Salumetsa loomastiku jutt (0)

Salumetsa loomastik
Salumets on kõige viljakama mullaga ning kõige liigirohkem mets.
Salumetsades pesitsevad kasevaksikud, pähklikärsakad ja toominga võrgendikoid. Salumetsas on veel palju erinevaid putukaid, kuid need on erilisemad. Veel on liblikalisi, kiililisi ja sihktiivalisi, mille alla kuuluvad rohutirtsu laadsed.
Salumetsas esineb palju linde( osad neist on paiknevad linnud teised rändlinnud). Eesti paigalinnud on: laanepüü, sinitihane(tema on ka hulgulind, kuid põhiliselt paigalind ), kodukakk , pasknäär( tavaliselt on paigalind, kuid on ka juhuseid kus on ka hulgu- ja rändlind kui ka lihtsalt läbirändaja), musträstas(on rändlind ainult põhjaosas muidu on paigalind), rasvatihane , hallvares ja harakas ( vanalinnud on paiksed , aga noored hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt-põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas , ööbik, metsvint , kägu, punarind ( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo , metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk , käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike- lehelind , salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja .
Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits , punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil , kährik, metssiga , mäger, orav. Loomatoidulistest: mets-karihiir, metsnugis , mutt , hunt.
Osadest liikidest lähemalt:
Toominga võrgendikoi: Ei ohusta teisi puuliike ainult toomingat, lapsed munetakse valmis juba suvel juuni kuus, sügisel nad kooruvad, varakevadel hakkavad need lapsed pungi sööma ja juuni kuuks pole enam ühtegi lehte puul, kus nad pesitsevad. Jätavad süües endast maha siidniidi, millega annavad teistele märku, et on olnud seal.
Väänkael: Eestis on üldlevinud. Arvukus on kuskil 10 kuni 20 tuhat paari. Tavaliselt  tegutseb maapinnal, puutüvel liikuda ei saa. On väheliikuv. Talvitub Põhja- Aafrikas. Eestisse saabub aprilli lõpul või mai algul. Lahkub septembri keskel. Peamiselt toitub sipelgatest ja nende nukkudest, harvem aga lehetäidest, rohutirtsudest ja teistest putukatest. On agresiivsed linnud , leidnud õige pesa tõrjuvad teised linnud sealt välja. Pesa rajavad emas- ja isaslind koos. Pessa haub emaslind 6 kuni 12 muna. Munasid haub 11 päeva. Hävitavad salukuklasi. Kuulub kolmandasse kategooriasse.
Laanepüü: Eestis mandril kõikjal levinud. Hiiu- ja Saaremaal üksikutes kohtades. Eestis on üldlevinud ja arvukas haudelind . Nende arvukus on langenud karmide talvede tõttu. Praegu Eestis 20 kuni 30 tuhat paari. Tegutseb nii maapinnal kui ka puudel. Talve veedab lepa- ja kasepuistutes. Sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Suvel toitub rohttaimede lehtedest, seemnetest, selgrootutest ja marjadest aga talvel lehtpuu pungadest. Laanepüü on monogaamne liik, paarid moodustuvad kas kevadel või sügisel. Valdavalt ikka kevadel. Haub ainult emaslind.  Pesa asub maapinnal lohus või puu otsas vanades viupesades. Muneb kuni 15 muna. Pojad on pesahülgajad. Kuulub kolmandasse kategooriasse.
Peoleo: Levinud üle kogu Eesti. Elupaigaks on lehtmetsad, puisniidud , lehtpuudega salukuusikud, suured pargid ning kuivad valgusrikkad männikud. Elutseb ja rändab paariti . On päevase eluviisiga . Eestis on rändlind, saabub meile mai keskel. Lahkub tavaliselt juba augusti keskel. Talvitub Lõuna-Aafrikas ning Aafrika troopilises osas. On putuktoiduline, kuid suve teisel poolel sööb ka marju. Pesa asub maapinnast 16 meetri kõrgusel. Pessa munetakse 3 kuni 5 muna. Keskmine eluiga on 1,2 kuni 1,6 aastat ning maksimaalne eluiga on 14 aasat 10 kuud. Pole looduskaitse all.
Kodukakk: Eestis on kodukakk kõikjal levinud tavaline haudelind. Eestis paregu 1000 kuni 2000 paari. Segamatult pesitsedes kasutavad kodukakud sama pesapaika aastaid. On aktiivne peamiselt öösiti. Toitub pisinärilistest, väiksematest lindudest , harva hakisuurustest lindudest. Konnad, sisalikud, mutid ja mardikad on tema menüüs samuti küllalt tähtsal kohal. Aprilli alguses muneb 2 kuni 5 muna. Teda phustab peamiselt inimtegevus pesa lähedal. Kuulub kolmandasse kategooriasse.
Karmiinleevike: Eestis on levinud igal pool. Eestis paregu 50 kuni 100 tuhat paari. Elupaigaks on niisked hõredad salulehtmetsad ja puisniidud, jõeorud, pargid, kalmistud, vähemal määral kadastikud ja raiesmikuvõsad. On päevase eluviisiga. On rändlind. Saabub Eestisse mai teisel poolel ja lahkub augusti lõpus. Talvitub Indias ja Kagu-Hiinas. On peamiselt taimtoiduline toitudes seemnetest, lehepungadest ja marjadest. Putukaid tarbib vähesel hulgal. Pessa muneb 4 kuni 6 muna. Haub 11 kuni 15 päeva. Lahkuvad pesast hiljemalt 13 päeva jooksul. Ei oska siis veel päris lennata . Pole looduskaitse all.
Kuldnokk: Eestis on levinud üle kogu vabariigi. Arvukus on viimase 20 aasta jooksul tugevalt vähenenud. Praegu pesitseb meil 20 kuni 50 tuhat paari. Väldib paksu metsa ja laia avamaastikku. Eelistab segametsa, metsaservi ja puisniite. Pesitseb paaridena. On päevase eluviisiga. Eesti kuldnokad talvitavad peamiselt Hollandis ja Belgias. Üksikud talvituvad ka meil. Sööb nii loomset kui ka taimset toitu. Pesitsusajal on loomtoiduline. Pesa asetseb maapinnast kuni 15 m kõrgusel. Pesas 4 kuni 7 muna. Haudeperiood 13 kuni 15 päeva. Mõnikord pesitsevad suve jooksul kaks korda. Looduses eluiga 2 aastat, vangistuses elanud 20 aasta vanuseks. Toob kasu kahjurputukate hävitamisega. Suur osa kuldnokki hukkub varakevadel ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel. Pole looduskaitse all.
Hallrästas ehk paskrästas: Eestis harilik haudelind. Eestis pesitsevad 100 kuni 200 tuhat paari. On liikuv ja seltsinguline lind. Talvitub Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Üksikud võivad talvituda ka meil. Sügisel on põhitoiduks marjad . Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid. Pesa ehitamine kestab 4 või 5 päeva, asub kuni 20 meetri kõrgusel. Pesas 4 kuni 7 muna. Pesitsevad kolooniatena. Teda ohustavad hakid ja hallvaresed pesarüüstetega. Pole looduskaitse all.
Punarind: Eestis harilik haudelind ja läbirändaja. Eestis 200 kuni 500 tuhat paari. Noorlinnud on väga uudishimulikud ja ettevaatamatud, võivad pikalt jälgida ka inimest, kui see ei tee järske liigutusi. Isane lind hõivab pesa ja kaitseb seda. Algul ei lase pesasse ka emaslinde. Laulab rohkelt pesitsusajal. On rändlind, kuid üksikud võivad jääda ka talvituma meile. Muidu tarvitab toiduks putukaid, kuid sügisel tarvitab ka marju ja seemneid. Muned 5-7 muna. Haudeperiood on 14-15 päeva. Aastas on tavaliselt 2 kurna. Vanemad toovad toitu lastele üle 300 korra päevas. Pesast lahkudes ei oska lennata. Liiguvad sellel ajal kõrges rohus end peites. Hävitavad kahjurputukaid. Pole looduskaitse all.
Rasvatihane: Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva elupaiga olemasolule. Eestis on massiline haudelind. Praegu meil 150 kuni 200 tuhat paari. On ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Paiga- ja hulgulind ja osaliselt ka rändlind. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena. Suve lõpupoole kui pojad on suureks kasvanud võivad moodustada ka kolooniaid. On päevase eluviisiga. On segatoiduline. Suvepoolaastal toitub selgrootutest, võib rüüstata ka teiste lindude pesi. Talvepoole lisanduvad taimeseemned, marjad, puuviljad ja muud taimeosad . Ühes pesas on 6 kuni 12 muna. Haudeperiood kestab 2 nädalat. Keskmine eluiga on 1,2 kuni 1,5 aastat. Piirab kahjurputukate arvu. Pole looduskaitse all.
Hunt: Levinud üle kogu Eesti. 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte umbes 150 ja 200 isendit. Elupaigana eelistab avamaastikku. Talvel elavad karjana suvel aga paariti. Pesa rajavad veekogu äärde. Talvel toitub uluksõralistest, väiksematest kiskjatest ja jänestest ning suvel koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Vitamiinivajadus rahuldatakse taimse toiduga. Toidupuudusel esineb kannibalismi. Jooksuaeg on jaanuaris- veebruaris . Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Tiinus kestab 62 kuni 75 päeva. Pojad sünnivad märtsis- aprillis pimedate ja suletud kõrvaavadega. Silmad avanevad 10 kuni 12 päevaselt. Imetamine kestab kuni 2 kuud ning kuuvanuselt lisandub ka poolseeditud lihatoit. Noored iseseisvuvad aastaselt. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Elab maksimaalselt 15 kuni 20 aastat, aga vananemistunnused ilmnevad juba 10 kuni 12 aastaselt. Kasulik keskkonnale. Tasakaalustab haigete loomade ning sõraliste ja näriliste arvukust. Eestis võiks olla maksimum 80 hunti , kuid arv on üle 150ne.
Kährik: Eestisse toodi 1950. aastal. Arvukus on üle 6000. Elab nii leht- ja segametsas kui ka taimestikurikastel veekogude kallastel. Tegutseb peamiselt öösiti. Tal esineb ainsa koerlasena taliuinak, mis soojade ilmade ajaks katkeb. Enne taliuinakut suureneb kährikute kaal üle kahe kilo. Urg on tal lihtne, sageli kasutab teiste liikide poolt kaevatud urge . Nad on monogaamsed loomad, kes kasvatavad poegi ja veedavad talveune koos. Kährik on segatoiduline. Sööb nii kahepaikseid , pisiimetajaid, putukaid, marju kui ka raibet. Suurt kahju tekitab maaspesitsevate lindude munade ja poegade söömisega. Jooksuaeg on veebruarist märtsini. Tiinus kestab 60 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 6 kuni 8, minimaalselt 4 kuni 10 ja maksimaalselt 22 kutsikat. Vastsündinud pojad on pimedad , silmad avanevad kahe nädala vanuselt. Imetamine kauem kui kuu aega. Kutsikad iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpsus saabub aasta vanuselt. Elavad kuni 12 aasta vanuseks. Introdutseritud liigina on Eesti looduse jaoks kahjulik liik. Ta levitab kärntõbe ja marutaudi . Hävitab suurel hulgal maaspesitsevate lindude pesi ja poegi. Võib jahtida aastaringselt .
Mets- karihiir: Eestis tavaline liik. Eestis elavad peamiselt võsarindega metsades, parkides ning aedades . Eluasemena kasutavad teiste loomade mahajäetud urge ja käike, õõnsaid kände ja varisenud puutüvesid. Valmistavad ise ka urge. Aktiivsed ööpäevaringselt. Magavad sageli kuid lühiajaliselt. Neile on iseloomulik väga kiire ainevahetus , mis on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Rangelt loomtoidulised . Söövad kõiki loomi kellest jõud üle käib. Peamise toidu moodustavad putukad. Söömata ei suuda olla kauem kui ööpäeva. Ööpäeva jooksul söövad ära rohkem toitu kui ise kaaluvad. Sigivad 2 kuni 3 korda aastas. Eestis kestab sigimisperiood aprillist septembrini. Tiinus kestab 21 päeva. Ühes pesakonnas on tavaliselt 7 kuni 9 poega . Pojad on sündides paljad , pimedad ja välja arenemata kärsaga. Silmad avanevad 18 päeva vanuselt. Imetatakse poegi kolm nädalat. Ühe kuu vanuselt saavad noored juba iseseisvateks. Maksimaalne eluiga on 18 kuud. On tähtsal kohal mitmete putukate arvukuse reguleerijatena. Samal ajal on ka ise toiduks paljudele röövloomadele ja -lindudele.
Metsnugis: Eestis on metsnugis tavaline liik nii mandril kui ka saartel. Arvukus umbes 4000. Üksiku eluviisiga. Päevaajal varjab ennast tavaliselt puuõõntes, oravapesades või muudes sarnastes paikades. Ta on tüüpiline metsaloom. Eelistab elada risustunud, vanade õõnsate puudega okas- ja segametsades. Lagedal võib teda kohata üksnes jahti pidavana. Peamiselt liigub edasi maapinnal, kuid on osav ka puude otsas. Metsnugis on tüüpiline kiskja . Toitu hangib nii puu otsast kui ka maapinnalt. Peamise toidu moodustavad väiksemad imetajad, kuid ta on suuteline murdma ka jäneseid ja sageli langevad tema ohvriks linnud. Üsna palju sööb ta raibet. Jooksuaeg on kesksuvel juunis või juulis. Kuna puhkeperiood loote arengus on pikk, siis sünnivad pojad alles 8 kuni 10 kuu pärast aprillis või mais. Tavaliselt on pesakonnas 2 kuni 4 poega. Vastsündinud on pimedad ja paljad. Silmad avanevad kuu aja vanuselt. Imetatakse poegi kaks kuud. Pojad iseseisvuvad sügisel. Suguküpsus saabub kahe aastaselt. Metsnugiste eluiga on kuni 17. aastat, kuid ei ületa 10 aastat. Looduslikke vaenlasi on metsnugisel suhteliselt vähe. Juhuslikult võivad teda murda hunt ja ilves. Metsnugis on tavaline jahiloom, kellele võib jahti pidada koguaeg .
Mutt: On levinud kogu mandri-Eestis, kuid puudub lääne saartel - Saaremaal, Hiiumaal, Muhus. Ohtralt elab neid ka kultuurmaastikualadel - kuivadel puisniitudel, parkides, võsastikes, heina- ja karjamaadel ning aedades. Maasisese eluviisiga, maapinnale tuleb harva. Tegutseb aastaringselt. Talveperioodi üleelamiseks kogub ta varusid - vihmausse (muudab need liikumatuks närviganglioni läbihammustamise teel). Eranditult loomtoiduline. Sööb Vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid , konnad, sisalikud ja maod. Jooksuaeg märtsis-aprillis. Poegib üks kord aastas. Pesakonnas 3 kuni 8 poega. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Vastsündinud on abitud, pimedad ja karvadeta. Emasloom imetab poegi piimaga 1 kuu, siis nad hakkavad ise toitu hankima. Suguküpsus saabub kümnekuuselt. Eluiga 3 kuni 5 aastat. Tekitab inimesele kahju, uuristades käike peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad taimejuured. Kompenseerib selle aga mitmesuguste kahjurputukate hävitamisega ja mulla kobestamisega. Teda ohustab häirimine elupaikades ning taimekaitsevahendite kasutamine, varem ka küttimine karusnaha saamise eesmärgil.
Orav: Eestis laialt levinud. Elab okas-, sega- ja lehtmetsades, parkides. Päevase eluviisiga. Orav on hea ronija. Segatoiduline loom, kelle menüüs moodustavad peamise osa taimede seemned, kuusekäbid, tammetõrud ja sarapuupähklid. Oravad söövad meelsasti ka linnupoegi ja mune, tigusid, putukaid. Talveks koguvad toiduvarusid. Sageli on ühel isendil mitu pesa. Tavaliselt poegib kaks korda aastas. Tiinus kestab 35 kuni 40 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 4 kuni 5 poega, kes sünnivad märtsis ja juulis. Kuu aja vanuselt avanevad poegadel silmad. Noored iseseisvuvad kahe kuu vanustena. Suguküpsus saabub aasta vanuselt. Keskmine eluiga on 5 aastat, maksimaalne kuni 10 aastat. Rüüstab laululindude pesi. Pole looduskaitse all.