Jackson Pollock (3)

Lihula Gümnaasium
Referaat
Jackson Pollock
Autor: Kadri -Liis Kukk
Juhendaja : Maris Roost
Klass: 12
Lihula 2008
Sisukord
1. Sisukord
2. Elulugu
3. Tsitaate Pollockist; Abstraktne kunst
4. Jackson Pollocki film Eesti Kunstimuuseumis;Looduslik keha lõuendilinal
5. Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid
6. Fotod;Pollock jõudis lõpuks Euroopasse
7. Abstraktne kunst Ameerikas
8. Abstraktne kunst Ameerikas
9. Abstraktne kunst Ameerikas;Kokkuvõte
10.Kasutatud kirjandus
-1-
Elulugu
Jackson Pollock sündis 28. jaanuar 1912 aastal Codys Wyomingis (1890 aastast USA osariik ) ja kasvas üles Arizonas ja Californias.Ta õppis Los Angeleses. Aastal 1929, järgnedes oma vennale Charlesile, kolis ta New Yorki , kus nad mõlemad õppisid Thomas Hart Bentoni käe all, kes oli Ameerika realismi juhtfiguure.
Polloci varasemad tööd olid mõjutatud Bentonist, kuid see mõju ei seisnenud mitte niiväga loomingu kui Bentoni loomuse mõjus. Suurt mõju avaldasid ka Mehhiko muralistid pärast,(Mehhikos pärast 1910 .aasta revolutsiooni levinud ühiskonnakriitiline kunstiliikumine) eriti kohtumine David Alfaro Siqueirosega. Hiljem ka Picassost ja sürrealism (eriti Joan Miro).
1938. aastal asus Pollock tööle föderaalse kunstiprojekti heaks ja olenemata oma vastuolust sellesse õnnestus tal sinna jääda kuni projekti lõpuni 1943 aastal. 1943 toimus New Yorgis ka Pollocki esimene personaalnäitus ja Pollock sõlmis aastase lepingu tolleaegse New Yorgi kõige prestiižikama kunstikoguja Peggy Guggenheimiga.
Guggenheimi galerii grupinäitusel avastas Pollocki tööd ka kunstikriitik Clement Greenberg , kellele Pollock hilisem kuulsus suuresti tänu võlgneb.
Mitmed aastad raviti Pollockil alkoholismi ja depressiooni, ning sel ajal tutvus ta Carl Jungi teooriatega,mille alusel hakkas ta välja töötama oma isikupärast maalimisviisi.
1945. aasta oktoobris abiellus ta oma kauaaegse kunstnikust kallima Lee Krasneriga, misjärel koliti Springsi East Hamptonis New Yorgi osariigis. Elukohaks sai puust maja, mille lähedal asuvast küünist sai peagi Pollocki stuudio .
Küün oli täiuslik stuudio Pollockile, katsetamaks voolava värviga. Ta hakkas lõuendid põrandale asetama ja leiutas nõnda tehnika, mis sai nimeks dripping('tilkuv'). Selle tehnika tõttu sai Pollock hiljem nimeks "Jack the dripper" (nimetuse andis ajakiri Time ühes oma 1956. aasta väljaandes).
Pollocki loodud tehnika oli ka üheks alusepaniaks action paintingu (' tegevusmaal ') mõistele. Ta püüdis väljendada kunstiloominguprotsessis tahtmatult ning ettekavatsematult tekkivaid assotsiatsioone ja rütme.Pollock hukkus 11. augustil 1956. aastal autoavariis. Temaga ühes autos viibisid Edith Metzger ja Ruth Kligman, kellest esimene samuti hukkus.
-2-
Tsitaate Pollockist

• Enamasti oli ta vaikne, endassesulgunud poiss ja isegi lõbusas seltskonnas oli tema ümber mingi kurbuse aura .
  Thomas Hart Benton, kommenteerimas Pollockit ajal, mil ta tema juures õppis.
  
• See oli tõeline draama. Lõuendit tabava värvi plahvatus ; tantsuline liikumine; piinatud silmad otsimas, kuhu värv järgmisena paisata... minu käed värisesid.
  Hans Namuth, fotograaf, kes tegi hulgaliselt pilte töötavast Pollockist ja kaks filmi maalide valmimisest.
  

"When I am in my painting, I'm not aware of what I'm doing. It is only after a sort of "get acquainted" period that I see what I have been about. I have no fears about making changes , destroying the image , etc., because the painting has a life of its own. I try to let it come through . It is only when I lose contact with the painting that the result is a mess. Otherwise there is pure harmony, an easy give and take, and the painting comes out well."
Jackson Pollock
Abstraktne kunst
Looduse otsene kujutamine jäi tagaplaanile. Üsna paljud kubistide tööd olid abstraktsed st. töö millel puudub side ümbritseva reaalsusega. Vene kunstnik V. Kandinsky tegi seda juba teadlikult. Ta ongi abstrakse kunsti rajaja. Tema meelest on maalikunstis motiiv ainult segavaks asjaoluks. Maalikunstnik peab looma ainult värviga, tegema punkte, jooni ja pindu aga see ei pea olema juhuslik, vaid väljendama meeleolu.
1910.a maalis oma esimese abstraktse akvarelli. Saksamaal koondus tema ümber rühmitus "Sinine ratsanik". Kuulusid sinna Klee , Mache, Marc . Kõik rõhusid puhaste kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku mõju. Tööd mõjuvad rahutult, värvide paigutus tundub süsteemitu. Rühmitus pani aluse abstrsele ekspressiivsele ja geomeetrilisele suunale. Esimene geomeetriline abstraktsuse harrastaja F.Kupka kelle töö koosnes peaaegu ühes toonis värvilaikudest. Hea töö tegi P. Mondrian kus kogu töö jaotatud ruutudeks või ristkülikuteks. Värvis siis ruute erisugusteks või ei värvind üldse. "MUST RUUT". Abstraktsionistid arvasid ,et kunst on jõudnud täiuslikuseni ning enam areneda ei saa. Rahvas abstrakset kunsti omaks ei võtnud.
-3-
Jackson Pollocki film Eesti Kunstimuuseumis
Kõige nimekam dokumentaalfilm Ameerika kunsti esindusfiguurist– abstraktse ekspressionismi superkangelasest Jackson Pollockist. Ka tuntuimad fotod "Tilgutaja Jackist"– tilgutamas ateljee põrandal olevale tohutule lõuendile värvi, abikaasa Lee Krasner osavõtlikult pealt vaatamas, mis lisasid ameerika abstraktsionismi esikujule kuulsust , on Namuthi võetud. Need fotod ja see dokumentaalfilm aitasid kujundada Pollockist Ameerika kaasaegse kunsti meedia superstaari ja pöörasid vaatajate tähelepanu maalimise protsessi tähenduslikkusele lõpptulemuse kõrval. Pollock ise süüdistas Namuthit küll hiljem, et too olevat filmimisega rikkunud tema jaoks maalimise spontaansuse.
Looduslik keha lõuendilinal
Urmo Rausi inspireerib II maailmasõja järgne kunst, mida kandsid psühhoanalüütilised ja eksistentsialistlikud otsingud. Selle suuna markantsed esindajad olid Jackson Pollock ja Henri Michaux, kes mõlemad väljusid kunsti vormi ja sisu probleemidest ning keskendusid kunsti loomise protsessile. Loominguline akt nagu ka suguline akt ja surm toimuvad argiteadvusest väljudes, läbi unustuse. Esimene lõpeb katarsise, teine orgasmi, kolmas igavikuga. Pollockit inspireeris navaho indiaanlaste liivapuistemaalide šamanism, Michaux’d kirjanduslike käsikirjade mustand -kalligraafia. Pollock ei maalinud mäge ega Michaux kirjeldanud. Mõlemad lõid objekte, mis ei kujuta asju, vaid on ise asjad vaatamiseks. Sündinud automatistlikus protsessis, millele sarnasest stiihilisest protsessist on sündinud ka mägi ja teised loodusobjektid. See on viimane, mille kohta küsida, mida see tähendab, sest selline objekt on iseenda tähendus. Nagu nominalistlikus elementaarmõtlemises loomariigi tasandil, kus objekt ja tähendus on lahutamatud. Sellist objekti ei saa vaadelda kui kunstniku idee projektsiooni lõuendile ega ekspositsioonipinnale konserveeritud väljavõtet looja mõttemaailmast. See on sama ajalik, konkreetsest vaatlushetkest ja -kohast sõltuv objekt nagu mägi. Üks puru viilul, mis lõigatakse aegruumi kosmilisest sepikust vaatlusaktiga. Elementaarsel tasandil on iga kunstiteos selline puru. Kõik kokkulepitud ja kehtestatud teooriad ja tõlgendused on lisatud.
