TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste Instituut
Klassiõpetaja kõrvalainega



Kadri Kivirand
KASLASED – LÕVI
Referaat

Juhendaja : Triinu Tõrv



Tallinn 2009

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
Kes on kaslane ? 4
LÕVI 6
Süstemaatiline kuuluvus 6
Lõvide asustuse ajalugu 6
Lõvipraid 7
Kurameerimine, paariheitmine ja kutsikad 7
LÕVI ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA 9
Luud ja hambad 9
Kihvad ja kiskhambad 9
Jalgadele maandumine 9
Lihased ja küünised 9
Lõvi sisemus 10
Nägemine ja kuulmine 10
Kasukahooldus 11
HUVITAVAD FAKTID 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14

SISSEJUHATUS

Valisin oma referaadi teemaks kaslased ja keskendun just lõvile seepärast, et olen sodiaagimärgilt lõvi. Huvi kaslaste vastu on olnud juba väikesest peale. Loodussaateid olen vaadanud palju, eriti sel ajal kui inglise keelt ei osanud (siis oli rohkem vaba aega) ja õppisin sealt seda, mida oli silmaga näha. Oma töös loodan saada vastuseid paljudele küsimustele ja teha palju huvitavaid avastusi.
Lisaks võtsin võrdlemisobjektis Eestis populaarse kaslase – kodustatud kassi. Endale avastuseks, on tema näol olev muster täpselt sama, mis metskassil. Erinevate kaslaste omadustega tutvudes oli väga huvitav võrrelda neid kodukassiga, hämmastavalt palju omadusi kandub üle ka väikestele kaslastele.
Üks põhjus looma valikul oli kindlasti lõvi suursugusus, tegemist on ikkagi loomade kuningaga. Mulle on alati meeldinud suured ja võimsad loomad, kuigi ei leidu looma, keda ma ei armastaks – oleks võimalik, oleks mul kodus loomaaed. Kahju ainult, et suuri kaslasi kodustada pole võimalik.
KASLASED

Kes on kaslane?

Kaslased asustavad kõiki mandreid , välja arvatud Austraalia ning Antarktika. Kõik kaslasd kuuluvad imetajate klassi ja neil on ilus, mõnel eriti kauni mustriga kasukas . Nad on väledad, eriti tugeva kehaehitusega osavad kütid ning tapjad, kes paistavad silma oma teravate meelte, kihvade ja küüniste poolest. Kaslased on hiiliva loomuga, taibukad, enamasti üksikult ja teiste pilgu alt varjatult elavad loomad. Kuigi nende suurus on vägagi erinev – kodukassist hiiglasuure amuuri tiigrini, kuuluvad nad kõik kaslaste (Frelidae) sugukonda. Teisisõnu, nii metsikud kui ka kodustatud kaslased on üksteisega sarnased ning käituvad mitme suhtes ühtmoodi. Üldse kuulub kaslaste sugukonda ühtekokku 37 liiki „kiisusid“. 4
Teadlased paigutavad (süstematiseerivad) kaslaste sugukonna esindajad kahte peamisesse perekonda: väiksemad kaslased kuuluvad perekonda kassid ( Felis ), nagu näiteks kodukass, metskass , ilves, kalakass. Suuremad kuuluvad pantrite perekonda (Panthera), esindajaiks lõvi, tiiger , leopard , jaaguar, irbis . Omaette perekonna moodustavad Lõuna-Aasias elav pantrik ja Aafrika ning Aasia asukas gepard. Siiski käsitlevad paljud neid kui suuri kaslasi. Suured kaslased ei erine väikestest mitte üksnes oma suuruse poolest. Nad oskavad möirata, mida väikesed sugulased ei suuda. Väikesed kaslased nurruvad. Neil on keele alusel eriline luu – hüoidluu, mis võimaldab neil samaaegselt hingata ja nurruda. Suurtel kaslastel on seevastu vaid elastne kõhr ning nad saavad nurruda ainult väljahingamisel. 4
K www. elu24 .ee/?id­=13558
aslased elavad maismaal, kuid kõik oskavad ronida ja paljud on head ujujad. Lõvid on ainsad lakaga kaslased; nad võivad olla emastest kuni kaks korda suuremad.2
Isase lõvi lakk hakkab kasvama kuue kuuselt. Mida suurem ja tihedam see on, seda tervem on loom. Ühtlasi on see ka kaitsevahend , mis mahendab vastase lööke ja hammustusi.5