Vastus leiad õppematerjalist: Kõrbed

Kõrbed (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kus levivad kõrbed?
Mis tüüpi mullad esinevad kõrbetes ja kas nad on viljakad?
Kes on tuareegid kus nad elavad ja millega tegelevad?
Mis on kõrbestumine?
Mis seda põhjustab kas see on hea või halb?
Kuidas seda protsessi saaks takistada?
Miks ja kus sellised kõrbed asuvad?
Milline kõrb asub Eestile kõige lähemal?
Mitu kilomeetrit sinna maad on?

Kus levivad kõrbed? Miks just seal? Iseloomusta kõrbekliimat.
Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad. Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal , näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid . Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad , kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna-Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab.
Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta muutub maapind suvepäevadel hõõguvkuumaks, temperatuur maapinnal tõuseb 80 kraadini, osades piirkondades ka 90 kraadini. Öösiti aga jahtub järsult, kiirates soojuse atmosfääri tagasi, sest pole pilvi, mis hoiaksid soojuse maapinnal. Selle põhjuseks on kõrbe kuivus . Kõrbes on õhuniiskus 10 – 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Kõrgematel laiuskraadidel asuvad kõrbed on jahedad või isegi külmad. Seal võib sadada ka lund, mis kohe kaob.
Sademete hulk kõrbes oleneb piirkonna asupaigast ja pinnavormist. Kõrbetele on loomulikud tugevad tuuled, sest seal pole taimkatet, mis tuule kiirust vähendaks. Tuul haarab kergesti kaasa liiva ning tekitab nii suuri liivatorme, et näha on vaid paari sammu kaugusele.
Tavaliselt arvatakse, et kõrb on üks suur liivalagendik. Tegelikult on kõrbeid mitut liiki. Neid liigitatakse pinnase järgi. Peale liivakõrbe on veel soolakõrbed, lössikõrbed, kivikõrbed ja savikõrbed. Neist enamlevinud on kivikõrbed ja liivakõrbed. Liigitatakse veel kuumakõrbeteks ja külmakõrbeteks.

Nimeta kõrbetaimede kohastumusi kuuma ja kuivaga.
Valgust, mida taimed kasvamiseks vajavad, on kõrbes palju. Seda saavad varjata vaid pilved , kuid pilviseid päevi on kõrbes väga vähe. Kõrbes leidub taimi ainult seal, kus on vähekesegi vett. Palju kasvab kõrbes rohttaimi, põõsaid ja üksikuid puid. Suurtel puudel pole vähese veega võimalik toime tulla, seega jäävadki nemad välja.
Kõrbete mullad koosnevad põhiliselt kivimite murenemis-saadustest, sisaldades väga vähe taimset ja loomset materjali. Kõrbemullas ehk liivas võivad seguneda tolm ja kruus, kuid vahel on osakesed tuule poolt täpselt ühesuurusteks sorteeritud.
Et taimed saaksid kasvada, läheb vaja viljakat mulda. Kõrbete muldades aga leidub huumust vähe, sest kuivus ei lase taimedel laguneda. Mõningal määral on seda siiski ning vastupidavamad taimed saavad sellest küllalt toitaineid.
Mullad on “alt kastetavad”, sest aurumine ületab sademete hulga ning vesi maapinnas liigub alt üles.

lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud astlateiks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike
mõnede taimede varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks
efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti
pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes

Taimi on kõrbes väga erinevaid. Neist mitmed on üsna omapärase kuju ja huvitavate võimetega.

Mis tüüpi mullad esinevad kõrbetes ja kas nad on viljakad ?
Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust ja on sellepärast helehallid. Osades muldades, kus on põhjavee tase kõrgem, tõuseb päikesekiirguse toimel maasisene vesi sügavamatest kihtidest pinnale ja aurub. Selle tulemusel ladestub mulla pinnale sooli

Kirjelda kõrbete loomastikku.
Paljusid kõrbeloomi iseloomustavad järgmised tunnused:
- soomuseline kehakate
- varjevärvus
- suur kuumusetaluvus
- väike veevajadus (võime omastada vett toidust või organismi talletunud rasvast)
- hea veesäilitusvõime
Suvine kuumus, veepuudus ja hõre taimkate kujundavad kõrbeloomade elukeskkonna.
Paljud loomad on öise eluviisiga, päevase kuumuse eest poevad nad peitu urgudesse või kaevuvad liivasse, mille sügavamates kihtides on jahedam.
Mõned loomad vajavad vett üksnes nii palju, kui nad saavad seda koos toiduga, mõned loomad aga läbivad tänu oma väledusele vee leidmiseks suuri vahemaid.
Mõned loomad, näiteks kilpkonnad, veedavad kuuma aastaaja hoopis suveuinakus.
Liivasisalikud kasutavad lahtist liiva varjumiseks. Vaenlast märganud, sukeldub sisalik viivitamatult pea ees liiva ja mõned sekundid liiva all "ujunud", võib lausa silmist kaduda.
Eriline ninaklapp võimaldab sisalikul liiva all hingata .
Sarvrästik on väga silmatorkava välimusega , tal on mõlema silma kohal püstine soomud nn sarv.
Ta elutseb põhiliselt Sahara kõrbes.
Ümarpead on tavaliselt 8-25 cm pikad.
Ümarpea elab peamiselt Aasia ja Euroopa kaguosa kõrbetes ja poolkõrbetes.
Ähvardusseisakus tõmbab ta saba seljale rõngasse, avab lõuad, sisiseb ja turtsub. Niinimetatud nahkogad mõlemal pool suud paisuvad punasteks lestmeteks.

Iseloomusta eri tüüpi kõrbeid ja too näiteid, kus nad asuvad.
Kivikõrb
Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. On suuri kaljurünkaid, mida ümbritsevad kiviklibuvallid ja on suuri kruusalagendikke.Kui kõrbes sajab, on see tavaliselt paduvihm, millest täituvad jõesängid ning tekivad käredavoolulised ojad. Võimsad vooluveed kujundavad maastikku kandes kivisid endaga kaasa ning uuristades aluspinda.Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride kõikumine murendab kaljusid. Mõnikord võivad kaljurahnud selle tulemusena valju raksuga lõheneda. Seenkaljusid leidub mitmesuguse kuju ja suurusega. Neil kõigil on aga kübarataoline ülemine osa, mis toetub alt ahenevale jalale. Selline kuju tekib sellepärast, et tuul ei suuda liiva eriti kõrgele tõsta ja lõhub kaljut altpoolt.Väga omapärane kivikõrb on Suur Kanjon, mis on ligi 1,9 km sügavune. Suur Kanjon kuulub maailma loodusimede hulka. Kanjoni põhjas voolab Colorado jõgi , mis on oma kulutustööd teinud üle miljoni aasta ja jätkab seda siiani. Kanjoni seinas on teadlastele uurimiseks hea läbilõige 1,6 miljoni aasta kivimitest .Lääne-Austraalias aga on omapärased kivist sambad püsti. Need lubjakujukesed moodustusid algselt 20000 aasta eest liivaluidetel kasvanud taimede juurte ümber. Tuhandete aastate jooksul lisandus neisse lubjasooli ning kujunesid kivimoodustised, mis ilmusid nähtavale pärast seda, kui tuul neid ümbritseva liiva ära puhus.
Liivakõrb
Ka liivakõrbed tekkisid mitmete aastate jooksul mäestikest. Jõed kandsid liiva tasandikele, kus tuul selle laiali laotas. Osa kõrbeliivast pärineb ka järve- ja mererandadest, kuid ka sinna on see saanud mäestikest jõgede vee abiga.Suurim katkematu liivakõrb asub Araabia poolsaarel. Tal on kurja kuulsusega nimi- Rub al-Hali. See võtab enda alla 647500 ruutkilomeetrit.Mitte miski ei too kõrberomantikat paremini esile, kui merena laiuvad liivalagendikud oma kaunite lõputute laineahelikega. Liivakõrbega kaasnevad alati ka liivaluited . Tuul võib luidetele mitmesugust kuju anda. Mõnda tüüpi luited , nagu näiteks täht- ehk püramiidluited, on suhteliselt püsivad, teised aga, nagu näiteks barhaanid liiguvad aastas kuni 20 meetrit. Liivaluited kujunevad sinna, kus on mingi takistus, näiteks taimepuhmas või suurem kivi. Tuul kannab liivaterakesi tasapisi edasi, kuid ka tugeva tuulega ei tõuse need maapinnast kuigi kõrgele. Liivaluide kasvab järjest suurema hooga, sest mida rohkem on seal liiva, seda suurem on tuuletõke.Vall-luited kujunevad liivarohketes kõrbetes, kus valitsevad idasuunalised tuuled, moodustades paralleelsete ridadena asetsevaid luiteid. Et need paiknevad tuule suunaga risti, nimetatakse neid ka ristluideteks. Tähtluited ehk püramiidluited sünnivad paigus , kus tuule suund pidevalt vaheldub. Mõnedes kohtades kasvavad sellised luited kuni 80 meetri kõrguseks või siis veel kõrgemaks. Paraboolluited on poolkuukujulised. Nad tekivad kõrbe äärealadel, kus on vähe liiva ning tuul puhub valdavalt ühest suunast. Luite teravdunud harud näitavad tuule suunda. Kaarekujuliseks moonutab luite äärtest tugevamalt puhuv tuul. Namibi kõrb on üks vanimaid . See tekkis vähemalt 55 miljoni aasta eest. Luited on seal kujunenud rannikult sisemaale kantud liivast. Liiv ise on pärit kaugelt sisemaa platoolt, kust selle randa kandis vesi. Mõned Namibi luited on üle 200 meetri kõrged.Liivakõrbe peamine probleem ongi liiv ise, mis tuulte abiga sageli matab enda alla oaase ja külasid, hoolimata liivatõketest.
Sahara
Sahara on maalima suurim, Aafrika põhjaosas laiuv kõrb. Tema pindala on üle 8 milj. km². Sahara on madal ja tasane . Kõige kõrgem paik on 3415 m kõrgune. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mis asuvad merepinnast madalamal ja kuhu tekivad oaasid. Sahara on üks kuumemaid kõrbealasid. Varjus on seal mõõdetud kõrgeim temperatuur 58?C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Talvel võib harva isegi öökülma esineda. Mõned aastad on täiesti kuivad. Aastane sademete hulk jääb alla 100 mm, mõnedel andmetel alla 50 mm.Sahara ei ole liivakõrb, nagu arvatakse. Seal leidub ka kivikõrbeid (hammadasid), vaid viiendik on kaetud liivaga . Harvem leidub mõni soolakõrb (sebha).Saharas esineb sageli liivatorme – samuume, mis kannavad edasi tuhandeid tonne liiva. Liiv tuiskab oaasidesse ja põhjustab inimeste ja loomade hukkumist.Sahara liivaluidetes tekivad huvitava kujuga kipskristallid. Murenevatelt kaljudelt lendu puhutud kipsitolm sadestub liiva. Liivas lahustub tolm veega ja uuesti kristalliseerudes moodustab iseloomulikke õielehetaolisi kujundeid. Need erinevad tavalistest rombi või noolekujulistest kristallidest, kuna liiv takistab nende normaalset kasvu. Neid nimetatakse kõrberoosideks.

