Psühholoogia kursusetöö (0)

Käitumisteaduste õppetool
Estonian Business School
EMOTSIONIDE VÄLJENDAMINE
Kursusetöö
LK Beb-1
Õppejõud: Jaan Ennulo
Tallinn 2013
Sisukord
SISSEJUHATUS
Lugedes Ota Kraus ja Erich Kulka ’’Surmavabrikut’’ või siis Raimod Kaugvere ’’Kirjad laagrist’’ tundsin ma viha, ärevustunnet, pettumust, kurbust ja ängistust ning kõiki neid tundeid veel üheaegselt. Vastupidiselt negatiivsetele tunnetele tundsin ma siirast rõõmu, kui sain aidata ühel vanainimesel toidukotid kolmandale korrusele viia, sest ta ise seda teha ei jaksanud.(autor) Tegemist on inimese tundmuste ehk emotsioonidega, millega oleme me kõik ka tuttavad. Emotsioonides või tundmustes väljendab inimene rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja maailma asjade suhtes. (Lunge, 1980)
Kursusetöö üheks eesmärgiks on uurida, kust saavad need tundmused alguse (mingi aju osa) ning mis neid esile toob.
Tundmused annavad värvigu kogu meie elule. Nad on mitmetahulised, läbivad tervet meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses  kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.( Eensalu , 2011)
Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor)
Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor).
Kuidas emotsioonid tekivad?
Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele – retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn ). On selgunud , et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid – erinevate ajuosade rikete ja emotsionaalsete häirete korrelatsiooni ning elektroodtehnikas läbiviidud katsete tulemuse alusel jõuti järelduseni, et emotsionaalse informatsiooni peamine koondaja on hüpotaalamus. Hüpotaalamus asub nägemisnärvide ristumiskohal, organismi peanäärmel hüpofüüsil (Pinn, 1975, 11). Teadlased laiendasid uurimisala ning avastati, et hüpotaalamuse kõrval on emotsioonidega seotud mõned teisedki vanad ajuformatsioonid. Tehti kindlaks selliste struktuuride nagu hüpokampuse ja mandeltuuma osavõtt emotsionaalsetest reaktsioonidest (Lunge, 1980, 53). Mandelkeha on emotsionaalsete küsimuste spetsialist. Kui mandelkeha ülejäänud ajust eraldada, on tulemuseks jahmatav suutmatus hinnata sündmuste emotsionaalset tähtsust, seisund, mida mõnikord nimetatakse ’’tundepimeduseks’’. Üks noormees , kelle mandeltuum oli karmide haigushoogude raviks kirurgiliselt eemaldatud , kaotas täielikult huvi inimeste vastu ja eelistas olla omaette ning teistega võimalikult vähe kokku puutuda. Noormees suutis küll vabalt vestelda, aga paraku ei tundnud ta ära oma lähedasi sõpru, sugulasi ning isegi mitte oma ema, ning suhtus täiesti ükskõiklikult lähedaste ahastusse tema osavõtmatuse pärast. Ilma mandelkehata paistis ta olevat unustanud kõik tunded ( Goleman , 2000, 31)
Emotsioonide vajalikkus ja funktsioonid
Vajalikkus
Emotsioonid aitavad meil sündmusi sügavamalt mällu jäädvustada ning seetõttu ei ole inimesel vaja säilitada mälus eluohtlike situatsioonide, kasulike elutingimuste, söödava jne. kõiki tunnuseid (Pinn, 1975, 12). Näiteks juhtumid , mis on tekitanud inimesele tugeva positiivse või negatiivse emotsiooni, meenuvad meile kiiremini ja selgemalt kui need juhtumid, mis on olnud emotsionaalselt neutraalsed (autor).
Emotsioonide väljendamine avaldab otsest mõju inimesele, kellele need on suunatud. Tundeavalduste puhul on emotsioonid ühtaegu nii edastamise vahendiks kui ka sõnumiks eneseks (Goleman, 2000, 140) Ilma emotsionaalse suhtumiseta poleks võimalik oma tundeid avaldada ning seetõttu poleks võimalik kogeda ka nt armastust (autor).
