Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa turismigeograafia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus asuvad Kanaari saared?
  • Millest tuleb Kanaari saarte nimi?
  • Millised saared on turismi seisukohalt tähtsamad?
  • Mitmendal sajandil jõudsid hispaanlased Kanaaridele?
  • Kuidas käis sealsete elanike guantside käsi seoses hispaanlaste tulekuga?
  • Kuidas on seotud Kanaari saared Kolumbuse maadeavastustega?
  • Millal ehitati Kanaaridele esimesed hotellid?
  • Missugune on saarestiku loodus?
  • Missugused puuliigid on iseloomulikud?
  • Mille poolest erineb see teistest veinidest?
  • Kuidas kasutatakse tänapäeval?
  • Kuidas on tekkinud?
  • Missuguste huvidega inimestel soovitad Assooridele sõita?
  • Mis on turistidele avatud?
  • Mida see mõiste tähenab?
EUROOPA TURISMIGEOGRAAFIA
LõUNA-EUROOPA TURISMISIHTKOHAD
I KANAARI SAARED
1. Kus asuvad Kanaari saared? Kirjelda asukohta , emamaa Hispaania suhtes ja kui kaugel asuvad Aafrika rannikust.
Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17-st autonoomsest piirkonnast .
Millest tuleb Kanaari saarte nimi?
Kanaari saarte nimi on tulnud 2000 a tagasi siin elanud metsikute koerte järgi - canis (lad.k.). Kanaarilinnud, kes on pärit Aafrikast, said  oma nime saarte järgi (mitte vastupidi, nagu ekslikult arvatakse).
2. Saarte nimed? Millised saared on turismi seisukohalt tähtsamad?
Tenerife , Cran Canaria , Ibiza Formentera,
3. Mitmendal sajandil jõudsid hispaanlased Kanaaridele?
15. Sajandi alguses. 1402 . a
4. Kuidas käis sealsete elanike guantšide käsi seoses hispaanlaste tulekuga?
Seoses Kanaaride avastamisega sai saartest oluline kaubanduslik baas. See tõi kaasa rüüsteretki-põletati külasid, tapeti kohalikke. Guantšid elasid hispaanlaste (ja ka teistest maadest meresõitjate) terrori all.
5. Kuidas on seotud Kanaari saared Kolumbuse maadeavastustega?
1492.a teel Ameerikasse peatus Kolumbus Kanaaridel . Ta leidis sealt naise. Ühel neist saartest asub ka Kolumbuse maja.
6. Millal ehitati Kanaaridele esimesed hotellid?
Hotel Santa Catalina (1890) Las Palmasel
http://www.spain-grancanaria.com/uk/tourism.html
7. Kanaari saarte kliima? Iseloomusta! Pehme kliima. Mõjutab Golfi hoovus , suvel 26-28 kraadi cielsiust, talvel 22-24 kraadi celsiust. Lähistroopiline kliima. Kerged tuuled, vahepeal on võimalik mägede tipus näha lund.
8. Missugune on saarestiku loodus? Too välja iseloomulikud jooned. Vulkaanid . Missugused puuliigid on iseloomulikud? Kus piirkonnas on rahvuspargid ja mida seal rahvusparkides kaitstakse? Teide ? Maspalomase liivaluited ? Loorberimets Anaga mägismaal? jne.
Kanaari saared on vulkaanilise päritoluga. Vulkaanid: Cumbre Vieja - La Palma,Fuerteventura,
Gran Canaria, Hierro, Lanzarote, Teide (Tenerife).
2000 erinevat liiki taimi. Kanaaride mänd mis kasvab üle 60 m kõrguseks, ning mis suudab üle elada metsatulekahjud . Draakonipuu, palmid, kaktused.
Teide rahvuspark - vulkaaniline kuumaastik. Hispaania kõrgeim mäetipp (3718 m). Teide vulkaan on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 m kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi. Vulkaani jalamil asuv El Teide rahvuspark asutati 1954. aastal ning see ulatub 2000 m üle merepinna . Asub Tenerifel
Garajonay rahvuspark-mis on Gomera saare suurim vaatamisväärsus ja turismimagnet. Garajonay rahvuspark haarab endasse 4000 hektarit ürgmetsa - loorberipuid e. laurisilvat, kanaari paju ja palju teisi haruldasi liike. Enne viimast jääaega oli kogu Vahemere rannik kaetud sarnase metsaga, praegu on Gomera üks väheseid kohti maailmas, kus loorberisalud säilinud. Asub Gomera saarel
Timanfaya rahvuspark- Üks põnevamaid looduselamusi saarel. 50 km² vulkaanilist maastikku ja kraatreid , mille värviskaala ja ebamaisus jätavad kustumatu mulje. Ala tekkis 18. saj. alguses võimsa vulkaanipurske tagajärjel. Tänapäevalgi on kõigest paari meetri sügavuses maapinna temperatuur kohati 400-600 °C. Asub Lanzarotel.
Güimar- Güimari enim külastatav vaatamisväärsus on linnast läände jäävad püramiidid, mis esmapilgul meenutavad kogu saarel levinud terrasse. Lähemal vaatlusel selgub , et tegemist on saare põliselanike guantshide poolt rajatud püramiididega. Püramiide peetakse sarnaseks Peruu ja Mehhiko püramiididega.
Maspalomase liivaluited - on valgest liivast kõrbe meenutavad luited, mis vastanduvad huvitavalt saare vulkaanilise maastikuga . Aafrikapärane 8 kilomeetri pikkune minikõrb.
Loorberimets
Anaga mägismaad ja teisi Põhja-Tenerife alasid kattev loorberimets on teadlaste poolt tunnistatud autentseks elavaks fossiiliks. See mets, mis 20 miljonit aastat tagasi miotseeni- ja pliotseeniajastul kattis kogu Euroopa lõunaosa, kadus kvaternaari ajastu jäätumiste tagajärjel. Tänu laiuskraadile ja ookeanituultele Kanaaridel selline taimestik siiski säilis. Nii saigi saarestikust selle miljoneid aastaid samasugusena püsinud taimestiku viimane varjupaik. Kuna selline mets vajab kasvamiseks teatud niiskus-ja temperatuuritaset, leidub seda vaid madala vööndina 500- 1400 meetri kõrgusel Kanaaride põhjaosas. Loorberimetsa mitmekülgne taimestik sisaldab 20 algupärast puuliiki .
9. Tenerife, Gran Ganaria, Fuenteventura tähtsamad turismikeskused? Teemapargid? Vaatamisväärsused?
Tenerife kõige enam külastatav paik on Loro park, mis rajati 1972. aastal Tenerife vanimasse, saare põhjaosas paiknevasse Puerto de la Cruzi kuurordisse. Loro pargis käivad peaaegu kõik turistid, kes sellele saarele puhkama tulevad. Parki nimetatakse veel papagoide pargiks, sest siin on maailma suurim papagoide kogu. Loro pargis elab neid enam kui 350 liiki, kokku üle 3500 papagoi. Pargis korraldatakse alatasa etendusi nende kirjute sulelistega. Siinsed dresseeritud papagoid oskavad lugeda, arvutada ja mitmesuguseid põnevaid trikke teha.
Reisijate huvi on alati köitnud parki rajatud hiiglaslik hai- akvaarium . Inimeste tarvis on akvaariumi põhja ehitatud 18 meetri pikkune klaastunnel, mida mööda käies võib haisid enda pea kohal või suisa kõrval ujumas näha.
Loro pargis on suur pingvinaarium, lisaks toimuvad siin etendused dresseeritud vaalade, delfiinide ja merilõvidega.Siinses hiiglaslikus akvaariumis on 15 000 mereelukat tervest maailmast, samuti ligikaudu 40 liiki koralle .
Loro pargis on suurel hulgal eksootilisi taimi: kaktuseid, palme ja teisi. Vee ääres tukuvad troopikataimede varjus krokodillid, pelikanid peavad jahti kaladele, puudel ronivad šimpansid. Mõne aasta eest mitmetest Euroopa loomaaedadest Tenerifele toodud gorillad saavad hästi läbi nii siinse lopsaka troopikataimestiku kui ka üksteisega. Selles 135 000 km² suuruses pargis jätkub tegevust terveks päevaks.
Saare põhjaosas olevat Loro parki külastades tasub teel läbi põigata ka Icod de los Vinose linna pargist, kus kasvavad iidsed draakonipuud. 
Salapärased Güimari püramiidid
Vabalt lendavate kotkaste park
Lanzarote saarel asuv Timanfaya rahvuspark- tegevvulkaanid , geisrid, seal elutseb ka haruldane valge pime krabi.
Tenerifel korraldatakse keskaegseid rüütliturniire.
Teide vulkaan Tenerifel-kuumaastik
Tenerife popim pidu-karneval veebruarist märtsini.
Vt. ka eelmist punkti.
10.Iseloomusta lühidalt ka teisi suuremaid saari .
Lanzarote: palju vulkaane, koobaste labürindid, saar kanti UNESCO-sse aastal 1993. Timanfaya rahvuspark, kristall -selged veed ,
La Gomera: lehtmetsad , ebatavaliste kujudega kaljud. Iidsete traditsioonidega külakesed, Garajonay rahvuspark mis kanti UNESCO-sse 1986.a.
La Palma: ilusate legendide sünnimaa, värvikad ja harmoonilised külakesed, vulkaanid, teemapargid (näiteks Garden of the Birds or the Maroparque).
11. Loetle aktiivse puhkuse võimalikke tegevusi Kanaaridel. Kuidas on lood golfiväljakutega?