Urmo Rausi 11 tööd Vaala galeriis kannavad pealkirja “Lõuna-Eesti anatoomia”. Tööde algmaterjalid on linakiud ja põllupunane värvimuld, Lõuna-Eesti kultuurmaastiku komponendid. Kuppelmaastik on nimetatud anatoomiaks, sest see on erootiliselt kummis ja lohkus. Künkapõld on samastatav maa-ema ürgüsaga, kuhu põllumees külvab seemne. Vagude ajamine lõuendi tagaküljele, põllu kündmine ja naise viljastamine pakuvad ühteviisi pimedat loomisnaudingut, sest vilja ei ole enne näha kui pärast protsessi lõppemist. Rõõm viljast läheb jagamisele teistega .
Urmo Rausi mitmetasandilistes töödes on näha niihästi ekspressiivseid abstraktsionistlikke avaldusi kui ka aistingulisi asju, millel on nimi. Linakiudusid, lihaskiudusid, taimestikku, karvastikku, limanahkade võlvkäike, põlluvagusid linnulennult, tselluloosivabriku seinaraua roostet.
-4-
Lõuendi tagaküljele kantud värvi ebaühtlase imbumise tõttu läbi liimi- ja kiukihtide saavutavad maalid silmaga tajutava, peaaegu klaasi läbipaistvusega materjalisügavuse. Nagu renessansi ruumiperspektiiv matkis seinatagust maastikuvaadet, muutes maali aknaks kunstimaailma, nii võimaldab ka Urmo Rausi maalide materjaliperspektiiv näha neis akent tema kunstimaailma (vaatamata ta enda taotlusele sulatada oma tööd kokku ümbritsevate pindadega). See on abstraktsionism , nagu seletas Kazimir Malevitš: maailm, mille moodustavad plahvatava musta ruudu, kosmose elementaarlätte killud . Rausi kujundiallikas ei plahvata, vaid immitseb pilti. Must ruut on iga tema maali taga, väljaspool kahtlust. Kui te ei usu, keerake maalide pahupooled ette. Te saate 11 musta ruudu galerii.
Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid
Maailma fraktaalsus ehk enesesarnasus ilmneb näiteks puudel, kus iga oks oma hargnevate oksakestega kordab puu kui terviku mustrit. Nõndasamuti on lugu pilvede, rannajoone, taimelehtede ja tuule poolt liivale joonistatud lainemustriga. Kuid fraktalid peituvad ka abstraktses kunstis. Iga kunstnik on neid erinevalt esitanud ja nõnda põhineb fraktaalsuse leidmisel näiteks kunstivõltsingute avastamise uus matemaatiline meetod. Kuid miks ikka inimesele tundub üks abstraktne pilt ilusam kui teine? Seda on nüüd püütud leida kuulsa Ameerika kunstniku Jackson Pollocki maale uurides. Pollock laotas lõuendi põrandale ja tilgutas või nõristas siis sellele eri värvitooni segusid. 1999. aastal leiti, et Pollocki maalid on enesesarnased.
Jackson Pollocki maalid on enesesarnased ja suure naabervärvide kontrastiga. Võibolla just sellepärast avaldavad need muljet.
Nüüd on Los Angeleses tegutsev füüsik Jonas Mureika analüüsinud 13 Pollocki ja teiste kunstnike töid. Pettumuseks ei suudetud värvimustrite fraktaalsuse põhjal kunstnike vahel vahet teha. Kuid siis uuriti üksteise kõrval paiknevate värvide kontrasti fraktaalsust. Ja leiti, et siin on küll kunstnike vahel suuri erinevusi. Mureika nimetab seda servafraktaalsuseks. Selgub , et vaataja hindab just servafraktaalust. Pollocki töödel on väga suur kontrast naabervärvuste vahel.
Kuid skeptikud arvavad teisiti. Iisraeli psühholoog ja kunstnik Tsion Avital näiteks ütles ajakirjale New Scientist , et ka ninasarviku väljaheidete komponentidel on suur enesesarnasus, ent see ei ütle veel midagi ninasarviku enda kohta.
-5-
Jackson Pollock koos Lee Krasneriga rannas 1950 aastal.
Lee Krasner, Stella Pollock ja Jackson Pollock köögis kevadel Ida-Hamptonis
