ÜLDMETS KT III (0)

Metsa looduslik uuenemine
Looduslik metsauuenemine võib toimuda generatiivselt (seemnetest) või vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakanduvusperioodi, soodsaid seemnete levimis - ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub seemnete kvaliteedist kui ka keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemis tingimused looduses üsnasoodsad. Seemnest arenenud võrse edasine saatus oleneb aga puuliigi kasvukiirusest, valgusnõudikusest , külmakindlusest ja keskkonna tingimustest. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel.
Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid
Metsapuudele on iseloomulik seemnekanduvuse perioodilisus . Aasta, mil seemnesaaks on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid nimetatakse seemnevahe aastaks. Viljakandvus sõltub:
a) kliimast - mida soodsam on kliima seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus
b) kasvukohatingimustest- paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suuremate
c) ilmastikust- ilmastik on väga tähtis õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti.
d) kahjurite ja haiguste esinemisest
e) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu.
Metsakasvatuse seisukohalt on oluline et seemnesaaks kõiguks erinevatel aastatel vähe, et seemne saak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks võimalusi seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine , et luua puudele paremad valgus ja toitumistingimusi, kuid see ei tohi olla nii suur et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks . Puude seemnekanduvust saab parandada ka puude väetamise teel.
Metsa vegetatiivne uuenemine
Vegetatiivne uuenemine toimub peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raidumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub:
puuliigist, vanusest ja kasukohast. Juurevõsu: areneb juure lisapungadest. Vegetatoovselt tekkindu puudel on esimestel aastatel kasv kiirem kui seemnetekkelistel, hiljem aga kasv ühtlustub. Vegetatiivselt tekkinud puud on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanike poolt tekitavate seenhaiguste käest ja nende puit on madalama kvaliteediga.
Üldiselt tuleks eelistada seemne tekkelisi puid, erandiks on sanglepp ja saar.
Metsauuenemine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid
Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika , karusambla, siirdesoo , madalsoo, raba , lubikaloo, osja , tarna, sõnajala jne kasvukohe tüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsa uuendamise võtted on: maapinna ettevalmistamine puuseemete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks, puuseemnete külvamine, puude istutamine , metsakultuuri hooldamine, loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsa loetakse uuenenuks, kui alal kasvan metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke.
Metsa võib uuuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. angevaksa ja lodu kasvukohatüüpi raiesmikel. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud.
Metsakultiveerimine e. Kunstlik metsauuendus on vajalik kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulikt peapuuliigi looduslikku uuendust, kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikde vaheldust mitte soovitavas suunas, kui raiestikul võib esineda soostumist või erosiooni ja kui metsa rajatakse aladele , kus varem pole metsa olnud.
Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik.
Erinevad istutusmaterjali liiigid, paljasjuurdes ja potitaimed
Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelistusetks on see et see on lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida ja on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised on aga seee et kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist utleks eelistada kui on tegemist kuivade muldadega kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad, viljakatel muldadel kus rohttaimestik raskedab tõusmete arengut, niisketel ja märgadel, klmakahjustustele alluvatele muldadel, erosiooniohtlikel muldadel. Külvi aga võiks eelistada keskmise viljakusega värketel raiesmikel ja tugevalt kruusasel ja kivisel mullal.
Eesti metsanduses istutatatkse peamiselt kuuske ja letpuid, mändi külvatatakse ja istutatatkse.Taimede metsade uuendamiseks kasvatatakse nii avamaataimlates kui katmikaladel. Suletud juurekavaga e. Potitaimede eelistused on see et neid on lihtne istutada , tööjõudlus on istutamisel suurem ning istitada saab kevadest sügiseni. Puudused aga juure aren võib olla pärsitud, kasvatammine esialgu kukukam, eeldab suurt töäüsust ja asjatundlikkust ning väga viljakate alade jaoks taimed väiked.
Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine
Algtihedus peab olema optimaalne et tagada kultuuri õigeaegne liitumie, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikus, kuid ka jälgima et rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laastumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustes, kasvukohatingimustets, maapinna ettevalmistamise viisidest ja kvaliteedist, istutusmaterjali vanusest, loodusliku uuenduse olemasolust.
Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuendamisele kaasaaitamiseks.
Puuliigi valik
Metsakultuurid võivad koosneda ühestpuuliigist või mitmest puuliigist.
Segakultuurid on tootlikumad, kuna segus olevad puuliigidd on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega; parandavad mulla omadusi; vastupidavad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelistuseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel Kultiveeritava puuliigi valik sõltub kasvukohatüübist, eelmise puistu liigilisest koosseisust, seenhaiguste ja kahjurite esinemisest, metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsapuudena lubadakse kultiveerida vaid neid võõrpuuliike, mis on ära toodud eraldi määruses, Eesti metsa uuendamisel lubatakse kasutada nt, musta kuuske, serbia kuusek, keerdmändi jne.
Metsakultuuride hooldamine
Hooldamise eesmärgiks on luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise sagedus sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Mida paremini on maapind ette valmistatud ning mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada Peamisteks hooldamis viisideks on rohttaimede ja võsa kõrvaldamine, seda nimetatakse ka koosseisu reguleerimiseks. Ning hooldatakse ka täiendamise kaudu, väetatakse, kasutatakse keemilist töötlemist, võetakse kasutusele kaitseabinõud loomade vastu ning ka tulekaitseabinõud.
Põllumaade metsastamine
Põllumajandulike maade metsastamine on õigustatud ainult siis kui muld on väheviljakas, ala on põllumajanduse jaoks liiga halb ja metsa kasvatamine annab pikamas perspektiivis suuremast tulu võrreldes põllukultuuride kasvatamisega. Ning tegemist on pindalaliselt väikse alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne või on ala asukoht ebasoodne. Kuna endised põllumaad on viljakad, siis on seal ka suur rohttaimede kasv seega seal tuleks eelistada istutamist kuna metsakülv poleks üldiselt edukas.
Puuliikide valik
Okaspuud endisel põllumaal I metsapõlvkonnana on küll väga kiirekasvulised kuid sageli jändrikud, halvastu laasunud ja kõveratüvelised, kahjustatud seenhaiguste poolt, puit on laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu oskakaalu tõttu väheväärtuslik. Parimaks puuliigiks ensiste põllumaade metsastamisel parasniisketel muldadel on arukask , niiskematel, kõrge ja liikuva põhjaveega aladel võib kultiveerida sangleppa. Ka harilik tamm on hea endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamine on enamasti raskem. Viimasel ajal on populaarseks muutunud haava kasutamine, vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasutada ka mändi, kuid taolisi muldi on vähe. Kuusk on ka väga produktiivne kuid piiratud samadel mõhjustel mis männigi puhul. Väga populaarne on maarjakase kasvatamine. Kuna kasvab palju rohttaimi siis on hooldamine vajalik just esimestel aastatel, vegetatsiooniperioodil.
Seemnete varumine
Ajutine seemnepuistu. s.o heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähima 5-10aasta jooksul. Nendest on vaja kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud. Seemne varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistu on looduslik või kultuuripuistu.Valikseemnepuistuks nim. Fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistus võib keskimne seemnesaak hektarilt olla männi puhul kui 4kg , kuusel aga 40kg aastas. Heal seemneaastal võib ulatuda männi seemnepuistus seemnesaak üle 15kg hektari kohta. Valikseemnepuistuteks sobivad regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud , viljakas kasvukohatüüp, keskealine või valmiv puistu jne. Okaspuu valikseemnepuistute valikul ja eraldamisel tuleb arvestada et üleseisnud puistute ja puude käbid nii männil kui kuusel enamasti tunduvalt väiksem. Puud millelt seemned varutakse peaksid olema kiirekasvulised, sirgetüvelised, kitsavõrega jne.
Metsaselektsioon
On teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele ning nende tootlikuse suurendamisele. Peamised kasutatavad meetodid metsaelektsioonis on valik, ristamine ja mutageenidega mõjutamine . Neist olulisem ja enam kasutatav on valik, seda nii individuaalse , kui massilise valikuna.
Metsaelektsiooni eesmärgid
Metsaselektsiooni eesmärkideks on puistute kasvukiiruse ja tootlikuse tüstmine- puude kasvukiirus ja poolikus on olulisemaid olisemaid omadusi mida selektsiooni käigus püütakse suurendada. Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine, puistute haiguskindluse suurendamine ning puistute vastupanuvõime suurendamine ebasoodsate keskonnategurite suhtes.
Plusspuud
On kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nuetele, plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks. Nõuded plusspuudele: diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine, võra peab olema sümmetriline ja tervatipuline, oksad peened , peavad olema täiesti terved . Männi plusspuudeks valitakse puud vanusega 60-80a., kuusel 50-80a. Valitakse nii loodulikest kui kultuurpuistutest. Plusspuistu peab olema antud tingimustele vastava kõrge tootlikuse ja täiusega. Miinuspuu e puistu on aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslik, okslikud, haiged puud. Plusspuude vegetatiivsete järglastega rajatakse vegetatiivsed seemlad .
Seemlad
Vegetatiivne seemla, selle all mõistetakse metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude koloonid . Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga . Vegetatiivsetel seemlate ülesanded on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks, et seemlates säilik plusspuude genofond, plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Puud seemlates on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Puude ja puistute vaikul peab alati silmas pidama , et puude kasv ja välisilme sõltub ökoloogilistest teguritest. Mitte kunagi ei tohi seemneid varuda rabadelt vaid seemet tulevase metsapõlve rajamiseks tohib korjata vaid tervetelt ja heade omaduste puudelt.
Katmikala seemaid on otstarbekas rajada lehtpuuseemnete tootmiseks, et kindlustada liigipuhtus, seemnete kvaliteet ja sellest tulenevalt tootlikud ning kvaliteetsed puistud. Selle eelised on puude kiire kasv ja areng, seemnete kogunemisega pole vaja kiirustada, seemnesaak pinnaühiku kohta on väga rikkalik, puid on lihtne uuendada või asendada . See kõik on tänu sellele et kilehoonetes reguleeritakse temp, valgust, õhuniiskust, co2 sisaldust jne.
Raiete liigitus
Hooldusraied- Seda tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie joaks oluliste puude kasvu või halvendada metsa tervislikku seisundit , ehk raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haigeid,vigaseid puid.
Uuendusraied - tehakse puistutes, et võimaldada metsa uuenemist või uuendamist. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks.
Valikraied - n.o. raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta . Maa-ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata
Trassiraie – selle hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse kvartali - või piirisihi sisseraie üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes;
Raadamine - Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (maakategooria muutmiseks).
Kujundusraie - tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selleabil on võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust.
Valgustusraie- Iseloomul on et valgustusraiete käigus ei saada likviidset puitu ning langetatud meterjal jäetakse maha. Raiutakse maja kõik peapuuliigid kasvu takistavate kõrvalpuuliigid. Valgusraiet tehakse kuni 5-20aastastest noorendikes.
Harvendusraiet- tehakse puistutes alates 20-25aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu kekmine diameeter on üle 8cm. Seda tehakse et saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks nkn välja.
Sanitaarraiet tehakse surnud ja surevate, samuti tarmimurru ja tuuleheite puude koritamiseks juhul kui pole otstarbeks teha harvendusraiet.
Sanitaarraie korras raiduda lubatud puud: surnud puid, tüvekahjuritest asustatud puid, tormiheitet ja murdu ning lumemurdu jne
Hooldusraiete bioloogilised alused
Kasvuresursu ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid ning allesjäänud puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohke, mille tulevusena suureneb nende juurdekasv. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine. Tuleks otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu. Puhtpuistutel puudeub alternatiiv ekstreemsetes kasukohtades, selle eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamise. Segametsade eelised on aga see et tavaliselt on segamets tootlikum, okaspuude varis, eriti okaste lagunemine annab happelise kõdu . Üldjuhul kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes. Optimaalse tootlikusega võrastiku loomine ning valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud.
Hooldusraie majanduslikud eesmärgid
Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseosust iseharvenemine käigus väljalangevate puude arvel. Kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine, metsa rekreatiivsete omaduste parandamine. Hooldusraiete planeerimine , eelisjärjekorras tuleks raiduda paremaboniteedilised puistud, viljakamete kasvukohtade metsas, siis kultuurpuistud, silmatorkavamad metsad ning siis nooremad metsad
Uuesndusraied
Raitakse peaaegu kõik puud peale seemnepuude ning elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuid ei pea jätma kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüübile. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnadiameetri. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult ja ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam. Turbaraiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikute, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõva lehtpuupuistutes.
Valikraied
Eesmärk on luua võimalus metsade loodulikuks uuendamiseks, parandada nende seisundit ja püsikindlust. Valikraie tegemiseks tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes. Valikraiega raiutakse välja puud mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puuud.