Matkamine, mägironimine, surfamine, paraplaaniga lendamine, linnu-ja loomavaatlus, igasugune veesport, golf , jne.
Kanaarid on tõeline paradiis golfisõpradele. Väljakute tase väga hea. Korraldatakse rahvusvahelisi golfiturniire.
II MADEIRA
1. Madeira asukoht ja riiklik kuuluvus? Elanikud? Pealinn?
Madeira on Portugali autonoomne piirkond ja saar Atlandi ookeanis, umbes 600 km kaugusel Aafrikast. Saare elanikud on portugallased, Saare keskus on Funchal; Pindala:828 ruutkilomeetrit, 245 800 elanikku (2006.a.)
2. Madeira "avastajad", kes ja millal Madeira eurooplastele avastas
Madeira saarestiku avastamislugu on segane. Oletatakse, et juba foiniiklased külastasid Madeirat. Kogu saarestik avastati aga enne 13. sajandi keskpaika, sest me leiame Madeira 1351. aastast pärinev Itaalia kaartilt . 1418. aastal nägi Porto Santot tormiga kursist kõrvalekaldunud Portugali meresõitja Goncalves Zarco. Kui Zarco 1420. aastal Madeirale jõudis, ei olnud saarel inimesi ega ka maismaaimetajaid ning Zarco rahastaja Henri Meresõitja alustas kohe saarte koloniseerimisega
3. Madeira looduse omapära? Taimkatte iseärasused? Tähtsamad kaitsealad ? Mida kaitstakse? (näiteks Laurissilva mets)
Madeira on vulkaaniline ja mägine saar, erilisi liivarandu siin ei leidu, enamus on siiski kivised . Pealinnast Funchalist lääne pool Cabo Giraos asub maailmas kõrguselt teisel kohal olev kalju. Sisemaal Pico Ruivo on saare kõrgeim tipp (1868m).
Saare lopsakas loodus, eukalüpti – ja loorberipuumetsad, aastaringselt õites troopilised aiad ja pargid. Mäekülgedel paikevad matkarajad on ümbritsetud kaunist maastikust ja lopsakast taimestikust. Näiteks jõulutäht on Madeiral kasvanud rohkem kui inimkõrgusteks põõsasteks. Saarel võib näha ka meetritekõrgusi sõnajalapuid, asaleasid ja karikakraid. Need ei ole mutandid, vaid subtroopika ja viljakate muldade koostööprodukt.
Madeiral kasvavad praktiliselt kõikide kliimavöötmete taimed ja viljad , ananassist-banaanist kartuli ja kapsani, sest ilmastikutingimused on sedavõrd soodsad ja pinnas viljakas. Ideaalne on kliima ka viinamarjade kasvatamiseks ning seetõttu on saar kuulus oma aperatiiv - ja dessertveinide poolest.  
Botaanikaaiad on ühed Madeira tähtsamad vaatamisväärsused. Siin on meeletult palju taimi ja lilli, mida portugallased on kolmesaja aasta jooksul oma reisidelt kogu maailmast kaasa toonud .
Madeira rahvuslik looduskaitseala asutati 1982. aastal ja võtab enda alla kaks kolmandikku saarest , kaasa arvatud rangelt kaitstavad puhkealad. Kaitseala jaguneb mitmeks eraldi kaitsealuseks piirkonnaks.
Ilhas Desertas on Madeirast lõunas asuv väikesaarte kaitseala , mis on loodud hüljeste kaitsmiseks. Siin on akvalangiga sukeldumine keelatud, paadist väljumiseks on vaja eriluba. Ilhas Desertas looduskaitseala loodi 1971. aastal, see on saareriigi üks vanimaid.
Madeira saare maastik on väga mitmekesine . Saare põhjarannik ja lõunarannik on täiesti erinevad. Maaliline põhjarannik kujutab endast püstloodis merre langevat kaljuseina Maastikku ilmestavad siin ka mägedest alla langevad kosed. Lõunaranniku laugematelt nõlvadelt avaneb maaliline vaade väikestele linnadele ja kaluriküladele. Madeiral ei ole tasast maad, põllutükid ja aiamaad on rajatud järskude mäenõlvade tillukestele terrassidele. Selajuures on üles haritud iga juurdepääsetav ruutsentimeeter
4. Madeira vein! Mille poolest erineb see teistest veinidest?
Madeira saare järgi nime saanud kange portugali vein, millele on sarnaselt portveiniga käärimisperioodil lisatud piiritust .Veini küpsetatakse kolmel erineval viisil:
  • Vein kuumutatakse temperatuuril 55ºC (kõige tavalisem meetod)
  • Vein seinab vaatides ning see ruum köetakse kuumaks, et tekiks sauna effekt (seda meetodit kasutab ainult Madeira Veini Instituut)
  • Vein seisab vaatides ning päikesepaiste soendab seda. Kõige väärtuslikumad veinid.

Valmistatakse nelja tüüpi madeirat, kuivast magusani:
  • Sercial – kuiv,
  • Verdelho - poolkuiv
  • Bual - poolmagus
  • Malmsey - magus

Madeira vein oli Rasputini lemmikvein!
5. Mis on levadad? Mille poolest madeiralastele vajalikud ja milline koht on levadadel turismis?
Mägisel maastikul on üle 2000 km vanu niisutuskanaleid-levadasid, mille ääres paiknevad matkarajad pakuvad põnevust erineva sportliku vormiga matkajaile. Madeira on ainus koht maailmas, kus aastasadu tagasi rajatud levadade süsteem on täies ulatuses säilinud ning kasutusel tänapäevalgi. Need on Madeira suurim vaatamisväärsus.
6. Korvkelgud, ehk tobogganid, kuidas kasutatakse tänapäeval?
Madeira traditsiooniline liikumisvahend. See on puukelk, tänapäeval sõidutatakse sellega turiste.
III ASSOORI SAARED
1. Asukoht? Kuidas on tekkinud? Elanikud? Assooride nimi tõlkes? Assoorid on Portugali autonoomne piirkond ja saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
. Saared on vulkaanilised ja mägised, kõrgus kuni 2351 meetrit. Valitseb pehme kliima, hoolimata Assoori kõrgrõhkkonna olemasolust sajab suvelgi vihma. Pindala: 2330 ruutkilomeetrit, Elanikke: 243 800 (2004), Keskus: Ponta Delgada. Assooride nimi tõlkes tähendab kanakulli , sellepärast et see oli seal tüüpiline lind.
2. Avastuslugu ja riiklik kuuluvus?
Kuulub Portugalile, on oma autonoomia . Avastati portugallaste poolt 1427
3. Vaatamisväärsused? Missuguste huvidega inimestel soovitad Assooridele sõita? Soovitan sõita inimestel, kes otsivad aktiivset puhkust. Võimalik on kombineerida matkamist ujumise ning kanuusõiduga. Põnevaks aktiviteediks on canyoning, mida võiks tõlkida kui seiklust kanjonis kasutades kõikvõimalikke edasiliikumise tehnikaid: matkamist, kaljuseinast üles ronimist, hüppamist, kaljult allaliuglemist ja ka ujumist
III BALEAARID
1. Saarte asukoht ja kuuluvus? Baleaarid on Hispaania autonoomne piirkond Vahemere lääneosas
2. Saarte loetelu koos elanike arvudega . Mallorca -790 763 elanikuu (2006)
Menorca-88 434 elanikku (2006)
Ibiza -113 900 elanikku (2006)
Formentera – 7461 elanikku (2002)
Cabrera- rahvuspark, elanikke pole
3. Saarte kliima?
Mahe vahemereline kliima
Juulis 29-35 kraadi celsiust, talved pehmed. Talvel hoiavad ookeanihoovused ilma mõõdukalt soojana, suvel jälle jahutavad liigset kuumust. Keskmine päeva temperatuur oktoobrist aprillini 21 -26 soojakraadi. Ööd on jahedad 14-19 kraadi.
4. Saarte loodus? Iga saare eripära? Eriti tähtis on Menorca ja Cabrera loodusolude teadmine. RP-d? Koopad , mis on turistidele avatud?
Ilusad rannad, mägine loodus. Oliivi ja apelsinipargid, männimetsad.
Menorca:
mandlipuud, palju linnuliike, kaljud, mägine loodus,
Ibiza:
palju linde, mäed, Ses Salines Rahvuspark, Ses Feixes märgala rikkaliku floora ja faunaga, Can Marçà koobas fossiilidega,
Mallorca:
Albufera rahvuspark
Llista de Correuses Ca'n Picafortis laiub 1688 hektaril ökoloogiliselt liigirikas märgala Albufera rahvuspark Põhja-Mallorcas Alcúdia ja Can Picaforti vahel. Rahvuspargi staatuse sai ala 28. veebruaril 1988, olles esimene Baleaaride ala rahvuspargi nimetuse all. See loodusesõprade paradiis pakub meeldivat vaheldust päikesest, merest ja rannast, vaba sissepääsu kaitsealale, kus võib kohata ligi 200 liiki linde, palju erinevaid taimi, lilli, putukaid ja kalu, lisaks sisalikke ja teisi ebatavalisi loomi.
Sa Dragonera looduskaitseala  
Andratxis asuv Dragonera saar on Mallorca edelatipus, olles Tramuntana mäestiku pikendus . Loodepoolel ulatuvad mäed 300 meetrini ja mere poolt pole võimalik sinna pääseda. Väikseid laide Sa Dragonera ja Mallorca vahel kuulub samuti looduskaitseala alla, ühtlasi ka meri ja merepõhi. Saare floora on mitmekülgne, seal elab erilisi sisalikuliike, mis on ainukesed alles jäänud mandrielanikud minevikust. Lindude populatsioonist on esindatud kajakad, kormoranid , pistrikud ja muud. Es Lladó külastuskeskuses on väljapanek looduskaitsealast ja detailid neljast matkarajast. Tramuntana tuletornis on väljapanek tuletornidest Mallorcal läbi aastate.
Cabrera saar- rahvuspark
Cabrera rahvuspark asub 10 kilomeetrit Mallorca lõunatipust Cape Salinas ja katab 1318 hektarit 19 saarel ja laiul, lisaks 8703 hektarit merd ja merepõhja. Floora on vahemereline, kuid mõne spetsiifilise erinevusega, pargist leiab 22 liiki, mida leiab ainult Baleaaridelt. Cabrera on lindude rände strateegiline punkt, seal on nähtud 130 liiki, kõige tavalisemad on kormoranide kolooniad ja mitut liiki kajakad. Mitmekesine on ka mereelustik.
Formentera:
Palju linde, mandlipuud, liivaluited, Estany des Peix-laguun (UNESCOS), sargantana-sisalik, Cala Saona rand, D´en Jeroni koobas,
Artá koopad Mallorcal
 Artá koopad asuvad mägisel rannikul Cap Vermellis Capdepera piirkonnas. Sel saareosal on mõned kõige kaunimad rannad. Ringkäik koobastes kestab 40 minutit, seda on võimalik teha ka ekskursioonilaevaga Font de sa Cala või Cala Ratjadast. 
Drachi koopad Mallorcal
Drachi ehk draakoni koopad asuvad Mallorca läänerannikul Puerto Cristo maalilise linna lähedal. Koopad on võimsad, eriti nende suuruse tõttu - see on kui samm teise maailma. Drachi koopad on kaks kilomeetrit pikad ja hästi valgustatud, et võiks näha nende kogu ilu. Tuhanded stalagmiidid ja stalagtiidid kaunistavad kolme kambri, Cueva Negra, Cueva Blanca ja Cueva Luis Salvator, seinu. Koopad on eriti kuulsad maa-aluse järve Lago Marteli tõttu, mis on nimetatud Edouard- Alfred Martel, kes avastas koopad 1896. aastal. Maa-alune järv on ilmselt üks suurimaid maailmas ja iga tunni järel kustutatakse valgus ning kolm paati sõidavad üle järve, saadetuna klassikalisest muusikast, mida paadis istuvad muusikud mängivad. Pärast vaatemängu võivad soovijad sõita paadil väikese sõidu. Drachi koopad on saare populaarseim atraktsioon,
5. Mallorca, Menorca ja Ibiza tähtsamad vaatamisväärsused, nende lühiiseloomustused saarte kaupa, kuurordid ja muud olulised sihtkohad ).
(Näiteks Mallorcalt Valldemossa La Cartuja klooster, Sóller`i kirik , Port de Sóller, Pollença, Alćudia, Artà koobas, Bellveri loss, Sa Llotja palee , veepargid, ööklubi SON AMAR , kuurordid: Magalluf, Santa Ponsa, Cala Mayor ; Cala Mandia jne)
Mallorca: Sierra de Tramuntana mäed, Calvia küla, Romaani-gooti kirik Iglesia Parroquial ja 18. sajandi kindlus Castillo de Bemdinat. Sa Trapakloostri varemed, Alaro kindlus, Albufera rahvuspark, Almudaina palee, Palma Aqualand, Bellveri loss, Cabrera rahvuspark, Can Planesi mänguasjamuuseum, Artá koopad, Els Calderersi mõis, Drachi koopad, Es Baluardi moodsa kunsti muuseum  , Alcúdia Veepark  , Solleri botaanikaaed , Dzunglipark, Puigpunyenti looduspark  , La Granja mõisavaldus, Llevanti poolsaare looduskaitseala, Macià Batle veinikeldrid, Mallorca planetaarium, Keskaja Show, Mallorca õhupallid, Guardiola klaasipuhumine, Son Pardo hipodroom
Ibiza (Eivissa) : Veepargid Aqualandia ja Aquamar, Marçà koopad, d´Eivissa hipodroom, populaarne pidude poolest, rohkelt kuulsaid ööklubisid (nt. Privileg-suurim klubi maailmas, Amnesia, Space , DC10). Turisistid lähevad sinna randade ja ööelu pärast.
Menorca: Sellelt saarelt pärineb majonees. Menorca sadamad, Es Freginal Park, Xoriguer Distillerty (alkoholitehas), Alfons III Palee, Sant Francesc´i kirik, Ciutadella katedraal, Santa Clara kirik, Sant Antoni kirik,veepark Aqua Center , veepark Aquarock,
http://www.visitbalears.org/
6. Fincad - mida see mõiste tähenab?
La finca tähendab hispaania keeles talu
Fincas-põllumajandusettevõte
Vasakule Paremale
Euroopa turismigeograafia #1 Euroopa turismigeograafia #2 Euroopa turismigeograafia #3 Euroopa turismigeograafia #4 Euroopa turismigeograafia #5 Euroopa turismigeograafia #6 Euroopa turismigeograafia #7 Euroopa turismigeograafia #8 Euroopa turismigeograafia #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ave veider Õppematerjali autor
Põhjalik ülevaade Kanaari, Baleaari, Assori saarestike ja Madeira saare puhkevõimalustest ja vaatamisväärsustest.

