Euroopa turismigeograafia (0)

Kanaari saared (Hispaania)

Kanaari saared (Hispaania) Üldandmed Pindala: 7 447 km² Rahvaarv: 2 118 519 (2010) Pealinn: Las Palmas de Gran Canaria Rahaühik: Euro Riigikeel: Hispaania Asukoht: Atlandi ookean, Loode - Aafrika Loodus Saared jagunevad: Lanzarote, Fuerteventura, Gran Canaria, Tenerife, La Gomera, La Palma, El Hierro. Fuerteventura, La Graciosa Saared on vulkaanilised ja mägised Kõrgeim tipp: Teide vulkaan (3718m) Tenerifel Teide Tuntuimad rannad: El Bollullo  Fuerteventural asuv Gorralejo  Lanzarotel asuv Farma  Tenerifel asuv El Bollullot (musta liivaga)  Gran Canarial asuv Maspaloma Kliima Keskmised temperatuurid on talvel 18°C kuni suvel 24°C. Lähistroopiline Ajalugu  Kanaari saarte nimi on tulnud seal elanud metsikute koerte järgi (lad k canis)  Saaresti

Hawaii saared vs Kanaari saared võrdlus

HAWAII SAARESTIKU JA KANAARI SAARESTIKU GEOGRAAFILINE VÕRDLUS Referaat TALLINN 2014 Sisukord 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Hawaii saarestik........................................................................................................................4 2.1Üldiseloomustus.................................................................................................................4 2.2Avastuslugu........................................................................................................................4 2.3Suuremad saared................................................................................................................4 2.4Geoloogia...........................................................................................................................5 2.4.1Maavärinad............

Hispaania referaat

..........................................................................................................14 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Hispaania on võrratu Euroopa suurriik, mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja tööstuslikus revolutsioonis oli põhjustatud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa majanduslikust ning poliitilisest võimust. Hispaania suutis säilitada neutraalse hoiaku mõlemas maailmasõjas, kuid kandis siiski palju kaotusi Kodusõjas (1936-1939). XX sajandi teises pooles on ta olnud järelejõudja rollis rahvusvahelises lääne ühiskonnas

Hispaania uurimustöö

keeleks. Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus (eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein) ja turism on samuti väga tulutoovad. Hispaanial on rikkalik kunstitraditsioon alates Velázquezist 17. sajandil, jätkates Goyaga 18. ja 19. sajandil ning lõpetades Picasso, Dali ja Miroga 20. sajandil. Hispaania flamenkomuusikat ja -tantsu imetletakse kogu maailmas, Cervantese romaan Don Quijote on Euroopa kaasaegse kirjanduse teetähiseks. Hispaania filmirezissöörid Pedro Almodóvar, Alejandro Amenábar ja Luis Buñuel on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Hispaania kööki tuntakse enim paella (riisitoit, mida valmistatakse kanalihast, mereandidest ja juurviljadest), tortilla (omlett kartulitega) ja sangria (punane vein, mida serveeritakse puuviljadega) poolest. Üldandmed Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km2

Portugali referaat

Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda 30 väiksemaks üksuseks. Rahaühik: euro Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased. Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") 2. ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos kõige kaugemas edelanurgas ning hõlmab umbes kuuendiku Pürenee poolsaarest. Põhja- ja idaküljest eraldab teda ainsast naabrist ligi 1300 kilomeetri pikkune piir ning lõuna- ja lääneküljest 830- kilomeetrine rannajoon, mida uhuvad Atlandi ookeani lained. Riik hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari. Portugal meenutab kujult püsti seisvat ristkülikut ning asub 36º N - 41º N pikkus- ja 9º W - 7º W laiuskraadide vahemikus. Lissaboni geograafilised koordinaadid on

226

Portugali põhjalik referaat

Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon: Portugallased on valdavalt roomakatoliiklased, kuid Portugali põhiseadus tagab usuvabaduse,mille tulemusel on Portugalis ka terve rida erinevaid usukogukondi: kristlased (erinevad protestantlikud kogukonnad ja õigeusklikud), moslemid, hindud,

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

Riikide kokkuvõte

Tsehhi on endiste idablokimaadest üks arenenumaid, majandus tugevalt pealinnakeskne, Praha osatähtsus SKT-st oli 2003.a. 23,1%. Arengus on maha jäänud endised rasketööstus piirkonnad Morava-Sileesia ja Olomouc, kus on ka suurim tööpuudus. Majanduse arengule on kaasa aidanud väliskapitali kaasamine (2005.a. 62 miljardit USD). Elektrienergiat toodetakse 65,5% soojus- (sellest 80% pruunsöe), 31,2% tuuma- ja 3,1% hüdroelektrijaamades. Tsehhi on Euroopa 3. uraanimaagi, 4. kivisöe ja 5. pruunsöetootja. Tööstuses domineerib traditsiooniline rasketööstus, 26,8% moodustab masinatööstus, 13% metallurgia ja 13% metallitööstus. Põllumajanduslikus kasutamises on 54,1% territooriumist. Üle poole toodangust annab taimekasvatus, kusjuures kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti, kartulit, rapsi, viinamarju ja humalat. Teenindavas majanduses on tähtsaimad kaubandus (sh. isikuteenuste osutamine) ja transport ning side. Töötuse määr oli 2009.a