TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda
....................................................................................................... 18 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 19 2 Sissejuhatus Stress ja pinged on kaks sellist asja millega kõik inimesed kokku puutuvad. Tahan seda teemat veidi lähemalt uurida. Käesolevas referaadis annan ülevaate sellest, mis on stress ja miks see üldse tekib, kuidas sellega toime tulla ja millised võivad olla tagajärjed. Tahan teada, kas stressis inimene peaks abi otsima või saab selle leevendamiseks ka ise midagi ära teha. Töö eesmärgiks on see, et saaksin üleüldiselt rohkem teada stressi olemusest ja sellega kaasnevatest võimalikest probleemidest, suudaksin vajadusel iseendal ja ka mõnel
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja
kogemist – mitte kõik inimesed ei taju samu sündmusi stressirohketena (oluline on inimese enda hinnang stressorile). Nt naabrite poolt öösel kostev müra - kelle jaoks on see sündmus stressirohke? 14. Teooria: Isiku-keskkonna sobivus. Psühholoogiline hinnang (esmane hinnang, teisane hinnang) ja stressi kogemine (Lazarus ja Folkman 1984). Lazarus ja Folkman (1984): Isiku-keskkonna sobivus (person-environment fit): Lazarus’e ja Folkman’i (1984b) käsitluses: stress on inimese hinnangu tagajärg – inimene hindab (pingelises, ootamatus olukorras) seda, kas tema isiklikud ressursid on piisavad, et tulla toime keskkonna nõudmistega. Stressi taseme määrab seega ära isiku ja keskkonna omavaheline sobivus: kui isiku ressursid on piisavad, et raske olukorraga toime tulla, võib ta tunda vähesel määral stressi ja tajuda olukorda kui väljakutset (challenge).
Mis on tööstress? Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. Stress on kiviajast alates olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime. Stress on reaktsioon, tänu millele inimene kui liik on suutnud kümnetuhande aasta vältel ellu jääda.
Erinevus stressist Stressi korral on kõike liiga palju : liiga palju kohustusi, mis nõuavad liiga palju nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt. Stressis inimene võib siiski ette kujutada, et kui ta saab kõik kontrolli alla, siis tunneb ta ennast paremini. Läbipõlemise korral ei ole miski piisav. Tuntakse end tühjana, tekib motivatsiooni puudus, ei hoolita millestki. Ei nähta mingit lootust positiivseks muutuseks. Kui ülemäärane stress on nagu uppumine kohustustesse, siis läbipõlemine on nagu kuivaks jooksmine. Tavaliselt märgatakse kui ollakse stressis, aga mitte alati panda tähele kui toimub läbipõlemine. Stress versus läbipõlemine Stress Läbipõlemine Ülekoormatus Passiivsus Emotsioonid on Emotsionaalne tuimus ülevoolavad Toodab pakilisust ja Toodab abitust ja hüperaktiivsust lootusetust Energia kadu Motivatsiooni, ideaalide
.................. KUTSEHARIDUSKESKUS ........................ ...................... Tööstress Referaat Juhendaja: ................ ................. 2010 Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas kõigile. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on
Uhkus (pride) Kaastunne (compassion) Armastus (love) Tööga rahulolu ja eluga rahulolu Tööga rahulolu Eluga rahulolu Töö- tingimused Sisemised tegurid Vanus Rass Sugu Perekonna- seis Subjektiivne tervis Füüsilised sümptomid Edutamise võimalused Tajutud liikumiskergus Tööstaaz Töötunnid Subjektiivne pingutus Haridus Palgatase RAHULOLU ENNUSTAVAD TEGURID Organisatsiooni võimalused/piirangud Rolli omadused (sh rolli koormus, selgus, konflikt jms)* Palk ja tajutud õiglus* Tööstress ja läbipõlemine* Koormus* Autonoomsus Tööaeg* Organisatsiooni liikmelisus/pühendumine* Juhi ja kolleegide toetus* Töös sisalduv rutiin ja väljakutse Töötaja arenemisvõimalused Kõrvalehoidev käitumine* RAHULOLU MÕÕTMINE Tahkude lõikes mõõtmine Tahkude näited: Lugupidamine Kommunikatsioon Kolleegid Lisasoodustused Töötingimused Töö olemus Organisatsioon üldiselt Organisatsiooni poliitika ja protseduurid Isiklik areng Edutamise
Kõik kommentaarid