Tai – naeratuste maa (0)

Tallinna Rahumäe Põhikool
Tai – naeratuste maa
Uurimistöö
Koostaja: Liisi Lota Pals
8.A klass
Juhendaja : õpetaja Mare Salu
Tallinn 2014

Sisukord

Sissejuhatus 4
1. Asukoht 5
2. Loodus 5
3. Kliima 6
4. Ajalugu 6
5. Valitsus 7
5.1. Tai kuningas 8
6. Majandus 8
7. Religioon 8
8. Keel 9
9. Lipp ja vapp 9
10. Aeg 10
11. Inimesed 11
12. Tai köök 11
13. Kombed 11
14. Tai massaaž 11
15. Tai poks 12
16. Bangkok 12
16.1. Ajalugu 12
16.2. Nimi 12
16.3. Rahvastik 12
17. Chang 13
17.1. Nimi 13
17.2. Loodus 13
17.3. Rahvastik 13
17.4. Majandus 13
17.5. Turism 14
Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 16

Sissejuhatus

Otsustasin kirjutada Tai kohta, sest käisin hiljuti seal reisil ja tahtsin rohkem selle riigi kohta teada. Kõige rohkem tahtsin alustades uurida kommete ja religiooni kohta. Huvitavad tundusid ka kliima ja loodus, sest mina olen näinud ainult ühte aega ja kohta sellest riigist, aga muul ajal ja teistes kohtades võivad nii loodus kui ka ilm hoopis teistsugused olla. Külastasin Tai pealinna Bangkok-i ja Tai suuruselt teist saart Koh Changi ning seetõttu kirjutan eraldi neist.

1. Asukoht

Tai kuningriik asub Lõuna- Aasia südames. Ulatub põhjast lõunasse 1585 km ja idast läände 821 km. Rannajoone pikkus 1900 km. Piirneb põhjast ja läänest piki Salweeni jõge Myanmariga, põhjast ja idast piki Mekongi jõge Laosega, kagust Kambodžaga ning lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. Riigis on 76 provintsi, millest 6 piirnevad India ookeaniga, 18 aga Vaikse ookeaniga ning ülejäänud jäävad sisemaale. Riigi pindala on 514 000 km².

2. Loodus

Tais elab 265 liiki imetajaid, 285 liiki linde, 338 liiki roomajaid ja 103 liiki kahepaikseid. Tai keskosas asub 500 km pikkune Chao Phraya madalik. Riigi kõrgeimad mäed paiknevad loodeosas (kõrgeim tipp on Inthanon, 2595 m).
Kirde- ja idaosas on suur Khorati liivakivilavamaa, mis idas ja põhjas külgneb Mekongi jõe oruga ja lõunas Dangreki mägedega. Mets katab 28% territooriumist. Loode- ja põhjaosa mägedes kasvab mitut liiki väärispuudega ( tiikpuu , tiibviljak, sandlipuu ) ja bambusega troopiline heitlehine mussoonmets . Lääneosa mägedes ja riigi kaguosas on igihaljas laialehine mussoonmets ning Malaka poolsaarel leidub ka troopilist vihmametsa. Khorati lavamaal vahelduvad bambusetihnikud savannimetsa või põõsassavanniga, rannikul on mangroove.
Tai rahvusloom on india elevant , rahvuslind prelaatfaasan ja rahvuspuu torukassia.

3. Kliima

Tais on troopiline kliima. Tailased ise naljatavad, et Tais on 2 aastaaega : kuum ja veelgi kuumem. Tegelikkuses jaotatakse aasta kolmeks: kuum ja kuiv veebruarist maini (keskmine temperatuur 34C ja 75% niiskust), vihmaaeg koos vahelduva päikese paistega juunist oktoobrini (keskmine ööpäevane temperatuur 29C ja 87 % niiskust) ning külm hooaeg novembrist veebruarini (keskmine ööpäevane temperatuur 32C). Merevesi on aastaringselt 28 kraadi.

4. Ajalugu

Kõige varasemad arheoloogilised leiud inimasutustest Taimaal pärinevad kirdeosas asuvaist Ban Chiangi ja Ban Prasati küladest, kust on leitud tõendeid riisi kasvatamisest 4000 aasta enne Kristust (Hiinas näiteks kasvatati ja söödi sel ajal hirssi). Taimaale langeb ka maailma varaseima pronksiaja kultuuri arendamise au sel perioodil.
Järgmise mitme aastatuhande jooksul liikus Hiinast lõuna poole, praeguse Tai territooriumile, kolm suuremat rahvasterühma - monid, khmeerid ja taid . Monid asustasid tänapäeva Myanmari (Birma), khmeerid asusid praeguse Kambodža territooriumile ja taid moodustasid aastaks 1200 enamuse kolmes põhjapoolses Tai riigis: Lannas, Sukhothais ja Phayaos.
Sukhothaid (Õnne koidik) peetakse esimeseks tõeliselt iseseisvaks Tai riigiks ja Tai kultuuri hälliks. 1238. Aastal end iseseisvaks kuulutanud Sukhothai ajastul toimus ka Taide järk-järguline asumine Chao Phraya jõe äärsetele aladele, Theravada budismi kerkimine peamiseks religiooniks, tai tähestiku väljaarenemine ja esimeste ehtsate Tai kunstivormide – maalikunsti, muusika , arhitektuuri, kirjanduse – teke.
1300ndatel aastatel Sukhothai riik nõrgenes ja sellest sai lõpuks Ayutthaya, lõunapoolsema areneva kuningriigi vasallriik. Bangkokist 86 km põhja pool asuv, 1350. aastal asutatud Ayutthaya oli nii Aasia kui ka Euroopa rahvaste silmis kogu tolleaegse maailma üks progressiivsemaid ja jõukamaid kuningriike.
417 aastat kestnud Ayutthaya ülemvõimu ajal õilmitses taide silmapaistev kultuur, mis tõrjus neilt aladelt välja khmeerid ja arendas sidemeid Araabia, India, Hiina, Jaapani ja ka Euroopa võimsamate riikidega, sealjuures eriti Portugali ja Hollandiga.
Ayutthaya purustamine 1767. aastal birmalaste poolt oli taidele tõsiseks löögiks. Siiski ei suutnud birmalased kontrolli kuningriigi üle hoida. 1769. aastal suutis Chao Phraya jõe kaldail paiknevas uues pealinnas Thon Buris valitsev kuningas Taksin Suur kuningriigi oma võimu alla saada. 1782 . aastal viis Chakri dünastia esimene valitseja kuningas Rama I Suur kuningriigi pealinna üle jõe Bangkoki.
Suurepärase diplomaatilise tegevuse ja mõõduka kaasajastamisega suutsid kaks Chakri dünastia monarhi, 1851 -1868 valitsenud kuningas Mongkut (Rama IV) ja 1869-1910 valitsenud kuningas Chulalongkorn (Rama V) ära hoida Taimaa koloniseerimise lääneriikide poolt. Suuresti tänu neile kahele kuningale on Tai saanud ise oma saatuse üle otsustada ja pääsenud võõrvõimude sekkumisest.

5. Valitsus

Tai riigikord on konstitutsiooniline monarhia . Tai riigipeaks on päritava võimuga kuningas, kuid troonipärija võimuletuleku peab heaks kiitma Rahvuskogu.
Tai seadusandlik organ on kahekojaline (Senat ja Esindajatekoda ) Rahvuskogu. Senati 200 liiget valitakse 6 aastaks ühemandaadilistest ringkondadest ning kandideerida võivad üksnes kodanikud, kes ei kuulu erakondadesse. Esindajatekoja 500 liiget valitakse 4 aastaks: 100 liiget üleriigilistest parteinimekirjadest proportsionaalsuse põhimõttel ning 400 liiget mitmemandaadilistest valimisringkondadest enamusvalimistel. Valida võivad vähemalt 18-aastased ning valimine on kohustuslik.

5.1. Tai kuningas

Tema Majesteet kuningas Bhumibol Adulyadej on üheksas kuningas Chakri dünastiast, mille esimeseks kuningaks sai 1782. Aastal kuningas Rama I. Tema Majesteet kuningas Bhumibol Adulyadej, Rama IX, on Tai ajaloo pikima valitsusajaga kuningas. Kuigi Tai poliitilist süsteemi võib klassifitseerida konstitutsioonilise monarhiana, sätestab Tai konstitutsioon , et kuningas „ seatakse aupakliku jumaldamise aujärjele“, talle ei esitata mingeid süüdistusi ja tema suhtes ei algatata mingeid „menetlusi“. Ilma igasuguse juriidilise ettekirjutuseta hindavad Tai kodanikud oma kuningat kõrgelt, kuna viimane on oma alamatele ülimalt pühendunud, mida tõestavad arvukad ühiskondliku tegevuse projektid ja hea tahte avalduseks olev humanitaartegevus.
Monarh on Tais ülimalt armastatud . Kuninga kohta avaldatud negatiivsed arvamused võivad viia avaliku hukkamõistu ja mõnel juhul ka vangistuseni. Keelatud on kujutada kuningat lugupidamatust väljendaval viisil näiteks maalidel või fotodel .

6. Majandus

Suurimat kasu majandusele toob sisse välisturism. Sellele järgneb põllumajandus ja tarbekaupade tootmine. Tai on maailma tähtsaimaid volframi -, tina-, tsingi- ja pliimaagi kontsentraatide tootjaid.

7. Religioon

Tai on väga religioosne maa, usk jaguneb: 94,5% budistid, 4,% moslemid , 1% kristlased ja 0,5% muu. Tais on palju budatempleid ja tänavatel kohtab sageli oranžis rüüs ja paljaks aetud peadega budistlikke munki.
Valitsevaks usundiks (94,5%) on budism , mis avaldab suurt mõju Tai rahvale ja igapäevasele elule. Selle põhitõdedeks on: On olemas kannatus , mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis .
Kannatusel on põhjus ( teadmatus ), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu. Kannatusest on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine.
Iga tailane püüab muuta oma karma paremaks, tehes head ja saavutades teeneid, mida võetakse arvesse ning lootes , et järgnevas elus on vähem piinu ja kannatusi. Kõik usurituaalid on suunatud just sellele. Kõige suuremaks teeneks on olla mõnda aega munk ja elada kloostris . Enamus mehi on seda kas või korra elus teinud ja elanud kloostris vähemalt 3 kuud.
Igas Tai majas vaatamata sellele, kas see on vaene hurtsik, pank , hotell vm, on olemas vaimude majake või vähemalt pühaaltar. Vaimudele tuleb iga päev midagi tuua. Selleks võib olla suitsupakk, šokolaad, jook . Kui neisse suhtuda mitte austavalt, siis on oodata tulekahju, maavärinat ja teisi loodusõnnetusi.

8. Keel

Tai kõne- ja kirjakeel jääb riigi põgusale külastajale suuresti arusaamatuks, kuna tegemist on toonikeelega, mis kasutab viit tooni, 20 täis- ja 44 kaashäälikut. Enamikus turismipiirkonnas, nagu näiteks Bangkokis, Chiang Mais, Pattayas ja Phuketi’s, oskavad aga paljud inimesed ka inglise keelt, mis on oluline ärialane suhtluskeel . Teeviidad on üle kogu riigi nii tai- kui ka ingliskeelsed. Oma kogemuse põhjal ütleks, et vähemalt teenindav personal oskab ka väga hästi vene keelt. Tundus, et pigem alustavad nad välismaalastega juttu vene keeles kui inglise keeles.

9. Lipp ja vapp

Tai lipul on viis horisontaalset triipu, ülalt alla punane, valge, sinine, valge ja punane. Keskmine sinine triip on ülejäänud neljast kaks korda laiem. Värvid punane, valge ja sinine tähendavad rahvust (eluveri), religiooni (budismi puhtus) ja kuningat (monarhia), mis on Tai mitteametlik deviis (rahvus, religioon, kuningas). Lipp võeti kasutusele 28. detsembril 1917.
Lipu taikeelne nimi on ธงไตรรงค์ (Thong Trairong või Trairanga) 'kolmevärviline lipp'.
Tai vapil on kujutatud müütilist hiigellindu Garudat. Vapp võeti kasutusele 1910. aastal.

10. Aeg

Ajavahe Eestiga on Tail 5 tundi, suveajal 4 tundi. Tai kalender on meil kasutatavast kalendrist 543 aastat eespool , aastal 2010 oli Tais aasta 2553.

11. Inimesed

Tais elab 60 miljonit inimest. Rahvastikutihedus on 113 in / km2. Inimesed on äärmiselt sõbralikud. Hariduse ja intelligentsi poolest on Tai väga kõrgel järjel.

12. Tai köök

Tai köök on klass omaette , sest enamik roogasid on väga maitsvad ja tasuvad kindlasti proovimist. Menüü on mõjutusi saanud Hiinast, Indiast, Araabiast ja Euroopast ( Portugal ). Põhi toiduaine on riis . Sealsed toidumeistrid kasutavad palju magusaid ja aromaatseid vürtse, värskeid juurvilju, C-vitamiinirikast tšillipipart, mereande, kookospiima ning veel lisaks palju muid põnevaid komponente. Ühtegi rooga ei serveerita ilma kaunistamata, sest ennekõike on tailaste jaoks söömine nauding ning seda tehakse suure seltskonnaga mõnusalt aega veetes ja nautides. Söök asetatakse keset lauda ja igaüks proovib kogu laual olevat toiduvalikut, kuni väga erinevatest maitsetest saab kõht täis.

13. Kombed

Aasias pole kombeks oma emotsioone välja näidata. Templeid ja kodusid külastades tuleb jalanõud ära võtta. Templeid külastades peavad õlad ja põlved kaetud olema. Nagu paljudes Aasia kultuurides, on ka Tais pea tarkuse allikas ning on väga ebaviisakas puudutada teiste päid (ka laste). Jalgu peetakse seal väga mustaks ning jalaga inimeste, Buddha või kuninga poole suunata ei tohiks. Käepigistus pole Tais tavaline ning seda võib kohata vaid ärikohtumistel.

14. Tai massaaž

Tai massaaž on 2500 aastase traditsiooniga ravimeetod , mis põhineb Auromeditsiinil, budistlikul hingeteraapial, hiina meditsiinil, joogal ja ka kohalikul Siiami meditsiinil. Seda kasutatakse paljude haiguste ravimiseks. Tai massaaž ühendab endas lõõgastavat toimet, rütmilist punktiteraapiat ja sügavmassaaži, mille tulemuseks on toonuse stimuleerimine. Tai massaaž stimuleerib, lõõgastab ja taastab kehajõud.

15. Tai poks

Muay Thai ehk Tai poks on Taist pärit võitlusspordiala. Osalejad võivad vastast lüüa jalgade, küünarnukkide, põlvede ja kinnastatud rusikatega. See vägivaldne spordiala on saavutanud tuntuse ajakirjanduse ning võitluskunstil põhinevate filmide kaudu.

16. Bangkok

16.1. Ajalugu

Bangkok on suhteliselt noor linn. Kuni 18. sajandini asus samal kohal väike asula nimega Bang Makok. Aastal 1782 rajas kuningas Rama I sinna riigi uue pealinna, sest endine pealinn Ayutthaya oli sõdades Birmaga purustatud .
Linn rajati Chao Phraya jõe madalatele kallastele koos ulatusliku kanalite võrgustikuga, mistõttu Bangkokki on nimetatud ka Idamaade Veneetsiaks.

16.2. Nimi

Nime "Bangkok" kasutavad üksnes välismaalased. "Krung Thep" ' Inglite Linn' on lühend linna täielikust tseremoniaalsest nimest, mis on ühtlasi kantud Guinnessi rekordite raamatusse, kui maailma pikim kohanimi : Krung Thep Mahanakhon Amon Rattanakosin Mahinthara Ayuthaya Mahadilok Phop Noppharat Ratchathani Burirom Udomratchaniwet Mahasathan Amon Piman Awatan Sathit Sakkathattiya Witsanukam Prasit.

16.3. Rahvastik

Linnas elas 2008. aastal ametlikult 9 100 000 elanikku, kuigi tegelik arv võib ulatuda 12 miljonini. Suurimad rahvusenamused on tailased ja hiinlased.

17. Chang

Chang ehk Koh Chang (tai keeles เกาะช้าง 'Elevandisaar') on Taile kuuluv saar Tai lahes Kambodža piiri lähedal. See on 30 km pikk ja ja peaaegu 14 km lai. Changi ümbritseb 51 pisisaart.
Saare pindala on 217 ruutkilomeetrit ja see on Tai suuruselt teine saar.

17.1. Nimi

Saart nimetatakse kohalikus keeles Elevandisaareks tema kuju järgi. Elevandid seal looduslikult ei ela, kuid kodustatud elevandid on saarele sisse toodud.

17.2. Loodus

Koh Chang on mägine saar, ulatudes merepinnast 744 m kõrgusele.
Saarel on kolm aastaaega: jahe (novembrist veebruarini), kuum (märtsist maini) ja vihmane (juunist oktoobrini). Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4000 mm.
Koh Changil on liivarandu, koski ja vihmametsi. Vihmametsad on turismi tõttu kannatanud.
Saare lähedal on korallrahusid. Saarel elab metsikuid koeri ja puudel võib näha ahve.

17.3. Rahvastik

Saarel elab 2005. aasta seisuga 5356 inimest. Osa elanikest on välismaa pensionärid, kes on tulnud vanaduspõlve veetma .
Saarel on praegu 9 küla, kuid lähiminevikus oli saar peaaegu asustamata. Teise maailmasõja ajal elas seal ainult paar peret.

17.4. Majandus

Teise maailmasõja ajal kasvatasid saare vähesed elanikud kookospähkleid ja teisi puuvilju .
Saarel on sadam, lennuväli aga puudub. Saarele pääseb vesilennukiga, aga enamik rahvast saabub saarele praamiga.
Ehitatud on palju hotelle ning turismi tõttu on maa hind saarel väga palju tõusnud.

17.5. Turism

Alles 1980. aastatel hakkas Koh Changil turism arenema. Umbes 2000. aastaks likvideeriti saarel malaaria , saar kuulutati rahvuspargiks ja sinna tulek muudeti tasuliseks. Saarele tuleb aastas 655 tuhat külastajat, kaks kolmandikku neist tailased. Rahvuspargi pindala on 650 km² ja sellest 70% asub mandril .
Saarel saab mootorrattaid nii üürida kui taksona kasutada. Üürida saab ka jahte. Turistidele pakutavad tegevused on matkamine , elevandiga sõitmine, kanuusõit mangroovimetsades ja sukeldumine.
Changil on olemas riigitelevisiooni, satelliit-TV ja kaabel -TV levi, kohalik televisioon (Koh Chang Television), telefoniliinid, satelliittelefonisüsteem, mobiiltelefonilevi ja Interneti-ühendus. Saarel on postkontor ja paaris raamatupoes müüakse rahvusvahelisi ajalehti ja ajakirju.

Kokkuvõte

Uurimistööd Tai kohta oli väga huvitav teha. Sain teada palju uut nii inimeste, kommete, looduse kui valitsuse kohta. Nagu alguses arvasin, said kõige huvitavamaks kombed ja religioon, kuid ka kõik muu oli väga põnev ja huvipakkuv. Teades Tai ajalugu ja kombeid, mõtlen reisile hoopis teise pilguga. Arvan, et mul läks töö tegemine päris hästi, kuigi paljudest erinevatest kohtadest info otsimisel läks vahepeal segaseks, mis on õige ja mis mitte, sest andmed kippusid olema erinevad. Üldiselt oli kõik ikkagi tore ja mul on hea meel, et selle teema valisin!

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Ta i
http://et.wikipedia.org/wiki/Bangkok
http://et.wikipedia.org/wiki/Tai_vapp
http://et.wikipedia.org/wiki/Chang
http://et.wikipedia.org/wiki/Tai_lipp
http://www.koh-chang.bangkok.com/geography.ht m
http://goadventure.ee/catalog/tailand.html
http://www.bergerreisid.ee/meie-reisid/tai/tai-yldinfo
http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php
http://www.clubstravel.ee/est/65/
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tai_liina.ht m
http://gomaailm.ee/--tai-reiside-muuk-on-avatud-kampaania--744?utm_source=Go+Traveli+uudiskiri&utm_campaign=d5d590651c-tai-uus-hooaeg&utm_medium=email&utm_term=0_d1771ddb40-d5d590651c-287267597
http://paradiisisaar.ee/pages/tai_kuningriik
http://www.reisiguru.ee/riikID/73
GoAdventure „Hämmastav Taimaa“, reisijuht