Unenäod (0)

UNENÄOD
Kuigi sa võib-olla arvad , et pole sugugi tähtis iga päev oma und täis magada , ei ole see tegelikult tõsi. Et püsida terve, on head magamisharjumused sama tähtsad kui korralik söömine.
SISSEJUHATUS
Uskumatu, kuid umbes kolmandiku oma elust me kulutame magamisele. Nagu söök, jook , nii on ka uni inimese eluks hädavajalik. Pole inimest, kes ei näeks unenägusid, iseasi on see, kui palju neist meelde jääb. Unenäodki on erinevad: mõned väga selged, meeldejäävad ja isegi värvilised, teised ainult hägusad detailid.
Unenägude ja nende seletamisega on inimkond tegelenud aastasadu , otsinud sealt nõu ja abi nii oleviku kui tuleviku tarvis. Nii on seda ka Eestimaal tehtud. Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul sellealast kirjandust välja pole antud, kuid käest kätte on käinud vanaemade ja vanaisade aegsed unenägude seletajad.
Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks omavahel tihedalt seotud asja ning ma soovisin teada saada, mis neid kaht maailma üksteisest eristab. Ma tahtsin ka teada saada, kuidas on see võimalik, et me näeme unenägusid ning mis põhjusel. Ma loodan et ma saan oma küsimustele vastused selle uurimustöö käigus.
MIS ON
UNENÄOD
Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Need on nagu ajutised ühendused nähtamatu ilmaga. Unenägusid võib nimetada ka psühho-füüsilisteks nähtusteks.
Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo laterne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi.
Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu . Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida - tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul , jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis , pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra.
Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega ning annab meile endise energiaga taas tööle asuda .
Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus .
Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust.
Õnnelikud inimesed on need, kellel on hea, rahulik ja sügav uni ja kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult .
UNENÄGUDE PÕHJUSED
Unenäod tekivad sellest, et aju ka magamise ajal edasi töötab. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud , näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles.
Unenägude nägemiseks võib olla mitmeid põhjuseid. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja me näeme unes, et kõnnime ilma riieteta tänaval. Või näiteks haigele pannakse jalgade alla pudelid kuuma veega ja ta näeb, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline.
Arvatavasti näeme und lendamisest siis, kui meie kehaline olek on iseäranis hea, hingamine on kerge ning me ei tunne voodit, millel me magame.
Näljane näeb tihti unes sööki, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne.
Kuulsa Viini psühhiaatri Freud’i arvates ei ole unenägudes midagi juhuslikku, midagi, milles puuduks loogiline side elementide vahel. Unenäo tekitajaks on ikka teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist. Kuid otseselt väljenduvad soovid unenägudes harva, tavaliselt laste unenägudes. Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud, tema alateadvuses peituv soov. Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust. Need võivad olla meie teadvusest välja tõrjutud teadvusetusse.
Rahva seas on tuntud ka selline nähtus nagu "luupainaja".
Und luupainajast näevad harilikult ainult need, kes temasse usuvad.
UNETÜÜBID
Une tüüpe on kokku 16 ja igaüks neist on erinev.
AJAVIITEUNI-Kui elu on igav ja üksluine, eriti talvel, näeme tihti ajaviiteund. Siin on eesmärgiks korvata argipäeva igavustja tuua elule uut mõtet.
ARGIUNI -Argiuni kordab päevasündmusi ja toob pisiseikadesse pisilahendusi.
ENNUSTUSUNI -On inimesi, kelle uned ennustavad tulevasi sündmusi. Neid tuleb eriti tähele panna ja võimaluse korral üles kirjutada.
HÄDAUNI-See uni kõneleb vaimuvaesusest, kuivusest, teadvusetajõudude (alateadvuse) ülevõimu haaramise ohust.
HOIATUSUNI- Viitab lähenevale ohule ja ähvardusele. Siinjuures on kasulik võtta hoiatus teadmiseks.
