Loodusvarad ja nende kasutamine (0)

Keskkool - Geograafia - Globaliseeruv maailm

5 VÄGA HEA

Loodusvarad ja nende kasutamine

Põllumajandus ja toiduainetööstus

Valitud riigiks on Argentiina
Argentiinas on loodusvöönditest esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. (Miksike, 2015).
Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 C ja juulis +10 C ringis . Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm.
Arengutaseme poolest kuulub Argentiina kõrgelt arenenud riikide hulka, ehk siis riik kuulub Põhja riikide hulka.
Kuigi põllumajanduse osa SKT-s on küllaltki väike – vaid 10,3% ja hõivatud vaid 5% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: kolmandik kuni pool Argentina ekspordituludest tuleb põllumajandusest (Wikipedia, 2015).
Argentiina mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel (Miksike, 2015). Eriti viljakad on rusk- pruunmullad ja hallid pruunmullad ning pampa punakad ja mustmullad Argentina põhjaosas, poolkõrbe pruunmullad riigi lõunaosas on väheviljakad. Argentina loodeosas on ebaviljakad kõrbe-hall-pruunmullad (Wikipedia, 2015). Põllumaa hõlmab üle poole Argentina pindalast (51,3%), sellest 11,3% on haritav maa (peamiselt riigi kirdeosas) ja 39,6% on rohumaad (loode- ja keskosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,4% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 10,8% Argentinast Andide nõlvadel. 37,8% maast on mäestikud ja kõrbed . (Wikipedia, 2015)
Argentiinas on põhiliselt spetsialiseerutud loomakasvatusele, kuid tegeldakse ka taimekasvatusega. Argentiina kuulub Ladina- Ameerika kõige arenenumate põllumajandus- ja tööstusriikide hulka. Peamised põllukultuurid on nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad . Neid kasvatatakse laugetel aladel. Suurimad viinamarja kasvandused paiknevad läänes Mebndoza ümbruses. Samuti on olulise tähtsusega riigis soja tootmine.

Riik on maailmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt. Sellega tegeletakse, kuna riigis on nii viljakad mullad.
Argentiinas kasvatatakse peamiselt lambaid ja veiseid, keda karjatatakse pampa vähemviljakamatel aladel. Seda tehakse, kuna nendes piirkondades on tunduvalt raskem tegeleda taimede kasvatamisega .
Argentiina on lamba- ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas. (Miksike, 2015).

Enamus põllumajanduslike saadusi müüakse USA tootjatele (Wikipedia, 2015).
Ekstensiivne põllumajandus ehk ka elatusmajanduslik ehk naturaalmajandusliku põllumajanduse puhul kasvatakse põllusaadusi ja peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks. Intensiivse ehk turumajandusliku ehk kaubandusliku põllumajandusliku tootmise põhieesmärgiks on toodangu müük. (-, 2015) Sellest lähtuvalt võib öelda, et Argentiina puhul on tegemist intensiivse põllumajandusega, kuna põllumajandus on selles riigis üheks suurimaks ekspordiallikaks.
Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on soodsad.

Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea.
Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel.
Agrokliima iseloomustus: keskmine temperatuur on 16 C, sademeid on aastas 500- 1000 mm.
Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral.
Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. (Miksike, 2015).

Argentiinas on levinud järgmised põllumajanduslikud tootmisvormid: rantšod, istandused ; ekstensiivsed teraviljatalud ja kasvandused (Moodle e-kool info, 2015). Samuti on piirkondi, kus tegeletakse mahepõllundusega.
Põllumajandusega kaasnevad riigis järgmised riskid : sooldumine; väetamine ; mürkkemikaalid: rasked masinad , mis rikuvad maapinda (Moodle e-kool info, 2015).

Väetamine on põllumajanduslikust aspektist ohtlik, kuna väetamisega soodustatakse teatud taimede kiiret kasvatust, mulda satuvad ained, mis muudavad selle mulla teiste taimede kasvatamiseks sobimatuks. Mürkkemikaalid on ohtlikud, kuna nende kasutamisel pärsitakse erinevate kemikaalide kasutamisega teatud taimede kasvu ning rikutakse mulla koostist. Ohtlikud on ka rasked masinad, kuna nad avaldavad survet pinnamoole ja suruvad pika aja jooksul mulla kokku, nii suurelt määral, et muld pole enam õhuline.

Minu arvates Argentiina põllumajandustegevus on väga heal tasemel, kuigi võiks rohkem tegeleda mahepõllundusega, kuna praegune süsteem suurendab küll põllumajanduslike saaduste hulka aga pikema aja jooksul muutub selline tegutsemine maa jaoks liiga kurnavaks ja võib mullad muuta selliseks , et nende peal on võimatu midagi kasvatada.

Eesti toiduainetööstus

Kuna Eestis puudub siiani kindla suunaline põllumajanduspoliitika, siis tulenevad sellest ka raskused toiduainete tootmises ja vastava kaubanduse arendamises.
Sellegipoolest on toiduainetööstus Eesti üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid, mis annab tööd enam kui 22 000 inimesele ja mille toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 %.
Eesti toiduainetetööstus jaotatakse allharudeks: pagaritööstus ; piimatööstus; jahu- ja tangutööstus; lihatööstus ; kalatööstus; jookide tööstus ja kondiitritööstus .
Kõige mahukamad on piima-, jookide- ja kalatööstus, mis kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust. Toiduainetööstuses on palju väikseid ettevõtteid, kuid üle poole nendest kuulub 12 suuremale firmale , kes tegutsevad ka välismaal. Suurfirmad on viimastel aastatel hakanud Eesti tootmist ümber korraldama , sulgedes väikseid ja vananenuid ning ümber seadistades lootustandvamaid ettevõtteid.
Toidukaupade eksport moodustas kogu tööstustoodangu ekspordist ligi 26 %. (-, Toiduainetööstus, 2015)
Eesti piimatööstusele andis väga suure löögi piirangute kehtestamine Venemaaga. Sellest lähtuvalt tekkis suur ülejääk ning ettevõtted pidid kiirelt hakkama otsima uusi piirkondi, kuhu oleks võimalik piimatooteid müüa. Üheks selliseks piirkonnaks osutus Aasia .
Eesti toiduainetööstuse üheks suurimateks takistusteks on tööjõupuudus , tehnoloogia tase ja rahalised vahendid. Kuigi väga palju toetusi saadakse Euroopa Liidus on väikeettevõtjatel üpris raske alguses kanda kinnitada ja ots otsaga kokku tulla.

Vesi ja veega seotud probleemid:
Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, 1% sellest on joogivesi . Vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik . Maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teises kohas teevad aga muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- ( järved , jõed ) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus : nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus .
Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine , Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse . Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid heitveed sisaldavad ning vastavalt sellele valida puhastusmeetod. Praktilisel heitvee puhastamisel kasutatakse tavaliselt erinevate meetodite kombinatsioone sõltuvalt sellest, kui palju ja millistest ainetest tuleb heitvett puhastada . Tänapäeval on maailmas raske leida veekogu, mis oleks inimtegevusest puutumata jäänud.

Maailma metsad

Parasvöötme metsad paiknevad piirkonnas, kus talv on lühike ja mõõdukalt külm. Vegatatsiooniperiood kestab 6–12 kuud ja sademeid on 500–1000 mm/a. Muld nende metsade all on viljakas ja tüse, mistõttu valdavateks puudeks on lehtpuud (tamm, pöök , saar). Parasvöötme metsad kannatavad tugevalt liigse inimmõju käes. Tihti on alles vaid sekundaarsed metsad, sest vanad metsad on inimasustuse laiendamiseks, põllumaaks või kaevanduste tarvis maha raiutud. Rohttaimedel on nendel aladel kiire arengutsükkel vahetult pärast talve, sest lehed varjavad päikesevalguse. Samblaid on ka maapinnal vähe, sest rohkelt mahalangenud lehed ei kõdune piisavalt kiiresti ja varjavad valguse. (Wikipedia, Mets, 2015)

Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus , millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe , igihaljaste taimede rohkus , kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.
Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent , kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu.
Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalsetes ja troopilistes piirkondades.
Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas ( Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus.
Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas jm), nende liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid.
Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristatavad. Kuu keskmine õhutemperatuur on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumine sellises kliimas intensiivne, mistõttu puude kasvu piirab tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed). (Wikipeda, 2015)

Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30% (kuid Maa ajaloos on olnud perioode , kus metsaga oli kaetud ligikaudu 50% maismaast). Selle biosfääriosa globaalne tähtsus seisneb orgaanilise aine produtseerimises ja selles talletunud biogeensete elementide kaitsmises väljauhtumise eest (metsadesse on koondunud 80–90% maismaa orgaanilisest ainest) ning õhkkonna gaasilise koostise reguleerimises. Mõjutades sademete hulka ja jaotust ning pinnavee äravoolu ja aurumist, määrab mets maa-ala veerežiimi ja kliima kujunemise. Seega määrab mets suure osa ka aine- ja energiaringes. Erosiooni ja deflatsiooni tõkestajana ning õhu puhastajana on metsad olulised ka keskkonnakaitseliselt. (Wikipedia, Mets, 2015).
Metsamajanduse üks suurimatest probleemidest on metsaraie. Ulatuslik metsaraie muudab piirkonna kliimat, kus metsareie toimub ja soodustab selle kõrbestumist. Teatud määral on metsaraie vajalik, kuna puud haigestuvad aga sellega ei tohiks liiale, minna, kuna mets pakub elukeskkonda paljudele loomadele.

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Energiamajandus tegeleb looduslike energia varade hankimise, nende töötlemisega ja tarbijatele kätte toimetamisega.
Energiaressursside kasutamisega seotud poliitilised probleemid: Kõige suuremaks probleemiks võib osutada see, et mõni riik tarnib energiat oma naaberriiki ja naaberriik muutub sellest tarnimisest sõltuvaks. Seda võib ära kasutada tarnijariik, kui ta tahab, et naaberriik tema nõudmistega kaasa läheks, kui nad ei lähe kaasa, siis saab tarnijariik peatada selle energiaenergia tarnimise ning naaberriik peab kusagilt mujalt energiat saama oma elutegevuseks.
Energiaressursside kasutamisega seotud majanduslikud probleemid: Kui üks riik on ainus elektrienergia tootja vahetusläheduses, siis saab see riik mängida energia hinnaga, kuna tal puudub konkurent. Teised riigid peavad selle hinnaga nõustama, kuna muidu nad ei saaks energiat.
Energiaressursside kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid: Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik ; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu ; rikastusjäägid ja aheraine ). Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi ). Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke. Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus. Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Majandustegevus , mis ohustab elustikku, maastikku , ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine. Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine. Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus. Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus. Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus (paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud)
Päikeseenergia (päikesekollektorid ja päikesepatareid) – Keskkonnasõbralik, taastuv energiaallikas. Puudused: elektrienergia muundamine on tehniliselt keeruline, ei saa kasutada kõikides kliimavöötmetest, kuna selle saamiseks peab olema piisavalt päikesevalgust.
Tuuleenergia - keskkonnasõbralik, taastuv energiaallikas. Puudused: ebaühtlane kasutamisvõimalus (alati pole piisaval määral tuult), väike võimsus, mõjutab maastikupilti ja tekkiv lärm häirib ümbritsevad loodust.
Tõusu- mõõna energia – Keskkonnasõbralik. Puudused: sedmete kiire roostetamine soolase vee tõttu, tehniliselt keeruliselt teostatav. Tõusu ja moona taseme vahel peab olema suur vahe.
Geotermaalenergia – Saab toota ainult aladel, mis on vulkaaniliselt aktiivsed. Plussid: ühtlane energiaga varustamine. Puudused: kasutamispiirkond lokaalne . (-, Energiamajandus Energiavarad ppt, -)
Minu igapäevane energiatarbimine on minimaalne ning kokkuhoidlik. Igapäevaselt tarbivad kodus energiat telekas , külmkapp, veekeetja , sülearvuti, pliit , pesumasin ja laevalgustus. Tavaliselt tubades tuli ei põle, kui siis vaid õhtusel ajal. Toast lahkudes kustutan alati tule ära ning kodust lahkudes jätan tööle vaid külmkapi. Kõik muud asjad on välja lülitatud. Võib öelda, et minu energiatarbimine ei vaja rohkem piiramist, kuna see on niigi üpris väiksemahuline.
Nafta suurimad kaevandamispiirkonnad: Saudi Araabia , Venemaa, Ameerika Ühendriigid , Iraan , Mehhiko ( Vikipedia , 2015).
Maagaasi suurimad kaevandamispiirkonnad: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia , Alžeeria, Holland ja Norra (Vikipedia, Maagaas, 2015).
Kivisöe suurimad kaevandamispiirkonnad: Venemaa Siberi piirkond, Hiina ja Ameerika Ühendriigid (-, Kivisüsi . Doc).

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 13 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liikats Õppematerjali autor

metsad argentiina mullad toiduainetööstus vihmametsad argentina pruunmullad õhutemperatuur naaberriik metsaraie põllukultuurid sademete hulk

Sarnased õppematerjalid

doc

Argentiina

Minu Argentiina 1) 2) Argentiina naaber läänepoolt on Tsiili, põhjapoolt Boliivia ja Paraguay ja idapoolt Brasiilia ning Uruguay. 3) Argentiina asub lõuna ja lääne poolsfääris ning asukoht annab väga suure mitmekesisuse riigi kliimale. Riigi põhjaosas on troopiline kliima ning väga kuumad ja niisked suved ja kuivad talved, mil on oht põudadele. Kesk-Argentiinas on kuumad suved äikesevihmadega ja jahedad talved. Argentiina lõunaosas on soojad suved ning külmad talved suure lumehulgaga, viimane eriti tihe mägipiirkondades. Keskmiselt: Õhutemperatuur jaanuaris on 20 kuni 25 C ja juulis 10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. HUVITAVAID FAKTE: * Argentiina on Lõuna-Ameerikas nii kuuma- kui ka külmarekordiomanik. Kõrgeim temperatuur on 47.3 °C, mõõdetud Campo Gallos. Madalaim temperatuur on -39 °C , mõõdetud Valle de los Patoses. * Buenos Airest on lumi katnud vaid kak

Geograafia

doc

Argentiina põllumajandus.

Iseseisev töö ,,Põllumajandus" Kaia Penter, 11b Argentiina. 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks Argentiinas. a.) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus. b.) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on soodsad. Põllumajandusearendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. c.) Kliima Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes.Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kr.C ja juulis +10 kr.C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 kr.C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 kr.C. Aastane sademete hulk on 500-1000 mm. Agrokliima iseloomustus: keskmine temperatuur on 16 kr.C, sademeid on aastas 5

Geograafia

docx

ARGENTIINA

ARGENTII NA MANNER: Lõuna-Ameerika manner MAAILMAJAGU: Ameerika PÕHJA-VÕI LÕUNA POOLKERA: Lõunapoolkera IDA- VÕI LÄÄNEPOOLKERA: läänepoolkera ÜMBRITSEVAD OOKEANID: Argentiinat piirab idast Atlandi ookean. MERED:- MÄESTIKUD V. TASANDIKUD IGAST ILMAKAAREST :Argentiina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on La Plata. Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. PEALINNA GEOGRAAFILISED KORDINAADID: Buenos Aires 34° 36′ S, 58° 23′ W Pinnamoe e. reljeefi üldiseloomustus, riigi keskmine kõrgus merepinnast (suuremad pinnavormid loetleda, kõige kõrgem tipp ja selle kõrgus m). KLIIMA ÜLDISELOOMUSTUS Kliimavööde: lähistroopilne kliimavööde sademete hulk aastas: 500- 1000 mm. temperatuuri amplituud e. temperatuuri kõikumine aasta jooksul: 12 kr.C Argentiina kliima äärmiselt mitmekesise kliimaga riik. Kui valdavat osa põhjapoolseid provints

Geograafia

doc

Argentiina referaat

põllumajandust võimalik arendada ainult kunstliku niisutamise teel, sest seal on kõrbed. Pampas on põllumajanduse arendamiseks kõige sobivam kliima. c) Kliima ja selle iseloomustus. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kraadi ja juulis +10 kraadi ringis. Õhutemperatuuri amplituud on 12 kraadi. Aasta keskmine õhutemperatuur on +16 kraadi. Aastane sademete hulk on 500-1000 mm. d) Mullad ja nende iseloomustus. Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. e) Maaparandustööd. Maaparandustööd on vajalikud ainult pampast lõunapool Patagoonias, kus on kliima jahe ja kuiv ( sademeid 100-300 mm. aastas, talvel keskmine temperetuur +2kuni +4 kraadi). Seal on põllumajanduse arenguks vajalik kunstlik niisutamine. f) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega? Ei ole

Geograafia

doc

Geograafia II tsükli lõpuarvestuse kospekt

alanemine. Piisavas koguses kuivendamist. NIISUTAMINE Sooldumine. Põllupinda vähendada. ÜLEVÄETAMINE Veekogude Vähem väetada. kinnikasvamine. Põhjavee reostumine. MÜRKKEMIKAALIDE Mürkide kuhjumine Mahepõllumajandus. KASUTAMINE toiduahelas. Vähem mürgitada. MONOKULTUURIDE Taimehaiguste ja kahjurite Kasvatada vaheldumisi KASVATAMINE levik. Mullaviljakuse erinevaid kultuure. langus. RASKETE Mullad tihenevad, Põllumasinatel kasutada õhusisaldus mullas laiemaid rehve, PÕLLUMASINATE väheneb, vähendada harimiskordi...

Geograafia

docx

Argentiina

Energiat saadakse ning toodetakse enamalt hüdroelektrijaamades, tuumaelektrijaamades ja soojuselektrijaamades Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? Elektrienergia toodang ühe inimese kohta on 750 2000 kWh. Riigi arengutase on kõrge nagu on ka eelnevalt öeldud. Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada ? Millised tegurid võivad takistada nende kasutuselevõttu ? Riigi energiamajandus on hetkel väga kasulik, kuid riik ei kasuta alternatiivseid energiavarasid. Selle kasutuselevõttu võivad takistada riigi rahaline probleem ehk kapital. Argentina põllumajanduse iseloomustus Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis ? Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks riigis on kohati väga head, samad neil on haritavat maad vähe võrreldes riigi pindalaga.

Geograafia

docx

Okasmetsad, sega- ja lehtmetsad, rohtlad

Okasmetsad TAIGA – “suur mets” Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane. • Kliima: Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad ti

Geograafia

doc

Esmasektor

Põhjenda sellist paiknemist. Piimakarja idaosas, kuna seal on hea rohu kasv. Lihakarja lõuna- ja keskosas, kuna seal on kuiv preesia ala. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Uus- Meremaa, Sise- Aasia, Venemaa, Hiina. Rohtlates ja poolkõrbetes. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Loomakasvatusharud on paiknenud nii kuidas nende loomadel on paremad kasvutingimused. Segatalud * talunik tootis oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati sõltuvalt loodusoludest ja traditsioonidest tootma ka müügiks. Aja jooksul muutusid nad aina tootlikumaks ja müüsid juba suurema osa oma toodangust. Saadud raha eest oli võimalik osta väetist, põllutööriistu, tõuloomi ning tellida veterinaar- ja masinahooldusteenust. Hakati saadusi tööstuslikult töötlema, millega tõusis ka hind ja kvaliteet

Geograafia

Rohkem sarnaseid