Unetsüklid, unehalvatus ehk uneparalüüs (0)

Keskmise eluaega inimene veedab magades ligi 200 000 tundi, mis on umbes kolmandik elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini.
Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega.
Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade , vapustuste ja üleelamiste terveksravimine.
Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement ) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni.
Une ajal kogeb keha just neid kaht faasi. Tavaliselt algab unetsükkel NREM, millele järgneb väga lühike REM tsükkel. Unenäod tekivad just REM tsükkli ajal.
NREM tsükklil on 1-4 astet, millest iga aste kestab umbes 5-15 minutit. Täiuslik uneringlus koosnebki nendest neljast tsüklist, milele järgneb REM tsükkel ning seejärel hakkab kõik otsast peale.
Need faasid on kirja pantud polüsomnograafia ehk uneuuringute põhjal.

• 1. tase: Silmad on esimese faasi ajal kinni, inimest saab sel ajal kergelt üles äratada. Kuigi magaja äratamisel on tal tunne, et poleks üldse silmatäitki maganud. See faas kestab 5-10 minutit. Mõned kogevad sel ajal unne vajumist, millele järgneb lihaste järsk kokkutõmme.
  
• 2. tase: Sellel tasemel kogetakse kerget unesklemist, mis võib tekitada nii positiivse kui ka negatiivse tunde(ajulainetelt kirja pantu põhjal). Need lained näitavad perioodilisi lihastetoonuseid (mõiste seletus – lihased tõmbuvad kokku ja siis jälle puhkavad). Süda hakkab aeglasemalt lööma ning kehatemperatuur langeb. Selles faasis valmistub keha sügavaks uneks.
  
• 3. ja 4. tase: Need on sügava une tasemed , milles 4. tase on palju intensiivsem kui 3. See faas on tuntud ka kui aeglase -lainetusena või delta unena. Kui magaja sellest faasist üles äratada, on ta pisut segaduses ja uimane paar minutit.
  

Sügava NREM une ajal keha parandab ja tekitab uusi kudesid, nii kontidele kui ka lihastele , sel ajal paraneb ka immuunsussüsteem. Kuigi mida vanemaks saadakse seda vähem jõutakse neljanda faasini, mis pärast on ka vanemaid inimesi lihtsam üles ajada. Vananemisega väheneb ka vajadus pikaajaliseks uneperioodiks, kuigi on uuringutes täheldatud, et uni ise ei mõjuta vananemist.
What Is REM Sleep ?
Tavalisel REM uni algab 90 minutit pärast magama jäämist. Esimene REM tsükkel kestab umbes 10 minutit ning iga sellest järgnev tsükkel on veel pikem, nii et viimane tüskkel kestab kuskil kuni tund aega. Kuigi uneuuringutel on avastatud, et ajulainete muster on sarnane ärkvel inimese omaga. Inimestel, kellel pole unehäired, suureneb südame löökide arv ja hingamine kiireneb ning ollakse liikuvam REM une ajal. Selle faasi ajal liiguvad silmad kiiresti erinvates suundades(mitte kõõrdi, vaid vaadatakse lihtsalt niiöelda igale poole). Sellepärast toimub REM unestaadiumi ajal palju unistamist, kuid keha on kogu selle aja jooksul halvatud. REM põhimõtteliselt koosnebki keha halvatusest ja aju tegevusest. Sellepärast kutsutakse seda unestaadiumit ka paradoksaalseks uneks.
REM und kogetakse kõige rohkem imiku eas ning varases lapsepõlves. Noorukieas ja noores täiskasvanueas on on REMi unefaasi jõudmine vähenud. Kui imikud on umbes 50% oma uneajast REM štaasis, siis täiskasvanud on kõigest 20%.
How Much Sleep Do You Need?
Unevajadus sõltub täiesti individuaalist. Keskelt läbi võib öelda, et imikutel on vaja magada umbes 16-18 tundi päevas, teismelistel umbes 9 tundi ja täiskasvanutel 6-8 tundi. Kuigi inimese unevajadus kasvab siis, kui ta on pidanud ärkama varakult ning jäänud ilma oma kahest unetunnist, mistõttu eeldab keha, et ta saab oma kaks tundi und ikka kätte ning sellepärast jäädakse kas varem magama või magatakse keset päeva.
What Are the Consequences of Too Little Sleep?
Vähene uni võib põhjustada:

• Kahjustunud mälu ning mõtlemisprotsessi häireid
  
• Depression
  
• Kergesti haigestumist
  
• Liigset väsimust
  
• Tugevamaid valureageeringuid
  

Unevaegus suurendab alkoholi mõju kehale, nii et väsinud inimene, kes joob on rohkem häiritud ning vihane kui see, kes on täiesti välja puhanud. Unevaegus vähendab valu taluvust. Kofeiin ja muud stimulaatorit aitavad ajutiselt üle saada unevaegustest, kuid ei suuda seda pikema ajaliselt teostada.
Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde.Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad , värvilised, seotud süžeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva.
Mida me siis unes näeme? Kuidas dešifreerida neid signaale, mida me iseendale saadame? Väga laialt on levinud igasugused unenägude seletajad ja ennustamine nende põhjal. Enamasti on see täiesti mõttetu, sest need raamatud on väga unifitseeritud. Lahti mõtestada ja mõista oma unenägu, oma subjektiivseid üleelamisi saab iga inimene ainult ise. Ainsad, kes tõepoolest saavad aidata on lähedased - nad võivad vormida unenäo ebaselged kujundid sõnadeks. Unedes ilmuvad meile lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele võinuks üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline "mina", mis on sotsiaalsete normide ja keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam.
Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu.
Öised fantaasiaretked on inspireeritud argikogemustest - ligi 70% unenägusid arvatakse olevat seotud igapäevaeluga. Näljane näeb unes sööki, maaelanik kõnnib looduses, linnamees aga ümbritseb end ka unes tuttavate tänavate ja suurelamutega. On unenägusid, mis võivad mitme aasta vältel korduda. Korduvas unenäomotiivis võib tihti peituda vihje millegi muutmiseks oma elus.
Unenägusid tasuks arvestada, sest neist võib leida kasulikke seoseid , mida me ärkvel olles pole märganud tähelegi panna, ning hoiatussignaale, mis aitavad vältida möödalaskmisi elus. Vahel võib alateadvus unenäo jaburaks või õudsaks kujundada. Kui üks ja sama hirmutav ööelamus aina kordub, tuleb endale tunnistada, et meil võib tegemist olla tõsise kriisiga . Õudusunenäod võivad olla varem läbielatud vapustuse tagajärjeks, andes märku, et neist on jäänud allasurutud ja lahendamata asjaolusid.
Öised hirmud ja õudused võivad viidata ka inimloomuse pahupoolele, pole ju keegi meist läbinisti ideaalne. Sel juhul väljendab uni nõuet endale oma varjukülgi tunnistada. Mida enam me oma iseloomu erinevaid külgi teadvustame, seda kindlamini suudame oma puudused ja nõrkused kontrolli alla võtta.
Kuidas unenägusid meeles hoida?
Kuidas oma unenägudega töötada? Kõigepealt on vaja õppida neid meelde jätma. Katsuge enne magamajäämist sellele häälestuda: tahan oma unenäo, mis kindlasti tuleb, meelde jätta, kasvõi ainult katkendi sellest või tunde. Hommikul ärgates fikseerige oma öised nägemused kohe, mõne minuti pärast on nad teie mälust juba kadunud. Kui see ei õnnestu, proovige fantaseerida, mida te võisite küll näha?
Kui inimene haigestub füüsiliselt, siis unenäod sagenevad ja võtavad ähvardava varjundi. Nähakse košmaare, "musti" unenägusid. Riknenud toiduained, toores liha, must vesi annavad tunnistust algavatest seedesüsteemi häiretest. Paljas pealagi, räpakad juuksed, inetu peakuju, ebamugav kaabu, pinge või kuumuse tunne peas viitab pea haigestumisele.
Püüa nähtud uned meelde jätta
