Eesti, muinasaeg (1)

MUINASAEG EESTIS
Muinasaeg jaotatakse, kivi, pronksi ja rauaajaks.
Kiviaeg 9-2 aastatuhat ekr
Pronksiaeg u 2aastatuh-5saj ekr
Rauaaeg 5saj ekr-13saj pkr
Jaotatakse 3ks:
1) Paleoliitikum -inimesed puudusid,jääeg
Põhiliselt Eesti aladel ei esinenud .
Samal ajal Euroopas 13. saj kõrgkeskaeg ja tsentraliseeritud riikide teke, rüütliajastu.Euroopas keskaeg 5.saj.
Eestis tõrjus raud välja kivist ja pronksist tööriistad, kuna kohapeal toodeti tööriistu. Soodes jms kohtades oli leida rauamaaki.Euroopast tulnud raud oli küll parem aga siiski mängis olulist rolli kohapeal tootmine.
Sellega paranes põllumajandus ja hakaks välja kujunema parem elatustase. Järelikult suurenes ka kaubavahetus.
2) Mesoliitikum -tekkisid kaugemate küttide peatuspunktid. Esimesed arheoloogilised leiud .Lõpupoole tekkisid ka püsivad asustused.
Mesoliitikumist on pärit kõige varasemad asukohad: Kunda ja Pulli .NN kunda kultuur (ka soomes,lätis jne) Arheoloogid dateerisin nad enamvähem ühel ajajärgul. Nendest on leitud ühesuguseid mälestisi, elanud on ilmselt sarnased inimesed, kes söönud sarnast toitu jne
Kohapeal ei toodetud pronksi, igasugused pronksist tööriistad on kuskilt kaugemalt sisse toodud. Kogu pronksi aja vältel kasutati Eestis edasi kivist tööriistu
JAOTUB:
1)Varajane rauaaeg,
2)Keskmine rauaaeg
3)Noorem rauaaeg
Keskmine rauaaeg- kujunesid välja eraldi talud .Tekkis perekondlik elamisviis . Kogukonna maa jaotati ära. Hakkas toimuma ka käsitööareng e spetsialiseerumine. Sepad müüsid oma oskusi tööga ja ei tegelenud enam põllumajandusega
3) Neoliitikum - toimus asulate laienemine, inimesi tekkis juurde. Tekkis teistsugune ühiskond kui sugukondlik.
Neoliitikumis tekkis VENEKIRVESKULTUUR JA KAMMKERAAMIKAKULTUUR. Sattusid piirkondadesse uued kütid, kes tõid endaga kaasa uued tööriistad ja ka nö vene kirve . Kammkeraamikaga tekkisid nõud, mis olid alt teravakujulised.
Üks olulisemaid tunnuseid ASVAKULTUUR-samalaadseid asulaid ka leitud teistes läänemeremaades ja selle järgi ka ühine nimetus.Tekkisid kindlustatud asulad , aga mitte kindlused ega linnused . Neid asulaid oli vaja inimestel kaitsta ja kindlustada. Järelikult oli midagi kaitsta.
Kujunes välja rauaajal rehielamu, mille otstarbeks oli vilja kuivatamine. Seda oli vaja järelkuivatada tänu karmile külmale kliimale, kus vili veel edasi valmis.
Eesti ala raua ajal oli üks Põhja poolsemaid alasid, kus vilja toodeti suurtes kogustes .
Viljakuivatus muutis vilja viljakamaks. Noorema rauaaja lõpus hakati vilja välja vedama ka teistesse riikidesse, mis oli hiljem euroopas kõrges hinnas.
Rehielamud palkidest ja maani katusega. Kõiki tegevusi tehti koos. Alles 16.saj tekkis eraldi elamu osa.
Suurem ja parem põllumajandus, saagi suurenemine. Seda parandasid uued tööriistad ja teadmised
Hüppeliselt kasvas rahvaarv, kuna paranes elatustase.
Kujunesid välja LINNUSED.Kõige rohkem linnuseid Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis, sest sealt tuli kõige rohkem muid rahvaid.
LINNUSED:1)Mägilinnused-(Otepääl) looduliku kõrgendiku peale ehitatud. Otepää linnus kujunes Kagu-E keskuseks
2) Neemiklinnused-looduslik poolsaar järve või jõe ääres, mdia 3 küljest kaitseb vesi ja ühele poole rajatakse vallikraav.Nt Keava linnus.
3)Ringvall-linnus ehk maalinnus - Nt Varbola.Linnuse jaoks rajati künkad, kuna puudsid looduslikud kõrgemad kohad, Lääne-Eestis. Varbolat võib pidada suurimaks linnuseks Eestis sellel ajal.
4) Kalevipoja säng- Neid rajati eelkõige vooremaale voorte peale.
Küla ja linnus olid alati seotud. Kas ehitati küla juurde linnus või külast eemale, et inimesed saaksid tulla linnusesse, kui on oht.Mõnes kohas ka linnuse sees küla.
Paranesid relvad-sõjakad
Pärit kõige vanemad muinasteestlaste nimetused.
Aestid, fennid , tšuudid(ida pool)
Rauaaeg ka nn viikingiajastu. 9-10saj üldiselt. Kaubatee läks Eestis juurest. Viikingid käisid ka Eesti alasid ründamas
Eraldi räägitakse ka eestlaste viikingiajastust 11. saj lõpp 12. saj .1187 saarlaste hiilgehetk- hävitati Rootsis Sigtuna linna.Sellele ajal oli Rootsi juba ristiusustatud
MUINASEESTLASTE ÜHISKOND u 10-13 saj
Aeg millal on rohkem leitud esemeid ja ka kirjalikke allikaid.
Eesti oli jaotatud maakondadeks ja kihelkondadeks. (Lk28 raamat) 8 suurt maakonda ja 4 väikemaakonda(või suurkihelkonda) nende vahel .Suurmaakonnad omakorda kihelkondadeks.Hiimaale tekkis tihedam asustus aga alles 14. saj sellepärast ei olnud ta maakond.
Kihelkondi juhtisid ülikud keda nim VANEMAKS . Kõige kuulsam vanem on Lembitu , Lehola linnuses Sakala maakonnas .
MALEV-muinaseestlaste sõjavägi. Läti Hendriku kroonika järgi teame seda.
Põllupidamine:
Välja oli kujunenud kaheväljasüsteem ja kolmeväljasüsteem.Kaheväljal põllulapp jaotatud kaheks, ühel aastal üks pool puhkab ja teine kasvatab. Kolmeväljal üks osa puhkab ja kaks on vilja all.
Põllumaad saadi juurde alepõllunduse läbi- mets raiuti ja seejärel süüdati põlema. Tuhk oli hekas väetiseks ja oli 3 aastat järjest viljakas, seejärel kaotas oma väärtuse. See tõi kaasa ka kliimamuutused mingil määral.
Kõige vanemad muistsed põllud oli kasutusel Tallinna lähedal, siiani kasutusel.
Põllunduses oli probleemiks P-poolsetel aladel vilja mitte küpsemine ja seega olid rehielamud järelkuivatamiseks. Muinaseestlastel suuri nakkuishaigusi ja parasiite ei esinenud, kuna rehielamus olnud suits tappis ära bakterid . See-eest aga pea kõik muinaseestlased surid pimedatena.
Muinasaegne kaubavahetus:
Umb alates 10. saj. Väga tihedad kaubasuhted Soome,Rootsiga ja ka Venemaale. Tänapäeva tlna kohale kerkis keskus Revala .Enne muistset vabadusvõitlust elasid inimesed paremini, põllumajandus oli parem.
Muinaseestlaste uskumused:
Paljude loodusrahvuste kohta võime kasutada mõistet ANIMISM -e loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab.(Ka puudel ja taimedel oli hing) Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi.Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes.Hoiduti juuste ja küünte piiramisest ja lõikamisest, seda tehti vaid täiskuu ajal.
Usuti olevat ka elavat haldjaid , kellag pidi hästi läbi saama. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ka ohverdused. Ohvrikohti nim hiiedeks.Tekkisid omaette ohvrikivid(lohkudega) Enne sõjakäiku kindlasti ohverdused.
On teada, et on olid oelmas ka jumalad. Taara ehk Tarapita - kõige tuntum tänu sellele, et ta on mainitud Läti Hendriku kroonikas .Jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Tuntud on ka Uku.
Igal kodus olid olemas ka eraldi majahaldjat, kellele toitu jäeti.
Arvati, et mõningatel inimestel on erilised võimed e targad,nõiad, ARBUJAD .Tegelesid nad ennustamisega, ravimisega jne.
Koera ja kassi asemel oli muinaseestlastel ussid , eriti nastikud.Targad olevat ka ussisõnu osanud.
Kui inimesed surid, siis laiba matust ei esinendu, vaid surnud põletati 10-13 saj. Arvatakse, et kiviajal või pronksiajal on toimunud laibamatused . Kardeti, et matmite rikub ära maa ja joogivee .
Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga(läbi Rootsi). Väga tähtis koht eestlaste ja rootslaste jaoks oli Ojamaa saar . Hakkasid siia ka jõudma hansaliidu kaupmehed .
Ristiusu levik on seotud kaupmeestega. Kui kaupmehed siin kaubelda tahtsid, siis kutsusid nad kaasa ka preestrid ja mungad ,sest paganatega ei julgetud väga kaubelda ja mungad pidasid kaupmeestele jumalateenistusi . Seega hakkasa väiksem kokkupuude risiusuga.Oli väga vähe neid inimesi, kes võtsid vabatahtlikult vastu ristiusu, ilmselt nad aga aru ei saanud, mis usku nad nüüd on. Austasid endiselt oma haldjaid jne. Preestritele see ei meeldinud ja Euroopas tõusis teadmine, et on üks paganlik piirkond(Rootsi,Soome juba usustatud) 12. saj saadeti euroopas piiskoppe, kes asusid tööd tegema.See oli aga raske, sest üldiselt nad löödi maha või aeti ära.
Planeeritud ristiusu levitamine algas 12. saj lõpus. Tänapäeva Lätimaale Ükskülasse saadeti ristiusu levitajaid. Esineme oli piiskomm Meinhard , kes oli veendumusel, et ristiusku peab levitama jutustades ja hea sõnaga. Tegeles eelkõige Liivi aladel. Eestlastele tal seega suurt mõju ei olnud. Liivlased aga võtsid enamjaolt vastu ja sinna moodustati kogukonna. Liivlased aga võtsid usu vastu ja seejärel jätsid maha jne.
Meinhardi järel tuli Berthald, kes arvas , et heaga ei saa mdiagi. Tal aga ei õnnestunud mdiagi saavutada ja tal tekkis konflikt liivlastega. Seejärel saabus Saksamaalt piiskop Albert , kes oli suurepärane poliitik , võimuahne mees ja tedis, mida peab tegema hakkama. Albert leidis, et puudub korralik tugipunt ja linn, kuhu ta võiks ristisõdurid tuua. 1201 rajas ta seega Riia linna.
1202 moodustas ta ka mõõgavendade ordu.
( 1096 algasid ristisõjad. 13 saj alguses oli käsil neljas ristisõda.) Rooma katoliku kirik nägi Läänemere rahvaste ristimist üheks osaks ristisõjaks. Väga palju liikus siia ristisõdureid, kellele lubai, et ristiusustama minnes saavad nad maad ja vabaks oma pattudest.
Albert suutis liivlased suuremal märal ära ristida ja ka latgalid . Temaga hakkas väga tihedalt kostööd tegema üks liivlaste vanem Kaupo .
Kuni aastani 1208 toimusid üksikud rüüsteretked eesti aladele . Aastat 1208 loetakse MUISTSE VABADUSVÕITLUSE alguseks 1208-1227 kestis.
Jaotatakse 3ks perioodiks :

1208- 1212

1215 -1221

1222-1227
1 periood. Alguseks loetakse sündmust kus ristisõdurite abil ründasid Ugadi maakonda.Sellele vasturetke ei toimunud.
1210 oli eestlaste vastulöök liivlastele ja ristirüütlitele e ÜMERA LAHING. Toimus tänapäeva Läti aladel. Eestalsed piirasid Võnnu kindlust , aga taandusid, kuna said teada, et suur ristivägi on Läti poolt tulemas. Kindluse kaitsjad tormasid aga välja eestlasi taga ajama , ootamata ära Lätist tulevaid vägesid.
Võib pidada üheks kõige tähtsamaks ja suuremaks võiduks muistse vabadusvõitluse käigus.
Võit aga ei muutnud suurt midagi,sest oli kindel plaan eesti ristiusustada.
Sellele järgnes veel mõlemapoolseid rüüsteretki.
1212 – mõlemad pooled kurnatud , otsustati sõlmida vaherahu eestlaste ja ristirüütlite vahel. Toreida v Turaida- vaherahu! Mõlemad pooled olid kurnatud, albert läks saksamaale uusi ristirüütleid värbama. Sellel ajal jõudis eesti ja liivimaa aladele katk, MUST SURM. Rüüstas eestlasi ja ka ristirüütleid, aga sellel ajal ei olnud katk väga suure levikuga,aga oli siiski üks põhjustest.
1215 – ristirüütlid ründasid uuesti Eesti alasid, asusid ründama Leola e Lõhavere linnust, mis oli ühtlasi ka Lembitu linnus. Ta püüdis moodustada suurt malevad maakondadest, oli tugevalt ristirüütlite vastu, sakslased tahtsid seda vallutada.
Teise perioodi jooksul lõuna ja kagu –eestis langesid risti rüütlite kätte.
Alates 1215 tuli eestlastel sõdida ka venelastega. Nad olid ühel puhul eestlaste liitlased, teisel puhul aga ristirüütlite liitlase, vastavalt sellele, kumb kasulik.
1215 liitusid ristirüütlitega.
Teisest perioodist on teine kuulus lahing 1217 – Madisepäeva lahing
Leola linnuse lähedal, kuid täpne paik on siiani leidmata . Nõukogude ajal nimetati seda Paala lahinguks.
Puhkes, sest ristirüütlid olid suure väega saabumas Eesti aladele, eesmärgiks liikuda kaugemale kesk-eestisse. Lembitu suutis kokku koguda suure maleva, erinevatest maakondadest. Valev oli liikumas riia poole, kui ootamatult kahe vahel kokkupõrge. Eestlased kaotasid rängalt selle lahingu, lahingus langes ka Lembitu ning liivlaste vanem Kaupo. Kadus suur juht, emotsionaalselt oli raske see, et surnud maeti maha ristirüütlite poolt. Muinaseestlased aga ei matnud , vaid põletasid. Ristirüütlite lahkumise järel eestlased olevat oma surnud üles kaevanud ja siis põletanud, et hing pääseks teispoolsusesse.
Madisepäevast alates olid pidevalt eestlaste kaotused.
Eestlastel tuli veel tegelda teisel perioodil ka taanlastega. Nad saabusid tallinna alla 1219 Rävalasse. Põhjus- neid palus piiskop Albert. “ei jõua p-eesti aladel ristiusustamist teostada”
Toompea linnuse juures suur lahing eestlaste ja taanlaste vahel. Seda lahingut on kirjeldatud taani kroonikates - eestlased peaaegu võitmas, taanlased ei suutnud linnust vallutada. Aga sis tekkis taevasse taani lipp ja see olevat maha kukkunud ja sellest said nad suurt jumalikku jõudu. Fakt on aga see , et taanlased võitsid selle lahingu.
Pärast tallinna vallutamist asusid veel põhja eestis ristimist. Sellega seoses – see ei meeldinud alberitile, arvas et põhja-eesti alad sis ju taanile , ta püüdis oma vägedega ka p-eestisse tulla. 1220 tulid sakslased p-eestisse ja algas nn “võiduristimine” taanlaste ja sakslaste vahel. Kes ristis esimesena alad ja külad, sai piirkonna endale. Eestlased kasutasid seda ilmselt ka enda kasuks.
Eesmärk oli kristluse levitamine, aga tegelikkuses võimus ja maas küsimus.
1220 saabusid rootslased läänemaale lihula linnuse juurde (mere ääres) . suutsid linnuse vallutada, sellega lootsid , et eestlased allutatud. siis suur osa lahkus ja eestlastel õnnestus lihula linnus tagasi vallutada.
3 periood
eestlased asusid koguma taas suurt malevat ja kuulutati välja, et enne ei puhka ükski eestlane kiui sakslased on minema aetud ja uuest usust end puhtaks pestud. Ristirüütlid suutsid vallutada kõik kindlused , mille eestlased suutsid siiski tagasi vallutada. (õppisid kasutama sakslaste tööriistu ja kivimasinaid)
Alates 1224 oli uuesti kogu mandri eesti sakslaste võimu all, p-eesti taanlaste võimu all. Seega oli puutumata ala Saaremaa. Nad olid iseseisvamad ja sinna oli vähem tulnud ristirüütleid.
Saaremaa alistamine võttis veel 3 aastat aega, sest ristirüütlid olid sunnitud ootama külma ja suurt pakast. Oli vaja jääteed, et transportida relvi ja vägesid saaremaale. 1227 talvel suur pakane, mis jäätas ära suure väina ning ristirüütlid said oma relvad üle viia. Muhus viimane lahing. Edasi mindi Saaremaale valjala linnuse juurde. Seal ei olnud lahingutl sest saarlased nõustusid alistumisega. Seega oligi viimane lahing muhus ja sellega muistne vabadusvõitlus ka lõppenud ja eestlased oma vabaduse kaotanud.
Miks kaotati?

Maakonnad olid eraldatud, puudus nendevaheline koostöö.

Puudus tolleaegne kaasaegne sõjavägi. Puudusid ka sõjariistad.

ei olnud abiväge, suletud ühiskond. Täisealisi mehi polnud piisavalt, ristirüütlitel oli aga pidev juurdevool Euroopast.

oli vaja veel võidelda ka taanlaste, venelaste ja rootslaste vastu, see oli kurnav.
Positiivsed tulemused – kaupmehed tulid, sellega Hansa Liit. Sellega rahanduslik kasum, kuid see oli vaid välismaalastele, mitte aga eestlastele. Eesti alad ühtsesse Euroopa kaubandusruumi.
Areng – põllutööriistad, haridus ( enne 17ndat sajandit aga talupoegadeni mitte) tekkisid aga koolid linnades, algas haridutegevus.
Geograafiliselt- ristiusk toodi läänest, see oli hea, sest see päästis meid venestamisest. Ristiusk oleks meie maale tulnud nii või teisiti ja oli hea see, et venemaa meile seda ei toonud . Vene õigeusu kirik oli venekeelne ja sellega sunniti keelt õppima.
Eesti alad lülitusid Euroopa kultuuriruumi. Haridus, teadus, kultuur – väga euroopalikud.
Kõik positiivsed ilmingud aga on mõistetavad alles tänapäeval.
Negatiivsed tulemused – vabadus kadus ja sellega seoses oma saatuse määramine ja otsustusvabadus.
Lõpptulemuseks pärisorjastamine. Ei kujunenud aga 13 sajandil.
Koormised , maksud , kümnis.
Ristirüütlite tulekut oli kaugelt näha, sest metal helkis päikesepaistel ja lipud ja kolin oli ka kuulda. Siis piirati linnuseid ja inimesed varjusid sinna koos toiduga.
Linnusesse prooviti sisse murad ning püüti ka seda erinevatel moodustel põlema panna. Kiviheitemasinad ja vibud .
Linnusest aga kallati keevat vett.
Üljuhtul suudeti vallutada linnus, mida asuti piirama. Tekkis toidu- ja veepuudus . Oli palju haavatuid ja surnuid ning varem v hiljem anti alla. Piiramine kestis 3 päeva – nädal. Pimeduses ei näinud lahinguid pidada, sisi prooviti hirmutada.
Kui eestlased tulid linnusest välja, asuti neid kohe ristima ja võeti pantvange – naised, vanemate poegi! Need viisid ristirüütlid endaga kaasa ja neid õpetati kas Riias v Euroopas. Võeti kuni 10-aastaseid lapsi. Nad kasvatati kristlasteks ja neid kasutati hiljem ära eestlaste vastu. Nad oskasid kohalikku keelt ja saadeti hiljem siia ristiusku kuulutama. Loodeti ka, et eestlased ei tee vastu rüüsteretki, kui olid pantvangid.
Ristirüütlite väed koosnesid kahest osast. Eliitvägi relvadega jne ning olid ka lätlased, liivlased, kes sunniti kaasa tulema (olid juba ristiusustatud). Nemad saati esmalt lahingusse ja lasti neid tappa, siis sekkus alles õige vägi lahingusse.
Kordamine!
Lk 24
2. millised olid eri rahvustest ristisõdalaste omavahelised suhted?
Eri rahvustest sõdalaste omavahelised suhted olid halvad. Nad justkui sõdisid samal eesmärgil, aga omavaheline koostöö puudus. Kui liivlased nägid suurt sõjaväge tulemas, sisi nad põgenesid otsejoones, märkamata sakslasi, kes siis üksi jäid.
Ristisõdalased olid rivaalid, sest peale inimeste ristimise, oli suur küsimus ka võimsuses ja vallutustes. Koostööd või abi pakuti vaid siis, kui oli ka endal loota kasu.
Lk 26
2.millised olid kroonikakatke järgi otsustades eestlaste suhted venelastega?
Eestlased olid huvitatud koostööst venelastega ning ootasid neid suure huvi ja põnevusega oma maale. Koostöö oli muidugi omakasu eesmärgiga, sest neilt oodeti sõjalist abiväge.
3.miks lõppes Madisepäeva lahing eestlaste kaotusega?
Sest kokkupõrge ristirüütlite väega oli eestlaste jaoks väga etteootamatu ja äkiline. Sakslaste vägi oli aga suur- ratsa - ja jalavägi ning eestlaste vastu võitlesid veel ka lätlased. Ristirüütlite strateegia oli parem.
Miks võideldi? Maa eest, ei tahetud usku- sunniviisiline, matmine, üks jumal, uued kombed.
Ei tahetud makes.