Eesti, muinasaeg (1)

MUINASAEG EESTIS
Muinasaeg jaotatakse, kivi, pronksi ja rauaajaks.
Kiviaeg 9-2 aastatuhat ekr
Pronksiaeg u 2aastatuh-5saj ekr
Rauaaeg 5saj ekr-13saj pkr
Jaotatakse 3ks:
1) Paleoliitikum -inimesed puudusid,jääeg
Põhiliselt Eesti aladel ei esinenud .
Samal ajal Euroopas 13. saj kõrgkeskaeg ja tsentraliseeritud riikide teke, rüütliajastu.Euroopas keskaeg 5.saj.
Eestis tõrjus raud välja kivist ja pronksist tööriistad, kuna kohapeal toodeti tööriistu. Soodes jms kohtades oli leida rauamaaki.Euroopast tulnud raud oli küll parem aga siiski mängis olulist rolli kohapeal tootmine.
Sellega paranes põllumajandus ja hakaks välja kujunema parem elatustase. Järelikult suurenes ka kaubavahetus.
2) Mesoliitikum -tekkisid kaugemate küttide peatuspunktid. Esimesed arheoloogilised leiud .Lõpupoole tekkisid ka püsivad asustused.
Mesoliitikumist on pärit kõige varasemad asukohad: Kunda ja Pulli .NN kunda kultuur (ka soomes,lätis jne) Arheoloogid dateerisin nad enamvähem ühel ajajärgul. Nendest on leitud ühesuguseid mälestisi, elanud on ilmselt sarnased inimesed, kes söönud sarnast toitu jne
Kohapeal ei toodetud pronksi, igasugused pronksist tööriistad on kuskilt kaugemalt sisse toodud. Kogu pronksi aja vältel kasutati Eestis edasi kivist tööriistu
JAOTUB:
1)Varajane rauaaeg,
2)Keskmine rauaaeg
3)Noorem rauaaeg
Keskmine rauaaeg- kujunesid välja eraldi talud .Tekkis perekondlik elamisviis . Kogukonna maa jaotati ära. Hakkas toimuma ka käsitööareng e spetsialiseerumine. Sepad müüsid oma oskusi tööga ja ei tegelenud enam põllumajandusega
3) Neoliitikum - toimus asulate laienemine, inimesi tekkis juurde. Tekkis teistsugune ühiskond kui sugukondlik.
Neoliitikumis tekkis VENEKIRVESKULTUUR JA KAMMKERAAMIKAKULTUUR. Sattusid piirkondadesse uued kütid, kes tõid endaga kaasa uued tööriistad ja ka nö vene kirve . Kammkeraamikaga tekkisid nõud, mis olid alt teravakujulised.
Üks olulisemaid tunnuseid ASVAKULTUUR-samalaadseid asulaid ka leitud teistes läänemeremaades ja selle järgi ka ühine nimetus.Tekkisid kindlustatud asulad , aga mitte kindlused ega linnused . Neid asulaid oli vaja inimestel kaitsta ja kindlustada. Järelikult oli midagi kaitsta.
Kujunes välja rauaajal rehielamu, mille otstarbeks oli vilja kuivatamine. Seda oli vaja järelkuivatada tänu karmile külmale kliimale, kus vili veel edasi valmis.
Eesti ala raua ajal oli üks Põhja poolsemaid alasid, kus vilja toodeti suurtes kogustes .
Viljakuivatus muutis vilja viljakamaks. Noorema rauaaja lõpus hakati vilja välja vedama ka teistesse riikidesse, mis oli hiljem euroopas kõrges hinnas.
Rehielamud palkidest ja maani katusega. Kõiki tegevusi tehti koos. Alles 16.saj tekkis eraldi elamu osa.
Suurem ja parem põllumajandus, saagi suurenemine. Seda parandasid uued tööriistad ja teadmised
Hüppeliselt kasvas rahvaarv, kuna paranes elatustase.
Kujunesid välja LINNUSED.Kõige rohkem linnuseid Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis, sest sealt tuli kõige rohkem muid rahvaid.
LINNUSED:1)Mägilinnused-(Otepääl) looduliku kõrgendiku peale ehitatud. Otepää linnus kujunes Kagu-E keskuseks
2) Neemiklinnused-looduslik poolsaar järve või jõe ääres, mdia 3 küljest kaitseb vesi ja ühele poole rajatakse vallikraav.Nt Keava linnus.
3)Ringvall-linnus ehk maalinnus - Nt Varbola.Linnuse jaoks rajati künkad, kuna puudsid looduslikud kõrgemad kohad, Lääne-Eestis. Varbolat võib pidada suurimaks linnuseks Eestis sellel ajal.
4) Kalevipoja säng- Neid rajati eelkõige vooremaale voorte peale.
Küla ja linnus olid alati seotud. Kas ehitati küla juurde linnus või külast eemale, et inimesed saaksid tulla linnusesse, kui on oht.Mõnes kohas ka linnuse sees küla.
Paranesid relvad-sõjakad
Pärit kõige vanemad muinasteestlaste nimetused.
Aestid, fennid , tšuudid(ida pool)
Rauaaeg ka nn viikingiajastu. 9-10saj üldiselt. Kaubatee läks Eestis juurest. Viikingid käisid ka Eesti alasid ründamas
Eraldi räägitakse ka eestlaste viikingiajastust 11. saj lõpp 12. saj .1187 saarlaste hiilgehetk- hävitati Rootsis Sigtuna linna.Sellele ajal oli Rootsi juba ristiusustatud
MUINASEESTLASTE ÜHISKOND u 10-13 saj
Aeg millal on rohkem leitud esemeid ja ka kirjalikke allikaid.
Eesti oli jaotatud maakondadeks ja kihelkondadeks. (Lk28 raamat) 8 suurt maakonda ja 4 väikemaakonda(või suurkihelkonda) nende vahel .Suurmaakonnad omakorda kihelkondadeks.Hiimaale tekkis tihedam asustus aga alles 14. saj sellepärast ei olnud ta maakond.
Kihelkondi juhtisid ülikud keda nim VANEMAKS . Kõige kuulsam vanem on Lembitu , Lehola linnuses Sakala maakonnas .
MALEV-muinaseestlaste