töövõimetud isikud jne). Seega võiks sotsiaalhooldust nimetada oma olemuselt rikkuse ümberjaotamise vahendiks kogu elanikkonna hulgas. Sotsiaalhoolduse erinevate süsteemida eesmärki on kirjeldatud kui isikute kaitset teatud sotsiaalsete riskide vastu. St tavapärased riskid, mis on loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonis nr 102 sotsiaalkindlustuse miinimumstandarditest. 1.2. Mõisteid. Sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalkindlustus. Sotsiaalhoolekanne sotsiaalhooldus kitsamas tähenduses hõlmab üksnes sotsiaalhoolekannet. Sotsiaalhoolekanne on individuaalne konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest rahalistest vahenditest. Seda abi võimaldatakse ainult juhul, kui muust abist, eelkõige ülalpidamiskohustuslike perekonnaliikmete abist, ei piisa. Sotsiaalhoolekande oluliseks tunnuseks saab pidada selle subsidiaarsust. Sotsiaalhoolekandealased teenused ja toetused ei
Sotsiaalpoliitika ühiskondlikud funktsioonid on: · Poliitilise võimukasutuse legitimeerimine õig(s)ustamine · Tööjõu taastootmine · Mittetöötava elanikkonna ülalpidamine · Humaanne abistamine · Ühiskonda kohandamine · Normide kinnistamine (Leppik). 3.2. Sotsiaalpoliitika kaks tahku Sotsiaalpoliitika kõige laiemas mõttes tähendab inimeste ainelise toimetuleku tagamist. Selles on kaks suurt alajaotust: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne. Järgnevas püüan välja tuua nende põhikriteeriumid ja erinevused. Sotsiaalkindlustuse all peetakse silmas abi sotsiaalsete riskide katmiseks. Sotsiaalsed riskid on need, mille tõenäosust me teame, oskame arvestada ja mis puudutavad kas kõiki ühiskonna liikmeid või väga laiu ühiskonnaliikmete hulki. Olgu siinkohal esitatud loetelu sotsiaalsetest riskidest: vanadus. ajutine või püsiv töövõimetus, töövigastus või kutsehaigus, emadus, lapse hooldamine, töötus ja surm
Lapse normaalseks kasvu-kohaks peetakse perekonda ning sinna on traditsiooniliselt kuulunud nii laps kui ka tema vanemad. Olukord muutub, kui ükskõik mis põhjustel üks või mõlemad vanemad surevad ning lapsele kui teovõimetule isikule (s.o siis isik, kes mis tahes põhjustel ei suuda oma elulisi põhivajadusi ise rahuldada) on vaja kindlustada hooldus. Tänapäeval nimetame sellist hooldamist sotsiaalhoolekandeks, varasemal ajal on seda märgistanud ka termin ühiskondlik hoolekanne (Roosileht, lk 262) Alljärgnev peatükk annab ülevaate sotsiaalhoolekande arengust Eestis territooriumil. J. Kõre on leidnud, et Eesti tänapäeva hoolekande lähtekohti tuleb otsida: · Balti eraseadusest (1865), milles sisalduv perekonnaliikmete ülalpidamiskohustus on kehtinud poolteist sajandit; · 1816., 1819. aasta jj talurahvaseadustest ning 1866. aasta valla- kogukonnaseadusest, milles piiritleti maakogukonna ülesanded hoolekande
· Mehed sisenevad hõivesse varem ja langevad hõivest välja paremas tööeas (50-54-aastaselt) seoses terviseprobleemide ja tööõnnetustega · Üle poole naistest töötab madalapalgalises tertsiaarsektoris Populaarsemad Mehed tegevusalad Töötlev tööstus Ehitus Veondus, laondus, side Hulgi- ja jaekaubandus Kinnisvara ja äritegevus Naised Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Avalik haldus Sooline palgalõhe · Naiste brutotunnipalk on meeste omast väiksem (Eestis 24%, EL-s -15%) · Sooline palgalõhe on tingitud vanusest, haridusest, tegevusalast, piirkonnast (2/3 palgaerinevustest on põhjendamatud) · Mehed teenivad kõigil haridustasemetel naistest rohkem · Kolmanda haridustasemega naine teenis 2003.a. Eestis 40% (EL-s 21%) vähem kui sama haridustasemega mees · Meeste palk on haridustasemega tihedamalt
Geograafia. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Referaat Sotsiaalhoolekanne. Kõik need meetmed , millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi , kannavad ühist nimetust sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vajaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust , ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Sotsiaalhoolekande ülesanded on pandud peamiselt omavalitsusele , sest linnas ja vallas on kergem abivajajaid selgeks teha ja nende vajadusi rahuldada.
3. Töökeskkond · tööohutus · töö- ja puhkeaeg · töötingimused Eesti sotsiaalpoliitika süsteem II. TÖÖTURUPOLIITIKA 1. Tööhõivepoliitika - aktiviseerimisprogrammid ja meetmed 2. Töötu sotsiaalne kaitse töötuskindlustushüvitis, töötu abiraha 3. Tööturuteenused · töövahendus · tööturukoolitus · toetus tööandjale · toetus töötule · kutsenõustamine Eesti sotsiaalpoliitika süsteem III. SOTSIAALNE TURVALISUS 1. Sotsiaalkindlustus ja - hoolekanne · laste- ja peretoetused · pensionid · sotsiaaltoetused · rehabilitatsiooniteenused puuetega inimestele IV. TERVISHOIUPOLIITIKA - rahvatervise kaitse ja ravikindlustus V. ELUASEMEPOLIITIKA SP kujundamise mehhanismid SP eesmärk: Iga vähekindlustatud inimene peaks saama nii palju abi, et tal oleks võimalik püsida minimaalsel heaolunivool. Heaolutase sõltub ühiskonna majanduslikest võimalustest ja valitsevast ideoloogiast. On kaht tüüpi SP kujundavaid mehhanisme:
Helen.toming@gmail.com sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
Kõik kommentaarid