Kaslased - lõvi (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste Instituut
Klassiõpetaja kõrvalainega
Kadri Kivirand
KASLASED – LÕVI
Referaat
Juhendaja : Triinu Tõrv
Tallinn 2009

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
Kes on kaslane ? 4
LÕVI 6
Süstemaatiline kuuluvus 6
Lõvide asustuse ajalugu 6
Lõvipraid 7
Kurameerimine, paariheitmine ja kutsikad 7
LÕVI ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA 9
Luud ja hambad 9
Kihvad ja kiskhambad 9
Jalgadele maandumine 9
Lihased ja küünised 9
Lõvi sisemus 10
Nägemine ja kuulmine 10
Kasukahooldus 11
HUVITAVAD FAKTID 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14

SISSEJUHATUS

Valisin oma referaadi teemaks kaslased ja keskendun just lõvile seepärast, et olen sodiaagimärgilt lõvi. Huvi kaslaste vastu on olnud juba väikesest peale. Loodussaateid olen vaadanud palju, eriti sel ajal kui inglise keelt ei osanud (siis oli rohkem vaba aega) ja õppisin sealt seda, mida oli silmaga näha. Oma töös loodan saada vastuseid paljudele küsimustele ja teha palju huvitavaid avastusi.
Lisaks võtsin võrdlemisobjektis Eestis populaarse kaslase – kodustatud kassi. Endale avastuseks, on tema näol olev muster täpselt sama, mis metskassil. Erinevate kaslaste omadustega tutvudes oli väga huvitav võrrelda neid kodukassiga, hämmastavalt palju omadusi kandub üle ka väikestele kaslastele.
Üks põhjus looma valikul oli kindlasti lõvi suursugusus, tegemist on ikkagi loomade kuningaga. Mulle on alati meeldinud suured ja võimsad loomad, kuigi ei leidu looma, keda ma ei armastaks – oleks võimalik, oleks mul kodus loomaaed. Kahju ainult, et suuri kaslasi kodustada pole võimalik.
KASLASED

Kes on kaslane?

Kaslased asustavad kõiki mandreid , välja arvatud Austraalia ning Antarktika. Kõik kaslasd kuuluvad imetajate klassi ja neil on ilus, mõnel eriti kauni mustriga kasukas . Nad on väledad, eriti tugeva kehaehitusega osavad kütid ning tapjad, kes paistavad silma oma teravate meelte, kihvade ja küüniste poolest. Kaslased on hiiliva loomuga, taibukad, enamasti üksikult ja teiste pilgu alt varjatult elavad loomad. Kuigi nende suurus on vägagi erinev – kodukassist hiiglasuure amuuri tiigrini, kuuluvad nad kõik kaslaste (Frelidae) sugukonda. Teisisõnu, nii metsikud kui ka kodustatud kaslased on üksteisega sarnased ning käituvad mitme suhtes ühtmoodi. Üldse kuulub kaslaste sugukonda ühtekokku 37 liiki „kiisusid“. 4
Teadlased paigutavad (süstematiseerivad) kaslaste sugukonna esindajad kahte peamisesse perekonda: väiksemad kaslased kuuluvad perekonda kassid ( Felis ), nagu näiteks kodukass, metskass , ilves, kalakass. Suuremad kuuluvad pantrite perekonda (Panthera), esindajaiks lõvi, tiiger , leopard , jaaguar, irbis . Omaette perekonna moodustavad Lõuna-Aasias elav pantrik ja Aafrika ning Aasia asukas gepard. Siiski käsitlevad paljud neid kui suuri kaslasi. Suured kaslased ei erine väikestest mitte üksnes oma suuruse poolest. Nad oskavad möirata, mida väikesed sugulased ei suuda. Väikesed kaslased nurruvad. Neil on keele alusel eriline luu – hüoidluu, mis võimaldab neil samaaegselt hingata ja nurruda. Suurtel kaslastel on seevastu vaid elastne kõhr ning nad saavad nurruda ainult väljahingamisel. 4
K www. elu24 .ee/?id­=13558
aslased elavad maismaal, kuid kõik oskavad ronida ja paljud on head ujujad. Lõvid on ainsad lakaga kaslased; nad võivad olla emastest kuni kaks korda suuremad.2
Isase lõvi lakk hakkab kasvama kuue kuuselt. Mida suurem ja tihedam see on, seda tervem on loom. Ühtlasi on see ka kaitsevahend , mis mahendab vastase lööke ja hammustusi.5
Kõigil kaslastel on lühike ümar pea. Vurrud on abiks ümbruse kompimisel. Lihaseline kere on nõtke, rind lai ning võimas. Selleks, et kasukas oleks kogu aeg mõnusalt pehme, tuleb seda pidevalt kareda keele ja käppadega sugeda. Pikk saba on abiks jooksmisel (aitab tasakaalu hoida) ja saagi kallale sööstmisel. Kaslased toetavad käies maha üksnes varbad , (nad on varvulkõndijad). Suured kõrvad tabavad ka väga nõrku helisid . 4
Kaslased on kõige enam lihatoiduga kohastunud imetajad . Evolutsiooni käigus on neist saanud suurepärase kuulmise ja nägemisega ideaalsed kiskjalised , lihatoidulised loomad ( karnivoorid ). Saakloomade püüdmisel ja kinnihoidmisel olulist tähtsust omavad küünised on kõverad, nõelteravad ja sissetõmmatavad. Seetõttu ei murdu nad jooksmise ajal ära. Tallad ja käpamõhnad on kaetud karvadega, mis muudab loomade liikumise hääletuks. 4
Kaslased on suurepärased kütid, neil on tugev lihaseline keha, ettepoole suunatud silmad, nugateravad hambad ja vahedad küünised. Enamik ei söö midagi peale liha; paljud elavad üksi ja nad tegutsevad sageli öösiti. Kõik kaslased kütivad sarnastel viisidel , sõltudes nägemisest ja kuulmisest, et õigesti vahemaid hinnata ja nõrgemaidki helisid tabada. Kaslased jälitavad saakloomi vaikselt, püsides peidus, kui nad saagi poole hiilivad. Kui kaslased on piisavalt lähedal või neid märgatakse, siis nad ründavad. Kui nad on saagi tabanud, murravad nad selle maha ja tapavad hammustusega kaelast või kõrist. Saakloom võib enne verejooksu kätte suremist lämbuda, kuna kaslase hambad takistavad õhu pääsu hingetorusse. 2
Muinasjuttudes kujutatakse hunte, lõvisid tiigreid, kotkaid, haisid, madusid ja teisi lihatoidulisi loomi verejanuliste ja kurjadena. Tegelikult on need loomad looduses spetsialiseerunud toitumisele lihast – nende seedeelundid ei tuleks taimse toiduga toime. Et loomad ei saa hinnata oma käitumist nagu inimesed, ei tohiks nende eluviisi jagada heaks ja kurjaks. Sellepärast peaks lihatoidulisi loomi nimetama pigem saagihaarajateks kui röövloomadeks. Lihatoiduliste hulka kuulub teatavasti ka inimene. Erinevus on selles, et tänapäeval võtame oma „saagi“ enamasti sügavkülmutist. Jahti peetakse püssi lastest ja tihti mitte nälja pärast, vaid üksnes jahilustist.1

L http://www.upload.ee/image/18124/Lovi.jp
ÕVI

Süstemaatiline kuuluvus

Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Kiskjalised Carnivora
Sugukond : Kaslased Felidae
Perekond: Panter Panthera Liik: Lõvi Panthera leo 7
Suurus: Kere 1,4-2,5 m, saba 70 cm-1m
Leviala: Aafrika lõuna pool Saharat, India loodeosa
Elupaik: Savann , hõrendik, võsastik 3

