Kuulamine referaat (1)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST12 KÕ1
KUULAMINE
Referaat
Õppejõud: 
MÕDRIKU
2013
S
  ISSEJUHATUS  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2
  
H
  UVIGA KUULAMINE JA  PSEUDOKUULAMINE   . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3
  
A
  KTIIVNE KUULAMINE JA EFEKTIVENE KUULAMINE  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4
  
K
  UULAJAROLLID  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5
  
K
  UULAMISTÕKKED  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6
  
K
  UULAMISTEHNIKAD  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8
  
K
  UIDAS KUULAMISOSKUST TREENIDA  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1
  0 
H
  EA  KUULAJA  MEELESPEA  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1
  1 
K
  OKKUVÕTE  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1
  2 
K
  ASUTATUD KIRJANDUS  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1
  3 
SISSEJUHATUS
Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult 
kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on 
eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest – püüd mõista ja teisest aru saada. Ma 
valisin oma referaadi teemaks kuulamine, kuna ma olen veidi uje inimene, siis ei 
pruugi ma alati tähelepanu pöörata sellele, mida minuga räägitakse vaid olen rohkem 
omas  mullis .   Kuulamisoskus on aga  inimsuhete  loomisel ja hoidmisel hädavajalik. 
Hea   ja   halva   kuulaja   tunneb   koheselt   vestluse   alguses   ära.     Hea   kuulaja   tõmbab 
inimesi enda ligi, ta on positiivne inimene, inimesed tahavad temaga suhelda. Ta saab 
aru,   mida   inimene   talle   öelda   tahab,   mõistab   tema   soove   ja   vajadusi   ning   oskab 
probleeme   lahendada.   Heast   suhtlejast   õhkab   rõõmsameeldust,   positiivsust.   On   ka 
neid inimesi keda, saame nimetada halvaks kuulajaks. Neid ei huvita see mida teine 
tahab neile öelda, teiste vajadused ega soovid pealegi on nad tüütud. Sellised inimesed 
panevad   rõhku   rohkem   iseendale.   Või   siis  nad   ei   saa   lihtsalt   aru   mida   nad   nüüd 
tegema peaksid, lähevad närvi, et aru ei saa ning suures pabinas võivad üldse midagi 
valesti   öelda.     Kuulamisoskuse   puudumine   tähendab   seda,   et   inimene   jääb   ilma 
olulisest informatsioonist ning ei märka lähenevat probleemi. 
HUVIGA  KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE
Huviga kuulamine ei tähenda vaid vaikimist, kui teine räägib. Ärakuulamine põhineb 
kavatsustel teha üht alljärgnevast:
• Mõista kedagi – eeldab tähelepanelikku kuulamist
• Nautida kellegi seltskonda – kuulamine tuleb loomulikult
• Saada midagi teada – kuulamine tuleb loomulikult
• Pakkuda abi või lohutust – väljendab probleemile pühendumist
Ka pseudokuulamine jätab sageli huvitatud kuulamise mulje. Pseudokuulamise puhul 
pole   eesmärgiks   kuulamine,   vaid   eesmärk   on   rahuldada   mingit   teist   vajadust. 
Tüüpilisemad vajadused, mida pseudokuulamine  rahuldab  on:
• Jättes inimesele mulje, et te teda kuulate, hakkate inimesele  meeldima
• Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud
• Püüate jutust ühte teatud infokildu ning jätate kõik muu tähelepanemata
• Võidate aega järgmise märkuse ettevalmistamiseks
• Kuulate poole kõrvaga, et ka teid pärast ära kuulataks
• Kuulate, et leida teise nõrku kohti või teda ära kasutada
• Otsite   vaidluse   teise    osapoole    jutus   nõrku   kohti,   et  teil   oleks   alati   õigus; 
kuulate, et ammutada rünnakumaterjali
• Kontrollite, kuidas inimesed reageerivad, kui saavutatesoovitud efekti
• Kuulate poole kõrvaga, et olla kena inimene
• Kuulate poole kõrvaga, et ignoreerimisega teist mitte  haavata  või solvata
Aeg-ajalt on kõik inimesed pseudokuulajad, tõsiseks läheb asi aga siis, kui huvitatud 
kuulamist on vähem kui pseudokuulamist.
AKTIIVNE KUULAMINE JA EFEKTIVENE 
KUULAMINE
Aktiivne kuulamine on vastuvõtuprotsess, milles on tähtsad osad mõlemal, nii rääkijal 
kui    kuulajal .  Aktiivse   kuulamise   oskust   liigitatakse   kolmeks:   vaikne   kuulamine, 
peegeldav kuulamine ja  empaatiline  kuulamine.
Vaikne   kuulamine   on   oskus   tähelepanelikult   vaikida   kaasvestlejat   katkestamata. 
Selline   käitumine   eeldab   vaimset   ja   füüsilist   keskendumist   ning   aitab   väljendada 
arusaamist , toetust ja huvi. Vaikse kuulamise alla kuuluvad noogutamine ja mitmed 
lühirepliigid,   mis   soodustavad   edasirääkimist.   Seejuures   on   oluline   kuulaja 
tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. 
Peegeldav   kuulamine   on   kuulaja   käitumisviis,   mis   annab   rääkijale   teada,   kuidas 
temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud 
ka täpsustamisega - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat 
infot.   Ning   peegeldav   on   ka   ümbersõnastamine   -   kuulaja   poolne   sama   mõtte 
väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. 
Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja 
tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + 
positiivne hoiak +  eneseaustus .
Efektiivne   kuulamine   on   seejuures   väärtuslik   oskus,   mis   annab   kindla   alustala 
tõepoolest   õnnestuvale   kommunikatsioonile   ja   aitab   kaasa   tööprotsessi   paremale 
sujumisele.
Efektiivne   kuulamine   on   oskus   keskenduda   rääkijale,   olenemata,   kas   räägitakse 
grupile   või   ainult   sinule.   Olles   hea   kuulaja,   peaksid   suutma   oma   sõnadega   alati 
väljendada
 
seda,
 
millest
 
just
 
oli
 
jutt.
Kuulamisprotsessis osalevad: rääkija, kuulaja, info foneetiline esitlus ja 
KUULAJAROLLID
Kuulamisoskust   mõjutavad   ka   kuulaja    haridus ,   eriala,    temperament    ja   iseloom. 
Levinumad kuulajarollid:
Jõllpõrnitsist   segab    kõnelejat   oma    karmi ,   isikliku,   ülemusliku   või   ülikriitilise 
hoiakuga. Tema sõnatu teade on: „Rääkige  asjast . Lõpetage pläma”.
Üliagar  püüab tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu 
kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu 
juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia.
Külm kala ehk „loogikaprofessor” jälgib rääkija tundeväljendeist hoolimata  rangelt  
rääkija põhjendite paikapidavust nig järelduste õigsust, sundides sellega vähemkindlat 
esinejatuitmõtete heietamiselt kähku tagasi ratsionaalse arutluse kontrollitud kitsale 
rajale.
Usin  sõltlane   laseb  üleskutsetel ja väidetel vastuvaidlemata endale toimida. Kuuldu 
kuulekas allakugistamine leiab aset sageli siis, kui üks vestluse osapooltest avaldab 
teisele    survet ,   esineb   sugestiivse   veenvusega   või   toimib   teise    isiklikku    arvamust 
allasuruva autoriteedina.
Simulant teeskleb noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud  kuulajat , samal ajal 
kui tema mõte uitleb oma  radu
Vahelesegaja  katkestab  alatasa  rääkija  juttu , teda ajendab iha kohe siinsamas oma 
arvamus äsja kuuldu kohta välja öelda. Ent ta võib toimida ka soovist ise jutujärg üle 
võtta ja teine kuulaja positsioonile lükata. 
KUULAMISTÕKKED
On raske  sundida  end pikemaks ajaks teist  kuulama , eriti kui ta juhtub üksluisel toonil 
kõnelema asjust, mis meid üldse ei huvita. Kuulamistõkkeid kasutavad kõik inimesed, 
ühte rohkem, teist vähem.
Unelemine – laseme end kaasaviia juhuslikest uitideedest või mõtteseostest ega suuda 
enam teise inimese kogu kõnet vastu võtta.
Sildikleepimeise  korral   võtame   kuuldud   kõne   vastu   paikapanevalt   hinnanguliselt, 
peame  esitatud  seisukohti lahmivaks, naiivseks, keeruliseks, mõtetult  teaduslikuks, 
vanamoeliseks, seksistlikuks jne.
Teema vahetamine –  on tuntud manipulatsioon, mis seisneb selles, et kuulav isik 
haarab   kinni    esimesest    mõtteseosest,   et   jutt   hoopis   teise-   kuulajat   palju   enam   ja 
rääkijat märksa vähem huvitavasse- aine valda üle viia.
Vastuvaidlemine –  kutselise vastuvaidleja huuled näivad meid kuulates kohe  torru  
asetuvat, et esimesel võimalusel kuuldavale tuua „Oi ei” või „Kuidas te võite niiviisi 
üldse mõelda”.
Allteksti  otsimisel  püütakse valvsalt  avastada  hääletoonis, ilmes ja sõnades mingeid 
varjatud nükkeid ning mõistaandmisi või siis kaaluda kohe pärast  kuulmist  läbi need 
võimalikud ajendid, miks keegi just nõnda  lausus  või esines.
Mis-ta- minust - arvab -hoiak  –   kuid   tõdeda   tuleb,   et   enamasti   ei   lähe   inimestele 
suuremat korda, millised teised on.
Asjade mõõtmine oma mätta otsast –  mõned enda meelest praktilise eluhoiakuga 
inimesed ei oska elus naljalt hinnata midagi,  mis  väljub nende kogemuse  ja huvi 
sfäärist.
  Oma õiguse tagaajamin  Oma õiguse tagaajamine tähendab, et kasutatakse kõiki 
vahendeid   (tõe   moonutamine,   karjumine,   ettekäänded,   süüdistamine,   varasemad 
eksimused), et õigus endale jääks. Sellisel puhul ei taluta kriitikat ja nõuandeid, ennast 
peetakse eksimatuks. 
Rääkija tagantkiitmine – sõnadega sul on õigus, no mis sa kostad, endastki mõista,  
absoluutselt vabastab vajadusest teda sisuliselt jälgida. 
Mõtete lugemine- Mõtetelugeja ei pööra teise jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda 
seda.   Ta   otsib   pisimaidki   vihjeid,   et   jõuda   tõe   jälile:   jälgib   pingsalt   partneri 
intonatsiooni,   kehahoidu,   pilku.   Ta   üritab   välja   selgitada,   mida   vestluskaaslane 
tegelikult mõtleb ja tunneb, temast arvab: „Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult … 
Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on… Küllap ma olen tema arvates rumal”.
KUULAMISTEHNIKAD
Esimene   kuulamistehnika ,  mida  ühiskonnas kasutatakse, on ignoreerimine.  See on 
barjääri loomine, mis seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises, rääkija 
probleemi või isiksuse mitteväärtustamises ning peamiselt vaid oma probleemidega 
tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 
Teine tehnika on küsimine, enamasti täpsustamine. Selle  esinemist  on välja toodud 
kolmes  vormis:
• suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille
kohta ta selle esitab
• avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot
• suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne
Kolmas   kuulamistehnika   on   soodustamine   -   kuulaja   sõnaline   või   mittesõnaline 
käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast 
pausi:
• ukse  avaja - kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut
kuulata
•  kaja - korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja
lisainformatsiooni
• julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea
rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine
• paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; 
võib tuua kaasa olulise  lisainfo  saamise rääkijalt.
Neljanda kuulamistehnikana toob suhtlemispsühholoogia välja ümbersõnastamise ehk 
aktiivse tagasiside andmise kuulajalt rääkijale: 
• sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et
kontrollida  arusaamise  täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte,
mitte lisada omapoolset  suhtumist  või  hinnangut . Sisu ümbersõnastamine
võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab
tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale.
• tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada
oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust
• kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus,
võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded.
KUIDAS KUULAMISOSKUST TREENIDA
USA psühholoogid soovitavad kaaluda järgmisi momente:
1. Ära lase emotsioonidel ja retoorikavõtteil endale ülemäära mõjuda.
2. Õpi lugema ridade vahelt ja mõistma vihjeid.
3. Püüa mõista öeldu tuuma. Kui sind  huvitab  rääkija siirus või asjatundlikkus, 
püüa   tema   sõnadest   ja   toonist   saada   paremat   ettekujutust   tema   aususe   või 
pädevuse üle otsustamiseks. Kui sind teise isiku välimuses või kõnes midagi 
häirib, püüa sellest üle olla. Olemuslikku välja selgitades võib nähtumusliku 
ajutiselt  kõrvale jätta.
4. Võta kuulamisoskuse arendamiseks kasutusele märkmik, kuhu märgi vestluste 
sisu ja oma tähelepanekud. 
5. Juhi rääkija sind huvitavas asjas  pikemalt  rääkima niihästi oma huvitatud ilme 
kui ka sõnadega ahjaa, vaat  kui huvitav jne.
6.  Avasta  kuuldus enda jaoks midagi huvitavat ja  kasulikku
Tähelepanelikul kuulamisel avardab enamik jutuajamisi meie silmaringi
Me saame üht-teist teada endale võõrast valdkonnast
Me võime esialgu tarbetu teabe panna mällu tallele sobiva  rakenduse  aega ootama
Me võime midagi tarka ja kavalat ilma pikemata oma töös või elus kasutusele võtta.
7. Mõtesta kuuldu sisu, kuid väldi ennatlike järelduste tegemist.
8. Kontrolli  oletusi, esita võimaluse korral täpsustavaid küsimusi,  et ei tekiks 
segadust  lahkel toonil antud katteta lubaduste, ebamääraste mõistaandmiste, 
hämarate vihjete jne pärast.
HEA KUULAJA MEELESPEA
1. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid.
2. Suhtu   kõnelejasse   eelarvamusteta.   See   loob   suhtlemiseks   soodsa   avameelse 
õhkkonna, mis aitab rääkijal enda täpsemalt väljendada.
3. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed
kuulajana. 
4. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga .
5. Täida võimaluse korral kõneleja  palve  kui oled selle põhjalikult ära kuulanud.
6. Ära teeskle kuulamist. Huvi puudus ja  igavus  on enamasti näost näha. See
solvab kõnelejat. Parem on öelda, et antud momendil ei ole võimalik teist ära kuulata.
7. Ära katkesta partnerit ilma olulise vajaduseta.
8. Ära tee ennatlikke järeldusi- need segavad edasist kuulamist.
9. Ära esita liiga palju küsimusi. Küsi vaid siis, kui öeldut on vaja
täpsustada. Ära kasuta suletud küsimusi. Küsimuste rohkus muudab
kuulamise ülekuulamiseks- saad teada vaid seda, mida Sina oluliseks
pead, mitte aga seda, mis on oluline rääkijale.
10. Ära hakka vastu vaidlema  enne kui oled teise lõpuni kuulanud.
11. Ära kiirusta nõuannetega. Nii teevad need, kes kunagi ei aita. Kasuta
     nõuannete asemel peegeldavat kuulamist, et teada saada, mida  partner
     tegelikult soovib.
12. Anna peegeldavat kuulamist kasutades partnerile teada, kuidas sa temast
     aru said.
13. Kuula  iseennast . See oskus eelneb võimele kuulata teisi. Kui miski segab
       kuulamist, siis ära püüa seda varjata, vaid ütle partnerile. Nii on olukord
       selgem ja valestimõistmine välistatud.
14. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub
      samavõrra kuulajast kui rääkijast.
KOKKUVÕTE
Kuulamine mängib inimese elus vägagi suurt rolli ilma selleta ei saaks me kuidagi 
hakkama.   Oma   tutvusringis   saan   ma   inimestega   väga   hästi   läbi   kõik   ütlevad,   et 
minuga on hea rääkida ning veel parem rääkida oma  muredest  kuna ma oskan neid 
lohutada ja head nõu anda. Ega sellega mul probleemi polegi. Pigem miks ma just 
selle   teema   valisin,   mida   ma   arendada   tahaksin   on    suhtlemine    täiesti   võõraste 
inimestega.   Mul   puudub   otsene   töökogemus   nii   ei   ole   ma   ka   väga   palju   just 
võõrastega   kokku   puutunud   ega   pole   pidanud   nendele   midagi   soovitama   ega 
pakkuma. Ma  tunnen , et selle kohapealt olen ma natuke arg.  Paljud räägivad, et mul 
ei   tohiks   sellega   probleeme   olla   kuna   ma   olen   lihtsalt   nii   rõõmsameelne   ja   hea 
suhtleja,   et   saan   kõigega   hakkama.   Kahjuks   ma   ise   nii   ei   tunne.   Kui   ma   pean 
inimesega rääkima keda ma pole kunagi kohanud siis tekiks mul nagu mingi  blokk  
ette, selline tunne on nagu osad sõnad jääksid kurku kinni, samas lähen ma näost 
punaseks nagu vähk. Tegelikult  ma  ei karda   teistega   suhelda  ja olen  seda endale 
öelnud aga kui on selline äkiline olukord siis ma ei saa aru mis minuga juhtub lihtsalt 
käib  üks klõks  ja  kõik on  vussis.   Selle   referaadi   tegemise  käigus  sain  ma  palju 
rohkem  informatsiooni   kuidas  olla  hea   kuulaja  ja  arusaaja.  Ma  olen   välja   toonud  
erinevaid  kuulamise  viise,   lisaks  kuulamise  tõkkeid,  mis   võivad  takistada   ja  selle 
käigus leidsin ka selliseid, mis mind isiklikult puudutavad. Üheks oli vahelesegamine, 
vähemalt mulle jäi see kohe meelde, sest ma justkui olen selline inimene, et kui mulle 
midagi pähe torgatab siis pean selle kohe ka välja ütlema. Oma referaati tehes sain ma 
rohkel teada kuidas kuulamisoskust paremaks muuta treeningute abil, lisaks lisasin 
siia veel hea kuulaja meelespea, milles tundsin ka ära punkte, mis mul juba olemas 
on . Väga põnev oli seda referaati teha ning enda kohta selle käigus päris huvitavaid 
asju avastada. 
KASUTATUD KIRJANDUS
Kidron, A. Kuidas luua ja hoida häid suhteid. Eesti Korteriühistu Liit, 2001, 102lk.
McKay M., Davis M., Fanning P.  Suhtlemisoskused . Tartu, OÜ Väike  Vanker , 1998, 
294lk.
http://www.elamuskoolitus.ee/index.php?alam=111&leht=ca38dd40c3625e926542

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE
• AKTIIVNE KUULAMINE JA EFEKTIVENE KUULAMINE
• KUULAJAROLLID
• KUULAMISTÕKKED
• KUULAMISTEHNIKAD
• KUIDAS KUULAMISOSKUST TREENIDA
• HEA KUULAJA MEELESPEA
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS