Puittaimed (1)

Puittaimed
Õpetaja Andres Vaasa
Õppetöö maht 30 tundi
Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja
poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad.
Puittaimed
Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja
talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus,
haabitus, õitsemise ajad ja nende
paljundamine.
Hindamine
Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena
Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test
Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne,
milles järgmised arvestused:
1) Okaspuude oksad ja käbid
2) Lehtpuude üheaastased oksad
3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte
4) Võrakujude joonised
Puittaimed
Õpetus puudest ja põõsastest
Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu-
või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju,
kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha
suhtes
Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt
uusi sordikirjeldusi ja uusi
dendroloogiaraamatuid
Taimesüstemaatika
On teadus, mis uurib taimi ja püüab neid
käsitleda taimeriigi arenguloo seisukohalt
Tähtsaim ühik on liik, mille võttis
kasutusele Karl Linne (1707-1778)
Liik- tekkiv, arenev ja hiljem välja surev
või välja surnud
Taimesüstemaatika ühikud
Liik- kõikide oluliste tunnuste poolest
sarnaste isendide kogum
Igal liigil on looduses oma levikupiirkond-
levila ehk areaal, mis jaguneb kolmeks:
Primaarseks
Sekundaarseks
Potentsiaalseks
Liigisisesed ühikud
Alamliik- võib areneda uus liik
Teisend e varieteet- tingitud keskkonnast
Vorm- mõne tunnuse poolest põhiliigist erinev
Kultivar e sort- valiku teel saadud taim, keda
kasvatatakse maj. või esteetilisel eesmärgil
Kloon- vegetatiivne järglaskond
Takson- üksik taimeisend
Puude ja põõsaste rühmitamine
Puittaim- mitmeaastane puitunud maapealsete
ja maa-aluste osadega taim
Igihaljad
Heitlehised
Puu- hästi väljakujunenud varrega (tüvega)
puittaim, millel on suured mõõtmed
Põõsas- puittaim, mille tüvi haruneb maapinna
seest (võsunditega) ja moodustab mitu
tüvekest
Põõsaste jaotamine kõrguse alusel
Väga madalad- kõrgus 0,05...0,5m, n
roomava kadaka sordid, jõhvikas
Madalad põõsad- kõrgus 0,5...1m, n
pukspuu, läiklehine mahoonia
Keskmise kõrgusega põõsad- 1...2m, n
Thunbergi kukerpuu, kuld- ja magesõstar
Kõrged põõsad- kõrgus 2...5(8)m, n suur
läätspuu, viirpuud, tatari kuslapuu
Puittaimede esinevad eluvormid
Kääbuspõõsad e puhmad- sarnanevad
põõsastega, kuid on madalakasvulised,
maadjate lühiealiste vartega (okstega)
puittaimed
Puhmaste maapinnga kokkupuutuvad oksad
juurduvad sageli n harilik kanarbik, harilik pohl
Poolpõõsad- taimed, mille varred puituvad vaid
põõsa alumises osas, ülemine osa jääb
rohtseks ja hävib igal aastal n sidrunpuju
Liaanid
Pika nõrga varrega vään- ja ronitaimed,
millistel on teistele taimedele kinnitumiseks
erilised kinnitusvahendid
Tugedele toetuvad n roos, taralõng
Ronijuurte abil kinnituvad n harilik luuderohi
Väänduvate vartega taimed n lõhnav kuslapuu
Leherootsude abil kinnituvad n elulõng
Väänlate e köitraagude abil kinnituvad n
viinapuu
Puude rühmitamine
kasvukõrguse alusel
Ülikõrged puud- üle 50m n ranniksekvoia,
hiidsekvoia
Kõrged puud- 36...50m n harilik kuusk,
euroopa lehis
Keskmised kõrgusega puud- 26...35m n
arukask, harilik tamm, serbia kuusk
Madalad puud- 16...25m n harilik hobukastan,
hall lepp, torkav kuusk
Väga madalad puud- 6...15m n harilik kadakas,
harilik pihlakas
Puude rühmitamine eluea pikkuse
alusel
Väga pikaealised- vanus 500 ja enam
aastat, n harilik tamm, suurelehine pärn
Pikaealised- vanus 200...500 aastat, n
harilik kuusk, harilik pärn
Keskmise elueaga- vanus 100...200
aastat, n arukask, harilik hobukastan
Lühiealised- vanus 50...100 aastat n,
keerdmänd, harilik pihlakas
Põõsaste rühmitamine eluea
pikkuse alusel
Pikaealised- 50 aastat ja vanemad, n
mägimänd, viirpuud
Keskmise elueaga- 25...50 aastat, n
punane leeder, harilik sarapuu
Lühiealised- kuni 25 aastat, n enelad,
deutsiad
Talvekahjustused
Külmalõhed- põhjustavad sagedased
temperatuuri kõikumised
Külmalaigud- põhjustavad sagedased
temperatuuri kõikumised
Talvine kuivamine- põhjustavad päike,tuul ja
temperatuur, esineb igihaljastel taimedel
Kevadine hiliskülm
Sügisene varakülm
Külmakohrutus
Puittaimede külmakindluse
klassid
Väga pakasekindlad- taluvad -45...-55ºC, n
harilik kuusk, harilik mänd, hall lepp
Pakasekindlad- taluvad -35...-45ºC, n harilik
vaher, harilik tamm, harilik elupuu
Külmakindlad- taluvad -25...-35ºC, n torkav
kuusk, mägi-ebaküpress
Puittaimede külmakindluse
klassid
Keskmise külmakindlusega- taluvad -15...-25 ºC, n harilik
jugapuu, harilik hobukastan, kalifornia ebaküpress
Külmahellad- taluvad -5...-15 ºC, n söödav kastan,
hiidsekvoia
Soojalembesed- taluvad kuni -5ºC, n piinia, vahemere
küpress
Puittaimede rühmitamine
valgusnõudlikkuse alusel
Valguslembesed e valgusnõudlikud n
lehised, hall nulg, tammed, torkav kuusk
Varjulembesed n harilik kuusk, harilik
pukspuu, jugapuud, rododendronid
Varju taluvad- liigid, mis eelistavad
kasvada küll täisvalguses, kuid kasvavad
normaalselt ka poolvarjus n nulud,
kontpuud, sõstrad
Puittaimede rühmitamine
veevajaduse alusel
Kserofüüdid e kuivustaimed- kasvavad
kuivadel kasvukohtadel kõrbed, stepid,
Eestis loopealsed n harilik kadakas,
harilik mänd
Mesofüüdid- kasvavad mõõdukalt niiskes
kasvukohas- siia kuulub enamik meil
kasvavaid puittaimi
Puittaimede rühmitamine
veevajaduse alusel
Hügrofüüdid- taimed, mis kasvavad pidevalt
niiskes kasvukohas n must lepp, paju,
vaevakask
Hüdrofüüdid- taimed, mis kasvavad vees,
puittaimi nende hulgas pole
Puittaimede rühmitamine
mullastiku nõudlikkuse alusel
Nõudlikud e megatroofsed- kasvavad heade
omadustega toitainete rikkal mullal n pappel,
harilik jugapuu, harilik kuusk, nulg
Keskmise nõudlikkusega e mesotroofsed- ei ole
valivad mullastiku suhtes, kuid on tundlikud
õhukeste paepealsete muldade suhtes n lehis,
pärn, pihlakas
Vähenõudlikud e oligotroofsed- kasvavad
väheviljakatel muldadel, liiva- ja soostunud
aladel n harilik mänd, mägimänd, suur läätspuu,
põõsasmaran
Juurte jaotamine puittaimedel
Peajuur- kasvab seemne idanemisel idujuurest
otse maasse
Külgjuured- kasvavad välja peajuurest ja
harunevad korduvalt
Lisajuured- ei arene peajuurest vaid
juurekaelast kõrgemal osal ja ka teistest
organitest varrest, harvem lehtedest
Juurestik
Kõik taime juured kokku moodustavad juurestiku, mis
peab tagama taimele eluks vajaliku vee ja mineraalide
hulga ning moodustama taimele toese
Sammasjuureks nimetatakse tugevalt arenenud
peajuurt (idujuur)
Narmasjuurestik- peajuurt ei arene, moodustuvad külg-
või lisajuured
Lühikesed külgjuured on toite- e imijuured
Mükoriisa ja juuremügarad
Mükoriisa- seeneniidistikuga läbipõimunud külg- ja
lisajuurte paksenenud osa.
Mükoriisa puhul puuduvad juurtel juurekarvad, nende
ülesannet täidavad seeneniidid
Puittaimedel on mükoriisa tavapäraselt kübarseentega,
selle puudumisel on taime kasv häiritud
Juuremügarad
Juuremügarad on liblikõielistel taimedel,
neid moodustavad mitmesugused
mikroorganismid
Mügarbakterid
Kiirik- ja limaseened
Puudest esinevad hõbepuul, astelpajul,
lepal
Vars e tüvi
Tüvi on puittaime peavars, mis ühendab
maapealse osa maa-aluse osaga
Tüve ülesandeks on transportida vett ja
mineraalaineid juurtest lehtedesse ja lehtedest
assimileerunud aineid teistesse taime
organitesse, samuti kanda võra
Tüvi on kujult kooniline ja alati alt jämedam
Tüve kuju ja vorm
Esineb erineva kujuga pahkasid (pärn, kask)
Koor noorelt hallikas või rohekas, tavapäraselt
sile
Vanedes puu koore pealmised kihid surevad,
moodustades kaitsefunktsiooniga korba või
korgistunud kihi (põldjalaka korkjas teisend e
korgijalakas)
Paljudel puudel on dekoratiivne tüvevärvus
(männid, amuuri toomingas, pärnvaher)
Kroon e võra
Võra areneb tüve harunemisel kasvamise
käigus
Harunemine võib olla mitmetüübiline
A) dihhotoomne e kaheksharunemine
(rohttaimedel)
B) monopodiaalne e kobarjas (okaspuud)
C) sümpodiaalne e ebasarikjas
Sümpodiaalse harunemise tüübid
a) monohaasne e vahelduv (kask, pärn)
b) dihaasne e vastak (sirel, hobukastan)
Võrakuju põhitüübid
Koonusjas kuni laikoonusjas n okaspuud
Püramidaalne esineb sortidel
Sammasjas n elupuu, kadakas
Munajas- esineb enamusel lehtpuudest
Äraspidimunajas n jalakas
Võrakuju põhitüübid
Munajaskooniline n ebaküpress
Elliptiline- noortel lehtpuudel
Kerajas n paju, okaspuude sordid
Poolkerajas n mänd, jalakas
Sirmjas n piinia
Võrakuju põhitüübid
Rippoksaline e leinavorm
Lipjas- mereäärsete, ühesuunaliste
valitsevate tuulte mõjul kasvanud puud
Ebakorrapärane- esineb vanemas eas
lehtpuudel
Maadjas n roomav kadakas
Pungad
Ebasoodsa aastaaja üle elamiseks (talv)
Kasvu- e vegetatsiooniperiood
Oksa või võrse tipus asuvaid pungi
nimetame ladva- e tipp-pungaks, mille
abil toimub võrsete pikkuskasv
Tipp-pungast madalamal arenevad
külgpungad, mis asuva lehekaenlas ja
sageli nimetatakse neid kaenlapungadeks
Pungade kujud
Munajad
Ümarad
Koonilised
Ruljad
Asetsevad kas oksale (võrsele) liibuval
või eemalehoiduvalt
Pungade eripärad ja funksioonid
Pungarootsuga n lepad
Pungad on kaetud pungasoomustega, millistel on kaitsefunktsioon
Kaitsefunktsioon on ka pungasoomuseid kattvatel karvadel ja vaigul
Pungasoomused võivad ka puududa n villane lodjapuu, siberi
kontpuu
Pungade jaotumine
Funktsiooni järgi:
A) vegetatiivsed e kasvupungad
B) generatiivsed e õiepungad
C) segapungad
Asukoha järgi:
Uinuvad pungad
Adventiiv e lisapungad
Leht
Lehelaba
Leheroots
Abilehed
Leherood (pea- ja külgrood)
Leht on kaetud kattekoega, mille kitiiniga läbi
imbunud kihti nimetame kutiikulaks
Lehtede pind võib olla kaetud vahakihiga või
karvadega
Otstarbe ja ehituse alusel eristatakse katte-,
haake- ja näärmekarvu
Kattekarvade jaotumine
Siidkarvad n hõberemmelgas
Viltkarvad n Douglase enelas
Karekarvad n harilik jalakas
Soomuskarvad n astelpaju
Tähtkarvad n deutsiad
Kattekarvade jaotumine
Haakekarvad on tugevad kõverdunud või
terava tipuga karvad n lõhnav vaarikas
Näärmekarvad on elusrakkudega ja
toodavad eeterlikke aineid
Lehtede jaotumine
Lihtleht koosneb ühest lehelabast ja
leherootsust, sügisel langeb leht tervikuna n
arukask
Liitleht koosneb pearootsust ja sellele üksikult
iseseisva rootsuga kinnituvatest lihtlehtedest,
mis sügisel langevad osadena
Liitlehtede jaotumine
Sulgjad liitlehed
a) paaritusulgjad n pihlakas, saar
b) paarissulgjad n suur läätspuu
Sõrmjad
a) kolmetised n liblikõielised
b) neljatised n väike läätspuu
c) viietised n metsviinapuu
Lehekujud
Soomusjas n elupuu, hiibapuu
Okas n mänd, kuusk, nulg
Lineaalne n eerika
Süstjas n enelas, liguster
Elliptiline n harilik toomingas, laukapuu
Lehekujud
Munajas n harilik sirel
Äraspidimunajas n must lepp, harilik kikkapuu
Ümar n harilik haab
Kolmnurkne n kanada pappel
Südajas n pärn
Mõlajas n harilik näsiniin
Lehekujud
Ovaalne n lodjapuu, pukspuu
Talbjas n harilik ja Thunbergi kukerpuu
Rombjas n arukask
Hõlmine n harilik luuderohi
Kilpjas n kilplehik
Neerjas, nooljas, odajas esinevad
soojalembeste liikidel
Lõhestunud lehtede jaotus
Hõlmised lehed- väljalõiked ei ületa
veerandit lehelaba laiusest n harilik tamm
Lõhised lehed- väljalõiked ulatuvad
veerandist kuni peaaegu pooleni
lehelaba laiusest n punane tamm
Jagused lehed ­ väljalõiked ulatuvad
kuni keskrooni n viirpuud
Lehtede asetus e leheseis
Vahelduv e spiraalne- igasse sõlmekohta
kinnitub üks leht n kask, tamm, pärn
Vastak- igasse sõlmekohta kinnitub kaks
vastakut lehte sirel, vaher, saar
Männaseline- sõlmekohta kinnitub kolm või
enam lehte n eerika
Õis
Tupplehed
Kroonlehed
Kaheli õiekate
Üheli õiekate
Ühesugulised
Kahesugulised
Ühe- kahe- ja kolmekojalised
Õisikutüübid
Vastavalt harunemisviisile:
a) kobarõisikud e ratsemoossed
b) ebasarikõisikud e tsümoossed
Kobarõisikud jaotuvad:
a) kobar- õietelg kasvab tipust edasi ja
külgpungadest arenevad õisiku õisi kandvad
külgharud n ploomipuu, kukerpuu
Õisikutüübid
b) tähk- raotud õied kinnituvad otse õisikuteljele n pöök
c) pööris- liitõisik, mille külgharud harunevad omakorda kobarjalt n
saar, liguster, sirel
d) kännas- alumised õieraodon ülemistest pikemad ning õied
asuvad peaaegu ühel tasapinnal n jaapani enelas
e) sarikas- õisikud, mille kobara peatelg on redutseerunud n enelad
Õisikutüübid
f) ebasarikas- õisik, mille peatelg lõpeb õiega,
õiest allpool asuvad kaks külgharu, millised on
omakorda kaheks harunenud n must leeder
g) kimpõisik- õied asuvad kimbuna lehekaenlas
n juudapuu
h) urb- rippuvale õieteljele kinnituvad raotud
õied n kask, sarapuu
Avavilja tüübid
Kukkurvili- ühepesaline vili, areneb ühest
viljalehest. Valimides avaneb õmblust mööda n
enelas, põisenelas
Kaun- ühest või enama viljalehega sigimikust
arenev hulgaseemneline vili, milline avaneb
mõlemat õmblust mööda n liblikõielised
Kupar- kahe või enama viljalehega sigimikust
arenev hulgaseemneline vili, milline avaneb
pikisuunas või tipust n ebajasmiin, deutsia,
sirel
Sulgviljade tüübid
Pähkel- üheseemneline puitunud viljakestaga
vili, mis pole seemnega kokkukasvanud.
Viljakesta ümbritseb kattelehtedest
moodustunud lüdi e kuupula n sarapuu, pöök
Tõru- erineb eelmisest viljatüübist
nahkjaviljakesta poolest, milline on samuti
alusel kokku kasvanud n tamm
Pähklike- ühe seemnega vili, arenenud ühe
viljalehega sigimikust, seeme pole viljakestaga
kokku kasvanud n pärn
Sulgviljade tüübid
Seemnis- kahest viljalehest arenenud
ühepesaline vili, viljakest nahkjas n
põõsasmaran
Pähklikesetaolised tiibviljad n jalakas, saar
Tiibvili- kileja tiiva või tiibadega üheseemneline
kuivvili n vaher
Lihakad viljad
Mari- on mahlakas vili, mille väliskest
moodustab tiheda kile, vahe- ja sisekest on
väga mahlased ja suhkrute rikkad viinapuud,
sõstrad, mustikas
Õunvili- hulgaseemneline vili, kus sigimik koos
õiepõhjaga areneb lihakaks viljaks n õunapuu,
pihlakas, viirpuu
Luuvili- viljakest on kolmekihiline: õhuke
väliskest, mahlakas vahekest ja kivisrakkudest
sisekest e seemnekest n ploomipuud
Generatiivne paljundamine
Pajundamine seemnetega
Skarifitseerimine
a) mehhaaniline
b) keemiline
c) termiline
Stratifitseerimine
Vegetatiivne paljundamine
Miks tarvilik?
1) peavad edasi andma teatud omadused n sordid
2) meil ei vilju või ei anna idanemisvõimelist seemet
n mandzuuria vaher, harilik pöök
3) on seemnetest raskesti kasvatatavad n deutsia,
forsüütia, hortensia
Vegetatiivse paljundamise
meetodid
Paljundamine pistokstega
Pistoksaks nimetatakse puittaime paarikümne
sentimeetri pikkust puitunud oksa osa
(tavaliselt 15...30cm)
Pistoksi varutakse sügisest kevadeni
Paljundatakse paljusid ilupõõsaid n kontpuud,
ligustrid, pajud, enelad
Vegetatiivse paljundamise
meetodid
Paljundamine haljaspistikutega
Haljaspistik on osaliselt puitunud võrse
osa, millel on üks või mitu lehte
Kannaga haljaspistik
Vasarjas haljaspistik
Kõige tähtsam on haljaspistikutega
paljundamisel kõrge õhuniiskus ja õige
temperatuurireziim
Paljundamine võrsikutega
Võrsik on emataimega ühenduses olev
juurdunud oks, milline emataimest
eraldatuna moodustab uue taime
Lookvõrsikud
Horisontaal e renn- e rõhtvõrsikud
Püst- e kuhjevõrsikud
Põõsaste jagamine
Juurevõsudega paljundamine
Pookimine e vääristamine e
transplantatsioon
Pookimisviisid jaotatakse kahte rühma:
1) silmastamine, Forketi silmastamine ja
pungastamine- poogendiks on üks silm või pung
2) oksastamine- poogendiks on kahe või enama
pungaga oks
Oksastamisviisid
a) jätkamine
b) koore alla oksastamine
c) kolmnurk oksastamine
d) ligistamine e ablakteerimine
Okaspuude oksastamine
Kasutatakse järgmisi oksastamisviise:
a) ladvalõhesse
b) külglõhesse
c) küljutamine
d) säsikambiumile