KORDUV UNI-Unel on kombeks korduda seni, kuni asjasse on tulnud lahendus või pööre. See võib kesta, kuni edasiantav olulise tähtsusega sõnum on pärale jõudnud. Kõikidel inimestel on omad tüüpilised kordusuned, millised korduvad samades eluolukordades.
LOHUTUSUNI-See on raske eluseisundi poolt sünnitatud unenägu, mis peab tooma lohutust raskustes olijale.
OHUUNI-Uni teadvustab unenägijat ähvardavast hädaohust. See ärgitab inimest mõtlema küsimuse all olevate probleemidele ja otsima abi väljaspoolt. Varjatud ohud. Hädaohu tekitajad , kellest-millest puuduvad teadmised, võivad põhjustada raskusi, kui nende teateid ei võeta tõsiselt.
PAINAJAUNI-Unetunne võib luua painaja . See kajastab ahistusi ja kartusi. Sellist liiki unenägusid võib põhjustada ka liigne söömine või ebamugav magamisasend. Painajalikud unenäod on sellised, milles sa ei jõua kusagile; näiteks jääd rongist maha või hilined mõnele muule sõidukile, see tähendab tugevat rahutust sinu sisemuses. Kui tunned end unes rõhutuna, siis tunned seda ilmselt ka ärkvel olles.
PROHVETLIK UNI-On sarnane ennustusunega, kuid sellele lisaks kaasnev. Neil on väga tugev mõju inimese elukäigule, kuid need uned võivad mõjutada ka tugevasti kogu ühiskonna arenemiskülge. Tegemist on nägemuste ja ilmutustega, millel on inimesele üksikuna kui ühiskonnale tervikuna puhastav ja edasiviiv toime.
SEIKLUSUNI-Analüüsi oma võimeid ja võimalusi. Selline unenägu on tavaliselt noorte inimeste külaline.
SOOVUNI-Uni võib muuta soovid tõeks. Eriti palju näevad seda liiki unesid noored inimesed, sest need kaasnevad armastustunde tärkamisega. Seksuaalsed soovuned on kõigil ühised.
SUURUNI-Selle une tähendus ulatub kaugemale unenägija enda elust. Suurunes võib saada teate,ilmutuse või ülesande, millel võib olla mõju inimsaatustele, riikide arengukäigule, ajaloo sündmustele või isegi maailma üldprobleemide lahendamisele. Vahel võib ilmutus või nägemus tuua lahenduse mõnele teaduslikule avastusele või tehnilisele leiutisele, millel on inimkonna arengu suhtes määrav tähtsus.
TÄHENDUSUNI-Sellel unel on oluline tähendus unenägija enda elule. Tähendusunes võib näha kogu oma elusaatust.
ÕUDUSUNI-See uni on seotud inimese hirmudega,mis vajavad erilist tähelepanu,kuna need viivad inimest ärkvelolekus tasakaalust välja. Oluline on leida selle une tekkimise põhjus; mis tekitab hirmu; siis sellised uned ei kordu enam.
ÄRRITUSUNI-Külm, palav , janu, nälg, valu, magamisasend jne põhjustavad ärritusunesid, millel ei ole sümboolseid tähendusi.
UNENÄGUDE SELETUSED
Uni on inimesele kingitus. See vaikne ja inimest abistav maailm on vajalik, sest kustutab mälust möödunud päeva ning viib rändama omapärasesse fantaasiariiki.
Sageli tekib küsimus — mida üks või teine unenägu tähendab. Nähakse näiteks und, mis jääb eredalt meelde, mõnikord võib üks ja sama uni korduda aastaid. On unenägusid, millest ärgates ei saagi aru — on see unes või ilmsi, kõik tundub sama ehe nagu päriseluski. Siin on mõned näited unenägude tähendustest.
BUSSIGA sõitmine - kokkusobimist. Bussist mahajäämine - väsimust ja pettumust, suutmatust plaane ellu viia. Täis buss - töömuresid ja raskusi. Kui pole raha sõidu eest maksmiseks - takistusi. Bussiga koju sõitmine - soovi leida iseennast .