Paljugi sellest, mida me igatseme või väldime, mis meid teadlikult või alateadlikult häirib ja rõhub, ilmub kas otsesel või sümboolsel kujul ka unenäkku. Unenäost saab soovide, mõtete ja tunnete omapärane peegel . Et unenägusid analüüsida, on neid vaja mäletada. Järgnevalt toome unenägude paremaks meelde jätmiseks mõned nõuanded.
 Võta appi päevik, kuhu kirjuta üles nähtud unenäod. Hoia vihik ja kirjutusvahend oma voodi läheduses, et kohe pärast ärkamist oleks võimalik märkmeid teha.
 Enne unne vajumist ütle iseendale: "Hommikul ärgates kirjutan vihikusse , mida ma unes nägin."
 Juhul, kui sa ei mäleta ühtki unenägu, märgi ka see ära.
 Juhul kui sa pikka aega üldse und ei näe, mõtle ise mingi unenägu välja ning mõtesta see lahti otsekui tõeline. Seegi võte aitab suurendada unenägude mäletamise tõenäosust.
Kuidas unenägusid tõlgendada?
Inimestel on kalduvus unenägudele seletust otsida, eriti suure stressi seisundis. Teadmatuse, hirmu, äreva ootuse seisundis või meeleolu languse korral otsime sageli probleemile lahendust unenägude sisust. Unenägude analüüsiv seletamine võib olla kasulik - see annab lisainfot meie hingelise ja kehalise seisundi kohta. Oma alateadvuse otsimiseks on vaja pöörata tähelepanu unenäotegelastele, sündmustele ning nendevahelistele seostele. Võtkem arvesse, et unes toimub ka päeval nähtu või mõeldu meeldejätmise protsess, mälu korrastumine.
Stressi üheks põhjustajaks on tungiva eneseteostamise soovi takistatus. Samastades end oma unenäo mitmesuguste tegelastega, võid sa oma piirangutest ja nende põhjustest selgema pildi saada. Ka see meeleolu, millega sa peale unenägu öösel või hommikul ärkad, annab sulle teavet oma meeleseisundi sügavamaks lahtimõtestamiseks.
Kuidas suhtuda unenägusid seletavaisse käsiraamatuisse? Psühholoogi vaatenurgast pole õige otsida unenägudele käsiraamatust otsest ja ühest vastust, igaühel on selleks liiga individuaalne "unenäokood". Käsiraamatute liiga sage vaatamine võib stressi või masenduse seisundis olles hirmu ja ängi lisada - näiteks siis, kui tegemist on õudusunenäoga, millest kardetakse halba välja lugeda. Ent samas võib unenäoseletajast saada ka rahustava kinnituse selle kohta, et enamik "kohutavaid asju" - näiteks tulekahju, surnu nägemine või kõrgelt kukkumine - on levinud motiivid, mis "ei tähenda" midagi erilist.
Üldiselt tuleks käsiraamatute "paikapandud" seletustele kindlalt eelistada unenägude omapoolset tõlgendamist, kas või ülaltoodud soovitustest lähtudes.
Õudusunenägudest lahtisaamine
Kohutavaist ja ärevaist unenägudest lahtisaamiseks tee läbi järgmine unenägude lõpetamise harjutus:
 kujutle, nagu uinuksid uuesti;
 püüa unes nähtud sündmusi jätkata ja kogeda, mida sealjuures tunned ;
 vii unenägu loogilise lõpuni.
Nii harjutades vähenevad luupainajalike unenägudega kaasnevad psüühilised pinged. Suure ärevuse ja meeleolu langemise korral või õudusunenägude pideval kordumisel tasuks piinarikastest unenägudest vabanemiseks pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole. Olukorra paranemine igapäevaelus kajastub ka unenägudes - masendust tekitavatele unenägudele hakkab lisanduma meeldivaid, kaunites heledais värvides unenägusid.
Ja nüüd veel üks uinumiseelne vestlus iseendaga , mis rahustab ja aitab kiiremini magama jääda (ning ilusaid unenägusid näha).
Pehme rahustav öö mähib mind õrnalt endasse. Kõik minu ümber on vaikne ja mõnusalt soe. Loodus on rahus ja embab mind õrnalt oma pehmes süleluses.
Ma olen looduse osa ja kooskõlas kõigega, mis mind ümbritseb. Mu vaim on rahulik, keha lõtv, ma langen pehmelt vaikusesse. Päevased mõtted hõljuvad minust eemale kui väikesed valged pilved suvises taevas. Iga minutiga muutuvad mu mõtte ühe ähmasemaks ja ähmasemaks.
Ma jätan maailma seljataha ja lasen end kaasa viia oma meeldivate unenägude rüppe. Ma jõuan iga hingetõmbega üha sügavama lõdvestuse seisundisse. Mu keha vajub sügavasse, pehmesse, sooja unne…
Üheksa levinumat unenäo teemat on:
Lendamine, kus see näitab midagi nägija ambitsioonide kohta.
Ronimine, see unenägu on samuti seotud ambitsioonidega.
Kukkumine, see unenägu on seotud ebaõnnestumise kartusega.
Põgenemine see on üks kõige sagedamini esinevaid teemasid , mida näevad igas vanuses inimesed. Seda tüüpi unenäod peegeldavad meie hirme ja pingeid, mida me tunneme või millest mõtleme ärkveloleku ajal.
Reisimine , see unenägu räägib meie edusammudest.
Vesi tähendab
unenäos meie tundeid ja emotsioone.
Piinlikkus, see unenägudeliik paljastab sinu hirmu teha end naeruväärseks ärkveloleku ajal.
Surm, mis tegelikult pole nii halvaendeline kui paistab. Unenäod suremisest ennustavad tavaliselt, et sinu elus toimuvad peagi suured muudatused.
Hilinemise unenäod näitavad, et me kardame ebaõnnestumist ja muretseme sellepärast, et valmistame pettumusi endale ja neile, keda armastame.
Unenägudes on kõige olulisemad emotsioonid. Kui põgened millegi eest, mida Sa ei näe, sa pingutad kogu hingest, ent edasi ei liigu millimeetritki, mõtle, kas on midagi, mida üritad ärkvel oleku ajal täielikult eitada, mida sa ei taha endale tunnistada, mingi probleem, millega sa järjekindlalt keeldud tegelemast, miski, mida sa väga hästi tegelikult tead, kuid keeldud endale tunnistamast.
Uneparalüüs ehk unehalvatus 
Kuna väga paljud inimesed on viimasel ajal tulnud siia foorumisse sarnaste sümptomitega, siis mõtlesin, et võiksin kirjutada sellisest asjast nagu uneparalüüs.
Esmalt natukene unest, nende staadiumitest ja unenägudest.
Ajulained erinevate unestaadiumite ajal:
Ärkvelolek – ajukoores domineerivad kord suureneva, kord väheneva amplituudiga alfa- (lõdvestunud ärkvelolek) ja beeta-lained (aktiivne ärkvelolek).
1. Staadium – alfa lained hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teetalainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägmis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Kestus mõni minut.
2. Staadium – domineerivad teeta -lained. Kestab ~20 min, iseloomulikud on “unesplindid” (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja K-kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Võimalik unesrääkimine. 
3. Staadium – inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad kõrge amplituudiga ja madala sagedusega delta lained.
4. Staadium – sügavaim uni, domineerivad deltalained, väga raske inimest äratada. 
5. staadium - REM uni "aktiivne uni":
• 90-100 min peale uinumist
• Kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena
• EEGs desünkroniseeritud lained, sarnaselt alfa ja teeta lainetega – ainult EEG abil pole eristatav
• Südametegevus ja hingamine kiirenevad (“aktiivne uni”)
• Lihaskond üldiselt atooniline, vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused (nägu, sõrmed)
• Aju verevool 80%, ärkveloleku ajast suurem
• Äratuslävi sama, mis sügavas unes. Samas, kõige tõenäolisem on spontaanne ärkamine. Paradoksaalne, kiire uni.
Siit pildipealt on näha millises taktis vahelduvad öö jooksul erinevad une staadiumid:
Rem unenäod:
REM-unenäojutustused on tunduvalt emotsionaalsemad, elavamad ja visuaalsemad kui pärast NREM-und. NREM-unenäod on aga rohkem abstraktsed, mõttetaolised (kognitiivsed).
Peale REM-und puudub unenäo mõtestatud töötlus, sõnastamine raskem kui pärast NREM-unenägu, kuid jutustuse sisu on sensoorsem (pildi, lõhnad, helid). Unenägu tundub reaalsena ja haarab magaja kergemini oma lummusesse
Esimese ja teise ööpoole unenäod on oma sisult tunduvalt erinevad: varasemad unenäod on rohkem seoses reaalsusega ja nende sisuks on möödunud päeva sündmused, teise ööpoole unenäod on päevaste elamustega vähem seotud. Vastu hommikut muutuvad nad järjest veidramateks ja emotsionaalselt intensiivsemateks.
Meelde jäävad ainult need unenäod, mille puhul äratatakse 5 minuti jooksul pärast REM-episoodi, või siis viimane unenägu enne ärkamist.
Et normaalselt jäävad meile meelde hilised unenäod, tundubki unenäoelu nii irreaalsena. Varasemad unenäod sisaldavad täiesti mõistlikku ja loogiliselt seostatud materjali.
REM-une ajal mõjuvad välised ärritid võetakse mõnikord unenäosse vastu ja põimitakse sellesse.
UNEHALVATUS EHK UNEPARALÜÜS
Unehalvatus on seotud halvatusega une ajal, mis võib olla seotud narkolepsiaga, katapleksiaga ning hallutsinatsioonidega. Neuroloogid ja psühholoogid väidavad selle olevat sarnase ilminguga, mis toimub REM-une perioodis . Seda loetakse ka psühholoogiliseks haiguseks ning mitmel pool peetakse seda ka üheks migreeni sümptomiks.
SÜMPTOMID
Füsioloogiliselt on unehalvatus tihedalt seotud halvatusega, mis ilmneb REM-unes, mis on nimetatud REM-halvatuseks. Unehalvatus ilmneb siis kui aju ärkab REM-unest, kuid keha halvatus kestab edasi. Halvatus kestab mõnest sekundist kuni mõne minutini. Halvatuse ajal võivad inimesed kogeda paanikat või näha hallutsinatsioone. Hallutsinatsioonid võivad olla hirmutavad ja luupainajalikud ning võivad luua inimeses ohu, hirmu ning paanikatunde. Need hallutsinatsioonid on isikute jaoks väga hirmutavad, sest need, mida nad näevad on väga reaalsed. Nägemuste ja hallutsinatsioonide pool une paralüüsis võib inimest segadusse ajada ning inimesed võivad kogemust nimetada kas uneks või täiesti normaalseks nägemiseks, kuna asjad mida hallutsinatsioonis nähakse, on kõrvuti tavaobjektidega. Mõned teadlased väidavad, et ufode või vaimudega kohtumisi nähakse sageli just une paralüüsi ajal.
Unehalvatust seostatakse tihti ka kehaväliste kogemustega.
PÕHJUSED
REM-halvatus esineb REM une ajal selleks, et inimesed ei teeks liigutusi järgi, mida nad unes näevad. Madal melatoniini tase ajus pärsib närvirakkudes impulsi edasikannet ning kui REM-uni läbi saab, siis ei suudeta halvatust niipea lõpetada. 
Tihti on unehalvatust inimestel, kes põevad narkolepsiat. On ka märgatud, et unehalvatust esineb rohkem aafrikast pärit inimestel kui kaukaasia päritolu inimestel. Samas on ka täheldatud, et paralüüsi tekkele aitavad kaasa:
• Magamine selili , nägu üleval pool
• Ebaregulaarne magamine, unepuudus
• Suurenenud stress
• Suured muutused elus/peres/keskkonnas
• Õudusunenäod, mis eelnevad uneparalüüsile
RAVI
Ravi peaks alustama erinevate une staadiumite selgeks tegemisest ning REM-halvatusest uurides. Enamikele subjektidele aitab kõvasti unepuuduse ja ebaregulaarse une vältimine. Kui sümptomid püsivad, peab sellega pöörduma psühholoogi juurde, sest tegemist võib olla kas narkolepsiaga või psühholoogilise hälbega.