ARVUTIMÄNGUDE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED MÕJUD INIMESTELE. (1)

1. Arvutimängude positiivsed ja negatiivsed mõjud inimestele.

Kas arvutimängude mängimisel esineb rohkem positiivseid või negatiivseid tagajärgi? Mitmed uuringud tõestavad, et vägivaldsed arvutimängud mõjuvadki noortele mänguritele agresiivselt, aga kõik arvutimängud ei ole ühesugused.
Arvutimängude mõju inimesele sõltub täielikult mängu sisust. Uuringud on näidanud, et advekaatselt üles ehitatud sotsiaalsed mängud võivad tõsta mänguri julgust, astuda üles kellegi uskumuste kaitseks ja tugevdada valmisolekut teiste aitamiseks. Samuti nii öelda tulistamismängud ei oma ainult tumedaid külgi, ka need arendavad nägemisteravust üksikasjade nägemiseks ja reageerimiskiirust. Paljud lapsevanemad näevad videomänge, kui ajaraiskamist või tegevust, mis hävitavad aju.
Meedia koos mõningate ekspertidega on väitnud, et põhjus miks noored muutuvad vägivaldseteks või käituvad ekstreemselt ühiskonnavastaselt on just arvutimängudes. Aga paljud teadlased ja psühholoogid leiavad, et videomängudel on palju otstarbeid – peamine neist on laste harimine. Arvutimängud võivad arendada laste kõrgtasemelist mõtlemisoskust, mida nad tulevikus vajavad ( Playing Computer Games - Positive or Negative ? http://vox-vocis.hubpages.com/hub/computer-games-positive-sides-buy ; 23.03.2012). Arvutimängude mängimisel võib olla mõlemat, nii positiivseid, kui ka negatiivseid mõjusid.

1.1 Uuring julguse ja abivalmis oleku suurendamiseks arvutimängude mängimise abil.

Paljud teadlased proovivad leida vastust küsimusele, kuidas me saame julgustada inimesi, et nad seisaksid enda uskumuste eest. Nende uuringud olid pikalt tulemusteta, kuid praeguseks on Saksamaa Munchi linna Ludwig Maximiliani ülikooli teadlased olnud edukad oma katsetes kahekordistada mängijate julgust kümne minuti piires, mängide arvutimänge (Playing Computer Games - Positive or Negative? http://vox-vocis.hubpages.com/hub/computer-games-positive-sides-buy ; 23.03.2012).
Esimeses katses osales õpilane, uuringu läbiviija ja tema kaasosaline , kes oli läbiviija ekstüdruku rollis. Õpilane ja tüdruk jäeti eksperimendi ruumi kahekesi arvutimänge mängima. Samal ajal sisenes uurija ruumi ja ründas oma "ekstüdrukut" verbaalselt, tahtes teda ruumist välja ajada. Küsimus seisnes selles, kas õpilane sekkub või ei? Teadlased katsetasid seda eksperimenti 36 õpilase peal. Tuldi järeldusele, et moraalne julgus katsealustel sõltus sellest, kellega või millega nad olid hõivatud viimase kümne minuti jooksul. Kõigest 22% nendest , kes mängisid neutraalset ametimängu arvutis, olid piisavalt julged, et tegutseda. 56% inimestest, kes mängisid sotsiaalseid mänge, astusid tüdruku kaitseks välja. Vägivaldsete arvutimängude mängimine toob välja agressiivseid ja vägivaldsed mõtted. Ehk siis, sotsiaalsed mängud, kus tuleb kedagi aidata, toimetavad edasi mõtteid ja valmisolekut teiste abistamiseks .
Uuringu läbiviijad lasid katsealustel kirjutada paberile, mida nad tundsid ja mõtlesid peale sotsiaalse mängu mängimist, millele üks õpilane oli vastanud, et ta oleks tahtnud aidata rohkem inimesi. Ehk siis valmisolek teisi abistada suurenes koos moraalse julgusega. Kahe Jaapani uuringu käigus avastati, et lapsed kes mängisid sotsiaalseid arvutimänge, käitusid suurema austusega ning näitasid ülles suuremat solidaarsust, kui mittemängurid (Playing Computer Games - Positive or Negative? http://vox-vocis.hubpages.com/hub/computer-games-positive-sides-buy ; 23.03.2012).
Teises katses kukutas uurija näiliselt maha kogemata tassitäie pliiatseid, 63% katsealustest aitas tal pliiatseid üles korjata. Peale neutraalse mängu mängimist ainult 22% aitas tal korjata üles kirjutusvahendeid. Nimelt, kasulikud tegurid, mis ilmnevad sotsiaalsete mängude mängimisega, võivad kaduda sama kergesti kui ilmuda . Arvutimängud suudavad mängureid mõjutada ainult läbi pideva ja pikaajalise mängimise. Mitmed pikaajalised uuringud näitasid, et mängides vägivaldseid arvutimänge tõstavad need esile agressiivsust ning sotsiaalsed mängud toovad esile pikalt kestva omaduse olla abivalmis (Playing Computer Games - Positive or Negative? http://vox-vocis.hubpages.com/hub/computer-games-positive-sides-buy ; 23.03.2012).
Arvutimängude mängimine on lähedalt seotud ruumilise meelega. Ruumiline meel on oluline õppides teadust ja matemaatikat, kuna see aitab neid aineid paremini mõista. Ruumilist meelt saab arendada mängides tulistamismänge arvutil . USA hariduse osakond lubas 16-l erineval programmil testida, kas arvutimängud suudavad aidata laste arengut õppimisel, sellel juhul just lugema ja arvutama. 132 õpilast osales selles projektis. Üks osa osales projektis mängides arvutimänge terve aasta, teine osapool ei mänginud üldse arvutimänge. Tulemused olid vägagi pettumust valmistavad: arvutimängude mängimine ei näidanud tulemusi. Aga teisest käest, mitmed uuringud näitavad, et edu järgnes peale töötamist videomängudega. Koolilapsed ja ülikooli õpilased õpivad 7-40% paremini mängides arvutimänge. Väiksemates eksperimentides, koolilastel arenesid paremad keelelised ja matemaatilised oskused. Näib et arvutimängud on kas lõbusad või õpetavalt kasulikud. Siiski on olemas edukaid näiteid, mille juhul leiab arvutimängust mõlemad tunnused (Playing Computer Games - Positive or Negative? http://vox-vocis.hubpages.com/hub/computer-games-positive-sides-buy ; 23.03.2012).

1.2Arvutimängude positiivsed mõjud.

"Videomängud muudavad sinu aju," väidab Wisconsini Ülikooli psühholoog C. Shawn Green. Videomängud muudavad aju füüsilist struktuuri samamoodi nagu lugema õppimine, klaveri mängimine või navigeerimine kaardi abil. Videomängud annavad ajule tõelise treeningu, paljudes arvutimängudes on võitmiseks vajalik abstraktne ja kõrgetasemeline mõtlemine. Neid oskuseid koolis juba ei õpetata. Järgevalt on välja toodud mõningad vaimsed oskused mida videomängud treenivad (The Good and Bad Effects of Video Games; http://www.raisesmartkid.com/3-to-6-years-old/4-articles/34-the-good-and-bad-effects-of-video-games ; 23.03.2012).
Vaimsed oskused, mida videomängud treenivad, on juhendite järgimine, probleemide lahendamine ja loogiline mõtlemine, käe-silma koordinatsioon, hea motoorika ja ruumilisuse taju, resursside haldus ja logistika , mitme töö korraga tegemine (multitasking), kiire mõtlemine ja kiirete otsuste tegemine, stratreegia ja etteaimamine, väljaarenevad lugemise ja matemaatilised oskused, püsivus, seaduspärasuste tundmine , mälu, võistkonnatöö ja koostöö teistega koos mängimisel, simulatsioonid ehk päris maailma oskuste arendamine, teekonna äratundmine, kaardistamine, arenenud oskus ära tunda kiiresti ja täpselt visuaalne informatsioon (The Good and Bad Effects of Video Games; http://www.raisesmartkid.com/3-to-6-years-old/4-articles/34-the-good-and-bad-effects-of-video-games ; 23.03.2012).
Paljud arvutimängud algavad just sellest, et tuleb teha järgemööda tegusid , mis kästakse, et mängus edasi jõuda, niimoodi arendavad videomängud järgnema juhistele. Probleemide lahendamine ja loogika areneb väga paljude mängudega just sellepärast, et paljud mängud ongi just selle põhjal üles ehitatud, peab kas aitama kedagi, päästma kellegi kusagilt või siis peab mängus lahendama mõistatusi, et pääseda edasi järgmisele tasemele . Käe ja silma koordinatsioon, kus mängur peab jälgima ekraani ning samal ajal tegutsema hiire kui ka klaviatuuriga. Ruumilisuse tajuvus areneb põhiliselt tulistamismängudes, kus tegelane peaks jooksma ja tulistama samaaegselt. See nõuab mängurilt, et ta hoiaks silma peal oma tegelasel, kuhu ta suundub, oma kiirusest, kuhu ta relvaga sihib, kas lastud kuulid tabavad vaenlast ja mitmeid teisi faktoreid. Kõike seda peab mängides arvesse võtma, ning siis mängija reageerib oma käe ja näpuotsdega vastavalt sellele, missuguse käsu aju neile annab (The Good and Bad Effects of Video Games; http://www.raisesmartkid.com/3-to-6-years-old/4-articles/34-the-good-and-bad-effects-of-video-games ; 23.03.2012).
Strateegia mängud arendavad inimese ressursside haldamist ja loogilist mõtlemist. Mängur õpib kasutama ressursse, mis on piiratud ja selle järgi otsustab, kuidas kasutada ressursse parimal viisil, mis paneb inimese ka reaalsuses samamoodi mõtlema. Samuti areneb välja ka multitasking-oskus ehk siis oskus samaaegselt jälgida mitmeid võimalikke tegemisi ning samas ka toime tulla mitmete ülesannetega. Kui statreegia mängus keegi ründab mängurit ootamatult, siis see sunnib tegema paindlikke ja kiireid muutuseid taktikas. Kiirete otsuste ja analüüside tegemist teeb mängur vahel iga mängusekundi jooksul, mis annab ajule tõsise treeningu. Rochesteri ülikooli teadlase Daphne Bavelieri sõnul võib mänge kasutada reaalsete sõdurite ja strateegide treenimiseks. Uuring näitab, et videomängud panevad aju tegema paremaid ja kiiremaid otsuseid reaalsuses, kui virtuaalses maailmas on juba sellises olukorras oldud (The Good and Bad Effects of Video Games; http://www.raisesmartkid.com/3-to-6-years-old/4-articles/34-the-good-and-bad-effects-of-video-games ; 23.03.2012).
Lugemis- ja matemaatilised oskused arenevad välja tavaliselt noortel mänguritel, kes sunnivad end lugema, et saada aru mängu juhistest ja et saada informatsiooni mängu tekstidest. Samuti on matemaatilised oskused vajalikud, et võita paljudes mängudes, kus on resurssidega majandamine hädavajalik. Püsivus areneb tavaliselt välja mängu kõrgemates tasemetes, kus mängur tavaliselt kukub läbi esimesel katsel, aga nad proovivad edasi kuni nad saavutavad edu ja liiguvad edasi järgmistesse levelitesse (The Good and Bad Effects of Video Games; 2011). Parem mälu tekib siis, kui mängida arvutimängu, mingil ajaperioodil ja tehes sellest pausi, ning kui seda uuesti mängima hakata meenub mängurile, mis selles mängus tegema pidi ning kunagised oskused on kerged tagasi tulema . Koostöö areneb peamiselt internetimänge mängides, kus tuleb teha head koostööd, selleks et võita.
Videomängud lasevad lastel mängida koos ning selle tulemusel luua tugevaid sidemeid omavahel, lastest saavad sõbrad. Videomängud muudavad õppimise lõbusaks – parim viis õppimiseks ongi siis kui õppuril on lõbus. Sellepärast on videomängud õpetlikud. Lõbu annab motivatsiooni õppimiseks ja edasi harjutamiseks, mis on ainuke viis oskuste õppimiseks. Videomängud arendavad otsuste tegemise kiirust, inimsesed kes mängivad märulipõhiseid arvutimänge teevad otsuseid 25% kiiremini, kui teised kes arvutimänge ei mängi (Rochesteri ülikooli uuringu põhjal). Teised uuringud näitavad, et paljud professioonalased mängurid suudavad teha otsuseid ning nende järgi ka tegutseda, nad suudavad keskenduda kuuele asjale korraga ilma segadusse sattumata aga keskpärane inimene suudab korraga keskenduda ainult neljale asjale.
Videomängud suurendavad lapse eneskindlust ja eneseväärikust. Paljudes mängudes on võimalik muuta mängu raskusastet. Kui mängu mängida kõige kergemal raskusastmel siis pideval harjutamisel mänguri oskused arenevad ning ta muutub enesekindlamaks käsitledes aina keerulisemaid probleeme. Kuna läbikukkumise võimalus on väiksem siis mängur ei karda vigade tegemist, ta võtab ette rohkem riske ja avastab rohkem, sellist suhtumist on võimalik üle kanda reaalsesse ellu (The Good and Bad Effects of Video Games; http://www.raisesmartkid.com/3-to-6-years-old/4-articles/34-the-good-and-bad-effects-of-video-games ; 23.03.2012).
Videomängude mängimine on ohutum, kui lasta puberteedieas lapsel teha narkootikume, tarvitada alkoholi või kihutada tänaval. On aeg hakata vaatama video mänge uuest vaatenurgast. Tuleb hakata mõistma arvutimängude positiivseid mõjusid nii lapse arengule, kui ka täiskasvanud mängurile.

1.3 Arvutimängude negatiivsed mõjud.

Videomängud on alati olnud kurikuulsad oma suhtluse vältimise ja vägivaldsuse suhtes. Lastel kes mängivad rohkem vägivaldseid videomänge, kujunevad tõenäolisemalt välja agressiivsed mõtted, tunded, käitumisnormid ja vähendatud abivalmidus, vastavalt mitmeile teaduslikele uuringutele. Arvutimängude mõju lastele muudab hullemaks mängude interaktiivne loomus. Paljud mängud premeerivad mängureid selle eest, mida vägivaldsemalt nad mängivad seda rohkem autasusid nad saavad. Selle tõttu tehakse vägivaldseid tegusid pidevalt, mänguril on kontroll vägivalla üle ning ta kogeb seda oma silmade ees (tapmist, löömist, pussitamist ja tulistamist). Selline aktiivne osavõtt korduvast vägivallast ja selle eest autasu saamine on efektiivsed tööriistad, et panna last arvama, et selline käitumine ongi tavapärane ja normaalne. Kuigi nendele näidetele ei ole kindlat tõendusmaterjali, on see teema veel kaugel lõpetatust (Positive Effects of Video Games; http://www.buzzle.com/articles/positive-effects-of-video-games.html ; 26.03.2012).
Liiga paljud videomängud teevad lapsed sotsiaalselt isoleerituks. Samuti võivad videomängud jätta vähem aega noortele mänguritele kodutööde tegemiseks, lugemiseks, sportimiseks ja sõprade ning perega suhtlemiseks. Mõned mängud õpetavad lastele valesid väärtuseid. Vägivaldne käitumine, kättemaks ja agressiivsus on autasustatud. Liigagi tihti puudub võimalus läbi rääkida ja rahumeelne lahendus leida. Tavaliselt on naisi kujutatud kui nõrgemaid tegelasi, kes on abitud või siis on neid kujutatud seksuaalselt provokatiivsetena. Mängud võivad segadusse ajada reaalse ja fantaasiamaailma. Akadeemilised saavutused võivad olla negatiivsed, kui noor veedab liiga palju aega mängides arvutimänge. Uuringud on näidanud, et mida rohkem aega noor veedab arvutimängude mängimise peale, seda halvem on ta sooritus koolis.
Videomängudel võib olla ka halb mõju mõndade laste tervisele, kaasaarvatud rasvumusele, lihaseline - ja luustiku korrapäratus, nagu näiteks närvide kokkusurutus või randmetunneli sündroom. Mängides internetimänge koos võõrastega võib mängurile külge jääda halb eeskuju teistelt inimestelt. Videomängudest võib sattuda ka sõltuvusse, ja see võib omakorda suurendada depressiooni ja rahutuse taset. Sõltlastest lastel esineb tihedamini ka sotsiaalseid foobiaid ning üllatusena ei tule ka see, et lapsed kes on arvutimängudest sõltuvuses, on koolis halvemate tulmustega (The Good and Bad Effects of Video Games; http://www.raisesmartkid.com/3-to-6-years-old/4-articles/34-the-good-and-bad-effects-of-video-games ; 23.03.2012). Noortel, kes mängvad liiga palju arvutimänge, võib esineda impulsiivset käitumist ning neil võib olla tähelepanuprobleeme.