Narkootikumid (0)

Narkootikumid ja
narkomaania
Koostaja: Kaire Lanno
Täiendanud: Merike Lippmaa
Tunne vaenlast!
Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks
aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu
saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele
ohtlikud.
Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad
tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk
soovi saada uimastit üha uuesti.
Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks!
Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul:
kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult
tarvitatakse;
ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada,
millega seda segatud on;
uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib
kogemata saada üledoosi;
uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis
kui seda on varem tarvitatud;
uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik,
see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga.
Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul:
nõelte, süstalde ja muu süstimisvarustuse jagamisel on
suur oht nakatuda
näiteks HIVsse, B ja C hepatiiti jne.
süstimine kahjustab tõsiselt veene.
lisaks on uimastite omamine kriminaalkorras karistatav.
Olukord Eestis:
· Püsiv kasv sõltuvusainete (tubakas, alkohol,
narkootikumid) tarbimises laste ja noorukite seas;
· Uimastite esmatarbijate vanuse pidev langus
· Kõrge veenisiseselt narkootikume tarbivate isikute arv
· HIV-nakkuse kiire levik (ennekõike veenisüstivate
uimastisõltlaste seas)
· Narkootikumidega seotud õigusrikkumiste arvu kasv
Esimene tarvitamine
· esmakordselt proovitakse enamasti
kanepit ( marihuaanat, hasisit),
amfetamiini või ecstasy`t
· kust uimasti saadakse:
-sai jagatud sõprade ringis
-vanemalt sõbralt
· Uimasteid on proovinud ~ 1/5 õpilastest,
neist enamus alustab 13-15 aastaselt
Miks hakatakse tarvitama?
o uudishimu, tahetakse saada uusi kogemusi
o olla meelepärane oma heale sõbrale
o eakaaslaste arvamus, soov olla grupis vastuvõetav, ei
taha teistest erineda
o võimalus rikkuda igapäevareegleid,
o tõsta mässu oma vanemate vastu ( karistada neid)
o hirm öelda "ei", kui pakutakse
o uimastid on kergesti kättesaadavad
o põgenemine igapäevareaalsusest
o depressioon, stress, madal enesehinnang, lootusetus
Miks hakatakse tarvitama?
oisiklike probleemide lahendamiseks
o sõprade, tuttavate survel
o pinge ja suur koormus õppimisega, eksamid
o saada kaifi, elamust, kogeda "uut dimensiooni"
o soov tunda end "vingena" ja paista välja vanemana
o soodustada seltskondlikku suhtlemist (ka
klubinarkootikumid)
o väsimuse peletamiseks
o igavusest, elus pole väljakutseid
o usutakse, et saadakse abi kui nendega midagi juhtub
Uimastipruukimise erinevad vormid:
· Proovimine - üksikud kogemused
· Juhutarvitamine - aine pruukimine mingis
kindlas kohas või situatsioonis
· Kuritarvitamine - aine tarvitamine ohustab
tervist või halvendab elus toimetulekut, ilma
doosita ei suudeta elada
· Sõltuvus - aine pruukimine on elus esmatähtis,
teised suhted ja tegevused on ebaolulised
Sõltuvus
1. Psüühiline (hingeline) sõltuvus - vastupandamatu iha uimastit tarbida
2. Füüsiline sõltuvus - kehaline vajadus saada uimastit üha uuesti ja
uuesti, vastasel juhul esinevad võõrutusnähud
3.Sotsiaalne sõltuvus - sõltuvus dikteerib kogu elu ja käitumist.
Sõltlase ümbert kaovad ta sõbrad ja tuttavad, narkomaanide ringist
on raske välja murda, ühised saladused ja rahalised suhted.
Sõltuvus
4. Seksuaalne sõltuvus ­ uimastite poolt rikutud hormonaalne tasakaal
häirib suguorganite talitlust, ilma uimastiteta ei julgeta enam kontakte luua,
ei olda võimelised füüsiliseks vahekorraks või kui sinnani on siiski jõutud,
ei tunta sellest naudingut. Seksuaalelu on võimalik elada ainult narkouimas.
5. Majanduslik sõltuvus ­ narkomaan muutub majanduslikult kiiresti
sõltuvaks narkootikumide levitajatest. Ta peab pidevalt otsima
võimalusi raha hankimiseks. Narkomaan ei suuda ka
täisväärtuslikult töötada, teenimaks ausal teel raha.
Nii saab narkomaania varem või hiljem kuritegude algmotiiviks.
Narkootikumide jaotus
Toime järgi:
· Stimulandid ehk ergutid (kokaiin, amfetamiin,
ecstasy, kofeiin, nikotiin)
· Depressandid ehk rahustid(alkohol, rahustid,
opiaadid)
· hallutsinogeenid (LSD, "maagilised" seened)
Valmistamisviisi järgi:
· looduslikud (nt. kanep)
· sünteetilised (nt. amfetamiin)
· poolsünteetilised (nt. LSD)
Stimulandid
Amfetamiin
Sünteetiline aine (valge, vahel nõrga kollaka, pruunika või hallika tooniga pulber; ka kapslitena)
· Släng: kiirus, spiid, A,
ants, triip
Stimulandid
Amfetamiin
Mõju ja tunnused:
· Meeleerksus, unetus, isutus
· kõrgendatud meeleolu (eufooria), jutukus ja püsimatus
· agressiivne ja stereotüüpne käitumine
· laienenud pupillid
· kiire pulss
· kõrge kehatemperatuur ja higistamine
· värisemine ja lihaste tõmblemine
· närvilisus, rahutus, ärrituvus
· püsimatus ja võimetus rahulikult paigal olla
· kõhnumine
Stimulandid
Ecstasy (extasy, MDMA)
· Sünteetiline aine (erineva kuju ja suurusega
tabletid)
· Tihti solgitud
· Tüüpiline "peodroog"
· Släng: komm, ketas,
ratas, E,
Stimulandid
Ecstasy
Mõju ja tunnused:
· eufooria, mõnutunne
· emotsionaalne avatus, heasoovlikkus kõigi inimeste vastu
· jututuju, pidurid kaovad
· unetus, isutus
· laienenud pupillid
· kiire pulss
· kõrge kehatemperatuur ja higistamine
· kohmakus, keskendumisvõime halvenemine
· jutt mänglev, segatud naerupahvakutega
· suuremate annuste puhul vägivaldsus
Stimulandid
Kokaiin
· Valmistatakse kokapõõsa
lehtedest (valge pulber)
· Kasutavad jõukamad
elanikkonnakihid
· 1 g ~ 1500 EEK
· crack - suitsetamiseks
mõeldud kokaiin
· Släng: coke, koka,
lumi, triip
Stimulandid
Kokaiin
Mõju ja tunnused:
· energilisus, väsimus väheneb, meeleolu tõus
· kõrgenenud eneseusaldus
· jutukus, püsimatus
· hüplev mõttetegevus, inimene on haiglaselt elevil
· seosetu kõne, halvenenud koordinatsioonivõime
· laienenud silmaterad, kiire pulss, kõrge vererõhk
· hallutsinatsioonid
· kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine
· meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus
Depressandid
Opiaadid
· Saadakse unimagunast
Oopium - unimaguna kuivatatud mahl
Morfiin - valmistatakse oopiumiekstraktist
Heroiin - saadakse morfiini töötlemisel
· Tekitavad kiiresti sõltuvuse
(eriti heroiin)
· Släng: hero, hobune
Depressandid
Opiaadid
Mõju ja tunnused:
· joobeseisundi alguses kuumustunne kõhus
· sügav heaolu- ja õnnetunne
· tuimus ja vähenenud valutundlikkus, lõõgastustunne
· kapseldunud, äraolev tunne (enamasti ollakse eraldi, omaette)
· kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine
· ahenenud pupillid ja ainitine pilk
· aeglane pulss ja madal vererõhk, aeglane hingamine
· Võõrutusnähud: valud, suurenenud sülje- ja
pisaratevoolus, külmatunne, pupillid laienevad, ärritatus,
depressioon, lootusetus, hirm
Kanep Depressandid
· Kanepitaimest valmistatakse kolme uimastit
Marihuaana - kuivatatud kanepi puru
