Tööstress (1)

Mis on stress ?
Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit . [1]
Tööstress
Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid . [2]
Stressi dünaamika Cooper -Cummingsi stressimudeli järgi:

• Algstaadium – pingevaba periood.
  
• Pingestaadium e. šokk – juhtub midagi.
  
• Kohanemine uute tingimustega – valime toimetulekustrateegia.
  
• Sõltuvalt toimetulekust võib järgneda edu ja me maandame pinge.
  
• Kui järgneb mitteedu, stress jätkub – tekib üleärritavus. [3]
  

Tööstress ei ole ohtlik, sest mõõdukas ja optimaalne pingeseisund tagab valmisoleku tegutsemiseks ja olukorraga toimetulekuks. Probleem tekib siis, kui valitakse olukorraga toimetulekuks vale strateegia. Kasutatud on kolme strateegiat:

probleemile suunatud stressiga toimetulek , milleks on probleemi lahendamine, planeerimine , keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine

emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine   

põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine , passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega.
Ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole ei „hea“ ega „halb“, vaid rohkem või vähem adekvaatne või hoopis kõlbmatu konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel.  Tööstressorile liiga tormiline, ülereageerimine või väära stressiga toimetuleku strateegia valimine muudab tööstressi ohtlikuks. Koguni nii ohtlikuks, et stressiga seostatakse mitmeid psühhosomaatilisi haigusi, nagu omandatud diabeet , kardiovaskulaarsed haigused jms. Ohtlikuks muutub tööstress ka selletõttu, et stressis oleva inimese tähelepanu kontsentratsioonivõime langeb ning ta teeb vigu, mis lisaks töö tulemuslikkuse vähenemisele ja praagi suurenemisele võivad viia ka töötraumade ja -õnnetusteni. Pikaajalise stressi tagajärjeks on rahulolematus , enesehinnangu langemine, ärevus ja hirmud, depressiivsed mõtted kuni suitsiidimõteteni välja. [2]
Pingeallikad tööl

• Töö laadist tingitud – vilets sobivus inimese ja töö vahel. Töökeskkonnas enamlevinud stressorid:
  

liiga palju või liiga vähe tööd

mitteadekvaatne aeg tööülesannete täitmiseks

puudulik tööülesannete kirjeldus või mittearusaadavad korraldused

tunnustuse ja tagasiside vähesus või puudumine

palju vastutust, kuid vähe võimalusi otsustada

vähe koostööd tegevad või liiga väge toetavad ülemused

töö tulemuse mittetunnustamine, kontrolli puudumine

ebakindlus töö ja ametialase positsiooni suhtes

etniline, rassiline , sooline, vanuseline jms ahistamine

vägivalla esinemine

ebameeldivad või kahjulikud töötingimused

ei ole võimalik tööl kasutada oma võimeid ja teadmisi, oskusi

võimalus, et pisiviga võib kaasa tuua raskeid tagajärgi

ükskõik milline tööstressorite kombinatsioon

• Indiviidist lähtuv – rollikonfliktid tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel. Kaasaja töötaja ees on raske dilemma: täites tööalaseid rolle hästi, kohusetundlikult ja edukalt, jäävad väljaspool tööd täidetavad olulised rollid, näiteks lapsevanema, abikaasa, sõbra roll, unarusse ja vastupidi - pühendudes tööväliste rollide täitmisele, ei ole võimalik hästi täita tööalaseid rolle, olla tööle ja karjäärile pühendunud juht, ettevõtja, ametnik või spetsialist.
  
• Organisatsiooni tasandil olev – ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. Viimase kahe aastakümne vältel on selgeks saanud, et töötajad kaasaegses organisatsioonis ei taha olla käsualused  tööühikud, masinate puudulikkuse kompenseerijad, lihtsalt anonüüme tööjõud, vaid töötajad on tööoskustega inimesed, kellel on vajadus oma kompetentsi piirides ise otsustada (ka vastutada) ning seeläbi omada kontrolli oma töö üle. [2,3]
  

Professor C. L. Cooper (1985) on testinud ja hinnanud 10 palli süsteemis ligi 250 erineva elukutsega inimesi. 10 palliga tähistatakse kõige stressirohkemat elukutset. Allpool on toodu mõned elukutsed sellest tabelist.
I grupi moodustavad minöörid, sapöörid, õhkijad, kes saavad elus eksida vaid üks kord ja kelle elule ja tervisele on see eksimus ohtlik. Samuti ka politseinikud, kes peavad tegelema ohtlike kurjategijatega, ajakirjanikud kriisikolletes, kõrgeehitustel ehitajad, piloodid, vangivalvurid jne.
Ülejäänud elukutsete esindajatel otsest ohtu tervisele pole. Nende puhul on tegemist teise stressi liigiga mida nimetatakse läbipõlemiseks ( burn out) nt. muusik , õpetaja, juht jne.
Kõige riskivabamad on raamatukoguhoidja, muuseumitöötaja, preestri jne elukutse . Kosmeetiku elukutse loetakse ka stressivabaks. [6]
Minöör                        8,3
Politseinik                  7,7
Ehitaja                       7,5
Ajakirjanik               7,5
Piloot                        7,5
Vangivalvur               7,5
Reklaamiagent          7,3
Hambaarst                 7,3
Näitleja                       7,2
Poliitik                                    7,0
Arst                            6,8
Maksuametnik           6,8
Produtsent                6,5
Õde                            6,5
Tuletõrjuja                  6,3
Muusik                       6,3
Õpetaja                      6,2
Personalitöötaja        6,0
Sotsiaaltöötaja          6,0
Juht                            5,8
Eksportöör                5,8
Jalgpallur                    5,8
Müüja                         5,7
Meremees                5,7
Bussijuht                    5,4
Psühholoog               5,2
Farmer                        4,8
Sõdur                         4,7
Veterinaar                  4,5
Ametnik                      4,4
Raamatupidaja           4,3
Insener                        4,3
Müügiagent               4,3
Juuksur                       4,3
Kohaliku omavalitsuse ametnik            4,3
Sekretär                    4.3
Kunstnik, disainer    4,0
Arhitekt                        4,0
Optik                          4,0
Kirjakandja                4,0
Statistik                          4,0
Tehnik                           3,8
Pankur                            3,7
Arvutispetsialist                    3,7
Kutsehaiguste arst                      3,7
Keeleteadlane               3,7
Kosmeetik                      3,5
Preester                         3,5
Astronoom                      3,4
Muuseumitöötaja           2,8
Raamatukoguhoidja     2,0 [2]
Tööstressi sümptomid
Stress võib muuta inimese tundeid, mõtlemist ja käitumist. Sümptomite hulka kuuluvad:
Organisatsiooni tasandil:

• töölt puudumine,
  
• kõrge personalivoolavus,
  
• tähtaegade ületamine,
  
• distsiplinaarprobleemid,
  
• ahistamine,
  
• tootlikkuse langus,
  
• õnnetused,
  
• eksimused ning
  
• hüvitiste või tervishoiukulude suurenemine.
  

Üksikisiku tasandil:

• emotsionaalsed reaktsioonid
  
  • ärrituvus,
    
  • ärevus,
    
  • unehäired,
    
  • depressioon ,
    
  • hüpohondria,
    
  • võõrandumine,
    
  • kurnatus ,
    
  • pereprobleemid;
    
• kognitiivsed reaktsioonid
  
  • raskused keskendumise, mälu, uute asjade õppimise ja otsuste tegemisega;
    
• käitumuslikud reaktsioonid
  
  • narkootikumide, alkoholi ja tubaka kuritarvitamine;
    
  • destruktiivne käitumine;
    
• füsioloogilised reaktsioonid
  
  •  seljavaevused,
    
  • immuunsuse nõrgenemine,
    
  • seedehaavandid,
    
  • südameprobleemid,
    
  • kõrge vererõhk. [4]
    

Läbipõlemine
Pikaajalisele stressile võib järgneda läbipõlemine. Läbipõlemine ehk burn out’i sündroom on iseloomulik inimestele, kelle negatiivsed pinged on seotud intensiivse inimestevahelise suhtlemisega. [1]
Alternatiivseks kasutatavaks mõisteks on „kurnatussündroom”, mis ühest küljest iseloomustab ilmekalt vastavat seisundit ning teisest küljest ei kõla nii raskelt ega lõplikult. Siia kõrvale võiks veel tuua mõiste „ajustress”, mis kirjeldab paremini seisundiga kaasnevaid ajufenomene. [5]
Läbipõlemise all mõeldakse psühhofüüsilist väsimusseisundit, mille sagedamateks ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning kõige sellega kaasnev töövõime vähenemine. Läbipõlemine võib ilmneda negatiivses ja küünilises suhtumises inimestesse, kellesse tavaliselt suhtutakse lugupidavalt (kliendid, patsiendid), moraalsete tõekspidamise eiramises, töökohtade sagedases vahetamises jms.
Oht läbi põleda ähvardab eelkõige nende ametite esindajaid, kes vastutavad teiste inimeste eest. Kui inimene on hea suhtleja ja tunneb suhtlemisest rõõmu, ei pruugi midagi juhtuda, kuid enamikul juhtudel inimene väsib intensiivsest suhtlemisest teiste inimestega. Mida rohkem kontakte ja mida pikemat aega need kestavad, seda suurem on läbipõlemise tõenäosus.
Läbi saab põleda see, mis juba enne heleda leegiga põleb. ( Eha Rüütel)
Kui seda tuld ehk kõrget motiveeritust oma töös ei ole, ei saa tekkida ka läbipõlemist. Kõrge motiveeritus tähendab suurt pühendumist oma tööle. Tavaliselt on siis ootused oma töö tulemuste suhtes väga kõrged. Kui tulemused ei rahulda inimest või ta ei saa nende suhtes väljastpoolt positiivset tagasisidet, võibki järgneda läbipõlemine.
Teenindaja elukutsed on suurema riskiga seetõttu, et sellele alale lähevad tundlikud inimesed, kellele meeldib inimestega töötada. Nad elavad sisse teiste inimeste muredesse ja on seetõttu kogu aeg emotsionaalselt üsna koormatud . Kui kurnatus läheb väga suureks, hakkab inimene oma tööst ja klientidest vähehaaval eemalduma ja muutub ükskõikseks. Lõpuks hakkab ta töötama täpselt kellest kellani ja täitma ainult neid ülesandeid, mis töölepingus kirjas. See pole sugugi kerge, kuid säästab inimest hullemast. Läbipõlemise viimases staadiumis kahtleb ta oma võimetes ja oskustes tööd teha. Üldjuhul aga inimene asja nii kaugele ei lase ja lahkub esimesel võimalusel töölt.
Läbipõlemise oht on äärmuslike vaadetega inimestel. Tööstressist on ohustatud noored töötajad, kelle sooviks on kiiresti karjääri teha, kuid ka need, kellele töö on ainus side eluga ehk üksikud ja lahutatud inimesed. Pideva pinge all on samuti üleminekueas mehed ja naised, kes kardavad elule jalgu jääda. Stressioht ripub ka nende juhtide pea kohal, kes pole õieti aega millelegi keskenduda.
Psühholoogid eristavad läbipõlemisel mitut staadiumi:

• Mesinädalad – tööd on hästi palju, tööpäevad on pikad ja ületatakse ennast. Tööd tehakse suure entusiasmiga ja tulemustega ollakse rahul. Kui saadakse asjaga õigel ajal ja hästi valmis, maandatakse sellega ka tekkinud pinged.
  
• Õli tulle valamine – see on juba märksa ohtlikum. Tekib rahulolematus tööga, märgatakse, et töökohal on kõik halvasti: ülemus kiusab ja kolleegid on lohakad. Langeb töö efektiivsus: ülesanded, mida varem täideti mängeldes, võtavad nüüd palju rohkem aega. Hakatakse eksima ja vigu tegema. Võivad esineda unehäired, tekkida närvilisus. Hakkavad juhtuma olmelised pisitraumad: võtmed kaovad, tass kukub maha, väänatakse trepist astudes jalg välja. Kõige selle põhjuseks on halameelsus ja tähelepanu hajumine . Selles staadiumis võib inimene muuta ka oma alkoholitarbimise ja suitsetamise harjumusi, tavaliselt suurenemise suunas. Mõned hakkavad tarbetult asju kokku ostma: tegu on lohutustegevusega ehk iseenda premeerimisega. Siia alla kuulub ka lohutussöömine ehk õgardlus, mille tulemusel inimene võib ennast väga paksuks süüa. Selles staadiumis pole tarvis veel paanikasse minna, kuid tuleb endale teadvustada, et on probleeme.
  
• Kroonilised sümptomid – ägenevad kroonilised haigused ja korjatakse üles kõik viirused . Hommikul ei ärgata enam puhanuna. Tekkida võib ülitugev emotsioon – viha. Hakatakse otsima süüdlast, kelle vastu see suunata. Hakatakse kahtlema nii teistes kui ka iseendas ja arvatakse, et ei tule enam millegagi toime. Need protsessid kipuvad süvenema, seega ei saa enam oodata, sest asi võib lõppeda väga raskete tagajärgedega.
  
• Peaga vastu seina jooksmine – viimane staadium, mida iseloomustab rahulolematus kõige suhtes ning ei nähta tekkinud olukorrast väljapääsu.
  

Läbipõlemine tähendab inimese murdumist talle üle jõu käiva koorma all. Sellises olukorras võib inimene käituda üsna kummaliselt. Ta võib vahetada töökohta või teha muid äkilisi otsuseid, mida pärast kahetseb. Tegelikult peaks inimene selles olukorras ennast ja oma senist käitumist põhjalikult analüüsima ja alles siis otsuseid tegema. Paljud püüavad ülemääraseid pingeid maandada alkoholi, suitsetamise, mängurluse ja narkootikumide abil. Kõik need on pseudovõimalused, mis aitavad pageda karmist reaalsusest. Eriti karmid tagajärjed võivad olla narkootikumide tarbimisel. [1]
Mida saame teha tööstressi vähendamiseks?
Organisatsiooni tasandil:

• Muuta töö sisu, töökorraldust, töökeskkonda - vähendada tööstressorite hulka ja mõju.
  
• Muuta töötajat – õpetada inimesele stressiga toimetulekut.
  
• Mitte midagi muuta ja tegeleda tööstressi tagajärgedega. [2]
  

Stressiga toimetulek
Tuleb leppida ja õppida elama nende stressoritega, mida inimene ise ei saa muuta.

Probleemi lahendamine – kõigepealt teadvustada oma probleem ja siis leida lahendus.

Probleemi ümberformuleerimine – probleemid, mille lahendamine ei sõltu isikust tuleb püüda enda jaoks ümberformuleerida , ennast püüda lohutada, näiteks: „See ei olegi nii halb. Selles on midagi head”, „Mul on paremini läinud kui teistel”, „See ei olegi mulle tähtis”. Tuleb püstitada endale uued eesmärgid või suhtuda asjasse huumoriga. [6]
Näpunäiteid tööstressi leevendamiseks

• Arenda häid suhteid oma kolleegidega, kusjuures head töösuhted leevendavad stressi ning on kasulikud.
  
• Ole paindlik ning aktsepteeri muutusi, sest see tuleb kasuks Sinu ettevõttele.
  
• Ära vihasta, ole rahulik ning katsu ägestumise hooge vältida.
  
• Oma realistlikke ootusi ning püüa olla üheaegselt nii optimist kui realist
  
• Kohanda oma suhtumist , sest nii kuidas ise suhtud oma kolleegi, nii suhtub tema sinussegi.
  
• Kui uued tööd tulevad peale enne eelmiste lõpetamist, siis tee oma töö hõlbustamiseks nimekiri, mis näitab millised tööd on hädavajalikumad.
  
• Võta aega puhkamiseks ja lõunapausideks, inimesed pole loodud masinatena.
  
• Kui vähegi võimalik, siis ära võta tööd koju kaasa, kuna tööelu ei tohi valitseda töötaja eraelu üle.
  
• Hoolitsege enda eest. Parim viis stressi leevendada on tervislik eluviis.
  
• Juhtige oma aega. Seadke realistlikud eesmärgid ja tähtajad.
  
• Valige lahinguid. Ärge hakake kohe vaidlema , kui keegi teiega nõus pole. [7,8]
  

Kokkuvõtteks
Mitte keegi ei kiida meid pärast surma selle eest, et oma tervise hinnaga tööd rabasime. Kuni elame, tasub rõõmu tunda igast pisiasjast, mida elu meile pakub. Kui kõik tundub nii troostitu ja üksluine, mõelgem sellel, et homme on uus päev, talvele järgneb kevad ja väsitav töönädal päädib kosutavate puhkepäevadega, mil saame end vabalt tunda meile armsate inimeste seltsis . [1]
Kasutatud kirjandus:

Niitra, S., Stress. Räägivad juhid ja hingetohtrid. 2004, Äripäeva Kirjastuse AS

http://www.pekonsult.ee/uudis.ht m

http://www.avalikteenistus.ee/public/PJ_koost_/Inga_Stress_ja_toimetulek.pdf

http://www.rmp.ee/too/ohutus/7939?P=1

Jürisoo, M., Burnout – läbipõlemine. Tõlge eesti keelde, Fontese Kirjastus, Tartu

http://www.pekonsult.ee/digi/stress.ht m

staff .ttu.ee/~vsiirak/terase.ppt

staff.ttu.ee/~vsiirak/Parts.doc