Arvuti mõju tervisele (7)

Pärnu Ühisgümnaasium

Arvuti mõju tervisele

Uurimustöö

Sisukord

Pärnu Ühisgümnaasium 1
Arvuti mõju tervisele 1
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Arvuti mõju tervisele 4
1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid 4
1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud 7
1.2 Mõju silmadele 7
1.3 Stress 8
1.4 Tehnostress 8
1.5 Peavalu 8
1.6 Nahaärritus 8
1.7 Printeritega seotud ohud 9
Ergonoomia 9
2. Mis on ergonoomia? 9
3. Ergonoomiline arvutitöökeskkond 10
Kokkuvõte 13

Sissejuhatus

Personaalarvuti on saamas paljude inimeste ja paljude elukutsete lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks. Kaasaegne infotehnoloogia paelub oma määratute võimalustega, teeb paljud tööd lihtsamaks ning paljud tegevused huvitavamaks. Tööl on arvuti eelkõige töö- ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal ja kodus on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem.
Arvutite laialdane kasutamine loob igale üksikule inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Tänased lapsed on aga esimene põlvkond, mis hakkab arvutit kasutama juba päris pisikesest peale. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi töökohtadel ja loomulikult ka kodudes. Oma töös toome välja ohud, mis meid valitsevad töötamisel arvutiga ning samuti selle, et arvuti pole tervisele nii kahjulik, kui arvatakse. Inimene on ju see, kes mõtleb. Nii peaks ta ka mõtlema, kuidas töötamisel arvutiga oma tervist paremini säästa.
Kui meie igapäeva elu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada ? Arvuti koosneb tegelikult paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Eraldi ühikuna võime vaadelda monitori ehk kuvarit, mis teeb meile mõistetavate sümbolitega nähtavaks arvuti tegevuse, klaviatuuri ning hiirt, viimaste abil me juhime arvuti tegevust. Lisaks neile neljale põhikomponendile võib kasutusel olla veel mitmeid lisaseadmeid, neist sagedamini kasutatavad on kõlarid, kõrvaklapid, modemid, printerid . Ent kuidas siis need ikkagi meie tervist mõjutada võivad?

1. Arvuti mõju tervisele

1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid

Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid võib jagada kolme rühma: Tugi-liikumisaparaadi probleemid, mille põhjusi võime otsida töökoha , töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Ja kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg.
Arvutite vahetut mõju nende kasutajate tervisele tuleb käsitleda mitmest aspektist, milleks on:

• arvutitest ja nende üksikseadmetest lähtuvad otsesed riskitegurid ;
  
• kujutise kvaliteet kuvari ekraanil ;
  
• mõju tugi-liikumisaparaadile, tulenevalt ergonoomiliste nõuete täitmisel töökoha kujundamisel;
  
• vahetu töökeskkonna seisund;
  
• psühhosotsiaalsed riskid ehk psüühiline koormus,mille määravad töökoormus ja -pinge, töökorraldus jms tegurid.
  

Võimalikud spetsiifilised riskitegurid tervisele:

• elektrostaatiline väli ehk antistaatiline elektriväli
  
• kiirgus, mida tekitab katoodkiiretoru.
  

Elektrostaatiline väli tekib kuvari sisselülitamisel ja hakkab kiiresti vähenema. Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kui negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad kohe ekraani pinnale.
Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektivälja tugevus ohutuspiire.
Arvuti poolt tekitatav kiirgus on elektromagnetlaine voog. Elektromagnetväljadel on elektriline ja magnetkomponent, nende omavaheline seos on küllalt keeruline. Väljaspool kuvarit toimivaid välju hinnatakse eraldi, kuid nende toime on kompleksne.

• ultraviolettkiirgus (UVK) diapasoonis 200-400 nm;
  
• nähtav kiirgus lainepikkusel 400-700 nm;
  
• lähi- infrapunane kiirgus lainepikkusel 700-1050 nm;
  
• kauginfrapunane kiirgus lainepikkusel 1050-1 mm.
  

Ultraviolettkiirgus neeldub ekraani paksus klaasis.Iga soe keha ka arvutikiirgabinfrapunastkiirgust. Arvuti infrapunakiirgus on tühiselt nõrk ja selle
kiirgustasemed onpotensiaalset ohtu põhjustavatest väärtustest allpool.Arvuti töötamisel tekib
pehmeröntgenikiirgus. Selle allikaks on töötav elektronkiiretoru , kuid kineskoobi klaasmaterjal väldib röntgenikiirguse lekke . Tänapäeval ei ole veel mitmete füüsikaliste tegurite kohta piisavalt teaduslikult põhjendatud andmeid, et kinnitada nende võimalikku ohtu tervisele või vastupidi - seda kindlalt välistada. Ei ole välistatud ka võimalik kombineeritud toime. See tähendab, et iga füüsikalise teguri toime eraldi käsitletuna on väheohtlik, kuid nende kogum võib avaldada organismile kahjulikku toimet.
Töökeskkonda arvutitega ruumis iseloomustavad:
füüsikalised parameetrid - õhu temperatuur, niiskus, müra;

• füüsikalis- keemilised ja keemilised parameetrid - ioonide ja keemiliste ainete sisaldus õhus.
  

Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimalikuohu tervisele. Diskomfort on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus.
Diskomfort puudutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda.
Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks.
Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada:

• tööülesannete raskust, vaimse töö koormust, nägemiselundi pinget;
  
• aega tööpäevas, mis kulub arvutitööle;
  
• töökeskkonna tingimusi, sh tööruumi mikrokliimat, õhu saastumist, müra tugevust jne;
  
• töökoha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms).
  

• Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist.
  Kirjanduses on andmeid arvutite kasutamisega kaasnevate võimalike tervisehäirete kohta. Need on saadud tähelepanekute, arvutikasutajate ankeetküsitluse, epidemioloogiliste ja eksperimentaaluuringute tulemusel. Saadud andmed on sageli vasturääkivad või ei ole statistiliselt esinduslikud.
  

Möödunud aasta lõpul esines Austraalia Cutrini Ülikooli teadur Leon Straker BBC-s ülevaatega uuringutest, mis näitavad, et arvuti kasutamine põhjustab inimestele vaegusi.Arvuti taga istutakse ka kodus vahel tundide kaupa, eriti käib see laste kohta. Asi on jõudnud isegi selleni , et lapsed ja noored on hakanud arvutit (Inernetti) eelistama televiisorile. Seda kinnitab Arbitron/Edison Media Research uurimus, mille tulemused tehti teatavaks selle aasta algul Dallases Radio Advertising Bureau 2001 konverentsil.
Ligi 1500 kodus Internetti kasutava inimese küsitlus näitas, et kolmandik ühendriiklastest eelistab Internetti televisioonile. Neist ühendriiklastest, kel on kodus kiire võrguühendus, peab koguni 41% arvutit tähtsamaks kui telerit. Internetti eelistavad eelkõige noored. Nii on 12-24- aastaste seas niisuguseid inimesi ligi poole jagu. Üle 25 aasta vanuste hulgas eelistab kaks kolmandikku televisiooni.
Inimese ülesehitus ( luustik ja lihased) sobivad täna veel rohkem füüsilisele ja liikuvale tööle, ühe koha peal ühes asendis pikka aega ja regulaarne istumine põhjustab tõsiseid vaevusi, mis arvutiga töötajal võivad tõesti viia kutsehaiguseni. Kuid see on tingitud mitmetest asjaoludest. Väga paljud inimesed ei teagi, mida pikaajaline arvuti taga istumine võib kaasa tuua. Siiski kaldume arvama, et teatakse , aga ei teadvustata seda endale. Arvatakse, et mis nüüd minuga ikka juhtub. Samuti võiks arvutit võrrelda ka suitsetamisega. See on sõltuvus. Inimesel pole midagi teha ja istutakse arvuti taha. Aga teatavasti liigub aeg seal väga kiiresti ja minutitest on saanud tunnid . Inimene ei pane tähelegi, et nüüd võiks oma silmi puhata ja natuke liigutada. Sama lugu on suitsetamisega. Inimesed teavad ju küll, et sutsetamine on tervisele ohtlik, kuid sellegipoolest inimesed suitsetavad. Ja siis ei saa kedagi peale enda süüdistada, kui haigeks jäädakse. Kuigi tegelikult ju süüdistatakse suitsutootjaid. Samas on pakile kirjutatud, et suitsetamine on kahjulik. Kõige õigem oleks öelda, et vastutus on kahepoolne . Sama kehtib ka arvutitöö juures. Vastutab nii inimene ise, kui ka tööandja. Kuigi töötajad ise kipuvad tööandjat kõiges süüdistama.Tänapäeval õnneks kirjutatakse suitsetamise kahjulikkusest väga palju ja üha rohkem inimesi valivad just tänu ühiskondlikule survele suitsuvaba elu. Seda peaks tegema ka arvuti puhul. Peab aina kirjutama ja kirjutama, kuni inimestele hakkab see kohale jõudma. Ja teadvustama inimesi, mida teha, et arvuti meie tervist ei kahjustaks. Kõige tähtsam on regulaarsete vaheaegade tegemine ja enda liigutamine. Seda peab õpetama just lastele. Lastel tuleks lubada arvuti taga olla vaid sama pikka aega, kui nad end füüsiliselt liigutavad (spordivad) ning paar päeva nädalas võiksid olla arvutivabad. Terveid arvutikombeid tuleb õpetada eelkõige vanematele, kuid seda peaksid tegema ka õpetajad koolis ja kasvatajad lasteaias.
Järgnevalt toome välja punktide kaupa põhilised probleemid, mis võivad seoses arvutitööga esile kerkida.

1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud

Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine , kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega.

1.2 Mõju silmadele

Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö režiimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, ent mis möödub , kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeis ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Seega, ligikaudu 10 minutiline puhkepaus pisikese jalutuskäigu näol arvutist isegi vaid paari meetri kaugusele iga töötunni järel aitab meil ühealgselt vältida nii tugi-liikumisparaadi valusid kui ka silmade liigset väsimust. Muidugi võib antud soovituse järgimine tekitada raskusi loomingulise komponendiga töödepuhul, kui hetkel peosolevat mõttelõnga sugugi käest ei tohi lasta. Olgu peale, puhake pisut pikema tööperioodi järel, aga siis ka vastavalt kauem!

1.3 Stress

Stress on organismi keerukas reaktsioon , mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi . Tööl arvutiga on ülemäärase stressi põhjustatud enamasti pigem töökorraldus kui arvuti ise. On mõistetav, et liigne töökoormus, ülemäära keerukad tööülesanded, mis ei ole vastavuses ei töötaja väljaõppe ega töövahenditega, peale-suruvad tähtajad, ebakõlad töökollektiivis või mõnikord hoopiski isoleeritus ja võimaluse puudumine nõuannete ning selgituste saamiseks kurnavad meid vaimselt ja emotsionaalselt. Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige tööga seonduva vastu.

1.4 Tehnostress

Tehnostress kui kesknärvisüsteemi ülemäärane erutusreaktsioon seoses uue tehnoloogia , sealhulgas arvuti kasutamisega võib esineda nii arvutikartuse kui ka arvutisõltuvusena. Arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib inimest liigselt tegelema arvutiga. Pidev istumine arvuti taga kurnab aga lisaks vaimule ka tugiliikumisaparaati ning silmi. Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses , et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha.

1.5 Peavalu

Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan , kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta

1.6 Nahaärritus

Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada, arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool.

1.7 Printeritega seotud ohud

Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid. Kui printer ei ole töös üle 50% tavalisest tööpäevast, ei asetse meile lähemal kui 1-1,5 m ning ruumis on õhuvahetus hea, siis ei tule meil seda tänuväärset aparaati karta . Juhtivad kontoritehnika loojad on lubanud, et alates 2000. aastast on nende toodang osoonivaba. Häiriv müra sageli töötava ja läheduses paikneva printeri puhul on hoopis tähelepanuväärsem probleem.

Ergonoomia

2. Mis on ergonoomia?

Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Ekslik on arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele. Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid , pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad , koolid, haiglad . Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni.

3. Ergonoomiline arvutitöökeskkond

Arvutitöökoha kujundust reguleerivad "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Sellele vaatamata ei saa anda üheseid soovitusi : mugavus töökohal sõltub väga palju pisiasjadest ja isiklikest harjumustest. Kriitilisemad punktid on tooli ja laua asukoht, valgustus, monitor , klaviatuur , hiir ja arvuti tehtav müra. Iga inimene peaks vähehaaval oma töökoha enda jaoks mugavaks sättima. Uuemad monitorid ei levita elektromagnetkiirgust, küll võivad seda teha vanematüübilised, seetõttu on soovitatav igaks juhuks monitori tagakülje läheduses pikemalt mitte peatuda. Klaviatuur ja hiir tuleks välja vahetada niipea, kui nende kulumise tõttu tekib ebamugavustunne: käe sundasend võib aja möödudes viia liigesekahjustusteni. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused, randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui küünarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale. Õige tööasendi saavutamiseks peaks tooli kõrgus olema reguleeritav, seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. Tool peaks olema viie rattaga ja pöörlev. Polstri paksus võiks olla 3-5 cm ja materjalina tuleks eelistada tekstiili ("mittehingava"   polstrimaterjaliga hakkab selg higistama ja püsti tõustes võib külmetuda). Jalgade alla võib vajadusel asetada jalatoe kaldega umbes 20o. Jalatuge tuleks kindlasti kasutada, kui jalgu ei saa põrandale toetada või tooli isteplaat soonib reisi. Istumine õige kõrgusega toolil, toetadades jalgu põrandale või jalatoele, aitab ära hoida selja liigse nõgususe teket. See on eriti oluline nimmevalude vältimiseks. Et selgroog saaks puhata ega oleks pinges, peab tooli seljatugi olema liikuv, seejuures toetama korralikult selja alaosa ning ei tohi segada tööprotsessis vajalike liigutuste tegmist.

Kokkuvõte

Kuigi arvuti on meie suur abimees , kaasnevad ka arvuti kasutamisega erinevad terviseprobleemid. Peamistelt mõjub arvuti kasutamine silmadele, põhjustab peavalu ja tugi- ning liikumisaparaadivalusid ja tekitab stressi. Haiguste ennetamiseks on kasutusele võetud selline teadus nagu ergonoomia.
Tänapäeval ei kujuta me oma elu arvutita ettegi, kuid siiski tuleb osata selle kasutamisega piiri pidada.
Kasutatud kirjandus
http://www.ut.ee/tervis/aergo/keskkond.ht m
http://www.kliinik.ee/index.php?20,1,1,28
http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.ht m
http://www.htg.tartu.ee/~b6alanca/referaat%20arvuti%20ja%20tervis.doc
www. staff .ttu.ee/~vsiirak/katlin.doc
http://web.zone.ee/vroosioks/arvuti_ehitus.html
14