Lõvide asustuse ajalugu

K http://www.freewebs.com/minulemma02/loo m
unagi asusats lõvi suuremat osa Lähis-Idast, tervet Aafikat ja isegi Euroopat. Praeguseks on lõvi säilinud Aafrikas laialdasel alal Sahara kõrbe lõunaosast kuni Lõuna-Aafrikani, välja arvatud Kongo vihmametsad . Seal on liiga niiske ja vähe valgust. Põhjalikult muutunud keskkond ja küttide jälitustegevus on lõvi säilimise ohtu seadnud. Väljasuremise kaitseks on loodud hiiglaslikke kaitsealasid, näiteks Serengeti rahvuspark . 5
Kunagi oli olemas ka aasia lõvi, kes oli levinud terves Lähis-Idas. Ta sarnananeb väga aafrika lõviga, kuigi on sellest veidi väiksem ja elab kaitstuna Giri metsa rahvuspargis Loode-Indias. 5

Lõvipraid

Tavaliselt juhib perekondlikku seltsingut ehk praid üks isane , vahel ka kaks omavahel suguluses olevat isast (sageli venda). Emalõvid on praidi peamised jahipidajad. Nad kütivad koos, et rühmale liha hankida. Emalõvid peavad jahti praidi jaoks, isalõvid aga kütivad endale. Praidis võib elada kuni kolm põlvkonda emaseid. See võib koosneda 30 lõvist. Kutsikaid imetatakse enne võõrutamist kuus kuud. Nemad on alati viimased , kes tapetud loomade juures süüa saavad. 2
Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad . Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi ( hiiri ). Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. 7

Kurameerimine, paariheitmine ja kutsikad

Armatsemisajal võistlevad ühe emase pärast mitu isast. Emane laseb endaga kurameerida ja paaritub mitme isasega, enne kui valib kaaslase, kellega jääb terveks hooajaks ustavalt ühte. Paaritumissoovist annab märku emane. Ta nühib oma pead vastu isase keha, loomad hakkavad teineteist hellitama ja lõpuks paarituvad. See võib toimuda mitu korda järjest. Niipea kui ühteheitmine on lõppenud, võib isane emaselt hammustada saada. 5
L http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=275
õvid võivad paarituda kuni 100 korda päevas. Kui emane on rahunenud, keerab ta end selili ning nad võivad taas paarituda. Iga paaritumine kestab vaid mõne sekundi. Tiinus kestab lõvidel 3-3,5 kuud. 4
Emalõvi toob ilmale kaks kuni neli kutsikat hästi varjulises kohas, mis asub veesilma lähedal. 5
Esimesel sünnijärgsel päeval ei lähe ema oma poegadest kuigi kaugele, sest pisikesd peavad iga hetk saama emapiima imeda. Ta soojendab oma järglasi ja puhastab neid üle kogu keha lakkudes. Kutsikad kasvavad kiiresti. Enne silmade avanemist oskavad nad juba roomata ning enesekaitseks sisiseda. Lõvikutsikad on üleni täppidega kaetud, siis ei torka nad vaenlasele kohe silma. Suuremaks saades need kaovad. Lõvikutsikate lapsepõlv on õnnelik, sest neil on palju mängukaaslasi. 4
Jahipidamise saladusi hakkab lõviema kutsikatele õpetama võimalikult varakult. Oma esimesed eluaastad veedavad kutsikad ema juures, kes kaitseb ja aitab neid, kui nad teevad vigu. 4

LÕVI ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA

Luud ja hambad

K http://sellinemaailm.files.wordpress.co m
aslasele annab iseloomuliku kehakuju luustik (skelett e. toes ), selles on 230 luud (inimese luustikus on neid 206). Lühike ja ümar kolju on ühenduses selgrooga, mis on peamiseks toeseks kogu kehale. Selgroolülid kaitsevad omakorda nende mulkudest moodustuvas kanalis varjul olevat seljaaju , mis on kehas põhiliseks närvijuhtmekogumikuks. Roided on ühenduses selgrooga ning need moodustavad „puuri“, mis kaitseb südant, kopse. Kaslase hambad on kohastunud ohvrite tapmiseks ning liha närimiseks. Looduses elavate kaslaste jaoks on hammaste korrasolek eluliselt tähtis, sest kui need murduvad on loom määratud nälga surema. 4

Kihvad ja kiskhambad

Pikad, pisut kõverad vahedad silmahambad ehk kihvad sobivad hästi kokku ohvri kaelalülidega, et purustada looma seljaaju. Kaslastel on tugevad puri- ehk kiskhambad, millega rebib loom liha väiksemateks paladeks. Kuna kaslase lõuad saavad liikuda vaid ühes suunas – üles-alla, mitte kõrvale, kallitavad loomad söömise ajal pea veidi viltu ning närivad korraga ainult ühe suupoolega. 4

Jalgadele maandumine

Kukkumise ajal pöörab kass oma painduvat selgroogu, et tagada maandumise ajal käppade õige asend. Kassid maanduvad kukkudes alati käppadele. See väldib võimalikke vigastusi, mis võivad tekkida saakloomale või niisama puu otsast alla hüpates. 4

Lihased ja küünised

Kogu kaslase keha on nii sisemiselt kui ka väliselt kohastunud jahipidamiseks ja saagi murdmiseks. Tänu tugevatele selja- ja õlavõõtmelihastele on nad suurepärased ronijad ja hüppajad. Nende relvaks on kõigil varbaotstel olevad vahedad, kõverdunud küünised. Kuid üks, viienda varba küünis asub kummalgi esijäsemel kõrgemal ning seda nimetatakse randmeküüniseks. See ei puuduta liikumisel maapinda ning aitab kaslasel tabatud saaki kinni hoida. Nagu teisedki imetajad on ka kaslased püsisoojased. Kui õhk on külm, kaitseb looma tihe ja soe kasukas keha jahtumise eest. Aga kui õhk on liiga palav, jahutab kaslane end sel moel, et higistab nina ja tallamõhnade kaudu. 4
Saagi tabamiseks on eluliselt vajalik tugevate õlavöötme- ja kaelalihaste olemasolu. Samuti pehmendavad need lihased maandumisel tekkivaid lööke. 4

Lõvi sisemus

Võimas süda ja mahukad kopsud tagavad jooksmise ajal organismi hea hapnikuga varustamise. Magu ning soolestik on kohastunud liha, mitte taimse toidu seedimiseks. Kuna kogu soolestik on suhteliselt lühike (võrreldes taimtoiduliste loomadega ), läbib toit keha seedekulgla kiiresti. Teisisõnu – kui kaslasel tekib tarvidus uue toiduportsjoni järele, on ta keha jooksmiseks piisavalt kerge. Kui lõvi on ennast korralikult täis õginud, ei pea ta mitu päeva uuesti sööma.4

Nägemine ja kuulmine

Päevaajal ahenevad kaslase silma keskel olevad silmaavad ( pupillid ) kitsaks piluks või punktiks, et ere valgus ei pimestaks silmi. Öösel avanevad silmaavad maksimaalselt, võimaldamaks vähimagi valguse ligipääsu. Sel moel näevad kaslased hästi nii öösel kui ka päeval.4
Kaslaste kõrvad asetsevad kõrgel pea külgedel. Nii püüab agar kütt kinni väiksemagi krabina. Kõrvade ümar kuju aitab tabada helisid mitmest eri suunast . Kaslased saavad liigutada oma kõrvu nii, et need asetseksid rööbiti heliallikaga.4
Kompimine , maitsmine, haistmine
Nii nagu teisedki loomad, tunnevad ka kaslased oma nahas olevate närviretseptorite ehk lõpmete abil puudutusi, kuid neil on lisaks veel üks tähtis kompimiselund – vurrud ja kulmukarvad. Need on pikad ja jäigad karvad , mille juured on ühenduses väga tundlike närvilõpmetega. Osa kulmukarvu kannavad kaitseülesannet – iga puudutav ese paneb kassil silmad pilkuma. Veel kasutavad kassid omavahelises suhtlemises haistmist ja maitsmismeelt. Kaslase keel on hästi vajalik tööriist ning ta nina on äärmiselt tundlik. Õhukesed keerdunud luuplaadikesed suunavad ninasse sattunud lõhnad edasi lõhnaretseptorite poole. Erinevalt teistest loomadest on kaslastel suulael eriline piirkond lõhnade, eriti teistest liigikaaslastest leviva lõhna „maitsmiseks“. 4