Kes on nomaadid ,kirjelda nende eluviisi.
Nomaadid on rändkarjused ehk rändrahvad . Varases ajaloos oli ränne eelkõige seotud nomaadidega, kelle ränne põhjustas tihti tõsiseid konflikte pärismaiste rahvastega, mis võis sundida põliselanikke kas lahkuma või assimileeruma . Tänapäeval on säilinud vaid vähesed nomaadi hõimud , kes siiani oma traditsioonilist eluviisi peavad. Migratsioon tänases mõistes võib-olla ühe regiooni, riigi või piiriülene ning vabatahtlik või sunniviisiline, orjakaubandus või küüditamine . Inimesed, kes rändavad teatud alale sisse, on immigrandid ja neid, kes mingilt alalt lahkuvad , nimetatakse emigrantideks, ehk väljarändajateks. Väikeseid rahvahulki, kes rändavad asustamata või väheasustatud maa-alale, nimetatakse asunikeks või kolonistideks. Migratsiooni ja kolonialismi poolt tõrjutud rahvastikku nimetatakse pagulasteks.
Ränne jaguneb laias laastus kaheks erinevaks liigiks : siseränne ( riigisisene ) ja välisränne (riikidevaheline). Lisaks sellele võib rännet jaotada tema põhjuse alusel veel: vabatahtlikuks ja sundrändeks.

Kes on tuareegid, kus nad elavad ja millega tegelevad?
Tuareegid on berberi rahvas, kes asustavad Põhja-Aafrikas Sahara kõrbe sisealasid. Traditsioonilise eluviisi poolest on nad rändkarjakasvatajad ehk nomaadid. Tuareegide arvu hinnatakse 5,7 miljonile inimesele, kõige enam elab neid Nigeris ja Malis. Arvukad tuareegide kogukonnad on ka Alžeerias, Liibüas ja Burkina Fasos, vähem elab neid Nigeeria põhjaosas. Täpseid arve tuareegidest elanikkonna kohta ühes või teises riigis ei ole võimalik esitada, sest nomaadidena liiguvad tuareegid pidevalt ka üle riigipiiride.
Tuareegid kõnelevad tuareegi keelt, mille kohta puudub kindel seisukoht, kas tegemist on ühe mitmete dialektidega keelega või omavahel tihedalt seotud keelte perekonnaga. Nad tunnistavad islami usku, mis on segunenud nende vanade animistlike uskumuste ja tavadega.
8. . Mis on kõrbestumine ? Mis seda põhjustab, kas see on hea või halb? Kuidas seda protsessi saaks takistada?
Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine.Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga.Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust. Selle tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas. Praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas.Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime . Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa.Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel serva-aladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni.
Inimene peaks oma põõsaid mitte maha võtma ,nii saab takisatada.

