Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"puudel" - 501 õppematerjali

puudel

Kasutaja: puudel

Faile: 0
thumbnail
9
doc

Ilutaimede ja -põõsaste lõikamine

Kahe järjestiku lehe, punga või külgoksa kinnituskoha vaheline varreosa Noorenduslõikus Tugev lõikus, s.t. noorenduslõikus, soodustab täiskasvanud puude ja äsjaistutad, kuid kasvus pidurdunud puude adventiivpungadest ehk nn lisapungadest uute võrsete kasvamist. Adventiivpung ei teki lehe kaenlasse, vaid täiskasvanud koe rakkudest. Noorenduslõikuse abil saab samuti reguleerida juure ja võra vahelist tasakaalu ja proportsiooni sellistel puudel , mida kavatsetakse ümber istutada. Ilmastikutingimuste või kahjurite läbi kahjustunud puude tugev lõikaminevõib nende paranemist ja kasvu soodustada. Vahel tuleb lõigata ka puu võra, et teha ruumi aias kasvavatele teistele taimedele-puudele. Vanematel puudel, mille võrsete juurdekasv on vähene, saetakse vigastatud ja üleliigsed oksad täiesti ära. Puu latva kärbitaksesoovitud kõrguseni ja külgoksi lõigatakse nii, et puuvõra oleks koonusekujuline. Lõiked tehakse külgokste pealt...

Ilutaimede kasutamine
55 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Botaanika eksam

Keskkonna saastamine ja tallamine võib põhjustada mullaomaduste ränka muutumist, mis võib viia mükoriisaseened hukule. Mükoriisast ilma jäänud puude juuri ründavad kergesti parasiitseened, nad ei suuda enam piisavalt omastada mullast toitaineid. Mükoriisakahjustused on enamiku metsade hukkumise põhjuseks praegusel ajal (see omakorda keskkonna rikkumisest tingitud). Mükoriisa jääb puudel nõrgaks ka põldudele rajatud puistutes ­ seal ei leidu piisavalt metsaseeni. Tallus ­ (viki) Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude. Varem koondati tallusega organismid (käsitleti taimedena) omaette süstemaatilisse rühma ­ rakis- ehk tallofüüdid, hiljem on tõestatud, et see oli selgelt polüfüleetiline takson. Tallusel puuduvad organiseerunud ja eristatavad osad (lehed, juured ja varred), mis on aga olemas soontaimedel...

Botaanika
138 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kaslased - lõvi

KAS TEADSID, et kuigi lõvisid kutsutakse dzunglikuningaiks, nad seal tegelikult ei ela. KAS TEADSID, et mõned arktikarahvad usuvad, et kaslastes on varjul surnute hinged. KAS TEADSID, et kaslase pupillid lähevad hästi lahti, kui loom on hirmul ning ahenevad, kui loom on vigane. KAS TEADSID, et lõvi isaslooma mass kõigub 180-240 kg vahel. KAS TEADSID, et erinevalt teistest kaslastest on isaslõvidel raskusi puudel ronimisega. Emasloomad on kergemad ja väledamad. KAS TEADSID, et on olemas lõvi ja tiigri hübriid ­ isa lõvi, ema tiiger ­ liiger; ema lõvi, isa tiiger ­ tigon. KAS TEADSID, et loomaaias on http://www.tigerfriends.com/pom/liger.jp raskeim lõvi kaalunud 366kg. 12 KOKKUVÕTE...

Zooloogia
18 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Musträhn

musträhn Koostas: Kristiina Veelaid · Musträhn on Eesti suurim rähn · Ta võib kaaluda umbes 300 g · Levinud on ta nii Euroopas kui ka Aasias · Erinevalt teistest Eesti rähnidest on ta süsimust, läikiva seljaga · Tihti tegutseb poolpõlenud puudel · Musträhn kuulub looduskaitse alla · Liiginimi ladina keeles -Dryocopus martius · On paigalind · tiivad on tal ümaratipulised · Levinuim rahvapärane nimi on vahest ehk nõgikikas. · Pesitsemine algab juba märtsikuus · Algul on pojad väga pisikesed · Põhitoiduks on musträhnil putukad ja nende vastsed · Puidukahjurite hävitajana on metsale üks kasulikemaid linde · Pesakoopa raiub musträhn tavaliselt haava- või männitüvesse · Haudumine kestab 12...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rohtlad

Rohtlad jäävad lähisekvatoriaalsesse kliimavöötmesse 4. Probleemiks on uhtorgude teke 5. Sademetehulk aastas 3000 mm 6. Suvel valitsevad troopilised õhumassid ja talvel ekvatoriaalsed õhumassid 7. Paiknevad mandrite sisealadel 8. Pimerott on hea muldade kobestaja 9. Sademetehulk aastas 200-400 mm 10. Suvi on kuiv ja soe, sademeid tuleb kevadel ja talvel lumena 11. Mustmullad 12. Ferraliitmullad 13. Paljud loomad elavad puudel 14. Pisiimetajad ja närilised elavad urgudes 15. Enamus territooriumist on põllustatud 16. Kiskja Põhja-Ameerikas preeriates on koiot 17. Paljud rohttaimed on lühiea taimed II Koosta väljavalitud tunnuste põhjal jutt rohtlate iseloomustamiseks. Jutu pikkuseks vähemalt 10 lauset (jutt peab olema loogilises järjekorras)...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Goethe "Faust"

Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel hakkas käima, arvas Faust et too teeb nõiaringe, juureldes selle üle. Wagneri arvates oli ta aga tavaline koer. 4. Alustuseks tutvustas kurat talle kõrtsielu Auerbachi keldris, kus nad liitusid joomase seltskonnaga. Faust tüdines sellest õige pea. Edasi läksid nad nõiakööki, kus Faust jõi eliksiiri, mis muutis ta nooremaks. Varsti peale seda kohtas ta Margaretet. Hiljem lahutas Mefisto ta meelt Volbriööl, et too unustaks oma armsama. Nende lõbustuste...

Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Dieet

Näiteks söövad nad suures koguses liha ning jooksevad paljajalu ning palja ülakehaga üle Brooklyn Bridge New Yorgis, isegi kui termomeeter näitab miinuskraade. Noored subkultuuri järgijad soovivad elada nagu kunagised esivanemad, nii toitumise kui ka füüsilise treeningu mõttes. Näiteks on nad loobunud spordisaalidest ning hüppavad selle asemel kaljudel, ujuvad kiirevoolulises vees, ronivad puudel või jooksevad paljajalu. Kuna Manhattanil on dzungli ja järskude kaljudega kitsas käes, asendavad kõrgeid vihmametsade puid ehitustellingud ning pikad liivarannad tähendavad paljasjalgseid jooksuringe Brooklyn Bridgel.Lisaks jooksuringidele järgivad need ca 150 meest ka ranget paleo ehk kiviaja dieeti. Nad söövad suures koguses liha, aedvilju, puuvilju ja pähkleid. Väldivad aga pastat ja leiba, mida nende arvates kiviajal ei leidunud...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Sooteadus

3,3 cm3 1 liitri kohta. Mineraalmaal, mis liigvee all ei kannata, sisaldab põhjavesi 1 liitri kohta 4...8 cm3 hapnikku. Hapniku puudumise tõttu ei tungi taimejuured soos põhjavee piirkonda, vaid jäävad mulla pindmisse horisonti, kuhu õhu juurdepääs on parem. Seetõttu on liigniiskuse all kannatavatel kasvukohtadel taimede juurestik teistsugune kui samadel taimedel neile optimaalsetes kasvukohatingimustes. Juurte positiivne geotropism läheb soodel kasvavatel puudel üle negatiivseks geotropismiks, mis on eriti ilmne rabas kasvavatel mändidel. Neil arenevad ainult külgjuured, mis on horisontaalse levikuga, kusjuures peenemad juureharud kasvavad ülespoole, tõustes rabadel isegi maapinnani. Kuna pindmised turbakihid on taimetoitainete poolest vaesed, peavad eespool kirjeldatud juurekava arenguga taimed rabas leppima ainult õhukeses pindmises turbakihis leiduvate toitainetega. Sellest tingituna kannatavad taimed...

Geoloogia
94 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Ekvatoriaalne Vihmamets

lõunaosas), Indoneesia (Aasia). Ekvatoriaalsetes vihmametsades on koguaeg palav ja niiske, aastaaegu ei ole.Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või rohkem ja aastas tuleb sademeid umbes 2000mm. Loomastik Loomastik on väga mitmekülgne. Vihmametsade tüüpilised loomad elutsevad puudel .Tavalised on : Ahvid (Näiteks: Aafrikas gorillad ja simpansid, Aasias orangutangid ja makaagid). Kiskjad (Jaaguarid ja puumad) Linnud (Tuukanid ja koolibrid) Maod (Anakondad,boad ja võrkpüütonid) Loomastik on rikas ka maapinnal.Näiteks: metssead, pühvlid,kääbusjõehobud,okaapid, ninasarvikud,taapirid ja teised. Loomade kohastumused Hea ronimis-ja hüppamisvõime, Hästi arenenud küünised, Tundlikud kõrvad ja nina, Sageli vees toituvad,...

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Botaanika konspekt

Glomeromycota. Maailmas u 160 liiki. Pole sugulist paljunemist, sarnanevad ikkesseentega. Paljunemine klamüdospooridega ­ eosed seeneniidi keskele. Nad on obligatoorsed mükoriisa moodustajad ­ elavad ainult koos taimedega, arbuskulaarne (taimeraku sisse tekib tihe seeneniidistik, mis meenutab puuvõra) mükoriisa, enamusel rohttaimedel ja mitmetel puudel . Hmk Kottseened. 32000-50000 liiki maailmas. Annavad enamuse seente liigilisest mitmekesisuse. Seeneniidid on haploidsed ja rakkudeks jagunenud. Kahe raku vahel on poorike. Lülieosed on väga levinud. Sugulise paljunemise eosed arenevad eoskotis (enamasti sisaldab kaheksat eost. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1) peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2) sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3)...

Botaanika
102 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ökoloogia keskonnakaitse ja evolutsioon

eelispaljunemine Kohastumine Kohastumused on loodusliku valiku tulemuseks. Kohanemine ­ üks organism võib harjuda elukeskkonnaga. Kohastumine ­ aeglane, pikaajaline ja toimub organismi rühmas. Kohastumused ­ kasulikud omadused antud keskkonnas (need on suhtelised). Loomadel: · vajevärvus ­ ümbruskonnaga ühte värvi; lehtedel rohelised, puudel putukad pruunimad (lehetäi). · Varjekuju või ­poos ­ lehekujuline või oksa raagu meenutav (raagritsikas). · Hoiatusvärvus ­ erksad värvid, mis annavad märku mürgisusest või mittesöömise suhtes (lepatriinu) · Ehmatusefekt · Mimikri ­ kaitsevahenditeta liik sarnaneb loomaga kellel on kaitse vahendid olemas (sirelased sarnanevad herilastega) · Mereloomadel veesliikumiseks loivad...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte

Seemnesaagi parandamiseks puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumistingimusi. Metsa vegetatiivne uuenemine Toimub peamiselt kännu ja juurevõsuga. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: *puuliigist *vanusest *kasvukohast Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, lepp, harilik pärn). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem aga ühtlustub; kuid on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes, puit on madalama kvaliteediga. Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimis meetodid. Metsa uuendamise võtted on: 1) Maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks 2) Puuseemnete külvamine 3) Puude istutamine...

Üldmetsakasvatus
68 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Pärnumaa Porfoolio

Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku miljööd pakkuvasse õdusasse villasse. Lume ja jää ajal asenduvad purjekad lahel jääpurjekate, jääsurfajate ning mööda jõge pikitud kalastajatega. Meeleolu loovad erksavärvilised tuledevanikud puudel ja kuusesära. Pärnu linnas eristuvad ajalooline kesklinn ning romantiline rannarajoon, mis koos moodustavad kauni terviku ja kutsuvad mõnusale jalutuskäigule. Uudistada on märke nii kaugest keskajast, elegantsest kuurordi algusperioodist, pikast nõukogudeajast kui ka modernsest ja kiiresti arenevast tänapäevast. Hea on teha vähemalt kolm väljasõitu Pärnumaale: nn Lääne, Põhja ja Lõuna Päikeseringi...

Maaturism
25 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kakud

Nokk on samuti must. Linnu pealagi ja laup on keha kõige pruunimad osad, seal võib pruuni ja valge suhe ulatuda kuni 1:1. Lumekakk ei ole meil tavaline lind, teda nähakse talvel vaid mõnel üksikul korral. Omajagu on selles süüd ka tema heledal värvusel kuid põhiline on ikka see, et lind meil lihtsalt eriti sage külaline ei ole. Lumekakk toitub nagu ka kassikakk endast väiksematest lindudest ja loomadest. Saaki varitseb puudel , kividel, pinnasekühmudel. Lumekakk on tüüpiline põhjapoolsemate alade asukas, mida näitab ka tema hele värvus. Soojema kliimaga vööndites oleks tema hele värvus talle kahjulik, hele kakk on ju tumedal taustal kohe näha. Põhjapiirkondades on aga enamikul ajal aastas lumi maas ning see loob talle sobiva tausta. Lumekakk on meil looduskaitse all. Vöötkakk 7...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

Kohtusime õhtul, kui ta tuli koju oma tavaliselt metsamatkalt - reibas, särav, pruun ja metsahõnguline, paljajalu ning valgeis toorsiidist pükstes ja särgis kui piduline. Järgnevail päevil näitas ta mulle uhkuse ja vaimustusega oma metsi ja puid, käisime rabas käsikäes, sest ta kartis, et teen ettevaatamatu sammu ja vajun laukasse, istusime metsas mahalangenud puudel , rääkisime, aga rohkem vaikisime." 1943­1956 töötas Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Pedagoogina oli Mart Saar väga põhjalik ja inspireeriv. Lisaks tugevale tehnilisele aluspõhjale andis ta õpilastele edasi oma kiindumuse rahvamuusikasse. Tema juures on õppinud Ester Mägi, Harri Otsa, Valter Ojakäär ja teised. Helilooja Harri Otsa kirjutab Mart Saarest kui pedagoogist nõnda: ,, Kuna professor andis...

Muusikaajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Puhas mõte - puhas loodus

Tänavatel on palju prügikaste, kuhu praht visata, kuid ikka vedeleb see maas. On olemas ka tänavate koristajad, kes hoiavad tänavaid korras, kuid nende peamiseks ülesandeks on teha tänavad puhtaks näiteks lehtedest mitte inimeste maha vistaud prahist, aga nad peavad ka selle ülesse korjama, sest nende ülesanne on hoida tänavad korras. Metsas korralikult ringi vaadates võib märgata puudel või põõsastel murtuid oksi. Mõnikord on see tingitud tuulest või tormist, aga sageli murravad oksi lapsed, et mängida nendega, kuid vahest ka täiskasvanud. See kahjustab puid ja põõsaid ning seda ei tohiks teha. Hoidke loodus puhas ja ärge murdke puude ega põõsaste oksi ning osalege prügikoristus talgutel kui teile meeldib, et meie riigi loodus oleks puhas....

Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Tisleri eriala eksam

(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit) Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb...

Tisleri eriala
109 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Laanemetsa biosfäär

Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20...25 cm, saba pikkus on 19...21 cm ja nende kaal on vahemikus 170...400 g.Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga kuuse-segametsades ja parkides. Ta on tüüpiline puuelanik: kõverdunud küünistega varustatud pikkade varvaste abil suudab loomake puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda. Selles aitab teda suur kohev saba, mis võimaldab tal hüppe ajal suunda muuta ja ka hoogu pidurdada.Oravad on päevase eluviisiga. Nad on segatoidulised, kuid eelistavad siiski pähkleid ja mitmesuguste taimede seemneid. Nad söövad meelsasti ka linnupoegi, nende mune ja tigusid. Suve teisel poolel korjavad oravad endale talveks toiduvarusid....

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Hooldusjuhend

Kleepuvuse parandamiseks lisatakse lubjapiimale veidi jahukliistrit, seenhaiguste algmete ja samblike vastase toime tugevdamiseks ka vask- või raudvitrioli. 3. Märtsis-aprillis lõigatakse puudelt välja kuivanud, vigastatud ja haiged (viljapuu- seenvähi haavanditega ja kasvetega) oksad, samuti üleliigsed terved oksad. Eemaldatakse ka puudel säilinud puuvilja mädanikust mumifitseerunud viljad. Tüvedelt ja võraharudelt lõigatakse vähihaavandid välja koos 1-2 cm terve puiduosaga. Lõikehaavad desinfitseeritakse ja kaetakse õlivärvi ja aiavahaga. 4. Puude tüved ja jämedamad võraoksad puhastatakse korbast, samblaist ja samblikest vähendamaks õunamähkuri, õunakoi ja õunapuu-õielõikaja varjumisvõimalusi. Selleks...

Ilutaimede kasutamine
22 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Puidu kuivatamine ja kaitse

Selle tulemusena muutub lagunev puit pruuniks ning lõhestub kuubiku kujulisteks osadeks. Pehmemädanik on kolmas mädaniku tüüp, mida tekitavad bakterid ning mitmed kottseened, tavaliselt aga terve seente ja bakterite kompleks mädanemise n.ö. lõppstaadiumis kui mädanev aine on juba pool-mullastunud. Pehmemädanik võib olla nii metsa kui ka laomädanik. Kasvavatel puudel on pehmemädanik väga märg, eba normaalselt kõrge pH väärtusega, kõrge gaasisurvega mädanik ja esineb peamiselt lehtpuude tüves, eristades koorepragude vahelt vett ja lima. 12. Majavamm, tuletael, must kõrbik- iseloomusta. Majavamm koosneb värvitutest mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kraadi kuni +25 kraadi. Kasv peatub +28 kraadi juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 min. jooksul hoitud +35 kraadi temperatuuril...

Puiduõpetus
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun