Rõhtpalkhooned (1)

RÕHTPALKHOONE EHITUS
Referaat
Õppeaines: Hoone osad
Arhitektuuri teaduskond
Õpperühm: EA-21
Üliõpilane:
Juhendaja : Jüri Tamm
Tallinn 2010
SISUKORD
1. Sissejuhatus...........................................................................................................................................3
2. Palgid .....................................................................................................................................................4
3. Palkseina ehitamine...............................................................................................................................6
4. Raidseotised nurkades ja seinte ühendamine........................................................................................8
5. Avade ehitamine (moodustamine) palkseina........................................................................................10
6. Palkmaja eelised...................................................................................................................................11
7. Kokkuvõte............................................................................................................................................12
8. Kasutatud kirjanud...............................................................................................................................13
SISSEJUHATUS
Eestis esimesi palkmaju ehitati arvatavasti 2000 aastat tagasi. Maailma vanimaks säilinud palkehitiseks peetakse 6. sajandil Jaapanis ehitatud pühakoda, Eesti vanimaks peetakse Ruhnu kirikut, mis pärineba 1643. aastast.
Tänapäeval ehitatakse enam rõhtpalkmaju, kus palgid asetsevad horisontaalselt . Varem tehti ka püstpalkidest seinu, kuid need kaeti puitvoodi või krohviga.
Eestis on palkmajade ehitamisel välja kujunenud pikaajalised traditsioonid. Praegu võib eristada käsitsi, pooltööstuslikku ning täistööstuslikku ehitamist. Võtted on enamjaolt samad. Kuna ehitamiseks valitakse vaid kvaliteetseimad osad palgist/prussist, siis on probleemiks küllalt suured puidujäägid ja –kaod (käsitsi tehtavate majade puhul keskmiselt 20%, freespalkmajade puhul 40-60%), kuid neid jääke saab kasutada muude asjade tegemiseks (laste mänguväljakud, kaubaalused , küttematerjal jne.)
PALGID
Ehituspalkideks valitakse sirged ühejämedused männid või kuused. Need langetatakse aastaajal, mil puu ei kasva – sügisel või talvel. Talvel langetatud puudel ei teki nii kergesti sinimädanikku ja peab kõige paremini vastu, kuna selle tärklisesisaldus on väiksem ja palgid ei lähe nii kiiresti mädanema.
Tööde järjekord: ehituspalk raiutakse talvel, kooritakse ja/või tahutakse kevadel; seejärel palgid panna korralikult virna ja lastakse paar kuud seista (tuulele avatult ja vihma eest kaitstult), ehitustöödega alustatakse juunis-juulis – kehtib eelkõige käsitsi ehitatud majadele, tööstusliku tootmise puhul kasutatakse aga kiirkuivateid.
Palkmaju võib teha nii kuivast kui ka märjast palgist. Eelkõige tuleb palkmaja konstrueerimisel arvestada sellega, et kuivades puit kahaneb rohkem ristikiudu, kui pikikiudu, näiteks uste ja aknakarpide juures. Toorest palgist ehitatud hoone vajub paari esimese aasta jooksul. Seina palkosa võib vajuda kuni 4% .Kõige odavam oleks ehitada metsakuivast puidust, kuid selle töötlemine on kõige rasekem.
Palkmaju ehitatakse männist ja kuusest, kuid saunade ehitamiseks on kasutatud ka haaba. Kuusk kõverdub kuivades rohkem kui mänd, selle kahanemine on mahult väiksem ja peab männiga võrreldes paremini vastu seal, kus puitu ähvardab vesi (nt. katus, maja välisvooder). Kuusepuit vettib vähem: puu kuivamisel jäävad männi poorid (avaused rakuseintes) avatuks, kuusel need sulguvad. Hea ehituspuu on sirge, kõrge vaigusisaldusega , ilma mädanenud oksteta, tiheda ja kuiva süüga lülipuu. Tähtis on ka aastarõngaste laius. Mida kitsamad on aastarõngad, seda kestvam hoone saab. Kõlbmatud on noored lopsaka kasvuga maltspuud, mis on pehmed , vett täis, kuivavad siniseks ja lähevad kergesti mädanema.Ehituseks parima männi leiab kuivast nõmmest, kuuskedest on parimad aeglaselt kasvanudsookuused.
Palkmajade erinevus oleneb palgi tüübist, enamkasutatavad on:
- käsitsi töödeldud ümarpalk;
- masinal töödeldud ümar- või ovaalne palk;
- masinal kandiliseks töödeldud palk;
- kandiline liimpalk.