Kasukahooldus

Lõvi pikk ja kare keel kujutab endast suurepärast kammi. See eemaldab lahtised karvad ning silub ja korrastab kasuka . Kaslased puhastavad hoolikalt oma nägu, kasukat ja käppi. Nad peavad olema korralikult soetud ning kulutavad palju aega oma kasuka korrastamisele. Harjamisel allaneelatud karvad oksendavad nad karvatompudena välja.4
http://www.elu24.ee/?id=8266

HUVITAVAD FAKTID

• KAS TEADSID, et karvatompe, mida lõvid välja oksendavad, kasutavad pärismaalased talismanidena. 4
  
• KAS TEADSID, et omavahel olles lõvid „sirtsutavad“, kräunuvad ja näuvad üksteise peale. 4
  
• KAS TEADSID, et selleks, et okassea teravad okkad ei torgiks, püüab lõvi teda selili keerata. 4
  
• KAS TEADSID, et suurte kaslaste territoorium võib ulatuda mõnest ruutkilomeetrist rohkem kui 1000 km2-ni. 4
  
• KAS TEADSID, et kaslased magavad rohkem kui enamik teisi loomi. Lõvid magavad ööpäevas 20 tundi. 4
  
• KAS TEADSID, et kaslased pole võimelised seedima suhkrut ning seepärast väldivad nad magusasöömist. 4
  
• KAS TEADSID, et kuigi lõvisid kutsutakse džunglikuningaiks, nad seal tegelikult ei ela. 4
  
• KAS TEADSID, et mõned arktikarahvad usuvad, et kaslastes on varjul surnute hinged. 4
  
• KAS TEADSID, et kaslase pupillid lähevad hästi lahti, kui loom on hirmul ning ahenevad, kui loom on vigane. 4
  
• KAS TEADSID, et lõvi isaslooma mass kõigub 180-240 kg vahel. 5
  
• KAS TEADSID, et erinevalt teistest kaslastest on isaslõvidel raskusi puudel ronimisega. Emasloomad on kergemad ja väledamad. 5
  
• KAS TEADSID, et on olemas lõvi ja tiigri hübriid – isa lõvi, ema tiiger – liiger; ema lõvi, isa tiiger – tigon. 7
  
• K http://www.tigerfriends.com/pom/liger.jp
  AS TEADSID, et loomaaias on raskeim lõvi kaalunud 366kg. 6
  

KOKKUVÕTE

Nii nagu ma sissejuhatuses ütlesin, et soovin saada uusi teadmisi ja huvitavaid fakte, siis seda ma ka sain. Avastasin ka enda juures omadusi, mis sarnaneb lõviga. Näiteks meeldib mulle väga kaua magada . Lõvid magavad ju lausa 20 tundi.
Kui ma väiksena loodussaateid vaatasin , siis pigistasin silmad kõvasti kinni, kui lõvi kedagi murdma hakkas, sest minu arvates oli see nii kole . Nüüd aga mõistan, et nad ei saagi taimedest toituda. Aga mind lohutas üks leitud fakt, et kui lõvid gaselle ei murraks, siis oleks neid liiga palju.
Kurb on lugeda, kuidas erinevad loomaliigid ohus on. Mulle pole iial meeldinud tapmine, ma ei kuulu küll nende hulka, kes kuskil streikimas käib, aga kui olen näinud pilte, kuidas loomi tapetakse nendelt kauni kasuka võtmiseks, siis tuleb jube tunne peale. Minu arvates tuleks luua rohkem looduskaitsealasid.
Kaslased on kindlasti ühed huvitavamad ja ettearvamatumad loomad. Nende salapära ja kavalus on see, mis mind paeluvad.

KASUTATUD KIRJANDUS

Nutikad küsimused „LOODUSE MÕISTATUSED“ Arukad vastused, Rainer Köthe (2003);

„Loomade entsüklopeedia“, Karen McGhee, dr Goerge McKay (2007);

Marshall mini „Imetajad“, Jinny Johnson (2002);

Looduse vaatleja “Kaslased“, Rhonda Klevansky (2000);

Loomad lähedalt „LÕVI“, Tõlkinud Anne Kalling (2001);

http://et.wikipedia.org/wiki/Amuuri_tiiger (05.06.09)

http://et.wikipedia.org/wiki/Lõv i (05.06.09)
14