Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 7 a.) Esimesel eluaastal: Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust. Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust. Juba esimesed negatiivsed suhtlemiskogemused imikueas tekitavad usaldamatust ümbritseva vastu ja negatiivseid emotsioone. Näiteks müra, võõras ümbrus, esemed, äkilised liigutused, kukkumine tekitavad lapses negatiivseid emotsioone (hirmu, ärevust). Lapse meeleolu võib kiiresti muutuda. Seega imikueale on ...
Ortoreksia on uuema aja haigus, kus viikase oma toitumisharjumused ja arvamused äärmustesse, tehes enda organismile nii liiga. Kui inimene ei toitu korralikult ega saa piisavalt mineraalained ja vajalikke toitained oma söögiga kahjustub inimese organism. On väga tähtis, et inimese toitumine ning füüsiline pool oleksid tasakaalus. Kuna toitumishäired on vaimsed häired, on väga oluline, et lisaks sellele, et taastada inimese normaalkaal, oleks raviprotsessi kaasatud ka psühholoogid ning nõustajad. 9 Kasutatud kirjandus Bratman, S., 1997. Obsession with dietary perfection can sometimes do more harm than good, says one who has been there. Kättesaadav: http://www.beyondveg.com/bratman-s/hfj/hf- junkie-1a.shtml (12.11.15) Charpentier, P., Keski-Rahkonen, A., Viljanen, R. 2011. Söömishäired. Juhised lähedastele. Getz, L., 2009
· Mõrvad on eraldi, erinevate ajavahedega vahest isegi aastaste vahedega · Mõrvad jätkuvad yldiselt nii kaua kuni mõrvar on võetud vahi alla või sureb · Tapmised toimuvad üldiselt ükshaaval · Tavaliselt ei ole mõrvaril ja ohvril omavahelist tutvust Teadlaste arvamus · Teadlased: Sarimõrvarit ravib ainult hukkamine. · Teaduse praegusest arengutasemest lähtudes on sarimõrvarid oma pahest ravimatud ega ei tohi osaleda ühiskonna elus, leidsid psühholoogid. · Hiljuti Valencias peetud rahvusvahelisel kongressil teemal "Psühhopaadid ja sarimõrvarid" jõuti järeldusele, et sarimõrvarid, kes külmavereliselt vägistavad ja tapavad oma ohvreid, ei allu tavaravi meetoditele. Nad peavad ühiskonnast elu lõpuni eraldatuks jääma, sest paljud praegu kasutatavad meetodid hoopis soosivad psühhopaatide kalduvust vägivallatsemisele. Teadlaste arvamus · «Meile pole teada ainsatki juhtumit, mis oleks õigustanud
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine; tervis on igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu. Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus. Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis kui heaolu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (...
endaga hakkama ja on abitu · Vastuküsimuste esitamisega tuleks oodata, kuni probleemidega inimene on rahunenud ja tasakaalu saavutanud ning seega valmis end puudutavad asjaolud kainelt läbi arutama · Tuleks hoiduda püüdest end oma probleemidesse pühendava isiku eest tena probleemid ära lahendada ning tema ,,päästjaks" hakata. 7. KUIDAS KUULAMISOSKUST TREENIDA? USA psühholoogid soovitavad kaaluda järgmisi momente: 1. Avasta kuuldus enda jaoks midagi huvitavat ja kasulikku · Tähelepanelikul kuulamisel avardab enamik jutuajamisi meie silmaringi · Me saame üht-teist teada endale võõrast valdkonnast · Me võime esialgu tarbetu teabe panna mällu tallele sobiva rakenduse aega ootama · Me võime midagi tarka ja kavalat ilma pikemata oma töös või elus kasutusele võtta 2
nii kaugele ei lase ja lahkub esimesel võimalusel töölt. Läbipõlemise oht on äärmuslike vaadetega inimestel. Tööstressist on ohustatud noored töötajad, kelle sooviks on kiiresti karjääri teha, kuid ka need, kellele töö on ainus side eluga ehk üksikud ja lahutatud inimesed. Pideva pinge all on samuti üleminekueas mehed ja naised, kes kardavad elule jalgu jääda. Stressioht ripub ka nende juhtide pea kohal, kes pole õieti aega millelegi keskenduda. Psühholoogid eristavad läbipõlemisel mitut staadiumi: · Mesinädalad tööd on hästi palju, tööpäevad on pikad ja ületatakse ennast. Tööd tehakse suure entusiasmiga ja tulemustega ollakse rahul. Kui saadakse asjaga õigel ajal ja hästi valmis, maandatakse sellega ka tekkinud pinged. · Õli tulle valamine see on juba märksa ohtlikum. Tekib rahulolematus tööga,
Armukadedus ,,Armukadedus on üks neist tundeseisunditest, mida nagu ka leina võib pidada normaalseks. Kui tundub, et keegi ei ole üldse armukade, siis on õigustatud järeldada, et see tunne on karmilt väljatõrjutud ja järelikult mängib seda suuremat osa inimese alateadlikus hingeelus." Freud, 1922 Armukadedus on reaktsioon mingile ohule, mis inimesele olulist suhet ähvardab pole vahet, kas oht on reaalne või ettekujutuste vili. Armukadeduse peamine tiivustaja on hirm. Kiivus on väga tihedalt seotud turvatunde ja enesehinnanguga. Kui hindad end kõrgelt, siis tunned, et ka teised väärtustavad sind ja hirm maha jäetud saada on väiksem. Mida kirglikum on suhe, seda suurem on armukadeduse oht. Riskigruppi kuuluvad ka inimesed, kes on varem elus haiget saanud. Samuti ohustab armukadedus rohkem noori: nad on emotsionaalselt ebaküpsemad ning elavad lembesuhteid...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KURITEOENNETUS Referaat Juhendaja: Helve Jaanimägi, lektor MAARDU 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Alaealiste antisotsiaalse ja delinkventse käitumise riskitegurid...................................4-5 Kohtulik ja korrektsiooniline kuriteoennetus.............................................................5 Kogukonnapõhine kuriteoennetus.........................................................................6 Koolipõhine kuriteoennetus..............................................................................................6-7 Perekonnapõhine kuriteoennetus............................................................................7-9 Pe...
Samuti nii öelda tulistamismängud ei oma ainult tumedaid külgi, ka need arendavad nägemisteravust üksikasjade nägemiseks ja reageerimiskiirust. Paljud lapsevanemad näevad videomänge, kui ajaraiskamist või tegevust, mis hävitavad aju. Meedia koos mõningate ekspertidega on väitnud, et põhjus miks noored muutuvad vägivaldseteks või käituvad ekstreemselt ühiskonnavastaselt on just arvutimängudes. Aga paljud teadlased ja psühholoogid leiavad, et videomängudel on palju otstarbeid peamine neist on laste harimine. Arvutimängud võivad arendada laste kõrgtasemelist mõtlemisoskust, mida nad tulevikus vajavad (Playing Computer Games - Positive or Negative? http://vox- vocis.hubpages.com/hub/computer-games-positive-sides-buy; 23.03.2012). Arvutimängude mängimisel võib olla mõlemat, nii positiivseid, kui ka negatiivseid mõjusid. 1.1 Uuring julguse ja abivalmis oleku suurendamiseks arvutimängude mängimise abil.
Hitler ja Mussolini armastasid Machiavellile viidata kui poliitika tõelist olemust mõistnud meistrile, pole aga teada, et fašistlikud diktaatorid oleksid olnud tegelikult tema loominguga tuttavad. Machiavelli andis oma panuse keele- ja teadmistekunsti läbi "makjavellismi" , mis on tänaseks omandanud tähenduse, mille kohaselt poliitikas on tähtis ainult tulemus ning indiviid ei pea oma poliitilises tegevuses tundma end moraalinormidest ahistatuna. Psühholoogid tähistavad terminiga "amoraalset, salakavalat suhtumist kaasinimestesse, millega kaasneb küüniline arvamus nende tegusid juhtivatest motiividest", või "usku, et inimesi saab juhtida meelituste, ähvarduste ja tüssamiste abil; püüdu sellist juhtimist ellu rakendada". Tuleb siiski tõdeda, et makjavellism kui nähtus eksisteeris ammu enne Machiavellit ja seda võib pidada niisama vanaks kui poliitikat
1988;Frediksen ja Collins 1989) Eksamikesksetes süsteemides on alati tagsimõju ngativne. Strateegia on tähtsam sisust. Hindamise mõõtmismudel Hindamise teooria ja praktika taandub kahele erinevale mudelile: need on mõõtmismudel ja tulemusmudel (Taylor 1994) . Efektiivseks hindamiseks on vajalik mõista nende erinevust. Esimene mõõtmismudel mõeldi välja Hiinas, nagu eelnevalt märgitud. Kakskümmend kolm sajandit hiljem, 19. Sajandil, huvitused psühholoogid jälle inimese selekteerimisest. Sir Francis Galton (1889) arvas, et füüsilisi ja intellektuaalseid erinevusi, nagu pikkus, kaal või mõtlemistestide sooritusvõime on jagatud kõige üllatavama ja kaunikujulisema korrapärasusega (Galton 1889: 66) Ta viitas loomulikuklt normaaljaotuse kõverale. Õppimisvõime arvati olevat inimese andekusest ja viidakem taaskord Hani dünastiale haridust nähti õppijate selekteerimise vahendina: eelkõige muidugi, leida kõige andekamaid,
tegevuse reeglitele ja reguleeritusele, oli seisukohal, et töö peab käima õlitatult. Range distsipliin ja reeglid ei lähtu isikutest vaid organisatsiooni vajadustest. Hierarhiline süsteem ja töötajate ranged õigused ning kohustused. 12. Neoklassikalised juhtimisteooriad hakkas arenema 1920-ndatel. Kesksel kohal on inimene ja inimsuhted. Hugo Münstenberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid järgmistes punktides: Aidata leida sobivaid inimesi töökohtadele. Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad hästi tööd teha. Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused. 13. Kaasaegsed juhtimisteooriad Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded West Churchman, kes vaatles organisatsiooni ühtse tervikuna.
endaga hakkama ja on abitu · Vastuküsimuste esitamisega tuleks oodata, kuni probleemidega inimene on rahunenud ja tasakaalu saavutanud ning seega valmis end puudutavad asjaolud kainelt läbi arutama · Tuleks hoiduda püüdest end oma probleemidesse pühendava isiku eest tena probleemid ära lahendada ning tema ,,päästjaks" hakata. 7. KUIDAS KUULAMISOSKUST TREENIDA? USA psühholoogid soovitavad kaaluda järgmisi momente: 1. Avasta kuuldus enda jaoks midagi huvitavat ja kasulikku · Tähelepanelikul kuulamisel avardab enamik jutuajamisi meie silmaringi · Me saame üht-teist teada endale võõrast valdkonnast · Me võime esialgu tarbetu teabe panna mällu tallele sobiva rakenduse aega ootama · Me võime midagi tarka ja kavalat ilma pikemata oma töös või elus kasutusele võtta 2
Selgitage. 5. Annab suhtele tugevust ja paneb suhte proovile. Saab näha, kuidas teine pool käituma hakkab. Saab näha kuidas üksteisest kaugel olemine suhtele mõjub. 6. Mille järgi aru saada, et suhe hakkab karile jooksma? Mida siis teha? 6. Kui üksteisest hoolimine lõppeb. Kui ei arutata üksteisega enam asju ega räägita kus käiakse. Kui inimesed kaugenevad. Kui kummalgi osapoolel on tekkinud keegi teine. Sellega tegelevad psühholoogid ja perenõustajad. 7. Kas abielusuhte ametlikkus mõjutab loetletud perioodide läbimise edukust? Põhjendage. 7. Jah, kui on rasked ajad, siis vabaabielus olevad inimestel on võimalus iga kell suhe lõpetada. Kui on inimesed omavahel abielus, siis on see keerukam protsess ja tavaliselt jäädakse ikkagi kokku peale neid raskeid aegasid. Lapseootus ja sünd (8) lk 125 küsimused: 1. Millised on teie arvates peamised lapse saamise otsust mõjutavad tegurid noorte jaoks? 1
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond MÕJUSTAMISE PSÜHHOLOOGIA R.B.Cialdini Referaat Juhendaja: Riin Seema Tallinn 2007 1. SISUKORD Tallinn 2007.................................................................................................................. 1 1. SISUKORD................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 MÕJUSTAMISRELVAD.............................................................................................4 Klõps, vurr ..............................................................................................................
kaovad umbes sama kiiresti. Paanikahood on üsna tavalised umbes kolmandiku inimeste juures. (Haiguslikud... 2002: 16-17) Paanikahoog ise ei kuulu foobia alla. Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse aga foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. 1.3. Foobia tekkepõhjused Kõige sagedamini põhjustavad foobiaid kahte tüüpi protsessid: tingimine ja trauma. (Bourne 2000: 70). Foobia tekib tavaliselt väliste sündmuste ja eelsoodumuste kombinat- sioonil. Psühholoogid väidavad, et inimesed on vastuvõtlikumad paljudele foobiatele, mis on ka nende suguvõsas. Seega võib järeldada, et foobia võib mõnes olukorras olla ka päritav. Paljud spetsiifilised foobiad võivad olla põhjustatud hirmutava õnnetuse või situatsiooni tõttu. Tavaliselt on selleks mõni trauma varajases eas. (Tysen: 2012) Martin Seligman, Ameerika psühholoog, õppejõud ning eneseabiraamatute autor, on teinud kuulsa katsetuse
sõltuvusest. Kui kiiresti areneb sõltuvus ja sealt edasi juba hävitavus. Narkootiliste ainete puhul toimuvad protsessid kordades kiiremini, kui näiteks internetisõltlase puhul. Kuidas tunda ära sõltuvuse? Pia Mellody raamat ,,Kaassõltuvus" , kus ta kirjeldab sõltuvuste komponente. 4 5 Sõltuvushäired Paar kindlamat näidet, mida psühholoogid on uurinud, et tegemist võib olla sõltuvushäirega on meeleolu muutus, valetamine, varastamine. Meeleolu muutus- inimene võib olla põhjendamatult rõõmus või siis lohutamatult kurb. Meeleolud kõiguvad seinast seina lühikeste perioodide vältel. Võib esineda ka vihapurskeid. Valetamine- Tavaliselt alustatakse endale valetamisega- ,,mul kõik kontrolli alla" fraasiga. Tegelikult nad seda ka siiralt usuvad, et suudavad igal ajal lõpetada oma tegevuse või tarbimise
Pärast puhkust aga väsimusilmingud kaovad, indiviid taastub ning tehtava tase võib saavutada oma endise taseme või paremagi veel. Selle näite puhul on tegemist muutustega käitumises, kuid me ei tohiks neid käsitada kui õppimise näiteid. Õppimiseks ei saa pidada ka neid muutusi, mis seostuvad füüsilise kasvu või küpsemisega. Näiteks on vanemad lapsed võimelised hüppama kõrgemale kui nooremad. Õppimine on üks niisuguseid mõisteid, mida psühholoogid nimetavad ka järelduslikuks konstruktsiooniks. See tähendabki seda, et mõtestatakse oma tegevus ja selle tagajärg ning tehakse kogemusest omad järeldused, mille kaudu muudetakse edaspidist tegutsemist. Niisiis on muutused organismi tegevuse soorituses signaaliks, et õppimine on tõepoolest toimunud. Õppimisvõime avab meile juurdepääsu oma kaasaja teadmisvaramule, aga ka inimsoo varasemaile kogemustele. Mis tahes sotsiaalse rolli, kutse või ameti
mis tähendab, et teatud inimeste puhul või teatud olukorras hakkavad alati käed higistama, nahk punetama vms. Tüüpiline on, et selline inimene ärkab hommikul kell viis ja enam magama ei jää. Tal võivad esineda nn nädalalõpu peavalud, mis tähendab, et pea hakkab valutama reede või laupäeva õhtul, kui pole vaja enam töö jaoks vormis olla ja tekib pingelangus. Ründa või põgene Stressile reageerivad erinevad inimesed erineval moel. Psühholoogid räägivad ründa-või- põgene- reaktsioonist. Esimesel juhul muutub inimene agressiivseks, hakkab teisi süüdistama, 6 kritiseerima ja taga rääkima, aga ka lihtsalt torisema. Teisel juhul on ta kogu aeg kusagil ära ja teda on võimatu tabada. Kolmas variant väljendub kangestumises, sellised töötajad võivad
ajutisele probleemile". Ei ole selliseid nähtusi, nagu väljapääsmatu olukord, on vaid selline tunne, et enam ei suudeta edasi minna. Suitsiidile kalduvad inimesed on aga sageli nõrgema närvikavaga ja nemad võivad seda tunnet tõsiselt võtta ning sellest johtudes ka käituda. Kui aga leida õigel ajal abi, ei peagi ehk kasutama drastilisi meetodeid. Suitsidaalsele noorele võivad abi anda selleks spetsiaalselt ettenähtud asutused või telefoninumbrid, arstid ja psühholoogid ning miks mitte ka lähedased, sest vahel piisab vaid oma sisemiste sügavamate tunnete rääkimisest sõbrale. Oluline on siinjuures ka see, et see sõber oleks teadlik, kuidas suitsidaalsesse inimesse suhtuda ning mida on ja mida pole õige talle soovitada. Kui ärakuulajale jääb lõpuks tunne, et kaaslasel on kindel nõu oma tegu korda saata ja tema sinna enam midagi ära teha ei saa, tuleks sellest kuhugi teavitada.
inimeste hoolekannet ENSV-s? läbitöötamine. abistavad meelsamini teisi Sotsiaaltöötaja kui ,,ühiskonna arsti" Puuetega inimeste hoolekanne sihtgruppe kui kodutuid). Kui 2005. tööd tegid nõukogude ajal arstid, ENSVs Aastal oli kodutute hoolekandega õpetajad, juristid, psühholoogid, · 1987 a tekkisid tegelevaid asutusi kaksteist, siis lasteaednikud. vanurite, puuetega inimeste, tänase seisuga on neid vähem!! haigete esimesed ühendused (invaühendus, reumaliit, 56. Kuidas on 47. Kuidas muutus vanurite liit jt)
Sel ajal elas Norma ema parima sõbranna juures, keda ta kutsus tädi Grace'iks. Kuid kaks aastat hiljem tädi Grace abiellus ja tema majas ega elus polnud enam Norma jaoks kohta. On ka teada, et Grace'i abikaasa üritas Normat mitmel korral seksuaalselt ära kasutada. Grace saatis Norma elama ta vanatädi juurde, kuid ka seal ei pidanud ta kaua vastu, kuna üks naise poegadest ründas Normat ja üritas teda vägistada. Biograafid ja psühholoogid on leidnud, et vähemalt osa Marilyni hilisemast käitumisest oli tingitud lapsepõlve seksuaalsest ärakasutamisest, keerulistest suhetest emaga ja tihti vahetuvatest hoolekandjatest. Lastekodus veetis ta kaks armastuseta aastat, mille iga päev oli täis tõrjutust ja alaväärsustunnet. Ta oli hakanud kokutama, mis sai tema hilisema jutu järgi alguse pärast üht seksuaalse ahistamise juhtumit kasuperes.
vaid isegi langetab meie autoriteeti teiste silmis. Keeldumise korral tekib oht, et meid peetakse vastutulematuks ja egoistiks. Täbarat olukorda vaistlikult tajudes on meile nii vastumeelse nõude täitmine kui ka eiramine mõru maiguga. Sellest lõksust väljumiseks ongi kehtestamise küsimusringis üsna pslju tähelepanu pööratud varieeritud ja situatsioonis sobivate ei ütlemise mooduste selgitamisele. Selleks otstarbeks on psühholoogid pakkunud mitmesuguseid strateegiaid. Kõne alla tuleksid järgmised. a) Kahetsev ei. (,,Sooviksin küll, kuid kuidagi ei saa...'') b) Osavõtlik kuulamine + ei. c) Põhjendatud ei. Keeldumisel argumenteeritakse lühidalt ja asjalikult, miks ei tule soovi või nõude täitmine arvesse. d) Edasilükatud ei. Näiteks võetakse endale järelemõtlemise aeg, et sellega keeldumisell teed sillutada. Mõned variandid:
sugugi lihtne olla. Peresuhted sotsiaalse vahetuse teooria taustal Pereelu taustal on kestvad pinged mehe ja naise vahel väga frustreerivad ehk pinget tekitavad. Kui vallalisena saab sagedaste ebakõlade korral suhte lõpetada, siis pere juurest lahkumise otsust ei langetata kergekäeliselt. Vaatamata sellele, et inimene pole rahul partneri käitumise või iseloomujoontega, võib ta soovida jätkata nii abielu kui ka perekonnaelu. Igal abielul on oma riskid, hüved ning kulud. Psühholoogid John Thibaut ja Harold Kelley on pakkunu välja s o t s i a a l s e v a h e t u s e t e o o r i a, millele toetudes on võimalik mõista suhteprobleeme. Keskseteks mõisteteks on selles mudelis hüved ja tulud. Hüvena saab käsitleda kõike, mis teeb suhte ihaldusväärseks. Kuluna tajub inimene negatiivset , mis suhtega kaasneb. Selle mudeli järgi tekitavad enam rahulolu ja kestavad kauem need suhted, millega kaasneb rohkem hüvesid kui kulusid
Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. · tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust · kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded. KUIDAS KUULAMISOSKUST TREENIDA USA psühholoogid soovitavad kaaluda järgmisi momente: 1. Ära lase emotsioonidel ja retoorikavõtteil endale ülemäära mõjuda. 2. Õpi lugema ridade vahelt ja mõistma vihjeid. 3. Püüa mõista öeldu tuuma. Kui sind huvitab rääkija siirus või asjatundlikkus, püüa tema sõnadest ja toonist saada paremat ettekujutust tema aususe või pädevuse üle otsustamiseks. Kui sind teise isiku välimuses või kõnes midagi häirib, püüa sellest üle olla
kliente eemale ja seda paraku igaveseks (Rath, 2006, 33). Pole ju raske meenutada olukorda, kus tülpinud ja vihase näoga Maxima poeketi müüja teid enam sinna poodi tagasi ei tõmba või siis vastupidi pood saab omale ühe lojaalse kliendi juurde tänu müüjale, kes selle asemel et kurja nägu teha, hoopis naeratab (autor). Ühes uurimuses leiti lausa, et inimesed, kes olid just vaadanud videolt naljafilmi, suutsid paremini lahendada mõistatust, mida psühholoogid on kaua aega kasutanud loova mõtlemise testimiseks (Goleman, 1995, 109). Positiivse emotsiooni mõjul reageerib inimene kiiremini signaalidele, tähelepanu on keskendatum, nägemis- ja kuulmisteravus parem, taju sisukam ja täpsem, vaatlusvõime suurem ning mõtlemistegevus produktiivsem (Lunge, 1980, 35). Peale selle on kindlaks tehtud, et positiivsed emotsioonid tugevdavad vastupanuvõimet, lõhuvad rassidevahelisi barjääre, on abiks
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Sally Lepik Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid..............................................................................................3 0.1. Emotsioon..................................................................................................................................4 0.2. Emotsioonisõnade olemus......................
sarnased tööd. 4.Käskude ühtsus igal alluval olgu ainult üks ülemus. 5.Suundade ühtsus sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla. 9.Ahela põhimõtte firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi. Sõnastas ka Juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 15. Inimsuhete koolkond panid aluse psühholoogid. Töötajate vajadustega suurem arvestamine, motiveerimine, rahulolu tunne. Oluline ühtne vaim ja meeskonnatöö, enesekontrolli võimalus (inimesed ise kontrollivad, hindavad oma tööd, mitte ainult ülemused) Inimkoolk plussiks loetakse: nad aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks kaldumine äärmusse- tähtsaks peeti ainult inimsuhteid. 16. Olukorraline teooria - Oluk koolkonna mõtteviisi kohaselt on esmane ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut
........................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................10 2 ANTIPEDAGOOGIKA: ,,MUST PEDAGOOGIKA" Sissejuhatus Must pedagoogika on termin, mida kasutavad mõned tänapäeva psühholoogid ja sotsioloogid, et kirjeldada mõningaid traditsionaalseid lapsekasvatuse meetodeid, mida saab kirjeldada kui julma ja lapse tundeid allasuruvat kasvatust. Sellist kasvatusmeetodit tutvustas esimesena Katharina Rutschky oma 1977. aastal ilmunud raamatus ,,Must pedagoogika (,, Scharze Pädagogik"). Tegu on kasvatusalase kirjutiste koguga, kus kirjeldatakse kõiki neid võtteid, mida kasutatakse lapse konditsioneerimiseks varases eas, ilma et laps ise mõistaks, mis temaga toimub
Need põhjustavad neuronaalset surma ja kiirendavad mälukaotust. Hamba ümber olevate sensoorsete retseptorite kadu on seega seotud mõnede kärbuvate neuronitega. Tekkida võib nõiaring, kus ajus olevate ühenduste kadu põhjustab hammaste suuremat väljalangemist ja see omakorda kognitiivse seisundi halvenemist. Võta halvast parim. Võiks eeldada, et millegi kohutava nägemine kustutab mälust kõik selle, mida vahetult enne õpiti. Psühholoogid väidavad aga vastupidist negatiivsed emotsioonid hoopis soodustavad õppimist. Saint Louis´ Washingtoni ülikooli teadlaste uurimus näitab, et õõvastavate piltide nägemine pärast eksamit aitab teadmiste kontrollil küsitut meeles pidada. Suhtle. Mitmed uurimistööd on näidanud, et sotsiaalselt aktiivsed eakad on edukamad ka oma mälufunksioonide säilitamises. Kuna mälu on suuresti seotud keelega ja keele
meenutamine. Neid nimetatakse mäluprotsessideks. MÄLU STRUKTUUR Informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Räägitakse ka lõhnamälust (aitab nt eristada apelsinilõhna maasikalõhnast, oluline degustaatori ja koka töös) ja liigutusmälust (oluline sportlaste tegevuses, igapäevaelus). Enim on psühholoogid uurinud nägemis- ja kuulmismeele vaheldusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur: Ühes uurimuses näidati inimestel 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit. Mitu päeva hiljem kontrolliti vaatlejate mälu sel viisil, et slaidid esitati paaridena, kus oli üks varem esitatud ja üks uus pilt ning vaataja pidi otsustama, kumba ta oli varasemas katses näinud
tingitud, ehkki inimene sageli ei tunneta selgelt oma seisundi põhjust. * afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna, kus väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt antava emotsiooni kirjeldusega. Afektile on iseloomulik võimukus. Afekt on palju jõulisem emotsionaalne seisund kui emotsioon või meeleolu. Paljud psühhiaatrid ja mõned psühholoogid vaatlevad affekti kui pataloogilist nähtust. * Kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. * Meeleolu isiksuse emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele. Konkreetset põhjust pole alati võimalik leida. Meeleolu kujundajad võivad olla kaasinimesed, ilmastik, kunstiteosed. * Frustratsioon (lad k frustratio asjatu lootus, ebaedu) - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist,
patsientide kohta, Rush patsiendid tuleb ahelatest vabastada ja peatada nende karistamine. peavad saama viibida vabas õhus Esimene usa "psühhiaater" Dix 40-aastast kampaaniat, parandamaks vaimuhaigete olukorda, reisides osariigist osariiki ning osutades vaimuhaigete ebainimlikule kohtlemisele. Kraepelin - vaimsete häirete klassifitseerimine, nimekiri. Mida paljud psühholoogid veel hiljuti kasutasid. Witmer - Kliinilise psühholoogia rajaja. uuris individ. erinevusi reaktsiooniajas. 1 psych kliinik. Mesmer - Liba-magnetmees. Haigel magnetiline jõuväli kehas ebavõrdselt jagunenud.(animal magnetism) Puysegur - kunstlik somnabulism - Unesarnane transs - posthüpnootiline amneesia. sugestioon - käsklus. Basic hypnotic phenomena. Charcot -
..18 4 Kasutatud kirjandus........................................................................................................20 SISSEJUHATUS Teraapia, kui üleüldiselt võtta, on ravi. Täpsemalt öeldes siis ravi inimestega. Selle mõiste alla mahub nii meditsiinilised liigidkui ka muud tavaliigid seoses mitmesuguste teraapiatega, näiteks psühhoteraapia, käitumisteraapia, muusikateraapia, kunstiteraapia jne. Teraapiaid on palju ja nendega tegelevad erialased spetsialistid, nagu psühholoogid, terapeudid, loovterapeudid, massöörid. Teraapiasse tulemiseks on tihti olemas mingi sisemine impulss, mis ütleb, et oleks vaja pöörduda enda avastamiseks või oma olemusele uute suundade leidmiseks spetsialisti poole. 3 Võib olla ka mingi konkreetne probleem, mis on pikemat aega häirinud ja millele ei leidu vastust. Vahel tundub, et ärevus, masendus, üksindus või mõni muu häiriv seisund segab
muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm arenguaspekti on: kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne. Kognitiivne areng seostub toimingutega, mida käsitletakse intellektuaalsetena (mõtlemine, tajumine, probleemide lahendamine). Sotsiaalne areng ilmneb suvalises käitumisaktis, mis hõlmab suhteid teistega, emotsionaalne areng puudutab tundeid ja hoiakuid ning seda käitumisvaldkonda, mida psühholoogid nimetavad mõnikord ka afektiivseks. Neljas arengutüüp - füüsiline areng . See arenguaspekt on kõikidele märgatav, sest muutused füüsilises seisundis on otseselt vaadeldavad ning mõõdetavad. Füüsilist arengut peame kõige olulisemaks sellepärast, et see on baasiks igasugusele muule arengule. Kõige suurema tähelepanu on pälvinud kognitiivne valdkond. Koolid on loodud selleks, et lapsed(inimesed) saaksid omandada kognitiivseid oskusi, mida neil kodus pole võimalik õppida.
Helpack . me võima rääkida oma ilmast keskkond kuidas organism seda näeb. Inglise keeles kõlas see esimest korda 1964 W. Ittelson Kuidas hoida vaimuhaigeid. Esimene raamat Ittelson ja Proshansky ja Rivlin andisid välja artiklite kogu keskkonnapsühhist, see raamat sisaldas põhiliselt varem ilmunud artiklitest ja mõned originaalartiklid, artiklid olid arhitektidelt, psühholoogidelt jne. - keskonnapsühh on see mida keskkonna psühholoogid teevad. Üsna raske on piiritleda mida keskkonnapsühholoogia uurib. Linna uurijad . mis linnas inimest mõjutab ja mis aset seal leiab. Knowles keskkonnapsühholoogia on see mida keskkonna psühholoogid loevad ja kuidas seda mõjutavad. Uurijad panevad oma teadmised pisikeses ajus kokku ja saavad oma teaduse. Keskkonnaloome me ei kujunda ainult supikausse, vaid ka pidevalt seda keskkonda milles me tegutseme ja viibime. Ükski uurimisvaldkond ei saa tekkida tühjale kohale.
mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele. Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad 9 riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid.
loomus kui ka ametlik kavand. Organisatsiooni teoreetikud hakkasid selle uuringu tulemusena sügavat tähelepanu pöörama organisatsiooni inimpoolele. (Matt 01.12.2008) Hawthorne uuringud muutsid töömotivatsiooni teema väga populaarseks. Selle tulemusena hakkas tekkima uus organisatsiooni teooria, mis rajanes ideele, et indiviidid ja grupid, nagu ka bioloogilised organismid, töötavad palju paremini ning efektiivsemalt, kui nende vajadused. Organisatsiooni psühholoogid Frederick Herzberg, Chris Argyris ja Douglas McGregor näitasid kuidas bürokraatlikku struktuuri, juhtimisstiile ja tööd võib muuta, et luua motiveerivaid töökohti, mis julgustaksid inimesi andma oma võimetele vastava panuse loovusele. Tänu nende meeste tööle hakkasid tekkima alternatiivid bürokraatlikule organisatsioonile. Pöörati tähelepanu sellele, et töötajad tunneksid end kasulikuna ja
Toodud vastusevariantidest näeme, mis on need asjad, millest noorukid oma elus puudust tunnevad ja mida nad uimastite abil saavutada tahavad. Uimastitest leiavad nad puuduvad elamused ja rahulduse oma vajadustele. Tuleks leida tee, kuidas noorukid saaksid neid vajadusi ilma uimastiteta realis Vanemad saavad neid selle tee leidmisel aidata, õpetades ja näidates neile mis on armastus ja mis on õnn. Telefon: 1707 Anonüümne narko, HIV ja AIDSi nõustamistelefon, kus kõnedele vastavad psühholoogid. Sinna võid alati helistada nii lisainfo küsimiseks kui ka oma muredest rääkimiseks. Helistamine on tasuta kõikjalt Eestist, helistada saab kl 9.00-20.00, eesti ja vene keeles. MTÜ Eluliin. www.narko.ee - vaata nõustamiskabinettide aadresse üle Eesti. Mida teha? · Eestis on valminud narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 (eesmärk - vähenenud narkootikumide pakkumine ja nõudlus ning toimiv ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem
, lk 22). Töötervishoiuteenistus on sotsiaalministri tegevusloa alusel loodud töötervishoiuteenuseid osutav asutus või ettevõtte struktuuriüksus. Töötervishoiuteenistus aitab läbi viia töökoha riskianalüüsi, mõõdab töökeskkonna ohutegurite parameetreid, kontrollib ja jälgib töötajate tervise seisundit, et ennetada kutsehaigusi ja teisi võimalikke töökohaga seotud haigestumisi. Töötervishoiuteenistuses töötavad töötervishoiuarstid ja -õed, tööhügieenikud, psühholoogid, insenerid, ergonomistid, juristid, et tagada töötajate igakülgne kaitse (ib., lk 18). Töökaitsealane järelvalveorgan on Tööinspektsioon, millel on kõigis maakondades oma allüksused. Tööinspektsioon tegutseb tööinspektorite kaudu. Tööandja peab organiseerima tööõnnetuse või kutsehaiguse uurimise. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. Tööõnnetuse või kutsehaiguse kohta
UNENÄOD Kuigi sa võib-olla arvad, et pole sugugi tähtis iga päev oma und täis magada, ei ole see tegelikult tõsi. Et püsida terve, on head magamisharjumused sama tähtsad kui korralik söömine. SISSEJUHATUS Uskumatu, kuid umbes kolmandiku oma elust me kulutame magamisele. Nagu söök, jook, nii on ka uni inimese eluks hädavajalik. Pole inimest, kes ei näeks unenägusid, iseasi on see, kui palju neist meelde jääb. Unenäodki on erinevad: mõned väga selged, meeldejäävad ja isegi värvilised, teised ainult hägusad detailid. Unenägude ja nende seletamisega on inimkond tegelenud aastasadu, otsinud sealt nõu ja abi nii oleviku kui tuleviku tarvis. Nii on seda ka Eestimaal tehtud. Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul sellealast kirjandust välja pole antud, kuid käest kätte on käinud vanaemade ja vanaisade aegsed unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märgan...
Sissejuhatus 1sõnumite siirdamine a-lt b-le Kommunikatsioon on imeline 2 tähenduste loomine ja vahetus Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega, kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enes...
unenägu enne ärkamist. Et normaalselt jäävad meile meelde hilised unenäod, tundubki unenäoelu nii irreaalsena. Varasemad unenäod sisaldavad täiesti mõistlikku ja loogiliselt seostatud materjali. REMune ajal mõjuvad välised ärritid võetakse mõnikord unenäosse vastu ja põimitakse sellesse. UNEHALVATUS EHK UNEPARALÜÜS Unehalvatus on seotud halvatusega une ajal, mis võib olla seotud narkolepsiaga, katapleksiaga ning hallutsinatsioonidega. Neuroloogid ja psühholoogid väidavad selle olevat sarnase ilminguga, mis toimub REMune perioodis. Seda loetakse ka psühholoogiliseks haiguseks ning mitmel pool peetakse seda ka üheks migreeni sümptomiks. SÜMPTOMID Füsioloogiliselt on unehalvatus tihedalt seotud halvatusega, mis ilmneb REMunes, mis on nimetatud REM halvatuseks. Unehalvatus ilmneb siis kui aju ärkab REMunest, kuid keha halvatus kestab edasi. Halvatus kestab mõnest sekundist kuni mõne minutini
Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.........................................................................................................3 SISUKORD 3...........................................................................................................................4 SISUKORD 3 3.......................................................................................................................4 LISA 5 Jadaprogramm 3 3...............................
• Ole avatud • Ole paindlik • Ole loomulik Kohad kus nõustamine toimub(McLeod, 2007;32): • Erapraksis – üldiselt on tegemist kõrgelt kvalifitseeritud ja kogenud praktikutega • Kolmanda sektori nõustamiskeskused – seal töötavad nõustajad kes on vabatahtlikud või saavad professionaalidest vähem palka • Vaimse tervishoiu süsteemis pakutav nõustamine – pakuvad nõustamist tavaliselt kliinilised psühholoogid, psühhoterapeudid, psühholoogid, õde-terapeudid, kunstiterapeudid ja esmatasandil nõustajad • Nõustamise erivaldkonnad – on spetsialiseerunud kindlat tüüpi probleemide suhtes näiteks 4 söömishäired, narkootikumid, alkohol jne • Teiste abistajarollidega kaasnev nõustamine – kui nõustamiseni jõutakse läbi kellegi teise, näiteks õpetaja, arst jne Termin mikronõustamine hõlmab lühikesi, ühekordseid nõustamisseansse, mille eesmärgiks on lasta
· Konfidentsiaalsus uurija teab katseisiku andmeid, kuid ei avalikusta neid. · Anonüümsus uurija ei tea uurimuses osalevate katseisikute andmeid. 2) Osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik - isikul peab olema võimalus vabalt valida, kas ta tahab osaleda või ei. Ka siis, kui ta tahab eksperimendi käigus loobuda, peab tal selleks õigus olema. 3) Enne, kui isik otsustab kas osaleda või ei, peab tal olema teatav info selle eksperimendi kohta. Psühholoogid peaksid rääkima inimestele, mida nad peaksid eksperimendi käigus tegema ja kas see osalemine võiks neid ka kuidagi kahjustada. See vabatahtlik osalemine peab põhinema informeeritud inimese nõusolekul. · informeeritud nõusolek (passiivne petmine nt uurimise eesmärk jäetakse selgelt välja ütlemata) 4) Lõpetuseks ei tohi eksperimendist tuleneda mingisugust kestvat häda. Seetõttu peetakse osade eksperimentide puhul soovitavaks mõne aja pärast peale eksperimendi
Need on eetilised probleemid. Klient pole nõus lõpetama küsi miks? Ütle, et kõik eesmärgid on täidetud, meelitada. Ei tohi jonni jätta. 6. NÕUSTAMISPROTSESSI LÄBITÖÖTAMINE JA UURIMISTÖÖ Seda teeb nõustaja üksi või super/kovisioonis. Supervisioonis ei käida põlevate lugudega, vaid analüüsitakse juba lõppenud lugusid. Kui nõustaja teeb rohkem tööd kui nõustatav, siis suhe lõpetatakse. Uriko ütleb, et ta ei mõista, miks psühholoogid arvavad, et neil on võimalus ümber mõelda. Pead mõistma, mis vastutuse endale võtad. Vastutus peab olema jõukohane. Milleks vajalik? Kuidas teha? Ülesanne mis on minu tugevused nõustajana? Mis vajab veel arendamist? Jälgi oma nägu, kehaasendit!!!! Küsimused teema fookus säilis vs ei säilinud; tahtmine sekkuna teise vestlusesse vs kuulasin ja ,,elasin üle" pausid; silmside (võiks olla vähemalt 30% vestlusest, samas on väga situatsioonipõhine!); ajast jäi
Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tänapä'eva psühholoogid käsitlevad laste arengut. Need mutused hõlmavad vajadust mõista protsesse, kuidas lapsed kasvavad ja arenevad, mitte lihtsalt tulemusi , ning siduda arvamusi mitmesugustest allikatest ja erinevatest analüüsitasemetelt perekond, kogukond, kultuur. Mis on areng? · Areng viitab protsessile , mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul.
Tuleb leida meetodeid sotsiaalsete võimete arengu toetamiseks lapses. Koolid peavad töötama välja enda plaanid, kuidas vägivalda vähendada. Koolivägivalla kampaaniaid (nii üleriigilisi kui ka koolisiseseid) tuleb toetada finantsvahenditega. Koolis võiks pidada koolivägivalla teemalisi loenguid, koolivägivalla vastaseid nädalaid ja kampaaniaid. Mida teha, et vähendada koolivägivalda? Koolipsühholoogide roll tuleb läbi mõelda, mitmed psühholoogid ei ole usaldusväärsed. Õpetajad peavad olema õpilastele partnerid. Õpilastele tuleb võimaldada vastastikuse jagamise võimalust. Vajalik on luua vanemate ja nooremate õpilaste vahel sidemed ja toetamine. Õpetajates tuleb arendada konfliktilahendamise oskust, et jõuda noorte mõistmiseni. Vajalik on grupitunde ja meie-tunde loomine. Initsiatiiv peaks olema õpilasesindustel ja õpetajatel (2, 4). 2.2 Stressi tagajärjed
nad nimetavad meid, kes me iseenesestmõistetavalt oleme head, halbadeks. Kurjade jaoks on siis head otsekui peeglid - nad vaatavad küll meie, heade poole, kuid tunnevad millegipärast ilmeksimatult iseendid ära. See, peegel, ongi kurjemast kurjema, Kuradi põhiline atribuut. Varajased gnostikud pidasid peeglit ja fallost parajaks paariks - mõlemad paljundavad inimesi, pikendades nii kannatuste inimketti. Fallos ongi Kuradi teine atribuut. Kristlikud psühholoogid Augustinusest Loyolani on tema pärast pead murdnud. Küsimus ei ole mitte selle atribuudi saatanlikus kujus, vaid tema imelikus isepäisuses. Tema tõuseb siis, kui tema tahab, mitte kui inimene tahab. Ja loojub samuti vastutahtmist. Viagra on anti-satanistide armuleib. Saatana teed (ta liigub teatavasti spiraali mööda) on imelikud. Eile pisteti mulle lauluväljakul pihku teade: «Varem arvati, et kondoom on juhuks, kui Sa ei ole partneris kindel. Nüüd näitab kondoomi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
