Igas ruumis on oma meeleolu, erinev värvitoon, stukkdekoori varieeruv teemakäsitlus. Mitte kõik stukitööd ei pärine 18.sajandist, lihtsama dekooriga (kaunistusega) stukk dateerub aastasse 1805. Mõisa siseruumides on uksed, lambriid ja peatrepivõred rokokoopärased, järelikult J. Schultzi ehitusperioodist. Pargi osas pidi Sauest saama väike Versailles. Inglise ehk looduslikus pargistiilis mõisapark pidi looma vahelduvaid looduspilte, milles on koht muruväljakutel, vabalt rühmitatud puudel - põõsastel, paviljonidel, skulptuuridel. Siinsed aktsendid on ansambli keskteljel paiknevad skulptuurid - Herakles, kes tõi pimeduseriigist päevavalgele põrgukoer Kerberose, ning imekauni Leda ja luige skulptuur. Ajalugu 17. sajandil eraldati Saue mõis Sausti mõisast ja kandis Väike-Sausti (saksa k Klein-Sauß) nime, kust tuleneb ka koha eestikeelne nimi. Mõlemad mõisad kuulusid tollal von Scharenbergide aadliperekonnale. Saue mõisat hakati esinduslikult välja ehitama 1775
lisades 2 ja 3 sätestatud määradele. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhtudel arvestatakse kahju 50 000 krooni iga hektari kohta, mis ületab raiuda lubatud ala. (5) Kui metsakultuuri või looduslikku uuendust, mille kõrgus on alla 0,6 meetri, või puid või põõsaid on hävitatud või kahjustatud nende mehhaanilise vigastamise, kasvutingimuste ebasoodsaks muutmise või põlengu põhjustamise teel, kusjuures: 1) puudel või põõsastel on kahjustatud enam kui 30 protsenti (kuusel enam kui 10 protsenti) puu tüve ümbermõõdust nii, et koore vigastused on vähemalt puiduni, või on kahjustatud või kahjustuse tagajärjel hävinud üle poole puu või põõsa võrast või juurestikust või on hävinud puu ladvaosa, arvestatakse kahju vastavalt käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud määradele;
puude kasvujõud väheneb ilma mükoriisata väga palju). Keskkonna saastamine ja tallamine võib põhjustada mullaomaduste ränka muutumist, mis võib viia mükoriisaseened hukule. Mükoriisast ilma jäänud puude juuri ründavad kergesti parasiitseened, nad ei suuda enam piisavalt omastada mullast toitaineid. Mükoriisakahjustused on enamiku metsade hukkumise põhjuseks praegusel ajal (see omakorda keskkonna rikkumisest tingitud). Mükoriisa jääb puudel nõrgaks ka põldudele rajatud puistutes seal ei leidu piisavalt metsaseeni. Tallus (viki) Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude. Varem koondati tallusega organismid (käsitleti taimedena) omaette süstemaatilisse rühma rakis- ehk tallofüüdid, hiljem on tõestatud, et see oli selgelt polüfüleetiline takson. Tallusel puuduvad organiseerunud ja eristatavad osad (lehed, juured ja varred), mis on aga olemas soontaimedel
Lõpuse kaas on lõpuste kaitseks Kalade osa looduses:toiduks loomadele, KAHEPAIKSED Eluviis: · Kahepaiksed elavad nii vees kui ka maismaal · Kahepaiksed on kõigusoojalised · Nad tegutsevad ja toituvad ainlt soojal ajal · Osadel täiskasvanu konnaliikdile elavad vees või maal · Konnad toituvad putukatest,tigudest jt väikestest selgrootutest · Troopikas elab osa konnaliike puudel · Rohukonna kaitse kohastumuseks on tema rohelike värv . välismaal mõnedel mürk · Talituvad veekogude põhjamudas,osad ka maismaa pinnases · Sabakonnaliselt on ka täiskasvanuna pikka saba · Suureks ohuks kahepaiksetele on veekogu kadumine või reostunime ROOMAJAD Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Eluviis: · Roomajad on soojalembelised kuid ei talu väga kõrget temperatuuri
2.Bioindikaatorid on keskkonna muutustele tundlikud liigid ökosüsteemides. 3.Näit samblad, põhjaloomastik veekogudes, makrofüüdid (suured veetaimed) aga ka näiteks puude okkakahjustused · Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. · Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail. · Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud. Indikaatorliik peab olema: 1.Hästi ökoloogiliselt uuritud 2.Laialt tuntud, levinud, paikne 3.Selge sõltuvus (+ voi -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest 4. Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes 5.Reageerib kiiresti tingimuste muutusele Kemikaalide säästlik tarbimine.- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele. Atmosfääriõhu kaitse.- olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid,
2.2. Puude enesekaitsevõime tegevuses raugeb. Vananevad puidurakud too- Terved elujõulised puud suudavad end lagundaja- davad bakteritele ja seentele mürgiseid ühen- seente rünnakute eest kaitsta juhul, kui inimene sel- deid, mis ladestuvad rakuseintesse. Pikkamisi lele kaasa aitab, st majandab puid lähtuvalt nende puidurakud surevad. Igal aastal kasvab puutüve bioloogiast. Puudel on lagundajaseentega võitlemi- välispinnale juurde uus aastarõngas maltspuitu seks olemas nii passiivsed kui aktiivsed barrikaadid. ning enam-vähem samas tempos laieneb puu- Passiivset kaitset pakuvad sellised koed ja ühendid, tüve keskosast väljapoole surnud puidu tsoon, mis on puul juba olemas. mida nimetatakse lülipuiduks. • Esmaseks ja kindlaimaks tõkkeks on puukoor,
Samblikud on võimelised üle elama pikki kuivaperioode, selleks ajaks lakkab elutegevus, eriti just fotosüntees. Tallus kasvab väga aeglaselt. Ta on halli, pruuni, rohelist, oranzi, erekollast või peaaegu musta värvi. Värvus sõltub erilistest pigmentidest, rauasooladest ja mitmesuguste hapete koostisest ja kontsentratsioonist. Talluse kuju järgi eristatakse niitjaid samblikke, mille tallus on harunenud niidistiku kujuline; kooriksamblikke, mille tallus moodustab kividel, puudel ja mullal koorikuid; lehtsamblikke, mille lehtjas või plaatjas tallus kinnitub substraadile hüüfide kimpudest koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste soreedide ja isiidide abil. Soreedid on mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi maismaad mööda Vahemere idarannikule ja siis üle mere edasi Euroopasse. Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu ...
3.3.3. Sugukond: Agaamlased Austraalias elutseb umbes 65 agaami liiki. Austraalia kraeagaami eriline ehe krae, on harilikult kurgu alla kokku volditud. Kui ta oma ebatavalise krae laiali ajab, muutub ta kahtlemata mandri kõige kaunimaks sisalikuks. ,,Kraed" kasutab ta ka rivaalide eemalepeletamiseks. Maapinnal on ta hästi väle ja jookseb peamiselt tagajalgadel. Kraeagaami pikkuseks on 45-90 cm, krae läbimõõduks on 20-25 cm ja kaaluks on kuni 500 grammi. Kraeagaam elutseb puudel, enamuse päevast okstel lamades ja päikesepaistel peesitades. (Parish 2003:40) Moolok ehk okkaline kurat äratab õudu, ent tegelikult on ta kahjutu sipelgasööja. Moolok elab kuivades ja liivastel aladel ja võivad elada kuni 20-ne aastaseks. See kummalina olevus peletab kõik vaenlased eemale oma ogadega. Niisugune enesekaitse teenib 13 lk
kahvatud, fotosüntees on takistatud 5. Ebasoodsad mullastikuolud mõju on märgata eriti happelise mullareaktsiooni juures, kus taimed, mis ei ole kohastunud sellises keskkonnas kasvama, ei saa toitaineid kätte, jäävad seetõttu väikseks või hukkuvad hoopis 6. Keskkonna reostumine seda võivad põhjustada nii autode heitgaasid kui ka tööstus. Selle tagajärjel võivad taimede lehed kolletuda või variseda, puudel oksad kuivada 7. Kiiritus kiirguse tagajärjel taimed muteeruvad, moodustades ebaloomulikke vorme või on ebaloomulikult suured Infektsioonilised taimehaigused: Neid põhjustavad taimi nakatavad seened, ainuraksed, bakterid, viirused, mükoplasmad ja viroidid. Vastavalt haigustekitajale nimetatakse haigusi seen-, bakter-, viirus- jne. haigusteks. Osad haigustekitajad toituvad surnud orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse saprobiontideks. Osad
10 2.1.6.1. Pehme maltspuidu mädanik Nõrgendab järsult kõiki puidu mehaanilisi omadusi ja värvusel on heledatoonilisem kui kõva maltspuidu mädanik. Halveneb puidu välisilme. 2.1.7. Väline pehmemädanik Metsamaterjali malts- ja lülipuidu kahjustus tugevatoimeliste puitulagundavate seente poolt puidu pikaajalisel ja ebaõigel säilitamisel. Kasvavatel ja jalaltkuivanud puudel välist pehmemädanikku tavaliselt ei ole. Esineb peamiselt pealiskihis, haarates seda kogu ristlõike ulatuses või ainult osaliselt ja levib eriti lõhede kaudu. Kahjustatud puit laguneb kergesti kuubikutena maha ja on kergesti pulbriks hõõrutav. Kahjustatud puidu pinnal on sageli seeneniistikku ja viljakehi. Kahjustatud puit on puitehitistes seennakkuse allikaks. Et vältida ohtliku seennakkuse levimist ei tohi välist pehmemädanikku olla metsamaterjalis aj küttepuidus.
