ANDMINE JA SAAMINE SUHETES (0)

ANDMINE JA SAAMINE SUHETES
Pere püsimine ja kodune meeleolu sõltuvad eelkõige abikaasade läbisaamisest. Kui suhte alguses on oluline harjuda uute rollidega, siis hiljem omandavad tähtsuse pühendumine, vastupidavus rutiinile, kohanemine laste sünni ja ealiste muutustega( näiteks murdeiga), abikaasa eest hoolitsemine jms.
Pereema ja – isa kohustuste kõrval on inimene jätkuvalt ka romantilistes suhetes abikaasaga. Mitme rolli täitmine toob paratamatult kaasa pingeid, sest see ei pruugi sugugi lihtne olla.
Peresuhted sotsiaalse vahetuse teooria taustal
Pereelu taustal on kestvad pinged mehe ja naise vahel väga frustreerivad ehk pinget tekitavad. Kui vallalisena saab sagedaste ebakõlade korral suhte lõpetada, siis pere juurest lahkumise otsust ei langetata kergekäeliselt. Vaatamata sellele, et inimene pole rahul partneri käitumise või iseloomujoontega, võib ta soovida jätkata nii abielu kui ka perekonnaelu .
Igal abielul on oma riskid , hüved ning kulud. Psühholoogid John Thibaut ja Harold Kelley on pakkunu välja s o t s i a a l s e v a h e t u s e t e o o r i a, millele toetudes on võimalik mõista suhteprobleeme.
Keskseteks mõisteteks on selles mudelis hüved ja tulud. Hüvena saab käsitleda kõike, mis teeb suhte ihaldusväärseks. Kuluna tajub inimene negatiivset , mis suhtega kaasneb. Selle mudeli järgi tekitavad enam rahulolu ja kestavad kauem need suhted, millega kaasneb rohkem hüvesid kui kulusid . Kulude domineerides võib jääda inimesele mulje, et partner ei pinguta piisavalt ning et ta ise teeb suhte pärast rohkem, kui vastu saab. Kuna määrav on inimese enda subjektiivne arusaam hüvest ja kulust, võib häirivaks muutuda isegi see, kui kaaslane pingutab suhte pärast liiga palju, ja mõistetakse , et ise samaga ei vastata.
Kui abikaasad tunnevad, et saavad piisavalt hüvesid, on suhe nauditav.
H ü v e d:
Abikaasalt emotsionaalse, psühholoogilise, materiaalse toe saamine; soojuse, stabiilsuse, armastuse, imetluse, hoolitsuse ja muu positiivse kogemine suhetes.
K u l u d:
Isiku pingutused käituda abikaasa jaoks sobivalt , truudusetus abielus, abikaasapoolne hoolimatus , loobumised, vaba aja puudumine.
Sotsiaalse vahetuse teooria järgi sõltub r a h u l o l u suhtega ka sellest, millised on ootused, millisena inimene suhet ette kujutab. Otsused viitavad inimese vajadustele, soovidele ja arusaamisele sellest, milline peaks olema abielu. Nende kujunemisele aitavad kaasa lisaks varasematele suhetele ja kogemustele ka loetu ning kuuldu. Kriitiline olukord tekib, kui inimene võrdleb ideaalset või varasemat suhet reaalsega, ning leiab, et viimane on halvem.
Ootused partnerile võivad olla ebareaalsed või vastuvõetamatud, ning abikaasa ei suuda või ei soovigi neile vastata.
Probleemid tekivad ka siis, kui abikaasad ei räägi omavahel, mida nad teineteiselt ootavad. Teadmata, mida abikaasa vajab, on keeruline teda ka õnnelikuks teha. O o t u s t e s t r ä ä k i m i n e ja nende selgitamine annab võimaluse lahendada tärganud lahkhelisid.
Rahulolu suhtega : üldlevinud arusaamad mehe ja naise põhivajadustest abielus.

• Mehe põhivajadus abielus on seksuaalne rahuldatus.
  
• Naine ootab abielust hellust, kiindumust ja tähelepanu.
  
• Mees tahab koos tegutseda.
  
• Naine soovib rääkida probleemidest ja tegevustest.
  
• Mees soovib sisemiselt ja väliselt kaunist naist.
  
• Naine soovib jäägitult ausat ja avatud meest.
  
• Mees peab vastutama pere majandusliku toimetuleku eest.
  

K o n f l i k t i ehk lahkheli põhjuseks on vastuolu, mis takistab selles osalejate soovide rahuldamist ning tekitab psüühilist pinget.
Konflikti teke võib peegeldada kas ajutisi või pikaajalisi suhteprobleeme. Tüli korral kujunev pinge paneb inimesed teineteise vastu tegutsema. Tüüpiline on, et sel ajal tekkivate tunnete ( viha, ärevus, hirm jms) tõttu muutub ka situatsiooni tajumine . Konfliktid on paratamatud, kuna inimesed on erinevad. Konflikte ei tule tingimata vältida, oluline on õppida neid oskuslikult lahendama .
Vastuolude allikaid on mitmeid . Inimestel on sageli erinevad arvamused. Ka kõige lähedasemate inimeste mõtted, ideed, väärtused ei lange alati kokku. Vanemate püüd kaitsta last ka siis, kui too on juba peaaegu täisealine, võib võtta mõnikord sellise vormi, et tekitab noorukis trotsi ja mõistmatust. Viha vanemate vastu tekitab aga viimastes omakorda emotsioone , mis viivad konflikti tekkimiseni ja takistavad ühtlasi kõikide jaoks sobiliku lahenduse leidmist. Emotsionaalselt ülesköetud inimesed ei käitu mõistlikult. Solvunud vanemad võivad leida, et noorukit tuleks õpetada, ja keelavad tal karistuseks näiteks trennis käimise.
Inimeste e r i n e v u s väljendub ka e e s m ä r k i d e s. Inimese soovid, kas siis pikemas perspektiivis või hetkel, ei saa alati kattuda teiste tahtmistega.
Pingete põhjuseks võib saada ka rolliülesannete täitmata jätmine. Hästi funktsioneerivas perekonnas on ülesanded ja käitumisviisid jaotatud ning vastastikku aktsepteeritud. Ühtlasi on rollid omavahel seotud. Kui pereliige jätab oma ülesanded täitmata, kogevad teised rahulolematust . Peres võib tekitada kokkupõrkeid ka võimujaotus. Võimu omajad on rohkem otsustamise õigust pereelu ning – liikmete tegemiste üle. Tülitsetakse näiteks juhul , kui võimu omaja otsustega ei nõustuta.
Eriti häiriv on v õ i m u k u r i t a r v i t a m i n e, mis tekitab teistes viha, ärritab ning alandab.
Probleemiks, mis põhjustab konflikte ja ohustab läbi paarisuhte mittetoimimise pereelu, on a r m u k a d e d u s. Armukadedus on emotsionaalne reaktsioon , mis tekib, kui tuntakse suhet ohustatuna. Kui inimene usub, et partner on pühendunud ainult temale ning pole huvitatud kellestki teisest peale tema, siis armukadedust ei teki.
Armukadedaks võib muutuda ka siis, kui ohtu tegelikult polegi. Ka ainuüksi mõte, et partner on emotsionaalselt kiindunud kellessegi või et partneri jaoks on veel keegi seksuaalselt atraktiivne, võib ärrituda.
Armukadeduse kogemist mõjutab suhte kvaliteet. Sagedased konfliktid ja emotsionaalne kaugenemine muudavad inimese ärevaks ja suurendavad hirmu selle ees, et abikaasa võib hakata eelistama kedagi teist.
Armukadeduse tundmisele aitab kaasa madal enesehinnang . Inimene, kellel on raske näha oma väärtust, kaldub võrdlemisel oletatava või siis tegeliku konkurendiga pidama ennast halvemaks. Sellest tulenevalt tõlgendab ta olukorda enda jaoks ohtlikuna. Seda ka siis, kui armukadeduseks tegelikult põhjust polegi.
Ajendatuna ohumärkidest , hakkab armukade inimene oma suhet kaitsma. Eesmärk on võidelda selle eest, mida ei taheta kaotada. Paraku käivitavad kahtlused käitumisviise, mis omakorda tekitavad konflikte.
Armukadeduse tunnet on raske alla suruda, kuid kontrollida on võimalik seda, mida järgmisena ette võetakse. Partneriga tuleks rääkida sellest, mis tema käitumise juures häirib ja miks. Võib juhtuda, et too lihtsalt pole teadlik oma käitumise mõjust.
Tõsine konfliktiallikas ja väljakutse on abikaasa t r u u d u s e t u s. Truudusetust kogetakse kui reetmist, mis hävitab usalduse ja emotsionaalse sideme inimeste vahel. Lisaks kõigutab see petetu enesekindlust, seades kahtluse alla tema enda väärtuse mehe/ naisena .
Kord petetud inimesel on raske näha suhet pärast juhtunut endisena isegi siis, kui teine on vabandanud, selgitanud, eksimust tunnistanud. Soov abielu hoida on tugev motivaator, et andestada . Paraku võivad kahtlused hoolimata andestamisest hiljem uuesti tärgata. Teadmine juhtunust ei kao. Ka hiljem, muude probleemide lahendamisel, võidakse teisele tehtut meelde tuletada. P e t t u m u s e s t lõplikult üle saamiseks võib kuluda aastaid.
Ebaefektiivne käitumine suhteprobleemide korral
Konflikt soosib mitteratsionaalset käitumist. Enda tahtmise läbisurumisel proovitakse võtteid, mis võivad anda küll hetkel võidu, kuid ei aita lahendada suhteprobleeme.
Rahulolematus või pettumus abielus ei leia sageli konstruktiivset lahendust . Üheks kanaliks, millesse rahulolematus abikaasa ja pereeluga tihti suunatakse, on f ü ü s i l i s e l t v i g a s t a v k ä i t u m i n e. Paradoksaalsel kombel käitub inimene sagedamini agressiivselt just lähedastega ja mitte niivõrd võõrastega.
Ollakse kindlad, et selline käitumine ununeb. Seda lubavad sageli arvata varasemad analoogsed olukorrad, kus pärast riidu on elu liikunud tagasi endistele rööbastele, kuigi juhtum on jäänud valusalt hinge.
Näiteid probleeme tekitavatest ja konflikte toitvatest käitumistest.

• Pidev kaeblemine.
  
• Manipuleeriv nutmine.
  
• Eneseimetlemine ja enesekesksus.
  
• Eemaletõukamine ja ignoreerimine.
  
• Trikitamine.
  
• Ultimaatumi esitamine.
  
• Enda käitumise pidev õigustamine.
  

Kehaline vägivald käib koos s õ n a l i s e v ä g i v a l l a ehk psüühiliselt vigastava käitumisega. Viimase abil püütakse inimest solvata, alandada, hirmutada sõnade abil.
Probleemid püsivad nii paarisuhtes kui ka perekonnas tervikuna sageli põhjusel, et asjaosalised ei pruugi mõista oma teguviisi tegelikku mõju teiste pereliikmete heaolule. Hoolimata sellest, kas tegemist on suutmatusega leida lahendus või sellega, et ei tahetagi teisega arvestada, on lõpptulemuseks e m o t s i o n a a l s e t e s i d e m e t e n õ r g e n e m i n e.
Psüühiliselt ja füüsiliselt vigastav käitumine loovad õhkkonna, mis seab ohtu perekonna toimimise. Selles peres elamine paneb inimese tundma end ü k s i l d a s e n a. Üksildustunne tekib, kui inimese vajadus lähedussuhete järele jääbki ainult sooviks. Üksildane inimene elab justkui oma maailmas, mis on täis tühjust. Hoolimata sellest, et ta suhtleb paljudega, ei tunne ta kellegagi lähedust. Ta ei tunne end vajalikuna, talle näib, et teda ei armastata ega hinnata.
Kuigi konfliktis nähakse tavaliselt negatiivseid külgi ( tekitab viha, rikub tuju ja suhteid, muudab õnnetuks), on sellel ka k o n s t r u k t i i v n e p o o l. Küps käitumine paarisuhtes tähendab julgust ning oskust rääkida sellest, mis häirib. On loomulik, et kui inimene ise ei juhi tähelepanu valupunktidele, siis ei pruugi teine märgatagi, et tema käitumine on vastuvõetamatu. Lisaks käib küpsusega kaasas partneri õiguste tunnistamine ning arusaam, et suhtes on olulised mõlema poole vajadused. Konflikt võib tekitada ebamugavust, kuid samas annab võimaluse kaaslast paremini tundma õppida. Tülide lahendamise efektiivsusest oleneb, millisesse suunda suhted arenevad.
Kommunikatsioon probleemide lahendamisel
k o m m u n i k a t s i o o n ehk informatsiooni vahetamine ja vastuvõtmine on võtmeteguriks tülide ja probleemide lahendamisel. Häiritud suhte tulemusel väheneb sageli kommunikatsioon pereliikmete vahel. Tagajärjeks on probleemi püsimine. Õli valab tulle ka see, kuidas riius olijad omavahel räägivad ( kõrgendatud hääletoon, mossitamine, kärsitus, vaenulikkus, süüdistamine jms.).Rääkimine tundlikel teemadel , sealhulgas probleemidest, ei pruugi olla lihtne. Inimene kardab suhteid veelgi enam rikkuda, tunneb hirmu, et enda soovidest kõnelemine muudab ta teise jaoks veelgi ebameeldivamaks. Perekonnas ja abielus võivad olla välja kujunenud oma reeglid selle kohta, millest ei räägita. Ohtu nähakse lisaks selles , et aus vestlus annab teisele trumbid, mida hiljem ära kasutada.

• Ärge oletage , mida teine öelda tahab, vaid kuulake ja täpsustage, kas saite õigesti aru.
  
• Ärge katkestage, kui teine räägib, ning ärge laske ka ennast katkestada, kui te pole lõpetanud.
  
• Ärge sidistage ega tehke ennatlikke üldistusi.
  
• Valige sõnu küsimuste esitamisel ja neile vastamisel.
  
• Hoiduge teema vahetamisest, rääkida tuleb ühest probleemist korraga.
  
• Jälgige ka teisi märke, mis annavad lisateavet.
  
• Vestelge õigel ajal ja õiges kohas.
  
• Võtke aeg maha, kui pinge ja ärevus hakkavad kasvama.
  
• Andke mõista, et kõigele vaatamata te hoolite temast.
  

Iseenda arendamine suhetes
Probleemidest rääkimist ja partneri kuulamist takistab sageli mitte ainult suhtumine konflikti, vaid inimestesse üldiselt. Sealhulgas ka iseendasse ja suhetesse lähedastega. Teistega arvestamine või iseenda õiguste eest seismine võib olla raske, kuid mitte võimatu.
Suhteid mõjutab see, kuidas inimene endast ja teistest mõtleb, kuivõrd on selles lugupidamist enda ja teiste suhtes. Kui inimene pole rahul endaga, kandub see edasi ka tema suhtlusesse. Negatiivsed enesekohased veendumused ennustavad vildakaid mõtteid suhetest ja teistest inimestest. Kui mõtlemine on moonutatud, ei mõista inimene ei kaaslasi enda ümber ega olukorda, milles viibitakse. Konflikte nähakse kui paratamatuid.
Lisaks on ennast alahindav suhtumine psühholoogiliselt kurnav ka partneri jaoks. Pigem näitab küpsust see, kui juletakse ja osatakse abi paluda . Probleemide korral on vahel mõttekas pöörduda inimeste poole, kes suudavad analüüsida olukorda objektiivsemalt.
Mõtlemine seostub otseselt emotsioonidega. Negatiivsed emotsioonid tekivad endale või teistele suunatud negatiivsetest mõtetest, reaalsusele mittevastavatest arusaamadest, viies ebaefektiivse käitumiseni. Negatiivsete emotsioonide kontrollimine on võimalik läbi veendumuste korrigeerimise.
On selge, et kõikidel on omad puudused. Pole võimalik elada eksimusteta. Kuid see, kas vigadest õpitakse, sõltub juba konkreetsest inimesest.
Et teistest oleks võimalik lugu pidada, tuleb kasvatada endas sallivust erinevuste suhtes ning oskust andestada.
Inimene areneb ka tänu uutele tegevustele. Suhtesse saab tuua värskust läbi uute ühiste harrastuste. Sarnaste huvide tekkimine aitab ennetada abikaasade lahkukasvamist nii intellektuaalselt kui ka emotsionaalselt.
K i i n d u m u s e näitamine füüsilise läheduse, truuduse ja teiste tegevuste ( abistamine majapidamistöödes, puhkuse ja vabaaja veetmise korraldamine jms) abil on sama oluline kui rääkimine sellest, kuivõrd tähtis koht elus on teisel inimesel.