Stress ja läbipõlemine (1)

Stress
Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav , sest stress võib olla kasulik. Sellest saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli – kui pinge kasvab, kuid pole võimalust seda vähendada.
Stress esineb igal inimesel erinevalt. See, mis tekitab ühel inimesel stressi, tähendab teisele lihtsalt adrenaliini eritumist verre. Mõned inimesed taluvad seda hästi, nagu näiteks võidusõitjad, televisioonitöötajad, näitlejad, ajakirjanikud jt.
Inimestena oleme me kõik kohanenud reageerima stressile ühel kolmest viisist: põgenemis-, hirmu- või võitlusreaktsioon ning oma olemuselt on need ajus vallanduvad füsioloogilised reaktsioonid.
Organism ei oska vahet teha igapäevaste stressifaktorite vahel, nagu kohtumisele hilinemise või toidu põhjakõrvetamise, ja suuremate stressiallikate, nagu autoõnnetusse sattumise või murdvarga ähvarduse vahel. Hoolimata põhjusest reageerib ta ühesuguselt, päästes valla hormoonide adrenaliini, noradrenaliini ja kortisooli voo.
Seejärel kogu keha lihased pingestuvad, verevool südamesse kiireneb ja südame löögisagedus tiheneb. Samal ajal vabaneb glükoos, mis annab lisaenergiat. Verevarustus on soolestikust kõrvale juhitud, mistõttu seedimine aeglustub või peatub. Samuti ei jõua veri nahka ega jäsemetesse, mistõttu käed ja jalad muutuvad külmaks, kahvatuks või higiseks ning hakkavad värisema. Tekib suukuivus, sest süljeeritus lakkab. Õhuruum kopsudes laieneb ja hingamine kiireneb. Pupillid laienevad ja karvad tõusevad püsti. Päraku- ja põielihased lõdvestuvad ja tõmbuvad kokku, tekitades vahelduvalt urineerimistungi või põhjustades kõhulahtisust.
Enamik inimesi taastub pärast ohuhetke möödumist. Keha soojeneb, suukuivus kaob ja adrenaliin juhitakse lihastest läbi keha välja – nii saavutatakse tasakaal.
Ometi ei ole kõik adrenaliini vabanemise mõjud negatiivsed. See aitab meil üle elada raskeid või ohtlikke olukordi, mobiliseerides suhkruid, millest organism saab rohkem jõudu, energiat ja vastupidavust, mistõttu me oleme võimelised ägedamalt võitlema või kiiremini jooksma – adrenaliin ergutab meid tegutsema.
Ohutute stressitekitavate situatsioonide tüüpilisteks näideteks on kõne pidamine avalikkuse ees, eksami sooritamine või spordisooritus.
Stressi eelsoodumus
Teie eelsoodumust stressi tekkeks määravad mitmed faktorid . See sõltub iga inimese isiksuseomadustest, elukogemusest, enesehinnangust, eneseusust, ühiskondlikust toest ja üldisest tervisest.
Inimese stressivastasest arsenalist üks kõige tähtsamaid elemente on enesehinnang . See mõjutab suhtumist , mis omakorda muudab reaktsioone stressile. Tööpuudus või pidev abitusetunne võivad põhjustada madalat enesehinnangut. Seevastu inimesed, kes tunnevad , et on oma elu peremehed , võivad kergelt taluda seda, mis näib teistele talumatu pingutusena.
Paljud teadusuuringud näitavad, et need, kellel on negatiivne, pessimistlik, äärmustesse kalduv või ebakindel eluhoiak ning kes tunnevad, et nad ei ole oma elu peremehed, elavad halvemini. Nad muutuvad selliseks, milliseks nad end peavad, ning see, mida nad ootavad , kipub ka juhtuma. Inimestel, kellel on elu maksimaalse kontrolli all, on täiesti erinev ja palju positiivsem eluhoiak.
Krooniline stress ja haigus
Kui te kannatate kroonilise pikaajalise stressi all, siis teie eluhoiak muutub negatiivseks ja pessimistlikuks. Pikaajaline stress võib olla raske haiguse põhjuseks. Sellega seletuvad paljud õnnetusjuhtumid ning ka hulk psühhosotsiaalseid probleeme. On täheldatud järgmiste tervisehäirete seost stressiga:

• alkoholi ja ravimite kuritarvitamine
  
• allergia
  
• ärevus
  
• astma (teatud alaliigid)
  
• selja ja muude piirkondade lihaste ja luustiku probleemid
  
• sooltepõletik
  
• kõhukinnisus
  
• südameatakk
  
• depressioon
  
• suhkrutõbi
  
• kõhupuhitus
  
• heinapalavik
  
• peavalu
  
• kõrge vererõhk
  
• kilpnäärme ületalitlus / kilpnäärme aktiivsuse langus
  
• seedehäired
  
• soolestiku põletikulised haigused
  
• ärritunud soole sündroom
  
• sügelus
  
• menstruatsioonihäired
  
• migreen
  
• seedetraktihaavandid
  
• reumaatiline liigesepõletik
  
• nahahäired (sh ekseem , nõgestõbi ja akne )
  
• unehäired
  
• tuberkuloos
  

Nende spetsiifiliste probleemide kõrval on stressil haigustega ka teisi salakavalaid seoseid . Näiteks pärsib stress immuunsüsteemi, jättes sellega organismi kaitsetuks eespool kirjeldatud haiguste suhtes ning tekitades eeldusi läbipõetud nakkuste võimalikuks taaspuhkemiseks.
Stress mõjutab ka ajupiirkondi, mis reguleerivad söömist, agressiivsust ja und.
Stress või haigus?
Dr Abbie Lane on öelnud, et stressil ei ole mingit kindlat sümptomite kompleksi. Sageli põhineb see diagnoos muude põhjuste välistamisel.
Teatud meditsiinilised seisundid , nagu näiteks kilpnäärme ületalitlus, võivad imiteerida stressi sümptomeid (südamepekslemine, higistamine , käte ja jalgade külmus, närvitsemine, ärrituvus ja unehäired). Iiveldus ja kõhupuhitus võivad osutada seedetraktihaavanditele, samal ajal kui peavalud võivad viidata rasketele peaajuhaigustele. Samuti matkivad stressi mõned südame- ja veresoonkonna haiguste sümptomid (õhupuudus, südamepekslemine, peapööritus, iiveldus ja nõrkus) – seetõttu on oluline, et inimesed konsulteeriksid nende sümptomite tekkimisel arstiga, välistamaks füsioloogilist põhjust.
Hea uudis
Stressi saab vägagi hästi ravida. See ei ole olukord, millega tuleb leppida!
Elukriisid
Äärmiselt huvitav on erinevate elukriiside mõju neile järgnevatele haigustele. Teoreetiliselt viitab kõrge punktisumma tabelis, mis näitab teatud elusündmuste esinemist eelneva kahe aasta jooksul, vaimse või füüsilise haigestumise suurele tõenäosusele varsti pärast seda perioodi.
Järgnevas tabelis on toodud elukriiside domineerimise järjestus.
Sündmus
Punktid
Abikaasa surm
100
Abielulahutus
73
Abikaasast lahus elamine
65
Vangistus
63
Lähedase perekonnaliikme surm
63
Isiklik haigus või vigastus
53
Abiellumine
50
Töökoha kaotus
47
Abielu lepitus
45
Pensionile minek
45
Raske haigus
44
Rasedus
40
Probleemid seksuaalelus
39
Lapse sünd, adopteerimine või vanema inimese enda koju võtmine
39
Firmade ühinemine, ümberkujundamine või pankrot
38
Finantsseisukorra muutus (kas palju parem või palju halvem palk)
38
Lähedase sõbra surm
37
Vaidluste sagenemine perekonna või abikaasaga
35
Suur hüpoteek või laen
30
Kohtuprotsess võla pärast
30
Vastutusalade muudatus tööl: edutamine /ametis alandamine /samal tasandil liikumine
29
Poja või tütre kodunt lahkumine
29
Tüli ämma või äiaga
29
Silmapaistev isiklik saavutus
28
Abikaasa tööle minemine või töölt lahkumine
26
Kooli või kõrgkooli astumine või selle lõpetamine
26
Elamistingimuste muutus
25
Isiklike harjumuste muutus
24
Tüli ülemusega
23
Stressi füüsilised sümptomid