Kas kõrbeid esineb ka parasvöötmes ? Miks ja kus sellised kõrbed asuvad? Milline kõrb asub Eestile kõige lähemal? Mitu kilomeetrit sinna maad on?
Troopiline kliimavööde , aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes

Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine . Kliima muutub kuivaks ja kuumaks.
Külmade hoovuste tagajärjel
Mäestike varjus
Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes)

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 9 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mallukas9 Õppematerjali autor

kõrb kõrbed luite luited sahara liivakõrb vihm tuareegid kivikõrb

Sarnased õppematerjalid

doc

Kõrbestumine

kinnitas ÜRO ülikooli veeakadeemia asedirektor ja 95 riigist pärineva 1360 teadlase tööd hõlmava ettekande juhtivautor Zafar Adeel. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi ning tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas, vahendab Reuters rahvusvahelist raportit. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte

Geograafia

doc

Kõrbed

.................................................................10 Loomad .....................................................................................................11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................12 3 Kõrbest Mis on kõrb? Kõrb on tühi maa, kus elustik on vaene, sest pole korralikult vett ega toitaineid. Kõrbed katavad ligi 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Suurem osa kõrbeist on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel. Osa kõrbeid on tekkinud niinimetatud vihmavarju efekti läbi tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni nii palju

Geograafia

doc

Referaat - Kõrb

Kõrb referaat Sisukord : 1. Asend ja kliima 2. Luited 3. Luidete moodustumine 4. Mullastik 5. Kõrbemulla tüübid 6. Inimeste elu kõrbetes 7. Taimestik 8. Loomastik Asend ja kliima Kõrbed asuvad peamiselt troopilises kliimavöötmes, kuid kõrbed võivad asuda ka lähistroopilises- ja parasvöötmes. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbed laienevad iga aastaga mõned kilomeetrid. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel

Geograafia

rtf

Kõrb - Referaat

Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. Osa kõrbeid tekivad veel vihmavarjuefekti tagajärjel. Kui kuum ja niiske õhk liigub mööda mäenõlva ülesse, jahtub see ja ei saa enam hoida endas nii palju niiskust ning see sajab vihma või lumena alla. Ületades mäetipu, hakkab õhk laskuma ja soojenema. Nüüd saab ta hoida endas rohkem niiskust ja võtab selle mäestiku taga asuvast maapinnast, kuivatades seda. Teised kõrbed tekivad ookeanihoovuste mõju tõttu. Kui polaaraladelt tulevad hoovused liiguvad ekvaatori poole ja lähenevad mandritele, tõuseb külm vesi pinnale ning õhk selle kohal jahtub. See õhk on tavaliselt udune, aga vihma see ei too. Seetõttu külmade hoovuste lähedal asuvad rannikualad kõrbestuvad (nt. California poolsaar). Viimasel ajal on kõrbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka inimene. On olemas kaks peamist põhjust. Esimine on ülekarjatamine - koduloomad hävitavad taimestiku

Geograafia

doc

Kõrb

KÕRB Mis on kõrb? Enamasti mõistame sõna kõrbe all kuumakõrbeid, kuid sel sõnal on üldisem tähendus. Kõrb on tühi maa, kus taimi peaaegu ei kasva, sest seal on raske vett kätte saada. Ka külmas kliimas ei saa taimed hästi kasvada. Kõrbed katavad umbes 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Miks kõrbed tekivad?

Geograafia

doc

Kõrb ja kõrbestumine

Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid......................................................................................................

Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria

pptx

Bioomid

Bioomid kõrbed ja kuivad põõsastikud Bioom e. makroökosüsteem on klimaatiliselt ja geograafiliselt defineeritud, kui sarnaste tingimustega piiritletav planeedi ala, mida saab liigitada seal kasvavate taimede ja seal elavate loomade ning pinnaseorganismide järgi. Temperatuur, pinnas, valguse ja vee kogus määravad kindlaks, mis taime- ja looma liigid bioomis elavad. Kõrbed katavad umbes 20-33 % Maa pinnast. Kõrbe pinnasele on iseloomulik suurem aurustumine kui sademete hulk. Kuna enamikes kõrbetes ei ole sademeid palju ei sisalda pinnas pinnavett, muldadel on suhteliselt madalad soolakontsentratsioonid, mis on ainult vastavate tingimustega kohanenud kõrbetaimede kasvu jaoks väga soodne omadus. Sõltuvalt kõrbest, ulatuvad mullatüübid peene tekstuuriga liivast kuni kruusa ja lahtise kivimini.

Geograafia

docx

Kõrb

Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel

Geograafia

Rohkem sarnaseid