Ühe 5x6m mõõtmetes puithoone (nt. saun) ehitamiseks kulub keskmiselt 20 tihumeetrit puitu. Käsitsitöö puhul kulub kahel mehel taolise hoone ehitamiseks (koos vaheseintega) 20…30 päeva. Tööstusliku ehitustöö puhul lüheneb tööle kuluv aeg tunduvalt.
Maja puhul, kus elatakse aastaringselt, võiks palgi läbimõõt alata 22 cm-st. Lisaks seinapalkidele vajatakse maja ehitamiseks veel 8...15 cm jämedusi peenpalke sarikateks, 5...7 cm jämedusi ümarlatte roovlattideks, poolpalke ehk lõhikuid põrandadeks, võib-olla ka katuseks. Lihtsam on ehitada, kui palkide diameetrid ei erine üksteisest enam kui 5...6 cm. Palgi läbimõõt mõõdedakse tema peenemast otsast või selle lähedalt tüve pealispinnalt, koore alt. Kui hoone seina pikkus palkide keskkohast keskkohani on 5 m, siis peab metsast valima vähemalt 5,8-m palgi
Ümarpalkmajade ehitamiseks kasutatava materjali läbimõõt kõigub vahemikus 8…16 cm, tahutud palkide puhul on sobiv jämedus (enne tahumist) 22…28 cm.
PLAKSEINA EHITAMINE
Palkide paigaldamisel tuleb jälgida, et kõik nurgad kerkiksid võrdselt, selleks tuleb valida sobiva jämedusega palgid. Pealmise palgi tüveots asetatakse alumise palgi ladvaotsa kohale ja vastupidi.
Palgi sobitamiseks alumisele palgile tehakse vara-palgi alaserva süvistatav soon, see on vajalik ka seina tihedaks ja soojapidavaks toppimisel. Vara laiuseks arvestatakse tavaliselt 2/3 palgi jämedusest või tahutud palgi paksusest, kummalegi poole jäetakse 1/6 nn. varaõlaks. Liiga laia vara puhul tihendusmaterjal ei püsi ja kui vara jääb liiga kitsaks ei ole sein enam soojapidav. Kasutatakse kahte erinevat vara kuju: lahtine ja kinnine . Lahtise vara puhul toetub ülemine palk alumisele oma keskkoha juures, kuna ääred on lahti. Tänu sellele saab vara tihendada ka pärast seda, kui kogu sein on üles raiutud. Lahtist vara saab ka paari aasta pärast tihedamaks toppida, kui palgid on oma lõpliku kuju võtnud, vajunud ja kõverdunud.
Traditsiooniline varasoon oli nõgus, tänapäeval tehakse kolmnurkne- nii on seina hõlpsam teha ja ta saab tugevam.
Kinnise vara puhul toetub palk alumiste servadega, keskkohale jääb tühik. Tihend tuleb kohale asetada eriti hoolikalt, sest järeltihendamine ei ole võimalik. Kinnine vara annab seinale suurema jäikuse ja sobib seepärast kõrgemate ehitiste puhul paremini.
Seina sooja- ja tuulepidavus sõltub sellest kui hästi on sein tihendadtud. Tihendadakse palkide vahed , piidatagused, lae ja põranda servad . Palkmaja võib tihendada niiske samblaga, võib kasutada ka takku ja linavilti. Igasugused tehisvillad on tervisele kahjulikud ja paljudes riikides palkmajaehituses keelatud.
Palkmaja püsivuse tagab palkide korralik ühendamine nurkades tappidega ning vahepeal salapulkadega, laetalade ankurdamine seintega ja sarikate ankurdamine räästapalgiga. Pika seina puhul on ka vaja vahetugesid.
Palgid seintes ühendatakse salapulkadega, see takistab palkide kõverdumist. Pulgad löödakse läbi kahe palgi umbes 20 sentimeetriste vahedega, pulgaauk tehakse pulga pikkusest 5 cm võrra sügavamad. Palkide jätkamisel kinnitatakse salapulkadega mõlemad palgi otsad .
Tihti ei ole palgid piisavalt pikad, siis tuleb neid jätkata. Eri palgiread paigutatakse üksteise
suhtes nihutatult, et vältida konstruktsiooni nõrgenemist. Seinas jätkatakse palgid sulundjätkuga, seejuures saetakse palgi otspinnad. Jätkamiseks peavad palgid olema kindlasti ühesuguse jämedusega.
Alumine palgirida ankurdatakse vundamendi külge. Selleks lastakse vundamendist välja terasvardad, mille alumine ots 50…70 cm vundamendi sisse ulatub ja pealt konksu lüüakse. Alumisele seinapalgile mõõdetakse ankrute asukohad ja puuritakse nende kohal sisse augud. Ankruks võib kasutada ka latt rauda, mille ots on L-kujuliselt ära painutatud.
Seina tugevdamiseks on võimalik ka paigaldada vertikaalsed hoidepostid. Seestpoolt ulatuvad need laeni, väljastpoolt seina ülemise servani. Palgid ühendatakse läbi seina poltide abil. Sellist lahendust kasutatakse ka kitsa akendevahelise seina tegemiseks.
RAIDSEOTISED NURKADES JA SEINTE ÜHENDAMINE
Nurkade ülesandeks on palkamaja koos hoida. Ühtlasi peab nurk olema tihedasti tehtud, et tuul sealt läbi ja vesi vahele ei pääseks. Tiheda ja tugeva nurga annavad nurgaseotised, mida on kahte erinevat tüüpi: nn pikknurgad (vanemad ja töökindlamad), kus plagid üle nurga paarikümne sentimeetri võrra välja ulatuvad, ning lühinurgad, kus palgid üle nurga ei ulatu.
Pikknurkade põhitüübid: - laonurk – palgi mõlemale küljele raiutakse õnar, kahele poole laienev , längus külgedega, enam-vähem lameda põhjaga ja tahutud servadega. Sobib kõige paremini ühejämeduste ümmarguste palkide puhul. - koerakaelanurk – õnar tahutakse ainult palgi ühele küljele, õnar on sügavam ja seepärast on teda ka raskem raiuda. - järsknurk – puuduvad kaldpinnad, seotise kohal on palk neljakandiliseks tahutud, sisselõiked mõlemal pool, nii üleval kui all.
Lühinurkade põhitüübid: - kalasabanurk – vanim ja tuntuim - läbiulatuva hambaga nurk – täisnurkselt paiknevate pindadega - peithammasnurk – analoogiline läbiulatuva hambaga nurgale, kuid selle hammas ei ulatu nurga välisnurgani.
Kandev sisesein peab olema väliseinaga hästi seotud, selleks et ta suudaks kanda lae ja katuse raskust. Ühtlasi toetab sisesein ka välisseina. Sisesein kuivab ja kahaneb rohkem kui välissein, seetõttu tuleb neid omavahel ühendavad tapid teha lõdvemad ja varamispilud siseseinas kitsamad kui välisseinas.
Ühenduskohti saab teha mitmet mood, üldlevinuim on lasta siseseinade palkide otsad läbi välisseina välja ja teha ristumiskohale tavaline nurgaseotis (koerakaela-, lao- või järsknurk). Veel üks võimalus on ühendada sise- ja välissein analoogiliselt lühinurgaga, lastes siseseina palkide otsad välisseina välispinnani ja siduda seinad omavahel kas hammas- või kalasabatapiga. Kuid on ka võimalik lõpetada siseseina palgid juba välisseina keskel, nii et liitumiskohta väljastpoolt näha ei ole, ka sel juhul kasutatakse hammas- või kalasabatappi. Mittekandva vaheseina ühendamiseks sobib hästi lihtne kalasabaseotis, mis ulatub vaid seina sügavuse kolmandikuni. Seotised märgitakse ja töödeldakse nagu analoogilised nurgaseotised.
Mittekandvad vaheseinad võib teha tunduvalt kergema konstruktsiooniga, näiteks laudadest vahesein, mis võib olla nii ühekordne kui ka kahekordne.Kuid kindlasti peab vaheseina ja lae vahele jätma vajumispilu, vähemalt 3 cm ruumi kõrguse iga meetri kohta. Seetõttu on kõige õigem teha vaheseinad alles siis kui hoone on piisavalt vajunud.
Laed tehakse reeglina puittaladest. Laetalad kinnitatakse seinte külge läbiulatuva hammastapiga või kalasabatapiga. Ümarpalgist laetalasid pigem tavalise laonurgaga või koerakaelanurgaga. Laetalad toetatakse kandeseintele või spetsiaalsetele postidele, mitte mingil juhul aga juhuslikele või muust materjalist konstruktsioonidele nagu korstnale, ahjule, piidale, vaheseinale vms.
Palkide omavahel sidumiseks töödeldakse nende alumisele pinnale süvend, nn vara. Maja kokkupanemisel pannakse palkide vahele linavildist ribam, mis tagab palkide liite sooja- ja tuulepüsivuse.
AVADE EHITAMINE (MOODUSTAMINE) PALKSEINA
Avade tegemisel tuleb kõige enam arvestada, et rõhtpalkidest sein vajub paari aasta jooksul pärast ehitamist märksa madalamaks, seda nii palkide kuivamise kui ka tihendusmaterjali kokkuvajumise tõttu; see vajumine moodustab 1...2 cm seina kõrguse iga meetri kohta, ühekorruselise maja puhul kokku niisiis 3...6 cm.
Kuna kokkuvajumine on 1...2 cm iga seina kõrguse meetri kohta, tuleb aknapiit aknaavast 5...7 cm võrra madalame panna ja uksepiit 7...9 cm võrra madalam. Seda arvestades peab tenderpostide pesa põhja jääma piisavalt sügav varu, sest muidu jäävad seinad tenderpostide peale kandma ja palkide vahele kuivavad praod. Tenderposte on võimalik teha palkidest, lattidest või plankudest. Kunagi ei lõigata avasid alumise palgirea sisse, sest see nõrgestab liigselt palke.
Süvend ukseläve ja tenderpostide jaoks tuleb sisse lõigata teisel palgireal. Seejärel paigaldatakse ettevalmistatud parempoolne ja vasakpoolne tenderpost ning pealispuu. Esialgu toestatakse neid ajutiselt . Seejärel jätkatakse seina püstitamist asetades sulundid palgiotsa ja tenderposti soonde. Kui sein on jõudnud tenderpostide ülemise servani, pannakse paika uksepealne palk, seejärel võetakse toed ära ja ukseava on valmis.
Vööpalk on aknaava alumise serva kõrgusel paiknev palk, millele toetuvad akna tenderpostid . Kui vööpalgi järgmised kaks-kolm palgirida on kohale asetatud, paigaldatakse tenderpostid ja kontrollitakse nende vertikaalsust. Kõikide järgmiste palkide otsa lõigatakse soon tenderpostiga sidumise jaoks.Aknaava ülemise serva jaoks lõigatakse sisse süvend ja pesad tenderlati jaoks. Hoone seob akende ülemise serva kohal terviklikuks silluspalk.
PALKMAJA EELISED

Loodussõbralikkus: - Puit on puhas ja looduse enda poolt loodud ehitusmaterjal.
- Puit on looduses ise taastuv ehitusmaterjal.

Tervislikkus: -Tänu puidu erilistele omadustele toimub läbi palkseinte siseruumide õhu pidev värskendamine
- Tänu puidu antistaatilistele omadustele on palkmajas vähem tolmu, seda omadust eriti hinnata allergikud
- Puidus sisalduv niiskus eraldub talvel siseruumidesse ja see tagab ühtlase ja optimaalse õhuniiskuse.

Soojus : - Puit on loomult soe materjal, sisepindade temperatuur on meeldiv, kuna see on alati lähedane ümbritseva õhu temperatuurile - Puit loovutab salvestatud sooja aeglaselt vastavalt siseruumide temperatuurile. Suvel on aga palkmajas meeldivalt jahe.

Traditsioonilisus: - Palkidest maja ehitamine on üks vanimaid ehitusviise.
- Õigesti püstitatud palkmaja säilib sajandeid.

KOKKUVÕTE
Palkamajade pikaajaline traditsioon on järjest kasvamas. Maja ehitamisel on kõige olulisem palgi valik ja selle töötlemine.Palkmaja on tugev ja püsiv, mis sõltub korralikest ja tugevatest nurgaühendustest, soojapidavuse, tuulepidavuse sõltub palkide vahelisest tihendamisest. Palkmaja ehitamisel tuleb pöörata ka suurt tähelepanu sellele, et maja kuivab ja vajub aja jooksul väiksemaks, eriti tuleb seda arvestada avade ehitamisel (uksed, aknad). Palkmaja on loodussõbralik ja ei tekita loodusele kahju, sest puit on isetaastuv materjal.
KASUTATUD KIRJANDUS

Tiit Masso “ Palkmajad ” 1991

http://www.pikk.ee/maamajandus/alternatiivtegevused/puitmajadeehitamine/sissejuhatus

http://www.hobbiton.ee/palkmaja_eeliseid.html

http://www.landhaus.ee/palkmaja/

http://www.palktareloghouses.com/?id=10194

http://www.loodusmaja.ee/et/tehnoloogia

http://www.puuinfo.ee/index.php?id=40