Silmad (0)

9
Sellest peatükist saad teada
„Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine.
Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele”.( Urmas Kokassaar , Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.)
„Inimese silm on erakordselt tundlik. Isegi kõige parem filmilint on 1000. korda vähem tundlik kui inimese silm”. (Brian J. Ford , „Inimene”,lk.20. ).

Silm on nägemiselund

„Silm on meeleelund , mille abis saame kujutuse ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abis saame ligikaudi 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi”. ( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.)
Inimese silmad on hästi kaitstud
„Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad . Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed . Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. ” (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.)
Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased . „Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust”. (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 69.)

Silma ehituses saab eristada erinevaid kesti

„Silmamuna on kerajas moodustis , mis on kaetud mitme kestaga”. (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 69.)
„Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eestpoolt katab ja kaitsebsilmamuna läbipaitsev sarvkest. Valguskiired tungivadsellest läbi. Kurem sarvkest suunab valguskiired järgmistelesilmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli . Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või hämarast valgesse minekul. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus.
Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas , mis muudab lääste kuju ning hoiab seda ka paigal”. (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 69-70.)

Silmalääts muudab kuju

„Läätse kuju muutud sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks.
Läätse kuju muutumine võimaldab meil normaalse nägemise korral näha ühtviisi selgelt nii lähedal kui ka väga kaugel asetsevaid asju. Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv,lihast ja läätse ühendavad sidemed aga pingul ja tõmbavad läätse lamedaks. Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed lõdvenevadning lääts kumerdub.
Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas,moodustades klaaskeha . Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale,mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekivad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja väähendatud kujutise”. (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 70.)
Võrkkestal on valgustundlikud rakud
„Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud – kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest (ka objektide heledust ja tumedust), kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähniks on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte.
Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista.
Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavadelektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestada, nimetatkse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud.
Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest . Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osalebsilma temperatuuri reguleerimises. Seestpoolt katab silma tagaosa võrkkest, millast oli juttu juba eespoo l”. (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 70-71.)
Kõige paremini näeme kahe silmaga korraga
„Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta . Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga.
Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Inimese eellastele, kes elasid ja liikusid puudel, oli ruumiline nägemine äärmiselt tähtis. See võimaldas õigesti hinnata esemete suurust ja vahekaugusi. Need inimesed, kes näevad ainult ühe silmaga, eksivad esemetevahelise kauguse määramisel (komistavad trepiastmetel) ja hindavad valesti ka esemete asukohta ruumis (panevad lusikaga suhkru kohvitassist mööda).
Kõige selgemine näeme siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja ka värvused ei eristu kõige selgemalt.
Esemelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta , silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Mööda nägemisnärvi kanduvad impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigu silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse informatsiooni ning kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme”. (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 72.)
Nägemishäired tekitavad ähmase kujutise
„Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Kaugelenägevatel inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevus on seotud inimese vanusega.
Tavaliselt tekib inimestel pärast 40.-50. eluaastat vanadusest tingitud kaugelenägevus. Selle põhjuseks on silmaläätse elastsuse vähenemine, mistõttu lähedale vaatamisel silmalääts ei kuderdu enam piisavalt, st jääb liiga lamedaks. Inimene hakkab lugedes teksti üha kaugemale nihutama, et seda selgelt näha.
Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate ehk plussklaasidega prille . Need suurendavad valguskiirte murdumist, nii et kujutis tekib silma võrkkestale.
Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmasteha. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Sellise silmaehituse korral murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Võrkkestale satuvad juba osaliselt hajunud valguskiired.
Lühinägevus tekib sageli lapseeas ning süveneb kiiresti just kooliperioodil. Tavaliselt pärast 30.- 40. eluaastat lühinägevus enam ei suurene. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Need klaasid murravad (hajutavad) silma sattuvaid valguskiiri, nii et kujutis tekib võrkkestale”. (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 72-74.)
Nägemisel eristame värvusi
„Meie silmad ei taju mitte ainult valgust, vaid eristavad ka värvusi. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes.
Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Kuna kõik ülejäänud värvitoonud kujunevad nende kolme põhivärvuse segunemisel erinevates
Vahekordades, siis piisab ka nende värvuste eristamiseks põhivärvuste kolvikestest.
On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi, tavaliselt rohelist ja punast, eristada. Need on värvipimedad ehk daltoonikud . Värvipimedus on üldjuhul pärilik ja esineb rohkem meestel kui naistel. Kaasasündinud värvipomedus pole kahjuks ravitav. Inimese värvilist nägemist (värvitaju) uuritakse spetsiaalsete värvustabelite abil. Nendes on eri värvi ringid paigutatud nii, et need moodustavad kujutisi, mida normaalse nägemisega inimesed eristavad, värvipimedad aga mitte. Värvipimedad inimesed ei tohi töötada mitmel erialal, näiteks autojuhtidena.
Hästi saab värve eristada vaid heas valgeses, sest kolvikeste talitlemiseks on vaja küllaltki tugevat valgust. Hämaras on värvide eristamine juba raskendatud, mistõttu kõik esemed näivad ühtviisi hallidena. Siit tuleneb ka ütlus „öösel on kõik kassid hallid ”. Et kepikesed on tundlikumad, siis näeme nõrgas valguses siiski aga must-valgelt”. (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 74-75.)
Huvitavad faktid:
„Meeste silmad on naiste omadest umbes 0,5 mm suuremad.
Vastsündinul moodustab silm umbes 1/400 keha massist, täiskasvanul aga 1/4000.
Lõunapoolsetes maades elavad inimesed on tavaliselt tumedasilmsed. Neil moodustub organismis pigmenti rohkem ja see kaitseb silmi ereda päikesevalguse eest. Põhjamaade elanike silmad on päikesekiirguse suhtes tundlikumad, sest nende vikerkestades on pigmenti vähem”. (Brian J. Ford, „Inimene”,lk.20-21. ).
„Peaaegu kõik lapsed sünnivad kaugelenägevatena, sest nende silmamunad on normaalsest lühemad. Koos lapse kasvamisega pikened ka silmamuna ja kaugelenägevus läheb üle normaalseks nägemiseks”.(Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV.Lk.72.)
Meeleelundid annavad närvide kaudu peaajusse teateid kõige kohta, mis toimub meiega ja meie ümbrüses. Meeleelundite abil võime näha, kuulda hoida end tasakaalus, tunda sooja, külma ja valu, eristada esemete siledust ja karedust .
Lastele:
„Silmad asuvad pealuus silmakoobastes. Eest kaitsevad neid silmalaud ja ripsmed, mis ei lase prügi silma. Silmad on väga õrnad. Vanarahva suust on tuttav väljend «Hoia nagu silmatera !», kui juttu on millestki väga kallist.