Sarnased õppematerjalid

Kanaari saared-Hispaania
4
docx

Kanaari saared (Hispaania)

Kanaari saared (Hispaania) Üldandmed Pindala: 7 447 km² Rahvaarv: 2 118 519 (2010) Pealinn: Las Palmas de Gran Canaria Rahaühik: Euro Riigikeel: Hispaania Asukoht: Atlandi ookean, Loode - Aafrika Loodus Saared jagunevad: Lanzarote, Fuerteventura, Gran Canaria, Tenerife, La Gomera, La Palma, El Hierro. Fuerteventura, La Graciosa Saared on vulkaanilised ja mägised Kõrgeim tipp: Teide vulkaan (3718m) Tenerifel Teide Tuntuimad rannad: El Bollullo  Fuerteventural asuv Gorralejo  Lanzarotel asuv Farma  Tenerifel asuv El Bollullot (musta liivaga)  Gran Canarial asuv Maspaloma Kliima Keskmised temperatuurid on talvel 18°C kuni suvel 24°C. Lähistroopiline Ajalugu  Kanaari saarte nimi on tulnud seal elanud metsikute koerte järgi (lad k canis)  Saaresti

Geograafia
Hawaii saared vs Kanaari saared võrdlus
22
docx

Hawaii saared vs Kanaari saared võrdlus

HAWAII SAARESTIKU JA KANAARI SAARESTIKU GEOGRAAFILINE VÕRDLUS Referaat TALLINN 2014 Sisukord 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Hawaii saarestik........................................................................................................................4 2.1Üldiseloomustus.................................................................................................................4 2.2Avastuslugu........................................................................................................................4 2.3Suuremad saared................................................................................................................4 2.4Geoloogia...........................................................................................................................5 2.4.1Maavärinad............

