kooruvad.Urvad paisuvad kohevateks kollasteks pallideks mai alguses. Ajaloos on pajuokstest punutud korve. Kaugemates maades tehtud ka paate ja maja seinu. Pajukoort on kasutatud naha parkimiseks. Meditsiinis on kooreleotis tunnsutatud reumarohi, peavalu ravim ja palaviku alandaja. Pajukoores olev aine on salitsiin, mis on looduslik aspiriin. Valmistati ka vanasti pajupilli. 18) Pihlakad (Sorbus) Eestis on kolm looduslikku pihlakaliiki: Harilik pihlakas, Pooppuu ja Tuhkpihlakas. Harilik Pihlaka lehed on sulgjas liitlehed. Poopuu lehed meenutavad lepalehti. Pooppuu viljad on suuremad. Pooppuu võib kasvada võimsamaks kui Harilik Pihlakas. Tuhkpihlaka lehe alumine pool on kaetud tuhkhalli karvakorraga, leht sarnaneb pooppuu lehega ning ei ole hõlmine (haruldane , võetud looduskaitse alla). Pihlaka viljaliha sisaldab õunhappeid, puuviljasuhkrut(koostiselt vägagi sarnane õunale, ning meenutab kokkusurutud õuna).
arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia Deutzia scabra Kare Deutsia Forsythia suspense Värdforsüütia Hydrangea arborescens Puishortensia Hydrangea
...........................................20 10. Rhus typhina - harilik äädikapuu ehk sumahh.............................................................................20 10.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................20 10.2 Hooldusvõtted.........................................................................................................................21 11. Sorbus aucuparia - Harilik pihlakas..............................................................................................22 11.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................22 11.2Kasutamine..............................................................................................................................23 12. Sorbus intermedia - pooppuu...............................................................................
.................................................................. 18 Iseloomustus..........................................................................................................................18 Kahjurid................................................................................................................................ 19 Kasutamine............................................................................................................................19 HARILIK PIHLAKAS (Sorbus aucuparia).............................................................................. 20 Iseloomustus..........................................................................................................................20 Kasutamine............................................................................................................................21 HARILIK KUUSK (Picea abies).............................................................................................
.................................................................................................68 Elujõulisuse suurendamine.........................................................................................................68 5 ,,Kosmeetiline" hooldus..............................................................................................................69 HARILIK PIHLAKAS..................................................................................................................70 Iseloomustus............................................................................................................................... 70 Kasvatamine............................................................................................................................... 71 Kasutamine.............................................................................
muusikariistu, paberit ja ehituspuitu. Eestis kasutatakse peamiselt soolopuuna. Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Areaal Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Leht Seemned Pungad Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Krobeline koor Sügisvärvu s Koehne pihlakas Sorbus koehneana AREAAL Kesk-Hiina SUURUS Kuni 5m VÕRA Ümara võraga aeglasekasvuline madal puu/põõsas KOOR, VÕRSED Võrsed paljad, punakaspruunid. Koor hallikas-roheline. LEHED Sulgjad lehed on tumerohelised, liitlehtedel lehekesi väga palju 17-25, lehekesed aluseni saagja servaga, pikliklantsetjad, kuni 3 cm pikad. Sügisvärvus on kollane kuni sarlakpunane. ÕIED, VILJAD Õied on valgetes õisikutes. Õitseb juunis
................................................................................8 4.1. Harilik kadakas (Juniperus communis)..........................................................................8 4.2. Kibuvits (Rosa)..............................................................................................................9 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa)............................................................................................9 4.4. Pihlakas (Sorbus)..........................................................................................................10 4.5. Harilik sarapuu (Corylus avellana)...............................................................................12 4.6. Toominga (Prunus padus).............................................................................................12 4.7. Harilik vaher (Acer platanoides)..................................................................................13 4
a) vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid ehk väga pakasekindlad ja pakasekindlad liigid, kes taluvad temperatuuri langust –35…-50 ºC ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. Harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg b) keskmise soojanõudlikkusega, ehk külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni –35 ºC harilik pihlakas, harilik toomingas, sanglepp, harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas, künnapuu, sarapuu, harilik elupuu c) soojanõudlikud ehk mõõdukalt külmakindlad ehk keskmise külmakindlusega liigid, taluvad temp. langust kuni –25 ºC harilik jugapuu, harilik robiinia, harilik valgepöök, harilik pöök. d) väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni –15 ºC: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, harilik pukspuu, küpressid
Kõik kommentaarid