haukamissuistega. Tiibu kaks paari. Eestiivad kitsad ja nahkjad, tagatiivad lehvikjad, sageli värvilised ning laia jugaalalaga (esineb ka lühitiivalisi ja tiivutuid liike). Tiivasoonestus on väga tihe. Isastel on tagakeha tipul 2 urujätket (cerci), emastel mõõgakujuline muneti. Esinevad helitekitamise ja kuulmisorganid. Munad munetakse mulda, tavaliselt munapakikestena. Peamiselt päevase eluviisiga. Sooja ja kuivalembesed, enamasti taimtoidulised, harva röövloomad. Elavad puudel ja põõsastel, avamaastikul, mõned (kaerasori) ka pinnases. Liikide arv: 20 000, Eestis 40 liiki. Kirjandus: Albrecht, Z. 1963. Eesti sihktiivalised. Tartu Alamselts: Ritsikalised ehk pikatundlased Ensifera Niitjad tundlad enamasti kehast pikemad. Heliaparaat vasaku kattetiiva alusel, kus ühel soone alaküljel on hambad, parema kattetiiva siseküljel on aga paksenenud soon. Nende vastastikusel hõõrumisel tekib heli, mida tugevdatakse resonaatori abil (nn tiivapeegel).
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
Mis on alternatiivravi Alternatiivraviks nimetatakse tervet hulka võtteid, mille eesmärk on kanda hoolt meie heaolu eest, turgutades nii keha, vaimu kui ka hinge ning kasutades selleks looduslikke vahendeid (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 6). Juba iidsetest aegadest peale on inimene kasutanud oma käsi hoolitsemiseks, hellitamiseks ja hoidmiseks. Kui laps kukub või end ära lööb, hõõrume haiget kohta: hingevalu püüame leevendada paituste ja kallistustega. Sellest ürginstinktist lähtudes on kõigis maailma tervendussüsteemides arendatud välja omaenda meetodid, kuidas vaigistada puudutuste abil valu ning ergutada organismi enesetervendusmehhanisme (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 459). Paljud üldlevinud terviseprobleemid tulenevad stressist ja elustiilist. Kui oleme võtnud enda kanda liiga suure koorma ega tule enam sellega toime, läheb keha peenhäälestus rivist välja ning asjad hakkavad vilt...
1990. a. keskpaigas toimus eri arheoloogia suundumuste ühendamiskatse `tõlgendava arheoloogia' näol. Muististe uurimisel olulismal kohal nende tõlgendus. Muinaskultuuride uurimine Arheoloogilise uurimustöö metoodika Arheoloogiline uurimustöö Välitööd Arheoloogiline luure (maastiku inspetkeerimine) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine. *Head luureajad on aprill, mai ja november, sest siis pole puudel lehti. Asulakohtades on muld tumedam kui põldudel. Muistise mõõmtine ja asukoha määramine, kaardile kandmine, jooniste ning fotode tegemine. Arheolaserskanneerimine - Lennukilt maapinda laseritega skanneerides luuakse kõrgusandmetega reljeefkaart. *Iga muinasmälestis tuleb võtta riikliku kaitse alla. Arheoloogilised kaevamised
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
Realism- kirjanduse ja kunstisuund, mis püüdleb reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käistleb tegelikkust nii, nagu see näib tavalisele inimesele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu miljöö, sündmustiku asjalik ja rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, kangelasteks harilikud inimesed, nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevat, kasutatakse tavalist keelt vältides liigset kunstipära. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Otsitakse ja leitakse uusi kujutamisvahendeid, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest. Realismile kui kir...
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
Tagakeha 10-lüliline, pikenenud, mõnedel ka lehekujuliselt laienenud. 11. Segment on redutseerunud eriliseks jätkeks, mida kasutatakse paaritumisel abivahendina. Isaste suguorganid asuvad üheksanda lüli subgenitaalplaadi all; emastel kaheksanda segmendi alaküljel. Elutsevad soojematel aladel, nii põhjas kui lõunas 45. laiuskraadil. Kõige enam on teada liike Kagu-Aasiast, Uus-Guineast ja Okeaaniast. On valdavalt öise eluviisiga, enamik liike elab põõsastel või puudel . Teada on ka rohus, maapinnal või kivide all elutsevaid liike. Toituvad erinevatest taimeosadest. Selts: Sihktiivalised (Orthoptera) Suurus varieerub 1,5-20 cm. Pea suur ja väga liikuv. Suised ortognaatsed
tähendanud säärast jõudu. nt eksinu jaoks on karjamaa justkui hingestatud (tuul ulus kui ruiguv siga vmt). Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Mõiste võttis kasutusele briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses "Primitiivne kultuur". Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. metsahaldjad kõigil puudel, põõsastel ja kividel oma hing või kaitsevaim (kellele tuleb ka ohvreid tuua). 20. Arutle läänemeresoome haldja-terminoloogiale olemuslike joonte ja eri nimekujude leviku üle. Näiteks on meil ammust ajast tavaks esitada usundialase germaani laenuna sõna haldjas1, kuid pole sugugi kindel, kas selle omaaegsel germaani vastel, mis arvatavasti tähendas `(karja) hoidja, valvaja'2, usundilist sisu üldse oli. Sellekohaseid tähendusvarjundeid
Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) O...