Geograafia
Hispaania referaat
16
doc

Hispaania referaat

..........................................................................................................14 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Hispaania on võrratu Euroopa suurriik, mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja tööstuslikus revolutsioonis oli põhjustatud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa majanduslikust ning poliitilisest võimust. Hispaania suutis säilitada neutraalse hoiaku mõlemas maailmasõjas, kuid kandis siiski palju kaotusi Kodusõjas (1936-1939). XX sajandi teises pooles on ta olnud järelejõudja rollis rahvusvahelises lääne ühiskonnas

Geograafia
Hispaania uurimustöö
56
docx

Hispaania uurimustöö

keeleks. Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus (eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein) ja turism on samuti väga tulutoovad. Hispaanial on rikkalik kunstitraditsioon alates Velázquezist 17. sajandil, jätkates Goyaga 18. ja 19. sajandil ning lõpetades Picasso, Dali ja Miroga 20. sajandil. Hispaania flamenkomuusikat ja -tantsu imetletakse kogu maailmas, Cervantese romaan Don Quijote on Euroopa kaasaegse kirjanduse teetähiseks. Hispaania filmirezissöörid Pedro Almodóvar, Alejandro Amenábar ja Luis Buñuel on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Hispaania kööki tuntakse enim paella (riisitoit, mida valmistatakse kanalihast, mereandidest ja juurviljadest), tortilla (omlett kartulitega) ja sangria (punane vein, mida serveeritakse puuviljadega) poolest. Üldandmed Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km2

Geograafia
Portugali referaat
13
doc

Portugali referaat

Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda 30 väiksemaks üksuseks. Rahaühik: euro Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased. Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") 2. ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos kõige kaugemas edelanurgas ning hõlmab umbes kuuendiku Pürenee poolsaarest. Põhja- ja idaküljest eraldab teda ainsast naabrist ligi 1300 kilomeetri pikkune piir ning lõuna- ja lääneküljest 830- kilomeetrine rannajoon, mida uhuvad Atlandi ookeani lained. Riik hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari. Portugal meenutab kujult püsti seisvat ristkülikut ning asub 36º N - 41º N pikkus- ja 9º W - 7º W laiuskraadide vahemikus. Lissaboni geograafilised koordinaadid on

Geograafia
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon: Portugallased on valdavalt roomakatoliiklased, kuid Portugali põhiseadus tagab usuvabaduse,mille tulemusel on Portugalis ka terve rida erinevaid usukogukondi: kristlased (erinevad protestantlikud kogukonnad ja õigeusklikud), moslemid, hindud,

Geograafia
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Tsehhi on endiste idablokimaadest üks arenenumaid, majandus tugevalt pealinnakeskne, Praha osatähtsus SKT-st oli 2003.a. 23,1%. Arengus on maha jäänud endised rasketööstus piirkonnad Morava-Sileesia ja Olomouc, kus on ka suurim tööpuudus. Majanduse arengule on kaasa aidanud väliskapitali kaasamine (2005.a. 62 miljardit USD). Elektrienergiat toodetakse 65,5% soojus- (sellest 80% pruunsöe), 31,2% tuuma- ja 3,1% hüdroelektrijaamades. Tsehhi on Euroopa 3. uraanimaagi, 4. kivisöe ja 5. pruunsöetootja. Tööstuses domineerib traditsiooniline rasketööstus, 26,8% moodustab masinatööstus, 13% metallurgia ja 13% metallitööstus. Põllumajanduslikus kasutamises on 54,1% territooriumist. Üle poole toodangust annab taimekasvatus, kusjuures kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti, kartulit, rapsi, viinamarju ja humalat. Teenindavas majanduses on tähtsaimad kaubandus (sh. isikuteenuste osutamine) ja transport ning side. Töötuse määr oli 2009.a

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2

Euroopa




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun