Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis (0)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Õpitulemuste hindamine koolis

Õpitulemuste hindamine koolis Tarmo Salumaa, Mati Talvik (Tallinn 2009: Merlecons ja Ko OÜ) Keerukaks teeb hindamise asjaolud, mis oskuslikult ühendaksid mitmed erinevad vastndlikud hindamise funktsioonid: - Hindamise kontrollifunktsioon, mis on suunatud eelkõige õpetaja tegevuse korrikeerimisele. - Sisuline tagasiside andmise funktsioon, mis on suunatud õpilastele vastutuse korrigeerimiseks. - Õppimise väärtustamise funktsioon, mis on suunatud teatava objektiivsuse mõõtme andmiseks töödele, mida õpilased teevad. - Motiveerimise funktsioon, mis on suunatud õpilaste ja õpetajate töötegemise väärtustamisele tänases elukestavas õppetöös. (lk3) Raamatu autorid on arvamusel, et õppeprotsessi saab ülesehitada ilma hindamiseta. Õpetamise seisukohast ei ole vaja mitte hinnet vaja, vaid tagasisidet. Tagsisidet on võimalik anda aga ka ilma hindamiseta. Samuti saab õpetaja hankida tagasisid

Pedagoogika alused

10

docx

Kujundav hindamine

.......3 Kujundava hindamise määratlus riiklikus õppekavas.............................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................5 https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020...........................................................................5 KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE Kujundav hindamine ehk õppimist toetav hindamine tähendab nii õpilase kui ka õpetaja jaoks mitte ainult numbrilist tagasisidet oma tehtud töö kohta, vaid oluline samm sealt edasi on lapse puhul, kuidas ta selle tulemuseni jõudis, millised eesmärgid said saavutatud, mis tuli hästi välja, mida annab järgmine kord natukene ümber kohandada. Küsimusi tekib mitmeid, mida nii õpetaja kui õpilane saavad koos arutada. Õppimist toetav hindamine peaks sisaldama

Pedagoogika

19

doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga (järelduste tegemine, seos emotsioonidega) Mälu tõlgendav isel. ­ varasem teadmine, kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. (käitumine kooli, poes) kui õpitav ei seostu olemasolevate skeemidega tundub see mõttetuna. Metakognitsioon Inimese mõtlemist oma tunnetusteg. üle nim. metakogn. Õppim seonduv metak. on mõte sellest mida teeme ja kuidas suuname oma õppimist. See on määratud ainealase kogemusega , mitte vanusega. Õpetamisega saab tõhustada metak. õpilastel. Aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Parandab kerget vaimset peetust ja lugemisoskust õpiraskustega lastel. Kognitiivne õpiteooria. Mnemotehnilised võtted. Keeruliste nimede meelespidam. kasut akronüüme (spekri värvid ­ pere ootab kitselt raha sulane temalt liha) Tugisõnad kasut. taustsüst. järjestikuste arvsõnadega riimuvaid fraase

Pedagoogiline psuhholoogia

24

docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted II

12. Kui loomad õpivad vaid katse-eksimuse meetodil, siis kujunevad inimestel S-R seosed üldjuhul kiiremini, sest neile saab öelda, millist käitumist neilt oodatakse ja inimesi saab informeerida, milline tasustus või hüve kaasneb soovitud käitumisega. 13. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. 14. Millise sagedusega tasustus stimuleerib kõige paremini S-R õppimist? Piisava keskmise sagedusega, kuid ettearvamatu. 15. Kuidas nimetatakse B .S. Skinneri järgi keeruliste reageeringute õpetamist operantse tingimise põhimõtteid rakendades? Vormimise metoodika. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisele. Seda tasustatades saavutatakse stabiilne reageerimine märguandele. Seejärel asutakse kinnitama õpitud reageeringutest vaid neid, mis hälbivad

Kategoriseerimata

50

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

Iga sisuelemendi ja sooritusoskuse lõikumise lahter defineerib konkreetse õppe-eesmärgi. On heaks vahendiks õppetunni, teema või kursuse kohta püstitatud eesmärkidest ülevaate saamiseks. Konkreetsete õppe-eesmärkide püstitamine tundideks. Tuleb konkretiseerida õppe – eesmärgid igaks tunniks, et nad ei jääks liiga üldiseks taksonoomia kategooriates. Läbimõeldult sõnastatud tunni-eesmärgid aitavad jälgida õpilaste õppimist. Põhimõtteliselt saab iga oodatava õpitulemuse formuleerida selgelt sõnastatud eesmärgina. Eesmärgistamisega mitte liiale minna: piirduda pigem väikese arvu oluliste kui hulga väheoluliste õppe-eesmärkide püstitamisega. Liialdada ei maksa õppe-eesmärkide väljendamisega käitumuslikes terminites. Vältida pedantsust õppe-eesmärkide saavutamise nõudes. 3. Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika Vaimsete võimete mõiste. Täpselt ei osata öelda, mis see on. Esiteks: „..

Alternatiivpedagoogika

32

pdf

juhend valjundipohise oppekava koostamiseks

surss. Seepärast tuleb kaaluda, kui pikka koolitust on õppija eesmärgi täitmiseks vaja. 8 Täienduskoolituse õppekava koostamine | Juhendmaterjal On tavaline, et koolituse läbimise tingimustes nõutakse üsna suures mahus kontaktõppes, sh teo- reetilises õppes osalemist. Samal ajal on tänapäeval enamikul täiskasvanutel ligipääs arvutile, kust nad teoreetilise materjali üldjuhul kergesti kätte saavad. Ainuüksi kohal käimine ja koolitaja kuula- mine õppimist ei taga. Seepärast tasub koolituse läbimise tingimuste puhul pigem keskenduda hindamismeetoditele ja rõhutada praktilistes tegevustes osalemist. Kui kontaktõppes teooriat käsitleda, siis pigem arutlevas ja tõlgendavas kui infot edastavas võtmes. Täiskasvanud toovad täiendusõppesse palju kogemusi nii argielust, tööst kui ka varasematest õpingutest. Seda väärtuslikku ressurssi tasub ära kasutada, andes õppijatele võimaluse õppida ka üksteiselt

Andragoogika

20

docx

Ülddidaktika loengu konspekt

 Ülddidaktika ja kasvatustöö alused Õpitu kinnistamine Õpitu kinnistamiseks ja üldistamien eeldab õpitu nägemist mõningase ajalise disantsi järel Õpitu nägemiseks uues valguses või kontekstis on vaja, et õpilased õpitavast mõneks ajaks eemalduksid (õpitu vajab laagerdust) Korratakse üle põhiseisukohad(kes seda teeb?) Õppetunni (ühiku lõpp) Õpetaja turvalise ja õppimist toetava keskkonna loojana Mis on normaalne õppedistsipliin? ... õppimiseks soodsa, kuid õpilaste arengule minimaalseid piiranguid seadva õpikeskkonna loomist. Distsipliiniprobleemi mõiste  Distsipliiniprobleem klassis käitumine, mis o Segab õpetamise toimingut o Segab õpilaste õiglusi õppida o On psühholoogiliselt v füüsiliselt ohtlik o On suunatud kooli või o õpilase vara lõhkumis v rikkumisele Ei pea olema nii..

Pedagoogika

20

doc

Spordipedagoogika eksami kordamisküsimuste vastused

õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnevaid küsimusi: planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine, õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda: 1) Õpetaja/ treeneri käitumine - õppijale antava tagasiside liigid ja nende osatähtsus

Spordipedagoogika

Kommentaarid (0)