maakaablist mõjutavad jäide, torm, äike, linnud-loomad õhkkaablit). Kõike kokku võttes leian, et maakaabli paigaldus on parem variant kui liinikoridoride hooldamine 36 meetri laiuselt ja Elektrilevi OÜ liigub õiges suunas. 6. KOKKUVÕTE Elektrikatkestuste peamised põhjused on mitte ilmastikukindla paljasjuhtme, iganenud seadmete kasutamine, kuid peasüüdlane on liinikoridorid. Liinikoridor peab vastama nõuetele, mis välistaks olukorra, kus puudel või võsal oleks võimalik õhuliinidele kukkuda. Jooniselt 4.26, 4.27 ja teistelt samalaadsetelt jooniselt võib tõdeda, et hetkel see nii ei ole. Elektrilevi alltöövõtjad hooldavad liinikoridore viieaastaste tsüklitena, kuid see on liiga pikk aeg ja seda tuleks samm-sammult hakata lühendama. Teen ettepaneku teha hooldustöid iga kolme aasta tagant. Kolme aastane süsteem õigustab end näiteks USA-s [8] [9] ja Kanadas [10]. Kuna eelpool mainitud riigid on meist
Laps suudab leida mõningaid vastandsõnu (suur – väike; all – üleval), kasutada tegusõnu ruumisuhete tähistamiseks (all, peal, sees, taga). Hakkab kujunema oskus analoogia alusel ise sõnu liita ja tuletada, millest annavad tunnistust uudissõnad (nt lõpmine pro viimane uks, marjatädi pro tädi, kes müüb marju). 4-aastased 4-aastase lapse sõnavaras jätkub kaheastmelise üldistusekujunemine: laps hakkab kasutama nii üld- kui liiginimetusi (taks, puudel – koerad; banaan, leib, juust – toit; banaan, õun, pirn – puuviljad). Oluline on seejuures jällegi tähenduste kahesuunaline areng – üldistamine ja konkretiseerimine. Areneb edasi sõnaloomeoskus: laps kasutab ja moodustab lisaks liitsõnadele ka tuletisi (mahlane, jooneline). Laps märkab ja nimetab detaile (nt näo osad: ripsmed, kulmud, lõug). 5-aastased 5-aastane laps kasutab kõnes nii liig- kui üldnimetusi, hakkab kujunema sõnatähenduse 3.üldistusaste: 2
(1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse. (3) Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus. PUUETEGA INIMESTE SOTSIAALTOETUSTE SEADUS (1999) : § 2. Mõisted: (1) Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. Käesoleva seaduse mõistes on puudel kolm raskusastet: 1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt; 2) raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;
Kui kasvukoht on abiootilistelt tingimustelt varieeruv, tõuseb liigirikkus veelgi. 4) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Kuna taimekooslus on avatud süsteem liikide ringe mõttes, siis saab kõrge liigirikkus kesta üksnes juhul, kui ka lähemas ümbruses (alal, millest liigid ulatuvad levima) floora ei vaesu. Muu elurikkus · Samblad - niidukamaras väheolulised, rohkem huvi pakuvad puudel kasvavad järjepidevat substraati vajavad liigid. · Seened spetsiifilised mikroseened kulu lagundajatena, sõnnikut lagundavad seened puiskarjamaadel. Mitmesugused puude sümbiondid lehikseened, sealhulgas on leitud puisrohumaadelt ka seenharuldusi. Jämedate puudega seotud nn põlismetsaliigid (torikulised jmt, vt metsa VEP). · Samblikud rohurindes vähetähtsad, eelkõige puu kui substraadi järjepidevusega seotud (vt metsa VEP), leidub haruldusi.
Nemoraalsed heitlehised metsad (humiidsed parasvöötme metsad) Asend, kliima, muld, aineringe. · Mandrite läänerannikuil 40. ja 60. laiuskraadi vahel; idarannikuil 35. ja 50. laiuskraadi vahel; mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood kestab 6-12 kuud. · Suvehaljaste lehtede varisemine kõrvaldab puude ainevahetusjäägid ja kahandab talvel transpiratsiooniks kuluva vee hulka. Kõik see võimaldab leht- puudel toota orgaanilist ainet kiiremini. · Sademeid langeb 500-1000 mm/a. vihmametsades üle 2000 mm/a. · Muld on tüse, viljakas, mullafauna on aktiivne talv läbi, orgaanika lagunemine toimub mõne aastaga. Erinevus boreaalsetest metsadest. Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. · Puud: tamm, pöök, saar, kastan, lepp, kask, pappel, nulg · Loomad: pesukaru, opossum, kaeluskaru, tähnikhirv, amuuri leopard, Parasvöötme vihmametsad.
Esimene H.E leid Euroopas tuli välja 1907 Saksamaalt Heidelbergi lähedalt, välja tuli ainult üks lõualuu. Inimese kujunemine ja nende jõudmine Euroopasse II Leiti uus liige, Ardi, vanuseks on tal 4,4 milj, teda peetakse vahelüliks austraalopiteekide ja inimahvide vahel. Leiti see mees 1992. a Etioopiast Aramise küla juurest. 17 aastat uurisid 40 teadlast seda ja nüüd lõpuks julgesid välja tulla väidetega. Ta turnis küll palju puudel, kuid suutis ka kõndida kahel jalal. Hinnati veidi ümber ka simpanse, arvati, et nad on eraldunud liinist, mis viis inimesi u 6-7 milj aastat tagasi. Alguses arvati, et inimesed tekkisid neljas erinevas kohas, nüüd aga on selgunud, et inimene on ikka kujunenud ühest. Heidenbergi inimese viiamsed leiud on Gran Dolinast (Hispaanias), see on üks HErectuse esindaja, kes jõudis Euroopasse u paarsada tuhat aastat tagasi. Tõenäoliselt kujunes sellest välja homo neadertalis
rahvalaulikute suust loo üles ja põimisid rahvuseeposesse. Eesti ja soome pärimuskultuuris seostub tamm mõnigi kord Kuradiga. Läänemeresoomlaste suuline traditsioon seostab tamme ja Kuradit järgnevalt. Nimelt on mõlemalt poolt Soome lahte rahvasuust talletatud muistend sellest, miks tammel talvel lehed küljes püsivad. Soomepoolne variant jutustab, et Kurat olevat kord läinud Jumala käest paluma põrgusse uusi hingi. Jumal vastanud, et annab nende hinged, kes surevad siis, kui puudel pole ühtegi lehte. Kuid samas andnud tammele käsu jätta lehed talveks okste külge. Nii jäänud Kuradil hinged saamata. Eesti rahavasuu on üldjoontes sarnasele loole lisanud lõppu veel täienduse. Kui Kurat kevadel lõplikult taibanud, et ta hingedest ilma jääb, haaranud teda vihahoog. Põrguisand karanud puudele kallale ja hakanud sellelt lehti maha kiskuma. Kõiki lehti polevat ometi jaksanud ära katkuda. Sellest ajast olevat tamme lehed servast sakilised, otsekui rebitud.
(ja sellest tingitud huvipunktidest), nt observatoorium võrdluses talliga. Iga tsivilisatsioon hindab ennast kui objektiivseimalt mõtlevat. Vale on arvamus, mille kohaselt 'metslased' varustavad nimedega ainult neid taimi, mis neile mingil viisil kasulikud on (nagu tunneks taimi ainult kõhumurede pärast). Näiteks Filipiinide hanunoodel on tohutult palju spetsiifilisi sõnu seoses loodusega, nendel on välja töötatud põhjalik süsteem kohaliku floora ja fauna eristamiseks (kusjuures puudel eristatakse sugu). Järelikult tuntakse huvi ka nende taimede vastu, millel ei ole konkreetset kasutusala, kuna metslaste suhted loodusega on väga sügavad ja tähendusrikkad. Seega hakatakse taimi kasulikuks või huvipakkuvaks pidama alles peale nende tundmaõppimist. See tundmaõppimine ei rahulda aga praktilisi, vaid intellektuaalseid vajadusi. Loodusrahvaste meditsiini puhul ei ole küsimus selles, kas rähninoka puudutus ravib hambavalu, vaid kas
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
kindlustatud asulad asulaid piirati paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseintega, nt Asva Saaremaal kivikirstkalmed matmisvorm, 3-8 m läbimõõduga ring, märgiti põhja-lõuna suund, nt Jõelähtmes laevakalmed surnukeha põletati ja maeti, kivid laoti laevakujuliselt, nt Sõrve poolsaarel väikeselohulised kultusekivid 1750 rändrahnu, millele on uuristatud lohuke, tähendus teadmata alepõllundus algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega söödiviljelus mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles põlispõllundus ehk künnipõllundus, maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga
A) seene niidistik B ) jalg C) kübar D) mütseel "Riisikad" - Elis Liivaru 1.Millisesse sugukonda kuuluvad riisikad ? a)riisikuliste sugukonda b)pilvikuliste sugukonda c)pilvikulaadsete sugukonda d)kandseente sugukonda 2.Milline neist on looduskaitse all olev riisikaliik? a)männiriisikas b)veririisikas c)porgandiriisikas d)roosa riisikas 3. Kui riisika seenekübarat või- jalga vigastada eritab riisikas a)mürkaineid b)piimmahla c)pärmi d)gaase 4. Mis tekib puudel kooselus riisikatega? a) erikoidne mükoriisa b) arbuskulaarne mükoriisa c)ektomükoriisa d)monotoidne
9. Vee liikumine taimes. Lähi- ja kaugtransport. Juurerõhk. Gutatsioon. 1 Transpiratsioonivool juurtest ülesse 2 Assimilatsioonivool vastupidine. Org. aine kantakse taime teistesse osadesse. Teed: 1 Kaugtransport Suuremad vahemaad. Trahheedes, trahheiitides ja ksüleemis. Transpiratsioonivool kulgeb kuni 100 m kõrgusele. Vee tõusmist juurerõhu ja veepotentsiaali abil on võimalik seletada ainult rohttaimedel, põõsastel ja vähestel puudel. Lähitransport Lühikesed vahemaad. Suund ülespoole.Kui ülemises leherakus veepotentsiaal langeb, hakkab ta alumisest vett ära imema. See jõud kandub edasi naaberrakkudei kuni lehti läbivate soonteni. Juurerõhk tekib varuainete hüdrolüüsist põhjustatud kõrge osmootse kontsentratsiooni tagajärjel. Juurerõhu tõttu toimub juurte aktiivne vee väljasurumine. Nõrga transpiratsiooni
· Tolmeldamine ja seemnelevi · Sümbioos Mükoriisa ehk seenjuur. Taimejuur elab sümbioosis seenega. Seenejuur varustab taime anorgaaniliste ühendite ja mitmete mikroelementidega samal ajal kui seen imeb taimelt fotosünteesi produkte. · Endomükoriisa seenejuured tungivad rakkude vahele ja rakkude sisse · Ektomükoriisa seenejuured ei tungi rakkude sisse ega vahele vaid moodustavad tupe. Avalduvad peamiselt puudel · Erikoidne mükoriisa kanarbikulised · Orhidoidne mükoriisa Ca 50% molekulaarsest lämmastikust tekib ookeanides. Seda toodavad bakterid. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; Kisklus ehk röövlus, episitism, predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk
hõrekarvased, roostepunased või kollakaspruunid, nõrgalt läikivad. Okaste varisemisel jääb võrse karedaks. Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida. Okkad asetsevad võrdlemisi tihedalt ning on igas suunas harevil. Okkad püsivad võrsel 3 – 7 aastat, harva kauem. Saastatud õhuga piirkondades varisevad okkad varem. Okaste pikkus on 1 – 2,5 cm. Väga noortel ja väga vanadel puudel ning halvemates kasvutingimustes on okkad lühemad. Pungad on teritunud tipuga, pruunid ja vaiguta (Calmia istikuäri OÜ). Kuuse eluiga võib harukordadel ulatuda 400 – 500 aastani. Tavaliselt raiutakse kuusikuid 80 – 100- aastaselt, seega on juba üle 150 aastased kuusikud haruldased. Harilik kuusk kasvab tavaliselt 30, soodsatel tingimustel 50 ja enamgi meetri kõrguseks (Missouri botanical garden). Kuuse juurestik on laiuv, maapinnalähedane, sügavale pinnasesse tungiva peajuureta
Loeng 23.03.09. Kristjan Zobel Ökoloogia Ernst Haeckel 1866 (oikos) võttis kasutusele termini Ecology teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest. Põhirõhk on keskkonnal. Sõna keskkond tuleb mõista siin väga laialt. Biootiline ja abiootiline keskkond. Rohkem rõhku biootilisele. Ökoloogia põhimõistete kordamine: Ökoloogia jaoks olulised eluslooduse struktuuritasemed. Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline pop...
mingil viisil ei mõjuta. Ammensalism näiteks olukordades, kus ühe organismi ainevahetuse jäägid takistavad mingil kombel teise liigi kasvu või levikut (hallitusseened ja bakterid). Kommensalism on suhe, mis tuleb ühele kasuks, teist ei mõjuta. Kommensiaal võib sõltuda peremeesorganismist toidu, kaitse, elupaiga või transpordi osas (nt lestalised, epifüüdid (taimed, mis kasvavad suurematel puudel, nt orhideed, saades valgust, kuna kasvavad kõrgemal, kui muidu saaksid)) Antagonistlikud suhtetüübid: konkurents, parasitism, herbivooria. Antagonistlike suhete puhul domineerivad liikide vahel negatiivsed tagasisidemehhanismid (nt kui mingi osapoole arvukus tõuseb, siis järgneb selle peatselt teise osapoole tõus, mis võtab esimese liigi arvukuse tõusu kontrolli alla). Need suhted tasakaalustavad liikide arvukust. Konkurentsi
64 Mõelge, kas t-test tuleks valida 'assuming equal variances' või 'equal' või 'unequal' 'assuming unequal variances' (lähtuvalt eelmise ül. vastusest) P-väärtus Esitage ka t-testi tulemused Jah või ei 16) Sooviti uurida tavalise täpsusklupi ja elektronklupi mõõtmistulemuste erinevust. Selleks mõõdeti samadel puudel diameeter tavalise täpsusklupiga ning elektronklupiga. Kas võib väita, et keskmine mõõtmistulemus nende kluppide puhul on oluliselt erinev? Kesk. tava Esitage ka t-testi tulemused Kesk.elek. P-väärtus Jah või ei 1
kasvu. 63. Kommensalism- on liikidevaheline suhe, kus üks pool saab selget kasu, teise elukäiku see aga märkimisvaarselt ei mõjuta. Sarnaselt parasiitidele on ka kommensaale kõigil liikidel ja enamasti palju. Nii mõnelgi juhul võivad kommensaalid muutuda peremehele ka tüliks, vahest võib neist ka pisut kasu olla. Paljud kommensaalid kasutavad oma peremeest soodsa elukeskkonnana või lihtsalt kinnitumise substraadina. üheks heaks näiteks on puudel elavad samblad ja samblikud, kes teatavasti ei oma juuri ning seega puult midagi ära ei võta. Samblad ja samblikud (troopikas ka paljud kõrgemad taimed, nn. epifüüdid) kasutavad puutüve ja oksi kasvukeskkonnana kuna need on maapinnast kõrgemal, seega on seal valgust rohkem ja puudub konkurents rohttaimedega. Vahel saavad kommensaalid oma peremehelt ka toitu, näiteks elab pea iga looma kehapinnal ja seedekulglas hulgaliselt teisi organisme
Hooldus ja lõikamine Ploomipuid tuleb lõigata tagasihoidlikult. Eestis kasvatatakse ploomipuid peamiselt põõsaspuudena, mis omakorda tähendab seda, et aeda istutaval ploomiistikul peaksid oksad hargnema juurekarva lähedalt. Selle tõttu on talvel põõsataoliste ploomipuude lumme mattunud oksad külma eest hästi kaitstud. Lume kuhjamisel ploomipuu võrasse saab kaitseefekti veelgi suurendada. Pungad, mis on talvel lume all olnud, aitavad noortel puudel, mis on saanud suuri kahjustusi, taastuda. Pungadest arenevad külmajärgsel suvel pikad aastakasvud, mis juba kolmandal – neljandal aastal hakkavad taas saaki andma.Vanemad ploomipuud on seetõttu halvemas olukorras, sest neil ei ole enam alumistel okstel pungi, mille tõttu on ka nende taastumisvõime väiksem. Võraokstega ploomiistiku istutusaegne tagasilõikus sarnaneb põhimõtteliselt õunapuu lõikamisega. Erinevus seisneb ainult selles, et ploomipuul pole tüve
olenevustest. Vaatlusvõrgustik, mis haaras terveid maid, võimaldas välja selgitada fenoloogia üldisemad geograafilised ja ökoloogilised seaduspärasused. Nende põhjal tehtavad prognoosid on olulised taime-ja loomakasvatuses, metsanduses, jahinduses jm. Praegu teevad fenoloogilisi vaatlusi ka ilmastikusatelliidid, mille andmeid kasutatakse saakide prognoosimisel. Fenoloogilisel vaatlusel eristatakse fenofaase. Märgitakse puudel ja põõsastel kevadise mahlajooksu, tolmlemise ja pungade puhkemise algus, millal lehed on hiirekõrvul, millal avanevad noored lehed ja millal on lehed saanud normaalse suuruse. Välistöödel ja koondtabeleis kasutatakse tähtsamate fenofaaside märkimiseks märke: Fenoloogiliste vaatluste tulemuste üldistamisel ja avaldamisel kasutatakse kolme peamist moodust: 1. Koondtabelid. Antakse fenofaaside alguse paljuaastased kesmised, kõige varasemad ja hilisemad
mis tuleb nende individuaalsest iseärasusest. *stabiliseeruv valik toimub püsiva elukeskkonna tingimustes. Toimub kõikides liikides. Isendite arv jääb samaks. (mõnede liikide tunnused pole oluliselt muutunud enam kui saja miljoni aasta jooksul. Nt. latimeeriat ja hõlmikpuud nimetatakse ,,elavateks fossiilideks") *suunav valik elukeskkonna tingimused muutuvad. Toimuvad mutatsioonid, isendid kohastuvad, tekib uus liik. (Saasteainete toimel hävivad puudel samblikud ja puutüved tahmuvad. Nendes tingimustes on eelis tumedatiivalistel liblikatel, keda linnud ei märka.) *lõhestav valik keskkonnatingimused muutuvad, ühest liigist tekivad kaks erinevat liiki. 2.Ahvena populatsiooni järves mõjutavad nii biootilised kui ka abiootilised ökoloogilised tegurid. Nimetage biootiline, abiootiline ja antropogeenne tegur, mille mõju tagajärjel ahvena populatsiooni arvukus järves kahaneks. Selgitage iga teguri toimet.