HAIGE olema - viletsust, häda ja muret. Haige nägemine - takistusi. Haigete eest hoolitsemine - õiglastele rõõmu ja edu.
HERILANE - parimad sõbrad muutuvad vaenlasteks.
KARTUL - lootust paremusele. Kartulipõld - rasket haigust. Kartulite söömine - pea- ja hambavalu .
SIPELGAD - suurt tööd koos suure kuulsusega. Sipelgapesa - kiusu ja pettust sõprade poolt. Sipelgahammustus - häda ja viletsust.
Unes kõrgelt kukkumine — on vaja suurendada enesekindlust.
Unes raamatu lugemine — janu uute teadmiste järele.
Kui näed unes kuulsat inimest, kes ütleb sulle midagi — vajalik arvestada autoriteetide arvamusega.
Kui näed unes kodu, peegeldab see su sisemaailma.
Kui näed unes kulda ja ehteid — kaunista ennast julgemini.
1. TUNNEL
Psühholoogid väidavad, et see on tee alateadvusest teadvusesse. Kui roomad tunnelis, kus on vett - viitab see alateadlikule soovile pääseda tagasi sündimiseelsesse seisundisse, ära häirivast välismaailmast. Kui liigud tunnelisis valguse suunas - tähendab uni ebaõnnestumiste lõppu.
2. AKEN
Aken on hinge silm. Sellest vaatame välismaailma ja anname nähtu põhjal väärtusi tegelikkusele. On põhjust märgata, millises seisukorras on aken ja mida sealt näeb. Tunned oma olukorda kehvalt, kuid tegelikult oled hoidnud oma tundeid kindlalt endas. Ehk oleks nüüd viimane aeg neid avaldada. Aken on ühenduses majaga , meie avatud või kinnise olekuga . Akendeta tuba - tunned ahistust. Akna avamine - tähendab uusi pürgimusi, laiemat vaateruumi ja selgemat hingeelu. Aknaruut kõneleb hingeseisundist. Kui ruut on suur, valitseb hinges tasakaal.Härmatunud aken kõneleb jahenenud suhetest välismaailmaga ning see on halb enne. Kui näed kaarakent - igatsed romantikat ja stiilsust oma ellu. Kui aknasse paistab päike - kirgastab see teadvust.
ENNUSTAMINE UNENÄGUDE ABIL
Et meie unenäod, mis ei ole midagi muud kui meie enda kujutlused une ajal, ei või seega ennustada unenäo põhjal tulevikku nagu osad inimesed armastavad teha. On ju praegugi väga palju erinevaid raamatuid ja teatmikke – unenägude seletajaid. Öeldakse, et siiski on paljud inimesed midagi unes näinud ja see on pärast täide läinud. Kas siis unenäod siiski ennustavad tulevikku? Peab mainima, et sageli seal, kus jutustatakse sellistest tõsiasjadest, neid ei ole üldse olemas, et tihti keegi usub, et teatav unenägu on täpipealt täide läinud, kuid seejuures aina petab iseennast ja ka teisi. Seda loomulikult tahtmatult. Võrreldes sellega, kuidas me tajume reaalse maailma asju, on meie unenäod tihti ebaselged, vähe üksikasjalikud ja ka kõige parema tahtmise juures ei ole meie mälu harilikult kaugeltki nii usaldusväärne. Seda näitab meile juba igapäevane kogemus ja ka küllalt tõestatud suur hulk erilisi katseid piltidega, etteloetud juttudega jne. Sellepärast võiks kõigil sellesarnastel juhtudel olla jutt ainult teatavast üldisest sarnasusest ühelt poolt teatava unenäo ja teiselt poolt teatavate reaalsete asjade ja sündmuste vahel, mis on iseenesest täiesti võimalik ja loomulik. Kuid üldine sarnasus ei anna meile veel õigust rääkida unenäo "täideminekust".
Unenägude täideminemises etendab teatavat osa ka juhus . Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata.
Mõned juhtumid , kus unenägu on täide läinud, võib seletada sellega, et me teadsime, et midagi peab tulema , kuid olime selle täiesti ära unustanud, nii et meile pärast näib, nagu oleks unenägu seda ennustanud.
UNE SÜGAVUS
Unesse puutuvatest küsimustest on psühholoogia seisukohalt tähtsaim küsimus une sügavusest. Otseselt mõõta une sügavust me ei saa, kuid on võimalik saada une sügavuse kohta enam-vähem täpseid kaudseid andmeid. Vastavaid katseid viidi läbi juba enam kui 100 aastat tagasi. Ka hiljem on selliseid katseid korraldatud. Me kõik teame, et kära läbi võib inimest üles äratada. Siin võime oletada, et uni on seda sügavam, mida tugevamat kära on inimese äratamiseks tarvis teha. Erinevas tugevuses kära teha on äärmiselt lihtne. Võetakse näiteks metallkuulike ja lastakse ta puust või metallist plaadile kukkuda . Mida raskem on kuul ja mida kõrgemalt ta kukub , seda tugevam on kära. Selliste abinõudega korraldatud äratamiskatsed näitasid, et alguses on uni võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne , kuid siis hakkab selle sügavus ruttu kasvama, jõudes umbes pool tundi peale magamajäämist maksimumini, püsib seal umbes pool tundi ja hakkab seejärel ruttu langema ning mitme tunni jooksul kuni hommikuni on uni jälle võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne. Mõned uurijad on leidnud, et kui ülesärkamise järel uuesti magama jääda, siis järgneb sellele jälle unesügavuse maksimum, kuigi väiksem ja lühema kestvusega. Üks uurija on öelnud, et me üldse liiga palju magame, liiga palju andume pealiskaudsele unele, mis ei too meile mingit kasu. Kõigele sellele peab aga lisama , et see, kas teatav ärritus, näiteks kära, meid äratab või mitte, ei olene igakord ainult ärrituse tugevusest või une sügavusest. Siin on olemas ka veel teisi põhjusi. Näiteks ema, kes magab väikese lapsega, võib vahel magada üsna suure kära juures, kuid iga kord ärkab kohe üles, kui laps vähimatki häält hakkab tegema. Sellest järeldub, et peale ärrituse tugevuse on tihti tähtis veel ka ärrituse tähendus.
UNEHÄIRED
Aastaid tagasi olid unehäired selline terviseprobleem , mille ravimiseks puudusid vajalikud teadmised. Tänapäeva meditsiin on aga niivõrd arenenud, et unehäirete efektiivne ravi on täiesti võimalik. Enamik unehäiretega inimesi saab oma probleemiga spetsialistide poole pöördudes tavaliselt abi, samas on unehäirete valdkonnas selliseid küsimusi, millele täpset vastust veel ei teata.
Krooniliste unehäirete all kannatab umbes 5% täiskasvanuist ja päevase väsimuse all umbes 3%. Viimasel ajal on täheldatud unehäirete sagedasemat esinemist. Kõige tavalisem unehäire on insomnia , mis on veidi levinum naiste seas ja mis lisandub eaga.
Tüüpilised lapseea parasomniad on uneskäimine ja öised õudushood. Viimased esinevad peaaegu eranditult lastel ja kaovad täiskasvanuikka jõudmisel.
Täiskasvanuil esineb kõige enam norskamist, painajalikke unenägusid ja unes rääkimist. Eakate inimeste levinuim probleem on katkendlik ööuni ning unetus.
Unehäired segavad igapäevaelu – vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi. Unehäired avalduvad mitmeti. Unehäirete all kannatajad kurdavad päevase väsimuse ja öise unetuse ning tukkumise või poolunega kaasnevate häirete üle.
Sageli esineb uneskäimist, öiseid hirmuhooge, painajalikke unenägusid, hammaste krigistamist, öist kusepidamatust, unehalvatusi (liikumisvõimetuse hood uinumisel või ärkamisel) ja uinutavaid hallutsinatsioone.
Paljude unehäiretega inimeste probleemiks on norskamine. Sageli tekivad unehäired mõne kindla haiguse kaasnähuna. Kui see on nii, siis tuleks kõigepealt ravida unehäireid põhjustavat haigust ja alles hiljem (juhul kui unehäired püsivad) hakata tegelema spetsiaalselt unehäirete ravimisega. Kasuks tuleb regulaarne spordiga tegelemine ning alkoholist ja suitsetamisest loobumine. Tuleb lõpetada unehäireid tekitavate ravimite kasutamine. Unehäretest hoidumiseks tuleks koostada kindel päevakava ja sellest ka kinni pidada.
NORSKAMINE
Norskamine on tõsine märk sellest, et organism ei saa vajalikul määral hapnikku. Tihtipeale segavad inimesed oma norskamisega ka teise inimese und, kuid tegelikult on see üsna tühine asi. Palju tähtsam asjaolu on aga see, et norskamise taga võib ennast varjata üsna tõsine haigus. Norskamise põhjused on eri vanuses inimestel väga erinevad. Lastel on enamasti põhjuseks lümfikoe suurenemine ehk maakeeli suured adenoidid või mandlid .
Täiskasvanute norskamise põhjused on aga üldjuhul teised. Ülekaal, pükniline kehaehitus (lühike kael ), kesknärvisüsteemi kahjustused.
Norskaja saab aga tihtipeale abi kirurginoast: eemaldatakse mandlid või adenoidid, lühendatakse pehmet suulage, keerulisematel juhtudel on võimalik ka keele ettepoole tõmbamine või selle tagaossa sisselõike tegemine. Aga inimene saab ennast tihti ka ise aidata. Magamisasend peab olema mugav, kael peaks olema toetatud – tänapäeval on müügil kõikvõimalikke toetavaid patju, mille hulgast valida. Aitab ka külili magamine . Norskamise heli ennast põhjustab hingamisteede vibreerimine, põhjuseks hingamisteede lõtvus. Peamiselt on norskamist kuulda siis, kui inimene sisse hingab . Tihti aga katkestavad norskamise pausid , tundub nagu inimene äkitselt enam ei hingagi.
Üksikud hingamispausid on une ajal normaalsed, kuid kui esineb üle viie hingamispausi ühe unetunni kohta, on see juba haiguslik.
HUVITAVAD FAKTID
*Kui su ema ütleb sulle, et pead uinaku tegema, et ilus välja näha, siis on tal absoluutselt õigus: sel ajal kui me magame, meie kehad ravivad ja tervendavad ennast.
*Kas sa teadsid, et unenägu võib kesta viiest minutist poole tunnini?
*Kas sa teadsid, et lapsed näevad rohkem und loomadest kui täiskasvanud?
*Sügava une ajal kaob lihastoonus ning meie kehad on sedavõrd lõdvestunud, et see on peaaegu võrdväärne halvatusega .
*Kas sa teadsid, et liigne palavus , liialt täis kõht või ebamugav asend võib esile kutsuda õudusunenägusid ning muid eredaid unenägusid?
*Kas sa teadsid, et kui elad 70- aastaseks, siis oled oma elust veetnud umbes kümme aastat und nähes?
*Kas sa teadsid, et tüdrukud näevad rohkem unenägusid majadest ja suhetest, poisid aga masinatest ja spordist.
*Kas sa teadsid, et und nägeva inimesega on tegelikult võimalik isegi vestelda, ilma et ta üles ärkaks.
*Kas sa teadsid, et juustu söömine enne magama minekut võib põhjustada õudusunenägusid, sest raske ja rasvane eine päeva lõpul võib ärritada sinu magu ?
*Kas sa tead, et loomad näevad samuti und? Alati on aru saada, kui su koer näeb unes, et ta ajab naabri kassi taga, sest ta jalad hakkavad tõmblema?