Hasis - kuivatatud ja kokkupressitud
kanepivaik
Kanepiekstrakt - siirupisarnane
kontsentreerituim kanepitoode
THC ­ keemiline marihuaana
· Släng: rohi, puru, hass,
savu, stuff, trava, plastiliin,
kannabis, joint, ganja
Depressandid
Kanep
Mõju ja tunnused:
· põhjuseta õnnetunne ja naeruhood
· jutukus ja elav käitumine
· aja, ruumi ja vahemaade väär hindamine
· kõrgenenud enesehinnang, vähenenud enesekriitika
· keskendumisraskused, mäluhäired
· aeglased refleksid, koordinatsioonihäired
· laienenud pupillid, silmad punetavad ja läigivad
· suu kuivus
· imal, magus lõhn
· võimalikud hallutsinatsioonid
Hallutsinogeenid
LSD
· Poolsünteetiline (valmistatakse parasiitsest seenest
tungalterast)
· Mõjub väga väikestes
kogustes
· Lahust tilgutatakse
kuivatuspaberile või
immutatakse
trükipiltidega pabereid
"marke", müüakse ka
tablettidena
· Släng: hape, acid, mark, trip, reis, ruut, paber
PCP - "inglitolm"
Korgijook
Korgijook ( GHB) on üks neid aineid, mida koos silmatilkade,
ketamiini ja rohüpnooliga nimetatakse vägistamisdroogideks (date
rape drugs).
Mõju ja tunnused:
· Purjus tunne, õnnetunne,
· energiline, jutukas
· suureneb puudutuste tundlikkus
· pettekujutelmad
· teadvuse hägunemine
· iiveldus, krambid
· hingamishäired
· mälukaotus, ajab oksele
· lihaste üle kontrolli kaotamine
· teadvusekaotus.
· Peale mõju lahtumist jääb kasutaja sageli paariks tunniks
magama ning ärgates võib tal olla suuri raskusi selle meenutamisega, mis juhtus enne
GHB võtmist ja selle mõju ajal.
Släng: geebekas, kork, korgijook, laks
Hallutsinogeenid
Looduslikud:
· Meskaliin - pärit peyote-kaktusest
· Psilotsübiin - pärit seentest
· Muskaatpähkel, salvei
Hallutsinogeenid
Mõju ja tunnused:
· hallutsinatsioonid
· mõju sõltub sellest, kuidas kasutaja end tunneb
LSD mõju kutsutakse nimega "trip" ("reis")
* "halb reis" ("bad trip")
paanika, paranoia, depressioon, segadus- ja killustatustunne,
enesetapumõtted
"flashback" ("kordused")
* hea "reis" ("good trip")
positiivsed, meeldejäävad hallutsinatsioonid
· sage pulss
· kõrge vererõhk
Muid uimasteid
· Ravimid
(rahustid, uinutid)
· Inhalandid
(lahustid, liimid,
bensiin, juukselakk,
värvid jt)
Ohumärgid:
· Muutused huvides, käitumise ja õppeedukuse langemine
· silmatorkav meeleolu kõikumine, närvilisus,
rahutus, kärsitus
· normide ja reeglite ignoreerimine, vägivaldne
käitumine
· koolist puudumine, ei viibita kodus, uus seltskond
· eneseisoleerimine
· raha ülemäärane kulutamine ja laenamine, asjade
ja raha vargused
Ohumärgid:
· "pilves" olek
· huvi puudumine oma välimuse vastu
· haavandid, lööbed nahal, süstimisjäljed
· päikeseprillide kandmine kohatutes situatsioonides
· narkomaanide slängi kasutamine
· foolium, vormitud tassikujuliseks
· kuumuses tahmunud lusikad
· plastik-, tsellofaan- või metallpakendid
· lehe- või varrepuru
· süstlad, nõelad, sigaretipaberid, tulemasinad
Mida teha?
Vanemate ja õpetajate roll:
- rääkida lapsega avameelselt kõigest, ka uimastitest
- seada lapsele kindlad piirid, tunda huvi selle vastu,
kus laps käib ja kellega seltsib
- soodustada tervislikke harrastusi
- isiklik eeskuju keeldude asemel
- olla leplik lapse tunnete suhtes, teda austada
Perekonna ülesanne.
Vanematel on oma osa selles, kuidas nende laps täiskasvanuks
saamisega kaasnevate ülesannetega toime tuleb.
Uimastipreventsioon tähendab vanemate jaoks eelkõige
seda, et nad aitavad oma kasvaval lapsel õppida oma probleemide
ja raskustega toime tulema.
Et laps ei peaks otsima kindlustunnet ja rahuldust mujalt,
näiteks sõltuvusainetest.
Neilt nõutakse:
Lastest saavad täiskasvanud
pingutamist ( piisavat);
otsuseid ( õigeid);
vanus 13-18
võimet probleeme iseseisvat lahendada;
tugevat eneseteadvust ja eneseusku;
vanemate, tuttavate, sõrade, õpetajate jne. ootustele vastamist;
et nad leiaks oma koha ühiskonnas ( elukutse, kõrgkooli valik) jne.
Nad peavad taluma muudatusi, millest nad aru ei saa:
keha muutub neile võõraks;
seksuaalsuse areng tunded ja soovid, mida siiani tundnud ei ole;
meeleolud kõiguvad, nad ei tea mõnikord, kes nad õigupoolest on;
Kujundatakse oma väärtushinnanguid, õpitakse oma välimust aktsepteerima,
end kehtestama, kujundatakse uusi suhteid vanematega, peavad eemalduma neist,
saavutama sotsiaalse, füüsilise ja materiaalse sõltumatuse, otsitakse lahendusi,
pettutakse, kaheldakse oma võimetes, õpitakse sellest, otsitakse uuesti jne.
Otsitakse ka vabanemise, pinge maandamise meetodeid.
Tark lapsevanem teab, et
...tasapisi kasvab nende otsuste hulk, mida noored ise tegema peavad
...noorukeile ei muutu neilt nõutavad tulemused koormavaks,
kui nad jõuavad eesmärgini iseseisvalt ning pingutuste ja loodetud
tulemuste vaheline suhe on paigas.
...tal tuleb hoolitseda selle eest, et lapsel oleks võimalus saada
vahetuid, isiklikke, ehedaid elamusi elust.
... tuleb luua võimalused, et laps saaks end proovile panna vanusele
vastavate ülesannetega ja nende eest ka vastutada.
...oma jõu ja võimete teadmine tugevdab lapses usku, et saadakse
hakkama ka uute ülesannetega.
...vanemate ülesanne on oma arvamused ja hoiakud noortele arusaadavaks
... oluline on, et lapsel kujuneks suhtumine: selle eest vastutan mina.
Suuremad lapsed peavad järk-järgult õppima:
...hakkama saama ilma vanemate pideva hoolitsuseta.
...oma igapäevaseid asju ise korraldama.
...märkama oma vajadusi.
...oskama märgata ka ümbritsevate inimeste omi.
Nt: 16-aastane tüdruk saab ise minna ametiasutusse ja passi saamiseks
avalduse kirjutada.
Kodu tähendus noorukile.
Noorukieas on see, mida lapsed siiani igapäevases elus vanematelt ja
koos vanematega on õppinud, on nüüd äärmiselt oluline.
Kodu vajatakse nüüd rohkem " kodusadamana" ­ kohana
kust saab jõudu ja lohutust ( kui välismaailma kogemused on
põhjustanud pettumusi,kui nendega on raske üksinda hakkama saada.).
Perekonna emotsionaalne tugi annab jõu ja julguse.
Anna vabaks, anna ruumi: Mida rohkem annavad vanemad ruumi
nooruki soovile olla sõltumatu, seda suuremad on väljavaated,
et nooruk suhtub mõistvalt oma vabalt valitud kohustustesse ja
suudab vältida uusi sõltuvusi.
Ole teekaaslaseks: nad vajavad teekaaslasi, kes
nende eksitusi ja hirme mõistavad ning vajadusel õiget suunda ja
tuge pakkuda suudavad. Rõõmusta kaasa, tunne kaasa.
Lahkhelide lahendamine: Neile peaks jääma vähemalt teadmine,
et "me oleme küll erinevatel arvamustel, aga kõikidest tülidest ja
pettumustest hoolimata on võimalik seda välja kannatada".
Vanemad saavad "tülikultuuri" kujunemisele kodus kaasa aidata
sellega, kuidas nad omavahelisi lahkhelisid lahendavad.
Pinge, pinge langus:ka nemad vajavad stressi maandamist, paku viise,
luba neile midagi head, ilma et nad peaks selleks midagi tegema, ole eeskujuk
Murra argirutiini:nad vajavad põnevust, et tõestada oma jõudu ja võimeid
Kui lastel mõistlik risk keelata, ähvardab nende riskivajadus muutuda tohutuk
Rääkige üksteisega: saavuta kontakt, märka, võta tõsiselt, ava end, kuula teda
Selleks sundida ei saa, kuid vanemad peaks oma valmisolekust märku
andma ja mitte solvuma.
Millal rääkida lapsele narkootikumidest?
7-8 aastaselt, sest:
võite olla kindlad, et lasteni jõuab õige info (selle lootuse eeldus on muidugi, et
olete ise teemaga hästi kursis!);
lapsed saavad teada, mida teie uimastitest arvate ja miks;
kui tekib võimalus mõnda uimastit proovida, on tõenäolisem, et lapsed tulevad teile
sellest rääkima;
kui lastel tekib probleeme, on suurem tõenäosus, et nad teile neist räägivad.
selles vanuses lapsed on keelatud uimastitest kasvõi tänu meediale juba üht-teist
kuulnud.
reeglina nad veel ei vaidlusta oma vanemate autoriteeti ning on valmis teiega oma
mõtteid jagama.
Kuidas lastega vestlust alustada?
kui annate lastele mingit ravimit või võtate seda ise, selgitage, et ravimeid tohib vastu
võtta ainult usaldusväärsete täiskavanute käest, nagu näiteks õpetaja või perearst;
kui mõnes telesaates ajalehes on juttu uimastitest, kasutage juhust ja alustage vestlust.
küsige, mida teie laps uimastitest teab ning seletage lihtsalt ja arusaadavalt,
miks uimastid on ohtlikud.
Esimene kahtlus ­ mis nüüd?
Esimene reegel: ilma paanikata!
-rääkige teiste oma lapsele lähedaste isikutega. Paljugi paistab hoopis teises
valguses. Enamasti aitab see olukorda täpsemalt hinnata.
- Paluge inimesel, kellel on Teie lapsega hetkel parem kontakt, temaga vestelda.
- Eriti tähtsad on nüüd avameelsus ja ausus, rääkige oma muredest, selgitage oma umbus
Kuulake hoolega nende mõtteid ja argumente. Noorte jaoks ei pruugi uimastite
tarvitamine olla probleem. enne kui midagi järeldada, tuleks selgeks teha, mida
narkootikumid nende jaoks tähendavad;
püüdke rahulikult kirjeldada enda tundeid - see aitab selgitada teie seisukohti;
- Rääkige nendega koos, mitte neist üle. Ärge pidage loengut.
- Ärge vaikige sellest, et Te teistega sellest probleemist rääkinud olete või et
Te teiste käest järele pärisite.
Ärge laske olukorda paista ohutumana ega vähendage probleemi,
aga ärge ka selle tõsidust suurendage.
-püüdke esmajärjekorras last mitte süüdistada.
- otsustage enne, kuidas kavatsete reageerida, kui teie laps
tõepoolest tunnistab, et on uimasteid tarvitanud;
- kui teil tekib kahtlus, et teile uimastite kohta valetatakse, püüdke jääda
rahulikuks ja mitte vihastada;
- näidake neile, et muretsete eelkõige nende tervise ja heaolu pärast;
kinnitage, et nad saavad alati arvestada teie toetuse ja abiga;
- püüdke mitte ähvardada karistusega - see võib tunduda kiire ja lihtne
lahendus, kuid tõenäoliselt te nii soovitud tulemust ei saavuta;
- noored peavad aru saama, et vastutavad nii oma tegude kui nende tagajärgede ee
Mida vanemad saavad teha, kui nende laps on sõltlane?
Tegutseda tuleb kiiresti!
Kohene kontakti võtmine narkonõustamiskeskusega - parim ja ainus tee
oma lapse jaoks väga ohtlikust olukorrast väljapääsu leidmiseks.
Vanematel, kes arvavad, et nad suudavad oma vahenditega last
narkootikumidest võõrutada, see suure tõenäosusega ei õnnestu.
Nõustamiskeskused annavad vanematele
nõu, kuidas nad oma last aidata saavad, mida nad oma lapse
paranemiseks teha saavad ja kuidas üldse sellist rasket olukorda
üle elada.
Tähtsaim reegel: tee midagi iseenda jaoks!
Kogu lapse pärast tuntava mure puhul ei tohi vanemad oma huve,
oma piire, oma heaolu silmist kaotada. Ainult siis, kui Te iseendast
hoolite, saate Te jõudu lapse aitamiseks.
Siia juurde kuulub ka see, et Te tugevdate oma suhtumist lapsesse ja
tema sõltuvusse ja leiate kindla käitumisviisi.
Süütundel ei ole siin kohta: vanemad, nagu ka kõik teised inimesed,
teevad vigu. Ka suhetes oma lapsega.
Nad ei ole süüdi oma laste sõltuvuses ­ nad saavad ainult kaasa aidata
sellele, et nende poeg või tütar uimastitest loobub.
Ka selle juures tegutsete Te vahel valesti, vahel õigesti.
Kokkuvõtteks:
Diiler on pigem pika põhjuste ahela viimane lüli.
Noorukid ei hakka narkootikume tarbima "lihtsalt niisama".
Selleks on oma põhjused.
Alles siis, kui tekib nõudlus, võib pakkumine ohtlikuks muutuda.
Uimastite kuritarvitamise põhjustel on oma eellugu, mis algab
enamasti juba lapsepõlves.
Noorukid, kes on tarvitanud uimasteid, kogevad vahetult tajutavat
positiivset efekti. Kui neilt küsitakse uimastite tarbimise põhjusi,
vastavad nad, et tahavad meeleolu tõsta. Et uimastite abil saab
hästi lõdvestuda, kergemini argipäeva unustada, takistusi ületada,
üksteisele lähemale pääseda.
Toodud vastusevariantidest näeme, mis on need asjad, millest noorukid
oma elus puudust tunnevad ja mida nad uimastite abil saavutada tahavad.
Uimastitest leiavad nad puuduvad elamused ja rahulduse oma vajadustele.
Tuleks leida tee, kuidas noorukid saaksid neid vajadusi ilma uimastiteta realis
Vanemad saavad neid selle tee leidmisel aidata, õpetades ja näidates neile
mis on armastus ja mis on õnn.
Telefon: 1707
Anonüümne narko, HIV ja AIDSi nõustamistelefon,
kus kõnedele vastavad psühholoogid. Sinna võid alati helistada
nii lisainfo küsimiseks kui ka oma muredest rääkimiseks.
Helistamine on tasuta kõikjalt Eestist, helistada saab
kl 9.00-20.00, eesti ja vene keeles. MTÜ Eluliin.
www.narko.ee - vaata nõustamiskabinettide aadresse üle Eesti.
Mida teha?
· Eestis on valminud narkomaania
ennetamise riiklik strateegia aastani 2012
(eesmärk - vähenenud narkootikumide pakkumine ja
nõudlus ning toimiv ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem
sõltlastele, millest tulenevalt on vähenenud tarbimisest
tulenev kahju).
Viited:
http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/narko/#sisu
http://www.narkoinfo.artun.ee/uldinfo.html
http://www.kool.ee/index.php?id=247
http://www.aids.ee/main_est.php?id=13
http://eusk.tai.ee/?id=546
http://www.koolielu.ee/pages.php/03220403
http://www.sm.ee/est/pages/index.html
http://www.terviseinfo.ee
http://www.ekspress.ee/2008/10/29/eesti-uudised/5051-surm-
tantsuporandal
http://www.pohjarannik.ee/modules.php?
name=News&file=article&sid=1720
http://www.lapsemure.ee
http://www.pohjarannik.ee/modules.php?
name=News&file=article&sid=1720