Glükogeen Organismi energiavaru, mis moodustab 10% maksa massist ja 1-2% lihaste massist. Koosneb glükoosijääkidest, mis on omavahel ühendatud (1,4)-sidemetega. Iga 8-12 jäägi järelt hargnenud (1,6)- sidemetega. Erinevus amülopektiiniga on suurem hargnevuste arv. Tselluloos Glükoosijääkide vahel (1,4)-sidemed. On kõige levinum loodulsik polümeer, taimede rakuseintes makrofibrillidena, milles 500000 tselluloosi molekuli. On üks peamisi toestus ja tugevuskomponente puudel ja teistel rohelistel taimedel. Võib olla pehme nagu puuvillal. Moodustab vesiniksidemete abil mitmekihilisi struktuure ning on vastupidav hüdrolüüsile. Kitiin Eksoskelett koorikloomadel ja putukatel, rakusein seentel. Glükoosi asemel on N-atsetüül-D-glükosamiin. Ahelad võivad olla nii paralleelsed kui ka antiparalleelsed. Bakterite rakuseina ehitus Gram-negatiivne rakusein koosneb lipopolüsahhariididest, välismembraanist, peptidoglükaanist ja plasmamembraanist
Taksoplasma-põhjustab palaviku, löövet jne. levib kassidega, kahjustab loodet. Molaaria- levib hallasääskedega. Põhjustab surma, aga allub ravile. Tähtsus-osalevad toiduahelates ja aineringes. Biopuhastites. SAMBLIKUD KUI LIITORGANISMID Ehitus-talluse ehk keha moodustab tihe seeneniitide põimik, mille vahel asuvad rohevetikate või sinikute rakud. Kuju ja välimus ning see, milline on fotosünteesiv partner, sõltub seeneliigist. Seened loovad talluse struktuuri. Puudel kasvavad samblikud saavad eluks vajalikud toitained ja vee õhust ning koos nendega satuvad samblikesse ka saasteained. sellepärast on nad õhusaaste suhtes tundlikud. VIIRUSED Ehitus- pärilikkusaine ja valgust kest. Mõnedel on väljaspool veel ümbris. Viirushaigused ja levimine: siirutajatega- puukentsefaliit, marutõbi. Raseduse ajal haigelt emalt lootele- punetised. Õhu kaudu tillukeste piiskadega- viiruslik nohu, gripp. Otseses kontaktis haigega,
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
Inimmõju alusel võib niidud jaotada: -pool-looduslikeks -kultuurniitudeks Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: -aruniidud -lamminiidud -rannikuniidud -soostunud niidud Ka mujal maailmas on meie niitudele sarnaseid taimekooslusi, nt Aasias stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitude kujunemine Looduslik teke -laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad -alad, kus puudel ei ole sobivad kasvutingimused -iga-aastased üleujutused (lamminiidud) -liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud) Inimtegevusega seotud teke -valdav niitude tekkimise viis -niidud võivad kujuneda: -hüljatud põllumaadele ja raiesmikele -aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud
Seemned on söödavad. Vili on iseloomuliku hapukas-magusa lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast. Sisaldab A, B ning C vitamiine (kuulub enim C vitamiini sisaldavate viljade hulka, valminud viljades isegi ligi 900 mg%), rauda, kaltsiumit, fosforit. Hurmaa - Hurmaal on mitu sünonüümi, mis viitavad ühtlasi tema päritolule (Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina). Hurmaa vili on botaaniliselt mari, mis kasvab kõrgetel põõsastel või 3-15 m kõrgustel puudel. Viljad valmivad hilissügisel. Vilja läbimõõt on 6-8 cm, kujult ja suuruselt siledakoorelist ümmargust õuna meenutav. Keskmine kaal 100- 400g. Õhukese, sileda ja läikiva koore värvus varieerub kollasest sügavpunaseni. Poolvalminult on viljaliha rohke tanniinisisalduse tõttu mõrkjas ja kõva. Valminud viljad muutuvad pehmeks, mahlakaks ja magusaks. Maitse on tomati ja aprikoosi vahepealne, millele lisandub kerge vanilje lõhn.
epidermi asendamise juurtel ja vartel Kolmest koest: felleemist ehk kork, fellogeenist ehk korgikambium ja fellodermist koosnevat kompleksi nim peridermiks, mis moodustavad osa koorest Felleemi pinnal võib olla epidermi jäänuseid ning nendes asuvad ka lõved Kaitseülesannet täidab ainult kork Vee aurumise ja gaasivahetuse võimaldamiseks on korgis erilised avad - lõved Korp Tekib puudel ja põõsastel korgi asemel, mis jämeneva varre survel 2-3 aasta pärast rebeneb Välimised koed, mis isoleeritakse varre keskosast, deformeeruvad ja surevad Korba välimised kihid lagunevad järk-järgult ja kukuvad tükkidena ära Näiteks mänd, kask Tugikoed Moodustavad taimes toestiku, mis kannab taime kõiki elundeid Koosnevad paksenenud, sageli puitunud seintega rakkudest Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
