil on tiivanukkidel hästi märgatavad tumedad laigud). Üsna pikal sabal on 34 tumedat vööti, tiivad on laiad ja paindlikud. Toitumine Madukotka põhitoiduks on roomajad Eestis enamasti rästikud ja arusisalikud. Saaki jahib ta avamaastiku lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes. Pesitsemine Erinevalt teistest meie kotkastest ei pesitse madukotkas tavaliselt mitu aastat ühes pesas. Iga aastal ehitatakse uus, suhteliselt väike pesa männi ladvaossa, kuhu mai keskel munetakse ainult üks valkjas muna. Haudumine vältab poolteist kuud ning poeg veedab pesas kaks ja pool kuud seega on keskmine Eesti suvi liiga lühike madukotka edukaks pesitsemiseks. Viimati leiti madukotka pesa Eestis 1970. aastate algul. Levik ja arvukus
Postembrüogenees Kasv See on organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu pöördumatu suurenemine ajas. Kasvutüübid 1. piiramatu kasv - organismid kasvavad kogu eluea jooksul (taimed, seened - niidistik) 2. piiratud kasv - organismid kasvavad teatud mõõtmete saavutamiseni (suguküpsuse saavutamiseni). Nt loomad 3. perioodiline kasv - organism kasvab teatud ajalise impulssrütmiga nt parasvöötme taimed, puudel aastarõngad; koorikloomad, nende puhul tegu kestumisjärgse kasvamisega 4. ebaproportsionaalne kasv - teatud kehaosad kasvavad kiiremini kui teised (inimese pea kasvamine) Kasvuviisid 1. anorgaaniline kasv - vee ja soolade talletumine (taimedes, seentes) 2. orgaaniline kasv - toitainete omastamine ja ümbertöötlemine a) suurenevad rakkude mõõtmed (venimiskasv) - taimerakud, närvirakud b) suureneb rakkude arv: 1) jagunevad kõik rakud 2) jaguneb osa rakke
Teoses on Fausti hingerahu esiletoodud niimoodi: ,, Kaks hinge, ah, mu rinnas asuvad ja kahele on kitsas ainus ase. Üks iga kiuga klammerdudes peab mind armurõõmus, mulla maises süles, ja teine põrmust võimsa väega veab mind igaviku aasadele üles." (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 51). Siit järeldub, et Fausti hing oli justkui kaheks jaotatud ja ta ei suutnud leida rahu. Fausti hingerahu puudumine avaldub ka selles, et kui puudel neid jälitas, siis Faustile tundus, et koer teeb nende ümber nõiaringe, kuid Wagner pidas teda tavaliseks koeraks, kes neil niisama järel käib. Võrreldes Faustiga leppis Wagner vähemaga, ta ei püüelnud kõigi maailma teaduste poole ja arvatavasti seepärast oli ta enda ja oma eluga rahul, samas kui Faust tundis, et ta ei ole siiski midagi õppinud ja, et miski on tema elust siiski puudu. 1.3 Faust tahab endalt elu võtta, sest ta ei leia enam mõtteid elamiseks
Head lugemist ja nautimist. 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Nimetus "paljasseemnetaim" tuleneb sellest, et erinevalt õistaimedest paiknevad nende seemned paljalt käbisoomuste vahel. Valdav osa paljasseemnetaimedest on igihaljad puud või põõsad. Lehed on neil tavaliselt kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. Tänu sellele on aurumine okastest väiksem ja seetõttu püsivad need puudel ka talvel. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka maailma kõrgeimad ja vanimad puud kuuluvad okaspuude hulka. Eesti kõige levinum taim MÄND 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? Paljasseemnetaimed on väga vana rühm , mis arenes välja sõnajalgtaimedega ühisest eellasest.Tänaseks on enamik neist välja surnud-teatakse vaid ümbes 800 liiki
meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood. Raielank tuleb alati puhastada raiejäätmetest ja selleks on viis võimalust: 1) kogumine vallidesse või hunnikutesse; 2) tükeldamine ja laialilaotamine; 3) asetamine puidu kokkuveoteedele; 4) lauspõletamine langil; 5) äravedu langilt. Väljavedamise tähtajad on ka paika pandud. Toores koorimata okaspuit, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta tuleb välja vedada 1. juuniks, kui see puit on raiutud 1. septembrist kuini 30. aprillini