Silma võime võrrelda fotoaparaadiga. Nad teevad pilte ja saadavad need seejärel peaajju
Erine­vus on selles, et silmadega saame pildistada pi­devalt ja «pilt jookseb » kogu aeg nagu kinos . Valgus langeb silma ja selle põhja tekib kujutis. Kujutis on tagurpidi kuid aju poorab selle õigetpidi”. (P. Simon . Pildiraamat inimese kehast, lk.64 ).
„Kui vaatad peeglist oma silma, näed, et sil­ma keskel on must ava — pupill , selle ümber värviline vikerkest ja selle ümber silmavalge.
Pupilli abil kohaneb sihji valguse muutuste­ga. Ereda valguse puhul pupill aheneb, häma­ras aga laieneb . Just nagu pildistamisel: ereda valguse puhul valime fotoaparaadi väikese ja hä­ maras suurema valgustusava”. (P. Simon. Pildiraamat inimese kehast, lk.64-65 ).
SILM KAITSEB ENNAST
„Silmad on väga õrnad, aga neil on enda tõhusaks mitmeid võimalusi. Tuul ja palavus kuivatavad silmi, pisarad niisutavad neid. Tolmukübemed satuvad silma, pisarad viivad need sealt minema”. (P. Simon. Pildiraamat inimese kehast, lk.65 ).
Vihma sajab. Kulmud ja ripsmed peavad vihmapiisad kinni.
KELLEL ON VAJA PRILLE?
„Mõned inimesed näevad halvasti. Nende silmad tekitavad uduseid kujutisi. Prillid aitavad silmadel teravaid kujutisi tekitada”. (P. Simon. Pildiraamat inimese kehast, lk.66 ).
„Vanaema ei näe lähedale enam hästi. Ta peab lugedes ajalehe kaugemale nihutama. Prillidega saab vanaema mugavalt lehte lugeda”. (P. Simon. Pildiraamat inimese kehast, lk.66 ).
„Kahe silmaga näeme pead pööramata palju rohkem enda ümber olevaid esemeid kui siis, kui meil oleks ainult üks silm.
Tee niisugune katse: vaata otse enda ette ja siruta käed külgedele välja. Kui kaugele sa käsi näed? Pane üks silm kinni. Mis juhtub”? (P. Simon. Pildiraamat inimese kehast, lk.67 ).
„Silmad aitavad meil tasakaalu hoida. Proovi hoida ühte jalga õhus, silmad lahti. Nüüd pane üks silm kinni. Niimoodi on raskem seista!
Parem on elada prillideta. Seepärast hoia oma silmi. Pea lugu tervislikust toidust, liigu pal­ju, ära vaata liiga palju televiisorit ega loe lama ­des, liiga hämaras või liiga eredas valguses! Kir­ jutamise ja lugemise, samuti televiisori vaatamise ajal lase iga veerand tunni järel silmadel puha­ta: vaata algul kaugele ja siis ikka lähemale ku­ni ninaotsani, sule silmad ja tee silmadega ringe”. (P. Simon. Pildiraamat inimese kehast, lk.68 ).
Silmi tuleb hoida
„Kuna silmad vähendavad meili põhiosa keskkonnast tulevast informatsioonist, tuleb silmi kaitsta kahjulike mõjude eest.
Sobiv lugemis- ja kirjutamiskaugus on 30-35 cm, lähemalt vaadates suureneb silmaläätse kumerus ja võib tekkida lühinägevus. Töökoht peab olema hästi valgustatud ning valgus langema vasakult poolt, siis ei lange parema käe vari tööle. Parim valgus silmadele on loomulik päevavalgus. Kui töötatakse kunstliku valgustuse tingimustes, on soovitatav kasutada kohtvalgustit. Silmad peavad olema otsese valguse eest varjatud, kuid töökoha valgustus olgu ühtlane ja hele.
Nägemist kahjustab ka bussis või rongis lugemine. Pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend ja silmaläätse kumerus kogu aeg kas väheneb või suureneb. Silmad pöörduvad pidevalt paremali-vasakule, üles-alla. See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid. Tänapäeval mõjutabõpilaste silmade tervist üha rohkem ka arvutiga töötamine. Oluline on, et kujutis arvutiekraanil ei väreleks ega oleks liiga kontrastne. Iga 45 minuti jarel peaksidsilmad arvutiekraani jälgimisest veerand tundi puhkama.
Silmade talitlust mõjutab ka toit. See peab sisaldama vitamiine, eriti oluline on A- vitamiin , millest organism sünteesib nägemiseks vajalikke ühendeid. Normaalseks nägemiseks on vajalikud ka B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin”.(Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV.Lk.75.)
KASUTATUD KIRJANDUS
1 Kõik materjaled Urmas Kokassaar ja Mati Martin (Bioloogija põhikoole IV 2003-2004a.)
2 P. Simon. Pildiraamat inimese kehast.2007a.
3 Tiiu Vaasna. Sinu Keha. Tallinn : Valgus, 1993, Oktoober)
4 Meeli Roosalu. Inimese Anatoomia Koolibri, Tallinn, 2006
5 Brian J. Ford. Inimene. Belitha press/Koolibri 1994, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas.)

6 Silm on nägemiselund (FOTO)- www. tahvel .ee/Silma_ehitus