Arnold Newmani tehtud foto Pollockist 1949 aastal.
Pollock jõudis Euroopasse
Londoni Tate Gallery ’s on avatud ühe abstraktse kunsti juhtkuju Jackson Pollocki maalide ja visandite retrospektiivnäitus, millesarnast pole Suurbritannias olnud enam kui 40 aastat.
New Yorgist Londonisse jõudnud näitusel on eksponeeritud 80 maali ja kolm Pollocki visandimärkmikku, mille peenelt viimistletud joonistused kummutavad müüdi sellest, et kunstnik ei osanudki joonistada.
-6-
Näituse kataloog kummutab ka teise põhilise müüdi Pollocki kohta. Analüüsides arvuti abil umbes 500 fotot ja filmilõiku, mis dokumenteerivad erinevaid etappe Pollocki teoste valmimisel, jõudsid uurijad veendumusele, et ka Pollock visandas esmalt mingid konkreetsed kujutised ning hakkas neid seejärel värviga katma.
Abstraktne kunst Ameerikas
Abstraktsionismi peamine suund on Ameerikas 1940. aastal sündinud
abstraktne ekspressionism. Sõjast laastatud Euroopa kõrval oli USA majanduslikult ja
poliitiliselt võimas ja kaitsejõuline suurriik . Euroopas oldi Ameerika rikkust juba ennegi
tunnistatud , ent ameeriklaste provintslikku kultuuri pigem üleolevalt suhtutud.
Sõjajärgselt toimus aga USA kultuuri prestiizhi äkiline tõus ja seoses sellega kõige
ameerikaliku ekspansioon. USA-st lähtus ka funktsionalistliku arhitektuuri uus laine -
Euroopa purustatud linnades hakkasid ülesehitustööde käigus kerkima üleni klaasist
välispindadega risttahukad. Peagi võttis USA-s isegi valitsus avangardi oma hoole alla ja
tagas ka moodsale maalikunstile riikliku soosingu.
Selleks ajaks oli Euroopast New Yorki saabunud sürrealistide rühmituse energiline tuumik
eesotsas teoreetik André Bretoniga. Sürrealistide spontaanne mõistuse kontrollita
eneseväljenduse nõue leidis Ameerikas soodsa pinnase. Ent Ameerika avangardsed
kunstnikud osutusid otsustavalt abstraktsemateks kui Euroopast tulnud sürrealistid.
Peatsed abstraktse ekpressionismi viljelejad arendasid edasi sürrealismi ideid,
rakendades abstraktses maalikunstis järjekindlalt automatismi meetodeid . Automatism
ise on spontaanne maalimisprotsess, mis peab toimuma alateadvuslikult ja mille puhul
tuleb igasugune oma tegevuse ratsionaalne kontroll loomeprotsessist välja lülitada.
Vooluga kaasa minevaid kunstnikke ühendas maalimistehnika, ent ennekõike siiski
veendumus loomisprotsessi soovitavast kulgemisest ilma igasuguse mõistusliku
kontrollita.
Arshile Gorky ( 1904 -1948), kodanikunimega Vosdanig Manoog Adojan, sündis
Armeenias ja suri Connecticutis ( sooritas enesetapu). Hariduse omandas ta Tbilis is. USAsse
emigreerus 1920. aastal ja jätkas seal 1925. aastast kunstiõpinguid. 1930. aastal
jõudis ta oma isikupärase orgaanilise abstraktsionismi stiilini. Tema maalidel on näha
üleminek euroopa sürrealismist (vt Raivo Kelomees "Sürrealism", Kirjastus "Kunst",
Tallinn 1993) orgaanilise looduse vorme, ent ka indiaani rahvakunsti motiive meenutava
peaaegu abstraktse kunstini . Kunstnik väitis, et ta muutis kogu aeg pilti luues oma
plaane . Ta ei lugenud kunagi oma pilte lõpetatuteks. A. Gorky lõi oma teoseid läbi
automatiseeritud maalimisprotsessi ja intensiivses värvigammas ning kujunes ühtlasi
üheks action paintingu eelkäijaks.
Arshile Gorky. One Year the Milkweed (1944)õli, lõuend National Gallery of Art, Washington
-7-
Jackson Pollock. Silmad kuumuses (1946)õli, lõuend Peggy Guggenheim kollektsioon
Franz Kline (1910-1962) maalis hoogsate laiade pintslitõmmetega action paintingu
tehnikas hiina ja jaapani kalligraafiat meenutavaid suuri põhiliselt must-valgeid
lõuendeid. Omanäoline palgitaoliste tume -heledate vormidega maalilooming kindlustas
