Puittaimed
Õpetaja Andres Vaasa
Õppetöö maht 30 tundi
Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja
poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad.
Puittaimed
Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja
talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus,
haabitus, õitsemise ajad ja nende
paljundamine.
Hindamine
Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena
Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test
Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne,
milles järgmised arvestused:
1) Okaspuude oksad ja käbid
2) Lehtpuude üheaastased oksad
3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte
4) Võrakujude joonised
Puittaimed
Õpetus puudest ja põõsastest
Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu-
või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju,
kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha
suhtes
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 62 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
102 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pliksa
Õppematerjali autor
ei ristu. Hübriidsed vormid saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel, samuti erinevate pajuliikide vahel, enelatel, viirpuudel. Liigist suuremateks üksusteks on : · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik Taimeriiki võib käsitleda püramiidi tipuna, mille alla mahuvad kõik teised üksused. Kõik Eestis kasvavad puittaimed kuuluvad kahte hõimkonda: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Puittaimede rühmitamine Puittaimi leidub maailmas väga erineva kuju ja suurusega. Nende omadused sõltuvad nii geneetilistest teguritest kui ka keskkonna tingimustest. Omadused võivad muutuda ka vanuse tõttu ning aasta piires sesoonselt. Nende suurte erinevuste pärast kasutatakse sõltuvalt otstarbest mitmeid erinevaid rühmitamise viise.
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik
Ülemsugukond (Superfamilia) 6. Sugukond (Familia) - Alamsugukond (Subfamilia) Triibus (Tribus) Alamtriibus (Subtribus) 7. Perekond (Genus) - Alamperekond (Subgenus) 8. Liik (Species) - Alamliik (Subspecies) Teisend ehk varieteet (Varietas) Puittaimede klassifitseerimine Valguse mõju Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal ja suhtuvad valgustatusesse erinevalt. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed järgnevalt: a) valgusnõudlikud (valgustaimed e. valguslembesed), mis on väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, ning on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses; b) poolvarjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses; c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu täisvalgust, d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda.
Kollast värvi ja lõhislehelisust antakse edasi halvasti. Sorditunnuseid antakse edasi paremini, kui emastaim kasvab kaugel põhiliigist. Sordiehtsat istiku saamiseks tuleb seemikud sorteerida, lehevärv ilmneb kohe peale idanemist, lõhislehiseid vorme saab eristada 2 4 aastal, püramiid- ja keravormid on eristatavad 2 3 aastal. · Seemnest paljundatud taimed kasvavad ebaühtlaselt ega anna seetõttu küpset istikut samal ajal. · Seemnest paljundades arenevad mitmed puittaimed alguses väga aeglaselt. · Mõnede liikide (pappel, paju) seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega. · Mõnede liikide (kadakas, lodjapuu, kontpuu) seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti. 27.04.2016 Marje Kask 12 Seemnetega paljundatakse: · pookealuseid viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus üle
vesi ja mineraalained) saama ka energiat - päikeseenergiat. Päikeseenergia abil toodab orgaanilist ainet klorofüll. Fotosünteesi intensiivsus oleneb valguse intensiivsusest. Valguse roll fotosünteesi- ning produktsiooniprotsessis. Maapinna ja metsa valgustatus oleneb nurgast, mille all päikesekiired langevad maapinnale. Erinevad puuliigid vajavad orgaanilise aine sünteesimiseks valgusenergiat erinevalt. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks e. Valgusnõudlikeks ja varjutaluvateks. Varju taluvatel puudel on klorofüllisisaldus assimilatsiooniorganites (okkad, lehed) suurem kui valgustaimedel. Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid