10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liikats
Õppematerjali autor
Minu Argentiina 1) 2) Argentiina naaber läänepoolt on Tsiili, põhjapoolt Boliivia ja Paraguay ja idapoolt Brasiilia ning Uruguay. 3) Argentiina asub lõuna ja lääne poolsfääris ning asukoht annab väga suure mitmekesisuse riigi kliimale. Riigi põhjaosas on troopiline kliima ning väga kuumad ja niisked suved ja kuivad talved, mil on oht põudadele. Kesk-Argentiinas on kuumad suved äikesevihmadega ja jahedad talved. Argentiina lõunaosas on soojad suved ning külmad talved suure lumehulgaga, viimane eriti tihe mägipiirkondades. Keskmiselt: Õhutemperatuur jaanuaris on 20 kuni 25 C ja juulis 10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. HUVITAVAID FAKTE: * Argentiina on Lõuna-Ameerikas nii kuuma- kui ka külmarekordiomanik. Kõrgeim temperatuur on 47.3 °C, mõõdetud Campo Gallos. Madalaim temperatuur on -39 °C , mõõdetud Valle de los Patoses. * Buenos Airest on lumi katnud vaid kak
Iseseisev töö ,,Põllumajandus" Kaia Penter, 11b Argentiina. 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks Argentiinas. a.) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus. b.) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on soodsad. Põllumajandusearendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. c.) Kliima Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes.Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kr.C ja juulis +10 kr.C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 kr.C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 kr.C. Aastane sademete hulk on 500-1000 mm. Agrokliima iseloomustus: keskmine temperatuur on 16 kr.C, sademeid on aastas 5
ARGENTII NA MANNER: Lõuna-Ameerika manner MAAILMAJAGU: Ameerika PÕHJA-VÕI LÕUNA POOLKERA: Lõunapoolkera IDA- VÕI LÄÄNEPOOLKERA: läänepoolkera ÜMBRITSEVAD OOKEANID: Argentiinat piirab idast Atlandi ookean. MERED:- MÄESTIKUD V. TASANDIKUD IGAST ILMAKAAREST :Argentiina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on La Plata. Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. PEALINNA GEOGRAAFILISED KORDINAADID: Buenos Aires 34° 36′ S, 58° 23′ W Pinnamoe e. reljeefi üldiseloomustus, riigi keskmine kõrgus merepinnast (suuremad pinnavormid loetleda, kõige kõrgem tipp ja selle kõrgus m). KLIIMA ÜLDISELOOMUSTUS Kliimavööde: lähistroopilne kliimavööde sademete hulk aastas: 500- 1000 mm. temperatuuri amplituud e. temperatuuri kõikumine aasta jooksul: 12 kr.C Argentiina kliima äärmiselt mitmekesise kliimaga riik. Kui valdavat osa põhjapoolseid provints
põllumajandust võimalik arendada ainult kunstliku niisutamise teel, sest seal on kõrbed. Pampas on põllumajanduse arendamiseks kõige sobivam kliima. c) Kliima ja selle iseloomustus. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kraadi ja juulis +10 kraadi ringis. Õhutemperatuuri amplituud on 12 kraadi. Aasta keskmine õhutemperatuur on +16 kraadi. Aastane sademete hulk on 500-1000 mm. d) Mullad ja nende iseloomustus. Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. e) Maaparandustööd. Maaparandustööd on vajalikud ainult pampast lõunapool Patagoonias, kus on kliima jahe ja kuiv ( sademeid 100-300 mm. aastas, talvel keskmine temperetuur +2kuni +4 kraadi). Seal on põllumajanduse arenguks vajalik kunstlik niisutamine. f) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega? Ei ole
alanemine. Piisavas koguses kuivendamist. NIISUTAMINE Sooldumine. Põllupinda vähendada. ÜLEVÄETAMINE Veekogude Vähem väetada. kinnikasvamine. Põhjavee reostumine. MÜRKKEMIKAALIDE Mürkide kuhjumine Mahepõllumajandus. KASUTAMINE toiduahelas. Vähem mürgitada. MONOKULTUURIDE Taimehaiguste ja kahjurite Kasvatada vaheldumisi KASVATAMINE levik. Mullaviljakuse erinevaid kultuure. langus. RASKETE Mullad tihenevad, Põllumasinatel kasutada õhusisaldus mullas laiemaid rehve, PÕLLUMASINATE väheneb, vähendada harimiskordi...
Energiat saadakse ning toodetakse enamalt hüdroelektrijaamades, tuumaelektrijaamades ja soojuselektrijaamades Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? Elektrienergia toodang ühe inimese kohta on 750 2000 kWh. Riigi arengutase on kõrge nagu on ka eelnevalt öeldud. Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada ? Millised tegurid võivad takistada nende kasutuselevõttu ? Riigi energiamajandus on hetkel väga kasulik, kuid riik ei kasuta alternatiivseid energiavarasid. Selle kasutuselevõttu võivad takistada riigi rahaline probleem ehk kapital. Argentina põllumajanduse iseloomustus Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis ? Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks riigis on kohati väga head, samad neil on haritavat maad vähe võrreldes riigi pindalaga.
Okasmetsad TAIGA – “suur mets” Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane. • Kliima: Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad ti
Põhjenda sellist paiknemist. Piimakarja idaosas, kuna seal on hea rohu kasv. Lihakarja lõuna- ja keskosas, kuna seal on kuiv preesia ala. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Uus- Meremaa, Sise- Aasia, Venemaa, Hiina. Rohtlates ja poolkõrbetes. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Loomakasvatusharud on paiknenud nii kuidas nende loomadel on paremad kasvutingimused. Segatalud * talunik tootis oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati sõltuvalt loodusoludest ja traditsioonidest tootma ka müügiks. Aja jooksul muutusid nad aina tootlikumaks ja müüsid juba suurema osa oma toodangust. Saadud raha eest oli võimalik osta väetist, põllutööriistu, tõuloomi ning tellida veterinaar- ja masinahooldusteenust. Hakati saadusi tööstuslikult töötlema, millega tõusis ka hind ja kvaliteet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid