Geneetika kordamisülesanded (0)

KÜSIMUS Geneetika 1
Maavitsaliste sugukonda kuuluval isetolmleval õistubakal (Nicotiana affinis) esineb nii punaseõielisi kui valgeõielisi vorme. Valge värvus on põhjustatud mutantsest retsessiivsest alleelist. Antud alleeli suhtes heterosügootselt taimelt saadud seemnetest läks idanema 600 seemet . Kui palju valgete õitega taimi me võiksime oodata? Kui palju on nende 600 taime hulgas vanemtüüpi genotüübiga taimi?
 
KÜSIMUS Geneetika 2
Millised allpool loetletud organismid võiksid sobida geneetiliseks uurimistööks, millised mitte? Põhjendage oma valikut!
        merisiga
        mais
        delfiin
        düsenteeriabakter
        mammutipuu
         veis
        mõõkhammastiiger
 
KÜSIMUS Geneetika 3
Perekonnas on 4 tütart vererühmadega AB, A, O ja B. Milliste vererühmadega on vanemad? Määrake vanemate ja laste genotüübid!
 
KÜSIMUS Geneetika 4
Kaks venda, kes on ühemunakaksikud, abielluvad naistega , kes on samuti ühemunakaksikud. Mõlemal abielupaaril sünnib poeg. Kas vendade pojad sarnanevad üksteisega nagu ühemunakaksikud? Põhjendage oma vastust!
 
KÜSIMUS Geneetika 5
Hobusel on 64 kromosoomi, eeslil 62 kromosoomi. Kui palju kromosoome on muulal (eeslitäku ja hobusemära hübriid)? Muul on vähenõudlik ja vastupidav ning seetõttu hinnatud veoloomana. Isasloomad kaotavad aga viljakuse ja on suguvõimetud. Millest on tingitud hübriidide viljatus ?
 
 
KÜSIMUS Geneetika 6
Võrreldi kahe nakkushaiguse esinemissagedust ühemunakaksikutel ja erimunakaksikutel. Tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis:
 
 
ÜHEMUNAKAKSIKUD
 
 
ERIMUNAKAKSIKUD
HAIGUS
haigestusid mõlemad
haigestus vaid üks
haigestusid mõlemad
haigestus vaid üks
TUBERKULOOS
65
34
25
75
LÄKAKÖHA
96
4
94
6
1.      Põhjendage, miks on valitud võrreldavateks uurimisrühmadeks just ühemuna- ja erimunakaksikud.
2.      Võrrelge pärilikkuse ja keskkonna osa haigestumisel. Selgitage erinevusi!
3.      Antud uurimuses tuli ainult ühemunakaksikute puhul ette, et mõlemad kaksikud surid haiguse tagajärjel. Selgitage!
 
KÜSIMUS Geneetika 7
Sugulasabielude puhul sagenevad tavaliselt retsessiivsete haigustega laste sünnid. Selgitage, millest see tuleneb!
  
KÜSIMUS Geneetika 8
Hübriidseid taimesorte, näiteks viljapuid, paljundatakse tavaliselt vegetatiivselt – pistikutega , pookimisega jne. Mis on sellise praktika põhjuseks?
  
KÜSIMUS Geneetika 9
Mendeli II seaduse kohaselt toimub homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel 2. hübriidpõlvkonnas lahknemine (genotüübid lahknevad vahekorras1:2:1 ja fenotüübid vajekorras 3:1). Millised tingimused peavad olema täidetud, et põllumajandusloomadel 2. hübriidpõlvkonna järglased lahkneksid nimetatud seaduspärasuse järgi?
KÜSIMUS Geneetika 10
Põhjendage väidet, et suguliiteliste tunnuste päritavuse selgitamisel omavad vanematest olulisemat tähtsust isaema ja emaisa!
 
KÜSIMUS Geneetika 11
Andke geneetiline seletus järgmistele ristamistulemustele ja määrake P ja F1 põlvkonna isendite fenotüübid!
        äädikakärbse kahe liini ristamisel saadi F2 põlvkonnas järgmine fenotüübiline lahknemine: 323 punasesilmset (neist 213 emast ja 110 isast) ning 101 valgesilmset isast isendit;
        äädikakärbse kahe liini ristamisel saadi F2 põlvkonnas 179 hallikehalist ja 69 mustakehalist isendit;
        äädikakärbse kahe liini ristamisel saadi F2 põlvkonnas 83 ümarsilmset, 172 ovaalsilmset ja 90 triipsilmsest isendit.
  
KÜSIMUS Geneetika 12
Selgitage, miks saab geenide ahelduse kindlakstegemiseks kasutada analüüsivat ristamist ! Milles võiks seisneda geenide ahelduse tundmise majanduslik tähtsus?
 
KÜSIMUS Geneetika 13
Käesolevaks ajaks on kõige täiuslikumal kujul määratud aheldusrühmad ja koostatud kromosoomikaardid äädikakärbsel. Sellel liigil on määratud kokku ligi 500 geeni asukoht. Millega põhjendaksite geneetikute suurt huvi äädikakärbse vastu?
 
KÜSIMUS Geneetika 14
Otsustage esitatud sugupuu põhjal:
        kas haigust põhjustav geen on dominantne või retsessiivne ?
        kas haigust põhjustav geen paikneb autosoomis või X-kromosoomis?
 
        
 
KÜSIMUS Geneetika 15
Otsustage esitatud sugupuu põhjal:
        kas haigust põhjustav alleel on dominantne või retsessiivne;
        kas haigust põhjustav geen paikneb autosoomis või X-kromosoomis?
 
 
KÜSIMUS Geneetika 16
1940. aasta kuulsal Charlie Chaplini isaduse tuvastamise protsessil tuli lahendada järgmine probleem. Lapsel oli vererühm B, tema emal vererühm A ja näitleja vererühmaks oli 0. Kohus leidis, et Charlie Chaplin ei saanud mingil juhul olla lapse isaks. Kas lapse emal oleks põhjust see otsus vaidlustada?
 
KÜSIMUS Geneetika 17
Emal on A-vererühm ja isal B-vererühm. Arst määras ka nende nelja lapse vererühmad ning oli hämmastunud, sest iga laps kuulus erinevasse vererühma. Selgitage ristamisskeemi abil, kuidas see on geneetiliselt võimalik.
 
KÜSIMUS Geneetika 18
Kui palju ja milliseid genotüübiliselt erinevaid paare võib esineda järgmiste vererühmadega vanemate abielu korralMillised on nende laste võimalikud vererühmad
O  O
O  A
O  B
O  AB
A  A
A  B
 
KÜSIMUS Geneetika 19
Koostage tabel, kus on ära toodud vastavalt lapse vererühmadele (O, A, B ja AB):
millised vererühmad võivad olla nende vanematel;
milliste vererühmadega vanemad neil olla ei saa?
 
        mida on ühist nende paaride genotüüpidel, kes saavad olla vanemateks AB vererühmaga lapsele;
        mis vanemate genotüüpides viitab 0 vererühma retsessiivsele olemusele?
 
KÜSIMUS Geneetika 20
Otsustage esitatud sugupuu põhjal:
1.      Kas haigust põhjustav alleel on retsessiivne või dominantne?
2.      Kas haigust põhjustav geen paikneb autosoomis või X-kromosoomis?
Määrake kõigi isikute genotüübid!
 
 
KÜSIMUS Geneetika 21
Ristati musti käharsuliseid ning valgeid normaalsuliseid kanu . F1-hübriidid olid valged normaalsulised. F1-hübriidide korduval analüüsival ristamisel (tagasiristamine retsessiivse vanemvormiga) saadi kokku 76 järglast. Määrake, milline on oodatav teoreetiline lahknemine, kui
 
tunnuseid määravad geenid paiknevad erinevates kromosoomipaarides;
tunnuseid määravad geenid paiknevad samas kromosoomis.
  
KÜSIMUS Geneetika 22
Otsustage, kas on alust oletada, et mingi fenotüübilist tunnust määrav geen paikneb X-kromosoomis, kui on teada, et perekonnas esineb vastav tunnus ainult emal ja isal ning pojal see puudub!
 
KÜSIMUS Geneetika 23
Mendeli III seadus ei ole universaalne. Organismide dihübriidsel ristamisel ei saada alati fenotüübilist lahknemist 9:3:3:1. Leidke näiteid, mis tõendavad esitatud väidet!
 
KÜSIMUS Geneetika 24
Kasutades õpikus esitatud mõisteid, andke allpool toodud lõigule tänapäevane sõnastus!
 
Oma katsetulemusi analüüsides kirjutas J.G. Mendel järgmist: “Hübriidses organismis toimivad sama tunnust määravad isa- ja emapoolsed faktorid segunemata – üks neist surub alla teise faktori toime. Allasurutud faktor ei kao, vaid säilib ning võib järgmistes põlvkondades uuesti ilmsiks tulla. Igast faktorite paarist, mis antud tunnust mõjutab, saab sugurakk ainult ühe, siit tuleneb ka tema “puhtus.”.
 
KÜSIMUS Geneetika 25
Genealoogilisel skeemil on kujutatud suguvõsa, milles esineb pärilik suguliiteline dominantne defekt.
 
 
Määrake kõigi numbritega tähistatud isikute genotüübid ja põhjendage oma otsust!
Selgitage ristamisskeemi abil, kas tegu on juhusega või reeglipärase nähtusega, et isiku 6 järglaste hulgas on kõik pojad terved ja kõik tütred defektiga!
KÜSIMUS Geneetika 26
Koostage tabelis toodud andmete põhjal tulpdiagramm!
 
EMA VANUS
DOWNI SÜNDROOMIGA LASTE SÜNNIARV 1000 SÜNNI KOHTA
kuni 20 a
2
20–24
3
25–29
4
30–34
5
35–39
17
40–45
50
üle 45
111
 
1.      Millised järeldused võib tabelis toodud andmete põhjal teha?
2.      Millise protsessi käigus moodustuvad nn defektsed sugurakud ?
3.      Kuidas vältida Downi sündroomiga laste sündi?
 
KÜSIMUS Geneetika 27
Kas järgmised väited on õiged või valed? Põhjendage oma otsust!
1.      Lahksugulistel organismidel oleneb suguline eristumine ainult geneetilistest teguritest.
2.      Geneetiliselt määratakse sugu sugukromosoomide poolt.
3.      Lindudel ja imetajatel fikseeritakse sugu viljastamise hetkel.
4.      Kõikide organismide diploidses kromosoomistikus esineb 2 sugukromosoomi.
  
KÜSIMUS Geneetika 28
        Milliseid alljärgnevaid lauseid kasutaksite Mendeli lahknemisseaduse tsütoloogiliste aluste selgitamiseks? Paigutage sobivad laused loogilisse järjekorda!
        Heterosügootne isend moodustab erinevate alleelidega sugurakke.
        Geenid paiknevad lineaarses järjestuses.
        Diploidse organismi rakkudes on iga geen esindatud kahekordselt.
        Geenid esinevad alleelsete teisendvormidena.
        Mõlemad vanemad võtavad võrdselt osa kõigi järglaste genotüübi kujundamisest.
        Erinevad sugupooled pärandavad geene erinevalt.
         Sugurakkudes on isendi genotüübi igast geenipaarist 1 geen.
        Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad koos.
        Isas- ja emassugurakud ühinevad viljastumisel juhuslikult.
        Heterosügootide järglaskonnas esineb erineva genotüübiga isendeid kindlas arvulises vahekorras.
  
KÜSIMUS Geneetika 29
Milline otsus on iga alljärgneva lausepaari puhul õige. Märkige sobiv täht (a-d) tabeli vastavasse lahtrisse .
a)      lause õige, järeldus õige
b)      lause õige, järeldus vale
c)      lause vale, järeldus õige
d)      lause vale, järeldus vale
 
Lause
Järeldus
Otsus
Heterosügootne organism moodustab erinevate alleelidega gameete..
Heterosügootses organismis moodustuvate gameeditüüpide arv on võrdne vastava geeni eri alleelide arvuga.
 
Geenid esinevad alleelsete teisendvormidena.
Tunnus esineb populatsioonis fenotüübiliselt mitmel kujul.
 
Isas- ja emasgameedid ühinevad viljastumisel vastavalt sellele, millist alleeli nad sisaldavad.
Iga järglase võimaliku genotüübi tõenäosus sõltub teiste järglaste genotüüpidest.
 
Sügoodi genotüübis on iga geen esindatud paariga.
Igas paaris on üks geen saadud emalt ja teine isalt.
 
Erinevaid alleele kandvate gameetide ühinemise tõenäosus ei ole ühesugune.
F2-põlvkonnas tekib erinevas arvulises vahekorras erinevate genotüüpidega isendeid.
 
Homosügootses organismis on iga vaadeldav geen esindatud ühesuguste alleelidega.
Homosügootse genotüübiga isendeid tekib ainult homosügootide järglaskonnas.
 
  
KÜSIMUS Geneetika 30
Leidke pärilikkuse erinevaid teooriaid iseloomustavad printsiibid ja märkige neid tähistavad tähed tabelisse!
a)      Alleelid paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades lookustes.
b)      Viljastumisel ühinevad emalt ja isalt päritud geenid uuteks paarideks, andes uusi geenikombinatsioone.
c)      Geenid on põlvkonniti püsivad ja nende toime on üksteisest eristatav .
d)      Aheldunud geenirühmade arv on võrdne liigi kromosoomipaaride arvuga.
e)      Geenide ristsiirde sagedus näitab nendevahelist kaugust kromosoomis.
f)        Tunnused on määratud geenidega, mis antakse põlvest põlve sugurakkude kaudu.
g)      Geenid asuvad kromosoomides lineaarses järjestuses kindlates lookustes.
h)      Geenid esinevad alleelsete paaridena , mis sugurakkude moodustumisel lahknevad.
i)        Geenide aheldus ei ole absoluutne.
j)        Tunnuste kujunemisel ontogeneesis ilmneb mitme geeni kindlasuunaline toime ühele tunnusele ja vastupidi, ühe geeni toime mitmele tunnusele.
k)      Ühes kromosoomis paiknevad geenid lähevad sugurakkudesse valdavalt samas kombinatsioonis kui vanematel.
l)        Alleelikombinatsioonid muutuvad eri isendite homoloogiliste kromosoomide samades lookustes.
m)     Kromosoomid muutuvad kui kindlate alleelide kogumid.
 
Pärilikkuse geeniteooria ehk mendelism
 
Pärilikkuse kromosoomiteooria ehk morganism
 
 
KÜSIMUS Geneetika 31
Võrrelge autosoomides ja sugukromosoomides paiknevate geenide pärandumist. Esitage kolm erinevuste paari ja kolm sarnasust .
 
Pärandumistüüp
Autosoomne
Suguliiteline
erinevused
1.
2.
3.
1.
2.
3.
sarnasused
1.
2.
3.
 
KÜSIMUS Geneetika 32
Vereülekande tegemisel ei tule arvestada mitte ainult ABO-süsteemi vererühmi, vaid ka reesusfaktorit. Umbes 85% inimeste veres esineb erütrotsüütidel antigeen , mida nimetatakse reesusfaktoriks (Rh). Selliseid inimesi nimetatakse reesuspositiivseteks (Rh). Inimesi, kelle veres reesusfaktor puudub, nimetatakse reesusnegatiivseteks (Rh–). See seletab, miks mõnikord on juhtunud õnnetusi vereülekande puhul samasse vererühma kuuluvate inimeste korral. Lihtsustatud geneetilise käsitluse järgi määravad reesusrühmi 2 alleeli. Dominantne alleel (tähis R) määrab reesusantigeeni tekke veres, retsessiivne alleel (tähis r) reesusantigeeni teket ei põhjusta.
 
1.      Milline on reesuspositiivse inimese genotüüp?
2.      Milline on reesusnegatiivse inimese genotüüp?
3.      Milliste genotüüpidega vanematel võib sündida reesusnegatiivne laps?
4.      Mida on ühist vanemate fenotüüpides, kelledel sünnib reesuspositiivne laps?
  
KÜSIMUS Geneetika 33
Kui reesuspositiivse inimese veri satub reesusnegatiivse inimese organismi, moodustuvad viimasel reesusfaktori vastased antikehad. Kui reesuspositiivne veri satub sellesse organismi teist korda, tekib seal antigeen- antikeha reaktsioon ja erütrotsüüdid lagunevad. See omakorda võib põhjustada surma. Nähtust tuntakse reesuskonflikti nime all. Teada ja tuntud on reesuskonflikt Rh– ema ja Rh+ loote vahel. Umbes ühel juhul paarisaja raseduse kohta kannatab vastsündinud laps ägeda aneemia ja kollatõve all, mis raskematel juhtudel võib surmaga lõppeda, kui õigel ajal ei teha vereülekannet. Peaaegu kunagi ei teki reesuskonflikti esimese lapse puhul.
1.      Millistes olukordades võivad Rh– naise veres moodustuda reesusantikehad, mis põhjustavad hilisemat reesuskonflikti?
2.      Miks ei teki reesuskonflikti esimese vereülekande või esimese reesuspositiivse lapse sünni korral?
3.      Kuidas mõjutab isa genotüüp reesuskonfliktiga lapse sünni tõenäosust?
  
KÜSIMUS Geneetika 34
Kujutage ette, et Mendel oleks teinud oma ristamiskatseid äädikakärbestega ja Morgan hernetaimedega. Kas teadlased oleksid jõudnud samade tulemusteni pärilikkuse selgitamisel? Põhjendage oma otsust!
 
KÜSIMUS Geneetika 35
Ristati punasilmseid emaskärbseid valgesilmsete isastega. F1-järglased on kõik punasilmsed. Nende omavahelisel ristamisel saadava F2-põlvkonna järglastest on kõik emaskärbsed punasilmsed, pooled isaskärbsed valgesilmsed ja pooled punasilmsed.
 
1.      Missugune on nende tunnuste päritavusviis? Põhjendage!
2.      Missugune oli ristatud vanemliinide ja F1-järglaste genotüüp?
3.      Missuguseid tulemusi F2-põlvkonnas annab retsiprookne ristamine? Retsiprooksel ristamisel võetakse dominantsete ja retsessiivsete tunnustega isendeid nii emadeks kui ka isadeks. Antud juhul valgesilmsed emaskärbsed ja punasilmsed isaskärbsed. Koostage ristamise genotüübiline skeem!
4.      Millised on need ristamistulemuste iseärasused, mis näitavad suguliitelist päritavust?
 
 
KÜSIMUS Geneetika 36
Mõlemal vanemal on vererühmad AB, Rh+. Millise tõenäosusega võiks neil sündida poeg vererühmadega B, Rh–? Milliste vererühmadega lapsi ja millise tõenäosega võib selles peres veel sündida?
 
KÜSIMUS Geneetika 37
Milliseid näiteid oskate tuua Mendeli seaduste kasutamise kohta inimese geneetikas ?
 
KÜSIMUS Geneetika38
Inimese pärilikkuse geneetilise analüüsi aluseks oli paljude aastate vältel valdavalt informatsioon, mis saadi sugupuude uurimisest. Sageli polnud saadud andmed piisavalt usaldusväärsed ja ammendavad. Leidke asjaolusid, mis tõendavad vajakajäämisi genealoogilise meetodiga saadud andmete tõlgendamisel?
 
KÜSIMUS Geneetika 39
1.      Kõrvutage geenide ja kromosoomide osa pärandumisel vanematelt järglastele.
2.      Milliseid paralleele leiate pärilikkuse selgitamisel geeniteooria ja kromosoomiteooria põhjal?
3.      Määrake võrdluskategooriad ja esitage vastus tabeli kujul!
 
Võrdluskategooriad
Kromosoomid
Geenid
seos pärilikkusega
 
 
 
 
 
 
 
On autonoomsed, suhteliselt püsivad ühikud, mis ei segune ega jagune, vaid antakse tervikuna edasi.
 
Esinevad keharakkudes homoloogiliste paaridena.
 
 
 
Iga sugurakk kannab konkreetse tunnuse suhtes ühte geeni.
geneetiline lahknemine
 
 
 
 
 
Geenid moodustavad aheldusrühmasid.
 
KÜSIMUS Geneetika 40
Fenotüübilt terved indiviidid inimpopulatsioonis võivad olla haiguse kandjateks.
1. Otsustage, milline on tõenäosus, et haiged on
        vanemate lapsed, kellel mõlemal esineb autosoomne retsessiivne defekt;
        vanemate lapsed, kellest üks on X-liitelise haigusegeeni kandja;
        vanemate lapsed, kellest üks on heterosügootne autosoomse dominantse defekti suhtes.
2.      Selgitage, kuidas saab dominantne letaalne tunnus säilida inimese geenifondis?
 
KÜSIMUS Geneetika 41
Doktor Arthur Robinson on tuntud geneetik , kes on seotud selliste pärilike haiguste uuringutega nagu tsüstiline fibroos (cystic fibrosis – CF), Huntingtoni haigus ( Huntington s disease – HD) ja Duchenne lihasdüstroofia (Duchenne muscular dystrophy – DMD).
Allpool esitatud genealoogilised skeemid näitavad nimetatud haiguste esinemist mõnedes suguvõsades.
 
 
Otsustage ja põhjendage iga näite põhjal:
        kas haigus on päritav autosoomselt või suguliiteliselt?
        kas haigust põhjustav geen on retsessiivne või dominantne?
 
KÜSIMUS Geneetika 42
Vanemapoolsel proual oli puhast tõugu albiino puudel ja ta soovis saada sarnaseid valgeid kutsikaid. Paaritumiseks valiti samuti puhast tõugu albiino koer, kuid kutsikad sündisid kõik mustad. Naine süüdistas meest, et see on valge koera paaritamisel asendanud mustaga ja seetõttu sai ta ebasoovitud kutsikad.
        Otsustage kui ekspert, kas on geneetiliselt võimalik saada kahelt puhtatõuliselt albiinolt loomalt musti kutsikaid!
 
8