kunstnikule tuntuse ja tema teadmise korral ka ta teoste kindla äratundmise.
Willem de Kooning . Kompositsioon (1955)õli, email , süsi, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum
Franz Kline. No 7 (1952)õli, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum
Marc Rothko (1903-1970) on Lätis sündinud vene päritolu Ameerika maalikunstnik ja
colour- field -paintingu olulisemaid esindajaid. Eesti keeles võib kasutada ka väljendit
värviväljamaal. Selle terminiga hakati 1950. aastatel tähistama puhaste täiesti
struktureerimata (kujundamata) värvipindadega opereerivat abstraktset maalisuunda. M.
Rothko jõudis oma küpse stiilini 1947. aasta paiku. Tavaliselt on tema suur lõuend
ühevärviline, ent sellele on peale maalitud pehmete hajuvate servadega värvitriibud või -
vööndid, mida on üldjuhul kolm. Need värvipinnad võivad näida pilvetaoliselt hõljuvatena
ja tekitada ruumilise sügavuse illusiooni . Tema maalid on neutraalsed ja impersonaalsed.
Mark Rothko. Nimeta (Violetne, must, oranzh, kollane,valge ja punane) (1949)õli, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum
-8-
Mark Rothko. Nimeta (Must ja hall) (1969/70)akrüül, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum
Barnett Newman (1905-1970) on ameerika abstraktse ekspressionismi olulisemaid
esindajaid ja colour-field-paintingu loojaid. Tema suureformaadilised lõuendid on
enamasti mõnd intensiivset värvi. Neid monokroomseid värvipindu katkestavad kohati
vertikaalsed või horisontaalsed erivärvilised triibud (nn zips). Tihti ilmestab tema näiteks
nelja meetri pikkust maali väid üksainus teist värvi triip . Loomulikult on suured ja nii
särtsud värvipinnad kaasaegses interjööris ülimalt efektsed. Ent taganemis- ja
vaatamisruumi peab olema!
Barnett Newman. Valgus silmapiiril (1949)(Horizon Light )õli, lõuend Sheldon Memorial Art Gallery and Sculpture Garden, University of Nebraska.
Kokkuvõte
Pollock olevat oma loomingu tõukejõuks pidanud lootusetust.Liiga lihtne oleks seda kõike ainult hullumeelsete tempudeks pidada, pigem on need reklaamitrikid, püüe edu ja kuulsust saavutada.Ning kui kogu kapitalistlik maailm kujutab endast mingit meeletut virrvarri, siis peab selline olema ka ta kunst, sest abstraktne kunst on kodanliku ühiskonna sünnitis.Tänaseks on abstraktsionism end üldiselt ära ammendanud, sest selles suunas edasiminekuks on väga raske veel midagi uut välja mõelda.
1950. a. intervjuus ütles ekspressiivse abstraktsionismi teise laine suurkuju Jackson Pollock: "Vaataja peab ootama, mida maalil on talle öelda, ega peaks ise üritama leida sisu või mõtet, mida ta seal arvab olevat." Siinkohal võib öelda et Pollock oli mees kes julges proovida midagi abstrakset ja sai ka sellega hakkama.
-9-
Kasutatud kirjandus

www.artinthepicture.com/blog/?p=120

www.paideyg.ee/kunstiajalugu/ kunstilugu / modernism /abstraktne.htm

www.jacksonpollock.org

www.beatmuseum.org/pollock/jacksonpollock.html

www.vaal.ee/est/galerii/meedia/2005/cnticle_id-426

www.teadus.ee/index.php? option =com_content& task =view&id=157&Itemid=100

www.vikipeedia.ee

www.douglasbiernert.blogspot.com/

http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/03/19/kultuur.ht m

www.arkarts.com

www.aaa.si.edu

www.tartmus.ee/et/naitused/parmasto.html

www. pelgulinna .tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/nyydis_abstraktsionism_ameerikas.pdf

www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote.id=14077

www.zone.ee/kunajal/

www.ekm.ee/kalender.php?event_id=1431&d_fili=2

„Kunstiraamat noortele“ Tiiu Viirand 1982.a.

„Kunstileksikon“ 2000.a.
-10-