ja kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku miljööd pakkuvasse õdusasse villasse. Lume ja jää ajal asenduvad purjekad lahel jääpurjekate, jääsurfajate ning mööda jõge pikitud kalastajatega. Meeleolu loovad erksavärvilised tuledevanikud puudel ja kuusesära. Pärnu linnas eristuvad ajalooline kesklinn ning romantiline rannarajoon, mis koos moodustavad kauni terviku ja kutsuvad mõnusale jalutuskäigule. Uudistada on märke nii kaugest keskajast, elegantsest kuurordi algusperioodist, pikast nõukogudeajast kui ka modernsest ja kiiresti arenevast tänapäevast. Hea on teha vähemalt kolm väljasõitu Pärnumaale: nn Lääne, Põhja ja Lõuna Päikeseringi
[8] Puitkonstruktsioonide töötlemiseks kasutatavad ained (lindaan ja dieldriin) on tõmmulendlasele surmavalt mürgised. Kui isend otsustab pikemalt mõnele konstruktsioonile püsima jääda, siis mürk satub ta organismi ja liigne kogus osutub surmavaks. [5, lk 45] Metsade majandamisel ei mõelda tihti, et vanad ja pragunenud koorega puud on ideaalsed varjepaigad nahkhiirtele. Puu saab raieküpseks samal ajal, kui on välja kujunenud sobivad õõnsused nahkhiirte varjumiseks, mida noortel puudel ei esine. Seega raiutakse maha tõmmulendlasele sobivat varjepaika pakkuvad puud ja vähendatakse sobivaid elupaiku. [1, lk 6] 7 3.Võimalikud lahendused Inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamiseks on mitmeid võimalusi. Praeguseks on juba kaitse alla võetud mitmed tähtsamad talvituskoopad, kuid praegune looduskaitseseadus ei keela nende külastamist
Metsa looduslik uuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda generatiivselt (seemnetest) või vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakanduvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub seemnete kvaliteedist kui ka keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemis tingimused looduses üsnasoodsad. Seemnest arenenud võrse edasine saatus oleneb aga puuliigi kasvukiirusest, valgusnõudikusest , külmakindlusest ja keskkonna tingimustest. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid Metsapuudele on iseloomulik seemnekanduvuse perioodilisus. Aasta, mil seemnesaaks on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid nimetatakse seemnevahe aastaks. Viljakandvus sõltub: a) kliimast- mida soodsam on kliima ...
kuid enamasti on ta halb, kuna oksa kohast on puit nõrgem, oksakohad võivad lauast nn välja tulla (auk sisse), oksakoad ei lase töödelda puitu hästi jms 8. Mida mõeldakse puidu mädanemise all ja seente liigid Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne). Seente liigid : Metsaseened(metsas kasvavatel puudel olevad seened), laoseened(kuivamise ajal tekkivad seened), majaseened (päris majaseen, kiljejas majaseen, valge majaseen) 9. Kuidas kaitsta puitu mädanemise eest Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega).
Maastiku kujndamine referaat Juhendaja Tartu 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine"(2003), mis põhineb tema magistritööl. Referaat võtab kokku raamatu esimeses pooles välja toodud põhitõed ja tähelepanekud maastiku kujundamise kohta. Ruum-selle tähendus ja määratlus Väga raske on ruumi üheselt defineerida. Kolmemõõtmeline ruumikäsitlus on ehk kõige lihtsam ja vanem ning nii inimene ruumi enamasti tajubki. Üldiselt võib ruumi arhitektuuris ette kujutada kui objektide vahelist tühimikku mida saab määratleda kolme mõõtme abil, maastikuarhitektuuris maastikuelementide poolt piiritletud alana. Vaataja mulje ruumist sõltub siiski ruumielementidest ja tema isiklikest kogemustest. Ruumi tajumisel tuleb arvestada ka neljanda mõõtmega-ajaga, tänu looduslikele protsessidele või inimtegevusele muutub ruum ajas. Eristatakse sise-ja väliruume ehk siis hoo...
hindamisel. Aastarõngaste laius igal konkreetsel puutüvel oleneb väga palju mullatüübist ning kliimatingimustest, kus puu on kasvanud. Suurt tähtsust aastarõngaste moodustumisele omavad ka metsakasvatuslikud võtted (näiteks harvendamine, väetamine), mida puistus rakendatud on, sest nende tulemusena muutub ümbritsev kasvukeskkond ning selle kvaliteet. Kuna I kasvuklassi puud saavad kõige enam valgust, siis on ka nendel kõige laiemad aastarõngad. III kasvuklassi puudel on küllaltki kitsad aastarõngad, kuid selle eest on nende aastarõngastes võrreldes esimese kasvuklassi puudega aga rohkem sügispuitu. Okaspuude puhul suureneb aastarõnga sügispuidu osa suurenedes puidu tihedus märgatavalt. Sügispuidu % 21 25 28 32 38 44 aastarõngas ihedus kg/m3 400 450 500 550 600 650 Puidu tihedus sõltub suurel määral asukohast puutüvel. Tihedus muutub piki tüve, olles tüve ülemises osas
DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 16 Puit on väikese tihedusega (380...450 kg/m3), mistõttu pole puidu tugevusomadused kõrged. Kasutatakse paberi ja vineeri valmistamiseks ning resonantsipuiduna muusikariistade valmistamisel. Puitu kasutatud II maailmasõjas ka lennukitööstuses. Picea omorika (Panci) Purkyn serbia kuusk On üks dekoratiivsemaid okaspuid oma kitsaskoonusja võra ja kahevärviliste okaste tõttu. Võrsed karvased noortel puudel (valguse käes peaaegu paljad), tumepruunid. Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1...2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad, vanematel puudel tömpjad ja laiad. Täisvalguses okkatipud üles kaardunud Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, läbimõõt avanenult 2...3 cm, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga. Käbid avanevad raskesti
See on abstraktsionism, nagu seletas Kazimir Malevits: maailm, mille moodustavad plahvatava musta ruudu, kosmose elementaarlätte killud. Rausi kujundiallikas ei plahvata, vaid immitseb pilti. Must ruut on iga tema maali taga, väljaspool kahtlust. Kui te ei usu, keerake maalide pahupooled ette. Te saate 11 musta ruudu galerii. Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid Maailma fraktaalsus ehk enesesarnasus ilmneb näiteks puudel, kus iga oks oma hargnevate oksakestega kordab puu kui terviku mustrit. Nõndasamuti on lugu pilvede, rannajoone, taimelehtede ja tuule poolt liivale joonistatud lainemustriga. Kuid fraktalid peituvad ka abstraktses kunstis. Iga kunstnik on neid erinevalt esitanud ja nõnda põhineb fraktaalsuse leidmisel näiteks kunstivõltsingute avastamise uus matemaatiline meetod. Kuid miks ikka inimesele tundub üks abstraktne pilt ilusam kui teine
Ülenurme Gümnaasium KÄRBSESEENED Mürkseened Referaat Koostaja: Elis Vink 12A Juhendaja: Evelyn Kostabi Tartu 2008 2 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 MÜRKSEENED......................................................................................................................... 6 KÄRBSESEENED......................................................................................................................8 Punane kärbseseen.................................................................................................................. 8 Valge kärbseseen.................................................................................................................... 9 Roheline kärbseseen...............................
1 Sellest peatükist saad teada ,,Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Ini...
KEILA GÜMNAASIUM klass (oma nimi) KOER Referaat Juhendaja: Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Koera põlvnemine 3 2.Koera anatoomia ja füsioloogia 3 3.Koera kehaehituse tüübid 4 4.Karvkate 4 5.Koera pidamine 5 6.Koeratõud ja tõuaretus 6 7.Tõuaretus. 6 8.Tõugude klassifitseerimine. 7 9.Tõustandard. 8 10.Mops 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjal 11 2 SISSEJUHATUS Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koerte perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes...
- matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne). - kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa hingede eest hoolitsemise (matusesööming kohaga surnu hingele; setudel haudadel söömine / joomine). - hingede aja tähistamine sügisel. · Muinaseesti usund oli ANIMISTLIK- kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st. et puudel, kividel, veel, loomadel jne.on hing). Seetõttu kehtis põhimõte- "nagu mina muile, nii muud minule", ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigestada jne. (tüüpiline arusaam loodusrahvaste juures). N: puud raiudes paluti puu hingelt vabandust valutegemise pärast; uue maja ehitades tuuakse vanast majast üks palgitükk, milles elab vana maja hing; asjade lõhkumine hauda kaasa pannes (et nende asjade hinged saaksid surnuga
pea kohal või suisa kõrval ujumas näha. Loro pargis on suur pingvinaarium, lisaks toimuvad siin etendused dresseeritud vaalade, delfiinide ja merilõvidega.Siinses hiiglaslikus akvaariumis on 15 000 mereelukat tervest maailmast, samuti ligikaudu 40 liiki koralle. Loro pargis on suurel hulgal eksootilisi taimi: kaktuseid, palme ja teisi. Vee ääres tukuvad troopikataimede varjus krokodillid, pelikanid peavad jahti kaladele, puudel ronivad simpansid. Mõne aasta eest mitmetest Euroopa loomaaedadest Tenerifele toodud gorillad saavad hästi läbi nii siinse lopsaka troopikataimestiku kui ka üksteisega. Selles 135 000 km² suuruses pargis jätkub tegevust terveks päevaks. Saare põhjaosas olevat Loro parki külastades tasub teel läbi põigata ka Icod de los Vinose linna pargist, kus kasvavad iidsed draakonipuud. Salapärased Güimari püramiidid Vabalt lendavate kotkaste park
väldivad nad magusasöömist. KAS TEADSID, et kuigi lõvisid kutsutakse dzunglikuningaiks, nad seal tegelikult ei ela. KAS TEADSID, et mõned arktikarahvad usuvad, et kaslastes on varjul surnute hinged. KAS TEADSID, et kaslase pupillid lähevad hästi lahti, kui loom on hirmul ning ahenevad, kui loom on vigane. KAS TEADSID, et lõvi isaslooma mass kõigub 180-240 kg vahel. KAS TEADSID, et erinevalt teistest kaslastest on isaslõvidel raskusi puudel ronimisega. Emasloomad on kergemad ja väledamad. KAS TEADSID, et on olemas lõvi ja tiigri hübriid isa lõvi, ema tiiger liiger; ema lõvi, isa tiiger tigon. KAS TEADSID, et loomaaias on http://www.tigerfriends.com/pom/liger.jp raskeim lõvi kaalunud 366kg. 12 KOKKUVÕTE
Orava kehapikkuseks on 20...25 cm, saba pikkus on 19...21 cm ja nende kaal on vahemikus 170...400 g. Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga kuuse- segametsades ja parkides. Ta on tüüpiline puuelanik: Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 kõverdunud küünistega varustatud pikkade varvaste abil suudab loomake puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda. Selles aitab teda suur kohev saba, mis võimaldab tal hüppe ajal suunda muuta ja ka hoogu pidurdada. Oravad on päevase eluviisiga. Nad on segatoidulised, kuid eelistavad siiski pähkleid ja mitmesuguste taimede seemneid. Nad söövad meelsasti ka linnupoegi, nende mune ja tigusid. Suve teisel poolel korjavad oravad endale talveks toiduvarusid. Need
· kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse ! NASTIK Natrix natrix (L.) · tumehalli, pruuni või isegi musta · kehapikkus võib ulatuda 150 cm- värvi selja ning valge kõhualusega ni, isased on emastest tunduvalt madu lühemad (kuni 70 cm) · aktiivne ja liikuv madu - ta roomab · soodsates elupaikades võib olla kiiresti, võib ronida ka puudel ja sage, kuid viimasel ajal on ujuda vee all muutunud haruldasemaks · kuulub kaitstavate liikide III · kategooriasse ! toitub väikestest konnadest ja konnakullestest, ka sisalikest väikestest lindudest ja nende poegadest, mügri ja ondatra
olendite elu sõltus täielikult loodusest. Neid nimetatakse lõunaahvideks ehk australopiteekideks. Paraku surid nad 1.5 miljonit aastat tagasi välja. Neist kõige vanem, Australopithecus afarensis, on pärit Ida-Aafrikast 4 kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Naissoost täiskasvanud isend oli vaid 3 jalga pikk. Ta leiti Etioopiast 70-date keskpaiku. Luude ehituse järgi oletati, et ta kõndis püsti, kuid võis ronida ka puudel. Tema kolju sarnanes ahvi omaga, oli suurte hammastega ja väikese ajukoljuga. http://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/inimese_evolutsioon.html 4.5 Osavad inimesed 2,5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Nende ajukolju oli suurem ja hambad väiksemad (kõrvaloleval fotol).
Elevandid seal looduslikult ei ela, kuid kodustatud elevandid on saarele sisse toodud. 17.2. Loodus Koh Chang on mägine saar, ulatudes merepinnast 744 m kõrgusele. Saarel on kolm aastaaega: jahe (novembrist veebruarini), kuum (märtsist maini) ja vihmane (juunist oktoobrini). Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4000 mm. Koh Changil on liivarandu, koski ja vihmametsi. Vihmametsad on turismi tõttu kannatanud. Saare lähedal on korallrahusid. Saarel elab metsikuid koeri ja puudel võib näha ahve. 17.3. Rahvastik Saarel elab 2005. aasta seisuga 5356 inimest. Osa elanikest on välismaa pensionärid, kes on tulnud vanaduspõlve veetma. Saarel on praegu 9 küla, kuid lähiminevikus oli saar peaaegu asustamata. Teise maailmasõja ajal elas seal ainult paar peret. 17.4. Majandus Teise maailmasõja ajal kasvatasid saare vähesed elanikud kookospähkleid ja teisi puuvilju. 12 Saarel on sadam, lennuväli aga puudub
muscular dystrophy DMD). Allpool esitatud genealoogilised skeemid näitavad nimetatud haiguste esinemist mõnedes suguvõsades. 7 Otsustage ja põhjendage iga näite põhjal: kas haigus on päritav autosoomselt või suguliiteliselt? kas haigust põhjustav geen on retsessiivne või dominantne? KÜSIMUS Geneetika 42 Vanemapoolsel proual oli puhast tõugu albiino puudel ja ta soovis saada sarnaseid valgeid kutsikaid. Paaritumiseks valiti samuti puhast tõugu albiino koer, kuid kutsikad sündisid kõik mustad. Naine süüdistas meest, et see on valge koera paaritamisel asendanud mustaga ja seetõttu sai ta ebasoovitud kutsikad. Otsustage kui ekspert, kas on geneetiliselt võimalik saada kahelt puhtatõuliselt albiinolt loomalt musti kutsikaid!
Koduhaldas Tõnn. ( Pärnu ja Viljandimaal ) Setudel seisis viljasalves Peko. Võrreldes eesti ja naaerrahvaste muinasusundeid, torkab siin silma kõrgjumalate vähesus. See ongi tema omapäraks. Jumalaks nimetatakse vaid Tharapithat, kes oli saarlaste jumal, sündidnu Virumaal ja lennanud saaremaale. Hilisemal ajal mitmel pool tuntud jumal UKU austamine vöis ulatuda ka muinasaega. Muinaseesti usund oli ANIMISTLIK- kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st. et puudel, kividel, veel, loomadel jne.on hing). Seetõttu kehtis põhimõte- "nagu mina muile, nii muud minule", ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigestada jne. 19. Ohverdamine ja ohvripaigad Ohverdamise eesmärk- saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühadel puudel (hiied; tammed ja pärnad), ohvrikividel (kas suurelohulised või isegi väikeselohulised kivid, ohvriallikatel (pühad-, tervise-, ilma-, silma- jne
3. NIIN liiguvad toitemahlad 4. MÄHK toimub puu kasvamine: sissepoole puurakud ( 1 cm), väljapoole koorerakud. Juurdekasv koosneb kevad ja sügispuidust. Kevad hele, sügis tume. (Broilerkuused) 5. MALTSPUIT 6. LÜLIPUIT ei ole noortel puudel, tekib 40. aasta vanuselt 7. SÄSI Alates 80. aasta vanuselt raieküps. 1 ha = 220 m3 puitu Puud jagunevad kolme rühma: 1. LÜLIPUIDULISED on nii maltspuit kui ka lülipuit: mänd, tamm, saar, seeder. 2. MALTSPUIDULISED lehtpuud: lepp, kask, haab, sanglepp, vaher. 3. KÜPSEPUIDULISED maltspuit + küpsepuit, lülipuit on hele: pöök. Eksootilised puidud: merbau (punakas), venge (tumepruun)
Seeme pruun. KASVU- Küllaltki külmakindel. Poolvarjutaluv. Eelistab liivsavimuldi. Juurestik hästi arenenud, TINGIMUSED sügav. Juurtel esinevad mügarbakterid, mis seovad lämmastikku. Eluiga kuni 300 aastat. KASUTAMINE Puit on kerge, pehme, kasutatakse vineeri tootmiseks ja mööblitööstuses. Hea meetaim, vilju kasutatakse söödaks ja toiduainetetööstuses. Väga levinud ka haljastuses. Väga levinud on hobukastani-keerukoi kahjustused puudel. Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Areaal Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Hobukastani- keerukoi Harilik pöök Fagus sylvatica AREAAL Lääne- ja Kesk-Euroopa SUURUS 30-40 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. VÕRA Veidi lookleva tüvega, laimunaja võraga, puistus hästi laasuv. Vabalt kasvades võra laiuv. Oksad tugevad, pikad.
27.04.2016 Marje Kask 16 Viljade varumine · Varutakse ainult terveid, valminuid ja normaalselt arenenud vilju. · Kõige varem saab seemneid varuda puudel-põõsastel, mille seemned valmivad kiiresti peale õitsemist: haavad , jalakas, künnapuu suve alguses kased juuli-august · Kõige enam varutakse vilju sügisel: Mage sõstar august Harilik pihlakas alates viljade valmimisest septembris kuni neid puudel leidub. Sügisel: koerkibuvits, ungari sirel, harilik sirel, harilik liguster, viirpuud, läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, kurdlehine roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, must aroonia, harilik pärn, hobukastan, vahtrad, tammed, sarapuu, pähklipuu, saar, pöök novembrist märtsini - harilik kuusk ja harilik mänd. 27.04
pälvinud ökoloogide ja looduskaitsebioloogide suuremat tähelepanu. Seda põhjustab niidukoosluste suhteline lihtsus ja käsitavus katselises uurimistöös ning loomulikult ka nende ainulaadsete elupaikade kiire kadumine. (Kukk T 2004 Pärandkooslused õpik-käsiraamat Tartu:Pärandkoosluste kaitse ühing 255) Emeriitpõrnikas (Osmoderma eremita L) Elab mädanenud puidus vanade puude tüveavades, eriti avatud maastikuga alleedel (tammed) ja jõgede äärsetel puudel (pajudel), aga samuti ka metsades vanades tammedes. (Looduskaitsevormid nagu rahvuspargid ja Natura 2000 alad Tsehhi, 2010) Käristaja (Psophus stridulus) Kuulub Tirtslaste(Acrididae) sugukonda, sihktiivaliste putukate seltsialamseltsi tirtsulised (Caelifera). Levinud mitmel pool Lõuna-ja Lääne-Eestis, on umbes kolme sentimeetri pikkune, üleni tumepruun (välja arvatud erepunased tagatiivad). Puhkeolekus pole tiibu näha ja putukas ei paista maapinnal üldse silma
kaitsta õlivärvi või vahaga. Vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega. Niin- juhtkude, e fotosünteesi teel lehtedes valminud toitemahlu trantsportiv koore osa, mis juhib mahlu puutüve kõikidesse osadesse. See on erinevatel puudel erineva paksusega. Meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt. Meil pärnametsad seetõttu hävind. Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit)
" (metsloomad) Kui oodatavat vastust ei tule siis ütlen ise et need on metsloomad ning neist meil täna juttu tulebki. Siis hakkabki arutlemine pihta: ,,Mis metsloomi te veel teate ja kas olete ka mõnda näinud? Kus te nägite? Kus metsloomad elavad?" Võtan enda kõrvalt maast metsloomade pildid (lisa 8), hakkan lastele ükshaaval näitama. Nimetame nende nimesid, rühmitame neid suuruse järgi, selle järgi mida nad söövad, värvuse järgi ja muude tunnuste järgi (sarvilised, närilised, puudel ronijad jne.). (15 min.) Edasi hakkame mängima mängu, kus saan kontrollida kas lastel on ikka metsloomad selged. Selleks kasutan mängu ,, Maailma loomad" pilte ja tabeleid. Muidu selles mängus on must- valged tabelid must-valgete looma piltidega. Eraldi on ka kõik täpselt samasugused värvilised pildid, mis tabeliski. Ja mäng seisnebki selles et värviliste piltide hulgast on vaja otsida tabelitel olevaid pilte ja sinna peale laduda. Aga mina annan lastele ülesande otsida piltide
Umb alates 10. saj. Väga tihedad kaubasuhted Soome,Rootsiga ja ka Venemaale. Tänapäeva tlna kohale kerkis keskus Revala.Enne muistset vabadusvõitlust elasid inimesed paremini, põllumajandus oli parem. Muinaseestlaste uskumused: Paljude loodusrahvuste kohta võime kasutada mõistet ANIMISM-e loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab.(Ka puudel ja taimedel oli hing) Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi.Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes.Hoiduti juuste ja küünte piiramisest ja lõikamisest, seda tehti vaid täiskuu ajal. Usuti olevat ka elavat haldjaid, kellag pidi hästi läbi saama. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ka ohverdused. Ohvrikohti nim hiiedeks.Tekkisid omaette ohvrikivid(lohkudega) Enne sõjakäiku kindlasti ohverdused.
Wagner pärib Faustilt, mis ta tunneb, kui rahvas avaldab talle oma kiitust. Faust: ,,Jagame mürki, ohvrid surid ja veel kiidetakse mõrtsukaid". Halb tuju väljendus jutuajamisele. Faust märkab puudli, kes olevat on eksinud. Koer lähenes Faustile ja Wagnerile. Faust otsustab koera endale võtta seni, kuni ta ei tüüda teda ära. Töötuba Faust võttis koera kaasa oma töötuppa. Teda hakkab segama koera urisemine ning ta palub koeral lahkuda. Kuid puudel teda ei kuulanud, vaid tema kuju muutus deemoniks (Mefistofeles). Faust ütleb talle, et kuna ta ei suuda kaotada kõiksust, tuli ta siia proovida üksikasju muuta. Mefistofeles ja Faust sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Mefistofeles: ,,Siin ilmas teen ma kõik, mis nõuad, nii nagu õige teenri viis. Kui aga teise ilma jõuad, mind omakorda teenima pead siis". Löödi käed ja leping kinnitati kolme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