• isu muutus
  
• astma
  
• käte ja jalgade või naha külmus
  
• krooniline kõhukinnisus / kõhulahtisus
  
• peapööritus
  
• suukuivus
  
• higistamine
  
• näolihaste tuksed ja tõmblused
  
• sage urineerimine
  
• sagedased külmetushaigused, nakkushaigused
  
• kõrgenenud või lämbuv hääl
  
• kõrgenenud tundlikkus / ärrituvus müra suhtes
  
• seedehäired
  
• kiire väsimine ja pikaajaline väsimus
  
• ebaregulaarne hingamine ja õhupuudus
  
• migreen
  
• lihaspinge või kerged valud rinnas, kõhus, õlgades, lõuas, kaelas, rusikate kokkusurumine
  
• unehäired
  
• kõhuvalu
  
• südamepekslemine
  
• kaalutõus või –langus
  
• soodumus allergiate tekkeks
  
• nõrkus
  
• rahutus ja kärsitus
  
• rasvumine
  
• suguelulised probleemid, näiteks impotentsus
  

Stressi emotsionaalsed sümptomid

• ülemäärane kritiseerimisvajadus
  
• organiseerimatus
  
• intuitsiooni ja tundlikkuse langus
  
• otsustamisraskused
  
• mälu alanemine hiljutiste sündmuste suhtes
  
• inimestes pettumise tunne
  
• võimetus keskenduda
  
• ärrituvus ja kannatamatus, teiste vestluse katkestamine
  
• vigade sagenemine
  
• väljapääsmatuse tunne
  
• ravimitest abi otsimine
  

Stressi käitumuslikud sümptomid

• antisotsiaalne käitumine, nagu avalikkuse ees targutamine või tundetus teiste suhtes
  
• väitmine, et ollakse liiga hõivatud selleks, et lõõgastuda
  
• halb autojuhtimine
  
• kiiruga söömine
  
• probleemide kasv kodus
  
• võimetus pingest vabaneda
  
• huvi kadumine seksi vastu
  
• töövõime alanemine
  
• ebaratsionaalne aja kasutamine
  
• enese eest mittehoolitsemine
  
• rahutus
  
• suurenenud suitsetamine või alkoholi tarbimine
  
• töö koju kaasa viimine või kodus tööasjadele mõtlemine
  
• hääle värisemine
  
• toetavatest suhetest tagasitõmbumine
  

Stress (II osa)
Inglise stressiuurija Taylor on välja toonud stressi kolm astet (Niitra, 2004):
Esimese ehk sotsiaalse pinge puhul ei märka inimene ise muutusi, aga teised märkavad, et tema töövõime on langenud. Ta teeb rohkem vigu, ärritub kergesti, mõistus pole enam nii terav kui varem.
Teises astmes tekib juba neuropsühholoogiline pinge: inimene võib ootamatult nutma või naerma puhkeda, silmalaug tõmblema hakata ja kohvitassi hoidev käsi väriseda. Tavaliselt ei saa ta ise aru, miks ta nii kummaliselt käitub, ega saa sinna ka midagi parata.
Kolmas on somaatiline tasand. Neuropsühholoogiline pinge on muutunud juba krooniliseks, mis tähendab, et teatud inimeste puhul või teatud olukorras hakkavad alati käed higistama , nahk punetama vms. Tüüpiline on, et selline inimene ärkab hommikul kell viis ja enam magama ei jää. Tal võivad esineda nn nädalalõpu peavalud, mis tähendab, et pea hakkab valutama reede või laupäeva õhtul, kui pole vaja enam töö jaoks vormis olla ja tekib pingelangus.
Ründa või põgene
Stressile reageerivad erinevad inimesed erineval moel. Psühholoogid räägivad ründa-või-põgene- reaktsioonist. Esimesel juhul muutub inimene agressiivseks, hakkab teisi süüdistama, kritiseerima ja taga rääkima, aga ka lihtsalt torisema. Teisel juhul on ta kogu aeg kusagil ära ja teda on võimatu tabada. Kolmas variant väljendub kangestumises, sellised töötajad võivad langeda arutelude tsüklisse: nad muudkui peavad koosolekuid, teevad plaane ja arutavad, aga kuhugi välja ei jõua.
A-tüüpi isiksus

• nõudlik enese ja teiste vastu
  
• kannatamatu ja pahane, kui teised tegutsevad aeglasemalt, kui neile meeldiks; kalduvad lõpetama teiste lauseid
  
• kalduvad agressiooni- ja vihapursetele, mis üllatab isegi neid endid
  
• suruvad alla meelepaha
  
• võivad olla peremehetsevad
  
• tunnevad pidevalt, et nad peaksid saavutama rohkem, kui on juba saavutanud
  
• on suure osa ajast ärritunud
  
• tunnevad, et peavad kõike ise tegema
  
• tunnevad, et elu on väga tüütu ja pettumapanev; puudub rahutunne
  
• suruvad ennast peale, arvestamata sündmuste kulgu
  
• puudub tolerantsus ja kannatlikkus, tunnevad, et konfliktide ja probleemide lahendamiseks on raske inimestega produktiivselt koostööd teha
  

B-tüüpi isiksus

• võimelised laskma asjadel omasoodu minna
  
• aktsepteerivad rohkem ennast, teisi ja reaalsust
  
• on ebaõnnestumise korral enda suhtes andestavamad
  
• ei ole ülemäära nõudlikud
  
• raskustega kokkupuutumisel ei ole inimestega koostöö neile probleemiks
  
• armastavad töötada inimestega
  
• jälgivad ruttamata ja rahulikult toimuva sündmuse kulgu ning probleemide korral otsivad lahendusi
  

Ärev tüüp

• kujutab ette halvima saabumist
  
• näeb igal pool ohtu
  
• kaldub ülivalvsusele
  
• muretseb sündmuste ootel
  

Stress ja töö
Ebakindlustundeni, frustratsiooni , motivatsiooni puudumiseni ja lõpuks üleväsimuseni viib inimese võimetus olukorda kontrollida ja ise midagi selle parandamiseks ette võtta. Näiteks võib inimesele laastavalt mõjuda suutmatus oma ülemuse võimatutele ootustele vastata, kuna kolleegid ei aita, ta pole vastavat koolitust saanud või tema pingutusi ei märgata. Stressitekitavalt võivad mõjuda ka kõige tühisemad tegurid, mis kontrollile ei allu: erakorrali-sed koosolekud , mõttetud telefonikõned, ootamatult sisseastuvad inimesed, kuid ka streikiv ventilatsioon, pidev masinate surin, kolleegide lobisemine, lifti kriuksumine ja aknast sissepaistev päikesevalgus. Igas töös on mingid raskused ja ebameeldivused, millega tuleb paratamatult kohaneda.
Stress läheb kalliks maksma
Tööstressi majanduslikku mõju on raske hinnata, sest see võib avalduda otseselt ja kaudselt . Hinnanguliselt on see Eestis 1,2% SKPst. Arvatakse, et kuni 60% töölt puudumistest on seotud stressist mõjustatud psühhosomaatiliste haigustega. Rahvusvaheliste stressiuuringute andmetel on 12% elanikkonnast alati stressis , 70% tuleb oma pingetega toime ja vaid 18% vastasid, et neil stressi pole. Nädalajooksul kogetud stressist on umbes 70% seotud tööga, 57% inimestel avaldub see seljavaludes. Šveitsis olid naised sagedamini stressis kui mehed ja noorematel oli rohkem stressi. Rootsis olid mehed sagedamini stressis kui naised. Eestis tunnetasid vanemad inimesed rohkem stressi kui noored.
Euroopa riikides on korraldatud kolm kaasus- uuringut , mis näitavad, et SKP vähenemine tööstressi tõttu Euroopa Liidu liikmesriikides on 2,6-3,8%, sellest põhjustatud kulutused aga 185-269 miljardit eurot aastas.
Euroopa töötajaist leiab 28%, et stress mõjutab nende tervist ja töövõimet (Cooper, 2002; Niitra: 95). Euroopa Komisjoni hinnangul põhjustab stressi rollikonflikt tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel ning ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. See omakorda on põhjustatud paljude stressorite koostoimest. Viimase kahe aastakümne jooksul on selgunud, et kaasaegses organisatsioonis ei taha töötaja enam olla käsualune. Töötajad on oskustega inimesed, kel vajadus oma kompetentsi piires ise otsustada ja vastutada ning seeläbi omada kontrolli oma töö üle.
Enam kui tuhandet erasektori tippjuhti ja kõrget riigiametnikku hõlmanud uuringus , mille korraldas Tehnikaülikool, selgus, et stressorid on mõlemas valdkonnas enam-vähem samad. Näiteks olid suhted tööl kõige suurem stressor mõlema juhigrupi puhul. Erasektori juhid kaebasid teisena kõrge töötempo üle, riigiametis oli teisel kohal vastutus. Osa ei saa vastutada, teistel on jälle liiga suur vastutus. Erasektori juhtidel olid sassis ka töö-kodu suhted, kannatajaks pooleks olid suhted väljaspool tööd. Mõlemad grupid kaebasid tunnustuse vähesuse üle.
Stressi allikad organisatsioonis
Töö sisu. (erinevate tööülesannete arv, vabadus otsustada, kuidas olukordi lahendada ülesannete täitmiseks vajaliku suhtlemise aeg, lubatud vabatahtliku suhtlemise aeg, tööks vajalik haridus ja vaimne ettevalmistus, vastutuse määr).
Rollikonflikt. Töötaja käitumine oma ametikohal sõltub paljudest faktoritest. Mõningad neist tulenevad töötajast, teised organisatsioonist. Töötaja ootused ja nõudmised tekitavad temas ootused organisatsiooni teiste liikmete osas.
Erinevate töötajate erinevad ootused võivad põhjustada rollikonflikti. Näiteks annavad kaks või enam kaastöötajat vastuolulisi tööülesandeid – üks inimene palub töötajal teha midagi sellist, mis on keelatud tema ülemuse poolt. Teist tüüpi rollikonflikt võib tekkida olukorras, kus organisatsiooni ametlikud nõuded ja töötaja isiklikud soovid, eesmärgid ja väärtused on vastuolus.
Liiga suur töökoormus. Liigne töökoormus võib olla kvantitatiivne või kvalitatiivne. Kui töötaja tunneb, et tal on liiga palju erinevaid tööülesandeid, pole piisavalt aega tööülesannete täitmiseks, siis seda nimetatakse kvantitatiivseks liigseks töökoormuseks. Kvalitatiivne liigne töökoormus ilmneb, kui töötaja tunneb, et ta pole piisavalt võimekas tööülesannete täitmiseks või nõuded on liiga kõrged, hoolimata ülesande sooritamiseks antud ajast.
Karjääri arendamise võimaluste puudumine / vähesus. Karjääriga seotud teemad võivad põhjustada muret, ärevust ning frustratsiooni. Sel juhul võivad töötajad arvata, et nende töökoht pole kindel, et neid pole õigeaegselt edutatud või olla rahulolematu oma karjääri alaste eesmärkide ning antud hetkeks saavutatuga.
Karjääriprobleemid võivad olla põhjustatud tööga mitte seotud faktorite poolt. Inimese mure karjääriredelil edasijõudmatuse tõttu võib olla seotud kahtlustega elu mõtte suhtes. Seda juhtub eriti sageli keskealiste meestega.
Organisatsioonikultuur . Organisatsioonidel on oma isikupära, mille suures osas kujundavad selle tippjuhid . Autokraatlik juhtkond võib luua kultuuri, mis on täidetud hirmuga.
Tagasiside puudumine. Lapseeast saadik oleme saanud tagasisidet oma tegevuse kohta vanematelt, kaaslastelt, õpetajatelt jne. Ometi ei suuda enamus juhte pakkuda tagasisidet oma alluvatele, ning kui seda tehakse, omab see harva positiivset mõju.
Stressi vähendamine organisatsioonis
Tööandja võiks oma töötajaile pakkuda järgmist stressiprogrammi (Niitra: 52):

• teavitada töötajaid firmas toimuvast ja selle eesmärkidest
  
• parandada töökeskkonda
  
• pakkuda tasuta tervisekontrolli ja nõustamist
  
• toetada tervisesporti
  
• võimaldada tervislikku toitu
  
• pakkuda koolitust ja täiendõpet
  
• luua võimalused ametikõrgenduseks või autasudeks
  
• pakkuda kindlustust
  
• toetada pensioni kogumist
  

10