Emotsionaalne ja sotsiaalne areng koolieelses eas (0)

Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 – 7 a.)
Esimesel eluaastal :
Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat . Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud.
Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust. Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust.
Juba esimesed negatiivsed suhtlemiskogemused imikueas tekitavad usaldamatust ümbritseva vastu ja negatiivseid emotsioone. Näiteks müra , võõras ümbrus, esemed, äkilised liigutused, kukkumine tekitavad lapses negatiivseid emotsioone (hirmu, ärevust).
Lapse meeleolu võib kiiresti muutuda. Seega imikueale on omane tundmuste püsimatus ehk siis positiivsete emotsioonide muutumine negatiivseteks. Mõjuteguriteks on siinjuures lapse ealised iseärasused, ümbritsevast keskkonnast saadud muljed, lapse enesetunne.
Imiku emotsioonid on reaktiivsed. 1-1,5 kuuselt eristab positiivset ja negatiivset emotsiooni; 5 kuuselt oskab omal kombel väljendada pahameelt ja rõõmu; 7 kuuselt hirmu; 10-12 kuuselt kiindumust.
Juba päris pisikesed lapsed suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (näiteks, kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane , näis ka laps vihane). Laps pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. Kuigi sõnu veel ei ole.
Teisel eluaastal:
Suured muutused on sotsiaalses arengus: imikust saab väike enesekindel laps, kes tahab suhelda, osaleda teda ümbritsevate inimeste tegevuses ning matkida neid igal võimalikul juhul. Tema emotsioonid on lihtsad ja tugevad ning vahelduvad kiiresti, ta reageerib jonni ja protestiga piirangutele ning ebaõnnestu-mistele ega suuda oma emotsioone kontrollida. Lapse reaktsioonid tulenevad vahetust situat-sioonist ja ümbritsevate inimeste käitumisest ega ole alati adekvaatsed. Kui teda keelata tegevuse juures, mis võib talle ohtlik olla, hakkab ta ikkagi jonnima ega saa aru tegevuse võimalikest taga-järgedest. Kaheaastane väljendab oma tundeid juba sõnadega, mitte ainult nutu või rahutusega. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, ent näitab kiindumust ka teiste inimeste vastu. Võõraste lähenemiskatsetele reageerib ta ettevaatlikult ja umbusuga. Talle meeldib küll omasuguste seas olla, kuid mängitakse kõrvuti , mitte koos teistega . Laps ei oska veel asju teistega jagada.
Teise eluaasta keskel tekib sümpaatia ( kaastunne , abi) ka eakaaslase suhtes. Last kurvastab enim lahusolek vanematest või muudatused elus (lastesõim, haigla ). Laps avastab, et ema pole hetkel tema jaoks ning kogeb lahusolekuhirmu.
Teise eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused:

• väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti ;
  
• teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning oskab keelduda ja ei öelda;
  
• üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed ;
  
• hindab oma oskusi ja suutlikkust paremaks, kui need tegelikult on;
  
• reageerib sõltuvalt situatsioonist ja ümbritsevate inimeste käitumisest;
  
• mõistab selgelt väljendatud keeldu „Ei tohi!”, „Ära tee!” jne;
  
• tunneb huvi teiste laste vastu, jälgib neid ja mängib nendega kõrvuti;
  
• toetub võõrastega suheldes ja enesekindluse saavutamiseks tuttavale täiskasvanule;
  
• matkib täiskasvanu tegevusi, millele saab tagasisidet.
  

Kolmandal eluaastal:
Kolmanda sünnipäeva künnisel muutub laps hoolivamaks, seltskondlikumaks ja tundlikumaks. Ta on teadlikum teiste inimeste tunnetest: eriti püüab ta aidata ja lohutada kurba inimest. Selles eas hakkavad lapsed rohkem koos mängima ning neile meeldib ühistegevus . Tekivad esimesed sõprussuhted nendega, kellega tihti koos ollakse; paljudel väikelastel on väljamõeldud sõber.
Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on siiski ajutised . Ta esitab küsimusi nii enda tegevuse kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast, oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest. 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid nagu uhkus , häbi , süütunne.
Peaaegu iga lapse elus on momente, kui ta äkki muutub roosapõsksest võluvast põngerjast iseseisvaks ja sõltumatuks inimeseks . Üldjuhul toimub see muutus umbes kolmeaastaselt. Psühholoogid nimetavad seda keerulist perioodi kolmeaastase kriisiks.
Võgotski kirjeldab peamisi sümptomeid, mis ilmnevad lapsel kolmeaastase kriisi perioodil alljärgnevalt:

• Negativism. (Laps ei tee seepärast, et teda paluti);
  
• Kangekaelsus. (Laps taotleb midagi mitte seetõttu, et ta seda väga soovib, vaid seetõttu, et tema seda nõudis);
  
• Tõrksus. (Laps avaldab rahulolematust sõltumata sellest, ka ta on tegelikult tõepoolest rahul);
  
• Omavoli. (Laps tahab teha kõike ise);
  
• Protest – mäss. (Laps oleks nagu ümbritsevatega sõjas, nendega püsivas konfliktis );
  
• Ei oma väärtust. (Laps hakkab riidlema, keeldub mänguasjadest ja teistest esemetest, mida ta on varem kasutanud);
  
• Despotism või armukadedus . (Laps otsib tuhat viisi, kuidas ilmutada oma võimu ümbritsevate üle: suhetes täiskasvanuga , suhetes noorema või vanema õe – vennaga).
  

Kolmanda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused:

• saab aru, et inimestel võivad olla tema omadest erinevad tunded ja emotsioonid;
  
• tal on osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus ;
  
• väljendab tugevaid emotsioone, oma mina;
  
• võib karta tundmatuid ja uusi asju;
  
• tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia;
  
• tema enesekindlus on kõikuv; enesekindluse saavutamiseks vajab ta turvalisust, tunnustust, rutiini ja reegleid;
  
• osaleb täiskasvanuga ühistegevustes; teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti;
  
• loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos; tegutseb kontakti luues ja säilitades sihipäraselt;
  
• järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle ja tegevusi.
  

Neljandal eluaastal:
Neljandal eluaastal on lapsel teiste inimeste tunnetest ja mõtetest veel piiratud ettekujutus . Tema meeleolud vahelduvad endiselt väga kiiresti: ta võib olla ülevoolavalt rõõmus, kuid mõne aja pärast juba õnnetu ja pahur. Sageli kasutab laps oma emotsioone piiride kindlakstegemiseks, mitte niivõrd tunnete väljendamiseks , (näiteks soovib ta poes olles saada kindlasti kommi ega ole nõus ilma selleta poest lahkuma või protestib häälekalt, kui tal palutakse oma asju koristada ). Oma emotsioone, soove ja tahtmisi väljendab laps kõne abil, ta oskab öelda, kas ta on kurb, rõõmus või on tal paha tuju. Lapsel hakkab ümbritseva kohta kujunema emotsionaalne hinnang, (näiteks seostuvad tal haiglaga ja arsti juures käimisega negatiivsed kogemused).
Neliaastane laps mängib meelsasti 1–2 lapsega, tema jaoks muutuvad oluliseks suhtlemine , mäng, ühistegevus ja koostöö teiste lastega. Teistega koos suudab ta tegutseda siiski lühikest aega. Tal on jätkuvalt suur omanditunne, kuid ta võib vahel oma asju teistega jagada ja vahetada ning oodata oma järjekorda.
Neljanda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused:

• väljendab verbaalselt lihtsamaid emotsioone, oma soove, tahtmisi ja seisukohti ning püüab jõuda kokkuleppele;
  
• tahab olla iseseisev, kuid sageli ei ole tal enda suutlikkusest realistlikku ettekujutust;
  
• seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid;
  
• väärtustab oma saavutusi, ent vajab oma tegevuse tunnustamist ja täiskasvanu tähelepanu;
  
• püüab vahel teisi abistada ja lohutada; tal on mõningane ett ekujutus teiste inimeste tunnetest ja mõtetest;
  
• osaleb lühikest aega ühistegevuses eakaaslastega, kuid eelistab üht mängukaaslast rühmale;
  
• arvestab reegleid mängudes ja tegevustes, mida juhib autoriteet;
  
• saab aru lihtsamatest seltskonnas käitumise reeglitest ning järgib neid igapäevasessuhtluses;
  
• saab aru valetamisest kui taunitavast käitumisest; huvitub võistlusmängudest ning tahab olla edukas.
  

Viiendal eluaastal:
Laps hakkab rohkem huvituma elust väljaspool perekonda, kuigi kodu ja vanemad on talle endiselt väga tähtsad. Viieaastane suhtleb põhiliselt kõne vahendusel. Ta on vestlusse lülitudes tundlikum ja adekvaatsem ning arvestab erinevaid partnereid (nt suhtleb ta sõbraga vabamalt kui võõra täiskasva nuga ). Laste omavahelises suhtluses on dialoog veel mitmeteemaline, vahel valitseb ka monoloog .Tihti võib märgata, et lapsed räägivad omavahel, kuid tegelikult nad üksteist ei kuula, sest igaühel on oma mõte, mida ta tahab kindlasti edasi anda.
Viieaastane naudib rühma kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning näitab teiste rühmaliikmete vastu üles sümpaatiat ja hoolivust.
Viienda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused:

• väljendab oma emotsioone ja räägib nendest ;
  
• suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt ning orienteerub oma suutlikkuses;
  
• suudab kuigivõrd vastutada oma tegevuse eest;
  
• on tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut;
  
• imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rolle, kasutades tema sõnavara ja maneere;
  
• eelistab sootüübilisi mänge;
  
• naudib rühma kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning ühistegevust; teeb eesmärgi saavutamiseks koostööd, jagab ja vahetab ;
  
• aktseptib reegleid, kogemusi ja muutusi; jälgib reeglite täitmist teiste poolt;
  
• oskab avalikus kohas sobivalt käituda ning teab, mida tohib, mida mitte.
  

Kuuendal aastal:
Kuueaastane laps tajub ja mõistab paremini teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning suudab neid nii käitumises kui ka vestluses arvestada. Ta reageerib tugevate emotsioonidega. Selles vanuses armastab laps teisi kritiseerida. Ta sõlmib lihtsaid sõprussuhteid, kuid keskseks jääb siiski perekond. Ta tunneb empaatiat . Ta saab aru, et kõrvuti saavad eksisteerida erinevused, mõistab väärtusi ning hakkab aduma , et peredel on erinevad väärtused. Ta kasutab füüsilisi, loomingulisi või kognitiivseid ehk tunnetuslikke oskusi enda lohutamiseks ja emotsioonide kontrollimiseks (nt läheb vabatahtlikult oma tuppa , kui on endast väljas), kuigi vajab veel jätkuvalt täiskasvanu abi ja juhtimist.
Selles vanuses tekivad eelistused eakaaslaste seas ja sõprussuhted, kuid need on veel eba püsivad.
Selles vanuses tekivad eelistused eakaaslaste seas ja sõprussuhted, kuid need on veel eba püsivad. Laps eelistab omasoolisi mängukaaslasi ning suudab mõnda aega mängida väikeses rühmas. Rühma sobimine võib osutuda raskeks, sest ta tahab olla edukas, esimene ja teha koostööd omal viisil.
Kuuenda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed ja oskused:

• tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning arvestab neid käitumises ja vestluses;
  
• seab endale eesmärke ja üritab neid ellu viia;
  
• on oma tegevustes orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetusele;
  
• eelistab omasoolisi mängukaaslasi;
  
• kujunevad esimesed sõprussuhted;
  
• järgib sotsiaalset rutiini.
  

Seitsmendal eluaastal:
Lapse sotsiaalne võrgustik suureneb kooli minnes.
Laps on nooremate lastega võrreldes vähem enesekeskne ja domineeriv. Talle ei meeldi kriitika ning ta tahab teistele meeldida. Selles vanuses on ta ka tundlik teiste tunnete suhtes. Seitsmeaastane mõistab teiste inimeste tundeid ja nende mitt everbaalseid väljendusi (nt näoilmeid, kehakeelt). Talle meeldib kaaslasi aidata ning neile rõõmu valmistada. Laps otsib vastasti kust mõistmist ja kaasaelamist oma tunnetele. Ta suudab oma emotsioone ja käitumist enam kontrollida ning teisi arvestada. Kui ta millegagi toime ei tule, saab ta enda peale vihaseks. Samas suudab ta oma emotsioone paremini kontrollida ning kuulab teisigi rohkem.
Lapsele meeldib mängida nii rühmas kui ka üksi. Talle meeldib olla teistega koos ja teha midagi ühiselt. Mängudes ja tegevustes eelistab ta rohkem omasoolisi kaaslasi, kaitseb väiksemaid, osutab abi ja küsib seda vajaduse korral ka ise. Seitsmeaastasel on kujunenud sõprussuhted. Laste omavahelises suhtluses on esiplaanil dialoog.
Seitsmenda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed ja oskused:

• mõistab teiste inimeste tundeid ja nende mitteverbaalseid väljendusi;
  
• suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, oskab ka teisi arvestada ning suhtub teiste laste tegevusesse sallivamalt;
  
• suudab tegutseda iseseisvalt ning sõltub vähem oma vanematest;
  
• püüab kõigega hakkama saada, on tundlik oma ebaõnnestumiste ja teiste hinnangute suhtes; otsib vastasti kust mõistmist ja kaasaelamist oma tunnetele;
  
• loob sõprussuhteid, võrdleb end eakaaslastega ning arvestab nende arvamusi ;
  
• järgib rühmas reegleid ning arvestab rühma vajadusi;
  
• arutleb lihtsamate eetiliste probleemide üle ning teeb vahet hea ja halva vahel nii enda kui ka teiste puhul;
  
• Käitub üldtunnustatud normide kohaselt ning on võimeline end analüüsima .