Loodusvarad ja nende kasutamine (0)

Keskkool - Geograafia - Globaliseeruv maailm

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Loodusvarad ja nende kasutamine

Põllumajandus ja toiduainetööstus

Valitud riigiks on Argentiina
Argentiinas on loodusvöönditest esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. (Miksike, 2015).
Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 C ja juulis +10 C ringis . Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm.
Arengutaseme poolest kuulub Argentiina kõrgelt arenenud riikide hulka, ehk siis riik kuulub Põhja riikide hulka.
Kuigi põllumajanduse osa SKT-s on küllaltki väike – vaid 10,3% ja hõivatud vaid 5% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: kolmandik kuni pool Argentina ekspordituludest tuleb põllumajandusest (Wikipedia, 2015).
Argentiina mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel (Miksike, 2015). Eriti viljakad on rusk- pruunmullad ja hallid pruunmullad ning pampa punakad ja mustmullad Argentina põhjaosas, poolkõrbe pruunmullad riigi lõunaosas on väheviljakad. Argentina loodeosas on ebaviljakad kõrbe-hall-pruunmullad (Wikipedia, 2015). Põllumaa hõlmab üle poole Argentina pindalast (51,3%), sellest 11,3% on haritav maa (peamiselt riigi kirdeosas) ja 39,6% on rohumaad (loode- ja keskosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,4% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 10,8% Argentinast Andide nõlvadel. 37,8% maast on mäestikud ja kõrbed . (Wikipedia, 2015)
Argentiinas on põhiliselt spetsialiseerutud loomakasvatusele, kuid tegeldakse ka taimekasvatusega. Argentiina kuulub Ladina- Ameerika kõige arenenumate põllumajandus- ja tööstusriikide hulka. Peamised põllukultuurid on nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad . Neid kasvatatakse laugetel aladel. Suurimad viinamarja kasvandused paiknevad läänes Mebndoza ümbruses. Samuti on olulise tähtsusega riigis soja tootmine.

Riik on maailmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt. Sellega tegeletakse, kuna riigis on nii viljakad mullad.
Argentiinas kasvatatakse peamiselt lambaid ja veiseid, keda karjatatakse pampa vähemviljakamatel aladel. Seda tehakse, kuna nendes piirkondades on tunduvalt raskem tegeleda taimede kasvatamisega .
Argentiina on lamba- ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas. (Miksike, 2015).

Enamus põllumajanduslike saadusi müüakse USA tootjatele (Wikipedia, 2015).
Ekstensiivne põllumajandus ehk ka elatusmajanduslik ehk naturaalmajandusliku põllumajanduse puhul kasvatakse põllusaadusi ja peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks. Intensiivse ehk turumajandusliku ehk kaubandusliku põllumajandusliku tootmise põhieesmärgiks on toodangu müük. (-, 2015) Sellest lähtuvalt võib öelda, et Argentiina puhul on tegemist intensiivse põllumajandusega, kuna põllumajandus on selles riigis üheks suurimaks ekspordiallikaks.
Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on soodsad.

Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea.
Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel.
Agrokliima iseloomustus: keskmine temperatuur on 16 C, sademeid on aastas 500- 1000 mm.
Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral.
Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. (Miksike, 2015).

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liikats Õppematerjali autor

metsad argentiina mullad toiduainetööstus vihmametsad argentina pruunmullad õhutemperatuur naaberriik metsaraie põllukultuurid sademete hulk

Sarnased õppematerjalid

doc

Argentiina

Minu Argentiina 1) 2) Argentiina naaber läänepoolt on Tsiili, põhjapoolt Boliivia ja Paraguay ja idapoolt Brasiilia ning Uruguay. 3) Argentiina asub lõuna ja lääne poolsfääris ning asukoht annab väga suure mitmekesisuse riigi kliimale. Riigi põhjaosas on troopiline kliima ning väga kuumad ja niisked suved ja kuivad talved, mil on oht põudadele. Kesk-Argentiinas on kuumad suved äikesevihmadega ja jahedad talved. Argentiina lõunaosas on soojad suved ning külmad talved suure lumehulgaga, viimane eriti tihe mägipiirkondades. Keskmiselt: Õhutemperatuur jaanuaris on 20 kuni 25 C ja juulis 10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. HUVITAVAID FAKTE: * Argentiina on Lõuna-Ameerikas nii kuuma- kui ka külmarekordiomanik. Kõrgeim temperatuur on 47.3 °C, mõõdetud Campo Gallos. Madalaim temperatuur on -39 °C , mõõdetud Valle de los Patoses. * Buenos Airest on lumi katnud vaid kak

Geograafia

doc

Argentiina põllumajandus.

Iseseisev töö ,,Põllumajandus" Kaia Penter, 11b Argentiina. 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks Argentiinas. a.) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus. b.) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on soodsad. Põllumajandusearendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. c.) Kliima Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes.Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kr.C ja juulis +10 kr.C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 kr.C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 kr.C. Aastane sademete hulk on 500-1000 mm. Agrokliima iseloomustus: keskmine temperatuur on 16 kr.C, sademeid on aastas 5

Geograafia

docx

ARGENTIINA

ARGENTII NA MANNER: Lõuna-Ameerika manner MAAILMAJAGU: Ameerika PÕHJA-VÕI LÕUNA POOLKERA: Lõunapoolkera IDA- VÕI LÄÄNEPOOLKERA: läänepoolkera ÜMBRITSEVAD OOKEANID: Argentiinat piirab idast Atlandi ookean. MERED:- MÄESTIKUD V. TASANDIKUD IGAST ILMAKAAREST :Argentiina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on La Plata. Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. PEALINNA GEOGRAAFILISED KORDINAADID: Buenos Aires 34° 36′ S, 58° 23′ W Pinnamoe e. reljeefi üldiseloomustus, riigi keskmine kõrgus merepinnast (suuremad pinnavormid loetleda, kõige kõrgem tipp ja selle kõrgus m). KLIIMA ÜLDISELOOMUSTUS Kliimavööde: lähistroopilne kliimavööde sademete hulk aastas: 500- 1000 mm. temperatuuri amplituud e. temperatuuri kõikumine aasta jooksul: 12 kr.C Argentiina kliima äärmiselt mitmekesise kliimaga riik. Kui valdavat osa põhjapoolseid provints

Geograafia

doc

Argentiina referaat

põllumajandust võimalik arendada ainult kunstliku niisutamise teel, sest seal on kõrbed. Pampas on põllumajanduse arendamiseks kõige sobivam kliima. c) Kliima ja selle iseloomustus. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kraadi ja juulis +10 kraadi ringis. Õhutemperatuuri amplituud on 12 kraadi. Aasta keskmine õhutemperatuur on +16 kraadi. Aastane sademete hulk on 500-1000 mm. d) Mullad ja nende iseloomustus. Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. e) Maaparandustööd. Maaparandustööd on vajalikud ainult pampast lõunapool Patagoonias, kus on kliima jahe ja kuiv ( sademeid 100-300 mm. aastas, talvel keskmine temperetuur +2kuni +4 kraadi). Seal on põllumajanduse arenguks vajalik kunstlik niisutamine. f) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega? Ei ole

Geograafia

doc

Geograafia II tsükli lõpuarvestuse kospekt

alanemine. Piisavas koguses kuivendamist. NIISUTAMINE Sooldumine. Põllupinda vähendada. ÜLEVÄETAMINE Veekogude Vähem väetada. kinnikasvamine. Põhjavee reostumine. MÜRKKEMIKAALIDE Mürkide kuhjumine Mahepõllumajandus. KASUTAMINE toiduahelas. Vähem mürgitada. MONOKULTUURIDE Taimehaiguste ja kahjurite Kasvatada vaheldumisi KASVATAMINE levik. Mullaviljakuse erinevaid kultuure. langus. RASKETE Mullad tihenevad, Põllumasinatel kasutada õhusisaldus mullas laiemaid rehve, PÕLLUMASINATE väheneb, vähendada harimiskordi...

Geograafia

docx

Argentiina

Energiat saadakse ning toodetakse enamalt hüdroelektrijaamades, tuumaelektrijaamades ja soojuselektrijaamades Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? Elektrienergia toodang ühe inimese kohta on 750 2000 kWh. Riigi arengutase on kõrge nagu on ka eelnevalt öeldud. Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada ? Millised tegurid võivad takistada nende kasutuselevõttu ? Riigi energiamajandus on hetkel väga kasulik, kuid riik ei kasuta alternatiivseid energiavarasid. Selle kasutuselevõttu võivad takistada riigi rahaline probleem ehk kapital. Argentina põllumajanduse iseloomustus Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis ? Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks riigis on kohati väga head, samad neil on haritavat maad vähe võrreldes riigi pindalaga.

Geograafia

docx

Okasmetsad, sega- ja lehtmetsad, rohtlad

Okasmetsad TAIGA – “suur mets” Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane. • Kliima: Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad ti

Geograafia

doc

Esmasektor

Põhjenda sellist paiknemist. Piimakarja idaosas, kuna seal on hea rohu kasv. Lihakarja lõuna- ja keskosas, kuna seal on kuiv preesia ala. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Uus- Meremaa, Sise- Aasia, Venemaa, Hiina. Rohtlates ja poolkõrbetes. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Loomakasvatusharud on paiknenud nii kuidas nende loomadel on paremad kasvutingimused. Segatalud * talunik tootis oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati sõltuvalt loodusoludest ja traditsioonidest tootma ka müügiks. Aja jooksul muutusid nad aina tootlikumaks ja müüsid juba suurema osa oma toodangust. Saadud raha eest oli võimalik osta väetist, põllutööriistu, tõuloomi ning tellida veterinaar- ja masinahooldusteenust. Hakati saadusi tööstuslikult töötlema, millega tõusis ka hind ja kvaliteet

Geograafia

Rohkem sarnaseid