Samamoodi räägivad emotsioonid ja tujud kaasa ka otsuste tegemisel ja hinnangute kujunemisel. Me hindame inimest tihti esmamulje alusel, ning selle mulje tekkimisel mängib tähtsat rolli meeleolu ( Evans , 2002, 107). Näiteks kui mul on hea tuju, siis ma vaatan ümbritsevat keskkonda palju helgemalt ning esmane hinnang on samuti enamjaolt positiivne ning vastupidi – kehvemapoolse tuju korral on hakatakse otsima põhjuseid, et negatiivselt kommenteerida ja hinnangut anda (autor). Inimene on ka erakordselt tundlik kaassinimeste emotsionaalsete seisundite suhtes. Sattudes keskkonda, kus valitseb sundimatu, sõbralik või pingeline, ärev atmosfäär, jagab ta seda tahtmatult, langeb seltskonna meeleolu mõju alla (Lunge, 1980, 30).
Funktsioonid
Aidanud kujundada teadvust, jätsid emotsioonid endale vägagi vastutusrikka osa: tagada, et inimene igal juhul kohanduks ümbritseva keskkonnaga, rahuldaks nii bioloogilised kui ka sotsiaalsed vajadused (Pinn, 1975, 7).
Emotsioonidele on iseloomulik hindav funktsioon. Emotsioonidel on võime hinnata peegeldatavaid nähtusi – elementaarse rahulolu ja kannatuse elamused annavad värvingu nii meie aistingutele, tajudele kui ka abstraktsetele kujutlustele (Lunge, 1980, 26).
Peale hindava funktsiooni on emotsioonidel motiveeriv e. ajendav funktsioon. Subjektiivsed elamused ajendavad tegevusele. Mõlemad funktsioonid oma omavahel tihedalt seotud – ajend kujuneb hinnangu alusel. Sellised emotsionaalse nähtused nagu viha, armastus, kurbus jt. Kätkevad nii hinnangut kui ka tegevusele ajendamist (Lunge, 1980, 27)
Emotsionaalsete nähtuste funktsiooniks on ka tähelepanu. Emotsionaalse elamuse objekt hõivab kohe subjekti tähelepanu, s. t. muutub kõige selgema taju objektiks , figuuriks tajuväljas; kõik muu on tema suhtes fööniks.Väga tugevate afektide korral teadvus aheneb (Lunge, 1980, 27)
Üks emotsionaalsete nähtuste funktsioon avaldub mälus. Kunagi kuuldud sõna või fraas võib tagasi esile tuua varem läbielatud afekti , kui see sõna või fraas on olnud afektiivse olukorra detailiks või mingil muul viisil meenutab seda afekti (Lunge, 1980, 27).
Emotsiooniteooriad
James-Lange teooria (1884, 1885)
Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon . Jamesi järgi on madalamatel emotsioonidel (nagu hirm, meeleheide, raev) orgaaniline päritolu.
’’ Nendest eristas ta kõrgemad, eriti intellektuaalsed tundmused, mis on seotud mõtlemisega ja loomult hoopis teistlaadi protsessid (Lunge, 1980, 11).’’
James-Lange püüdis näidata seose täielikku puudumist selle vahel, mis inimene on saanud loomadelt ja mis tekkis ajaloolise arengu käigus (Lunge, 1980, 11). Sellest teooriast lähtudes kardab inimene sellepärast, et ta põgeneb või siis tunneb inimene hirmu sellepärast, et ta väriseb. Kas see ikka on nii? Mitmed on James-Lange teooriat kritiseerinud. Minu isikliku skeptilisuse kinnituseks on nt S. Freud James-Langele etteheitnud, et too uurib kesta, mitte aga emotsioonide psühholoogilist tuuma (autor).
Cannon - Bardi teooria (1927)
Vastavalt Cannoni ja Bardi esitatud skeemile on emotsionaalsed seisundid seletatavad kesknärvisüsteemi tegevusega ehk emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju ning on vahetult seotud taalamusega (nägemiskühmuga) (Lunge, 1980, 14).
Peale selle, et emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos on kehalised muutused üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist. Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral, kuid kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki (Eensalu, 2011). Cannon-Bardi teooria erineb James-Lange teooriast seetõttu, et selle teooria kohaselt paneb teatud stiimul inimest värisema ja hirmu tundma, mitte inimene ei tunne hirmu, sest ta väriseb (autor).
W.Cannon on väitnud ka seda, et emotsionaalne erutus põhjustab oksendamist ja kõhulahtisust. Kui pinge tekib soolte seinal või kõhus, on võimalik, et emotsionaalsed seisundid ja meeleolud võivad viia kasvaja tekkimiseni (Pinn, 1975, 19)
Darwini emotsiooniõpetus
Emotsioonide arengulugu uurides tuleb vaadelda iga emotsionaalse reaktsiooni iga üksikut elementi eraldi. Ei piisa sisetunnetele keskendumisest; lisaks tuleb arvestada ka näoilmeid ja muid signaale. Kõige esimesena rõhutas nende signaalide olulisust Darwin . Tema raamat “Emotsioonide väljendumine inimesel ja loomal” (1872) uurib erinevate emotsiooni avaldumisvormide jätkuvust pika evolutsiooniperioodi vältel.  Emotsiooniväljendused pakkkusid Darwinile huvi, sest tema arvates tõendasid emotsioonid inimese põlvnemist loomast. (Evans, 2002, 47). Evolutsiooniindeed järgides näitas ta, et inimese tundmustel, mida on peetud pühamast pühama inimhinge avalduseks, on loomne päritolu nagu inimesel tervikuna . Darwin käsitles emotsioone organismi eriliste kohandumisprotsessidena ehk emotsioonide väljendusliigutused on Darwini järgi lihtsalt kasulikult assotsieerunud harjumused, milles on kinnistunud organismile vajalikud reaktsioonid (Lunge, 1980, 9).
Schachter-Singeri teooria (1962)
Emotsioon sisaldab kahte komponenti:
1) füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid (näiteks ootamatu üllatus)
2) füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni (nt kui inimesed usuvad, et sobiv oleks kurvastada, siis nad kurvastavadki) (Eensalu, 2011).
Emotsiooni kutsub esile mitte tunnetuslik põhjus, vaid eelkõige selle põhjuse tõlgendamine üldise olukorra valguses nii, nagu inimene seda oma vaatevinklist näeb (autor).
Tänapäevased käsitlused
Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem, teisisõnu emotsioonide aju, mis reguleerib emotsioone ning osaleb ka autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide ehk tundmuste teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis (Eensalu, 2011).
Emotsioonide kultuurilised käsitlused
Kultuurilise emotsiooniteooria kohaselt pole emotsioonid – samamoodi nagu keeledki – muud kui omandatud ja kultuuri kaudu edasiantud käitumismallid (Evans, 2002, 17). Antropoloogilised ning etnograafilised uurimused näitavad, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste tundmuslik kogemus ning kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. On nii unikaalseid kui universaalseid komponente (Eensalu, 2011).
1960.aastate lõpul otsustas noor ameerika antropoloog Paul Ekman seda teooriat ka teaduslikult tõestada. Peale mitmeid katseid jõudis Ekman järeldusele, et vastupidiselt kultuurilise emotsiooniteooria tõestamisele, ei kõlba kultuuriline emotsiooniteooria kuhugi . Ekman otsustas oma tulemusi näidata ka Ameerika Antropoloogiaühingule – ta jutt naerdi välja. Hoolimata naerupursetest, jäi Ekman lõpuks siiski peale. Nüüdseks tunnistavad enamik uurijaid, et vähemalt mõningaid emotsioone ei ole võimalik õppida, sest need on sünnipärased ja universaalsed . Tõestamaks Ekmani arusaama näitab selgesti fakt, et isegi pimedana sündinud laste näole tekivad samasugused näoilmed nagu nägijatelgi – nad kortsutavad kulme, kui midagi ei meeldi või siis naeratavad (Evans, 2002, 17, 19).
Emotsioonid tekivad meis kõigis, nad mõjutavad meid ja meie elutegevust ning seetõttu on emotsioonide uurimine olnud väga populaarne nii minevikus kui ka hetkeseisuga on tundmuste uurimine aktuaalne ja samamoodi ka tulevikus (autor).
Põhi- ehk baasemotsioonid
Baasemotsioonideks nimetas Paul Ekman emotsioonid, mida pole võimalik selgeks õppida, vaid need on inimese ajju kodeeritud, universaalsed ning on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. Nad haaravad inimese ootamatult paariks sekundiks oma võimusesse. Baasemotsioonide arvu osas on küll uurijad küll eriarvamusel, kui enamik neist märgiks põhiemotsioonideks järgmised tunded: rõõm , üllatus, kurbus, hirm, viha ja vastikus (Evans, 2002, 19). Põhiemotsioonid on seotud ajutegevusega. Põhiemotsioonide kriteeriumid on: universaalsete näoväljenduste olemasolu, emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused, emotsioonide esinemine ka teistel primaatidel, tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena, kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel, emotsiooni kiire teke ning lühiajaline kestus, kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt ning emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata. Põhiemotsioonide tõestuseks võib öelda, et igas keeles on sõnad, mis tähistavad väikest hulka sageli esinevaid emotsioone (Eensalu, 2011).
Joonis. Baasemotsioonid by Paul Ekman. Allikas: Evans, 2002, 18
Allikas: http://www.wellbeing.com.au/uploads/news/Emotions_faces_web.gif
Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid
Me kogeme igapäevase suhtlemise käigus nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone, mis mõjutavad meie tundeid ja käitumist (autor).
Seda nimetatakse emotsioonide ja tundmuste polaaruseks – vastandlike tundmuspaaride olemasolu ühe konkreetse objekti suhtes: rõõm – kurbus, veetlus – vastumeelsus jne. Polaarsus on nende suhete tulemus, mis kujunevad inimesel ümbritseva reaalsusega. Isiksuse emotsionaalne suhtumine elulistesse tõsiasjadesse võib olla kas positiivne või negatiivne, s.t. ühed faktid või nähtused on meile meelepärased, aga teised ebameeldivad (Lunge, 1980, 25).
Emotsiooni kohta öeldakse, et see on negatiivne, kui ta äratab indiviidis vastumeelsuse, häirituse ning ka rahulolematuse tunde (armukadedus, iha, vaen, vihkamine, piin , kurbus, valu, raev, põlastus jt) (Lewis, 2001, 17). Inimese emotsionaalne pagas ei saa koosneda ainult meeldivatest tundmustest – ebameeldivate tundmusteta oleks inimese vaimne pale puudulik. Negatiivseid emotsioone on ka rohkem kui positiivseid, aga seda põhjusega – nimelt on negatiivsed tundmused eluliselt tähtsamad, sest nad suunavad käitumist ohtlikes situatsioonides . (Lunge, 1980, 25).
Negatiivsetel emotsioonidel ja nende väljendamisel on tõepoolest väga tugev mõju. On tehtud uuringuid , kus on kindaks tehtud see, et negatiivselt häälestatud töötajad peletavad kliente eemale ja seda paraku igaveseks (Rath, 2006, 33). Pole ju raske meenutada olukorda, kus tülpinud ja vihase näoga Maxima poeketi müüja teid enam sinna poodi tagasi ei tõmba või siis vastupidi – pood saab omale ühe lojaalse kliendi juurde tänu müüjale, kes selle asemel et kurja nägu teha, hoopis naeratab (autor).
Ühes uurimuses leiti lausa, et inimesed, kes olid just vaadanud videolt naljafilmi, suutsid paremini lahendada mõistatust, mida psühholoogid on kaua aega kasutanud loova mõtlemise testimiseks (Goleman, 1995, 109). Positiivse emotsiooni mõjul reageerib inimene kiiremini signaalidele, tähelepanu on keskendatum, nägemis- ja kuulmisteravus parem, taju sisukam ja täpsem, vaatlusvõime suurem ning mõtlemistegevus produktiivsem (Lunge, 1980, 35). Peale selle on kindlaks tehtud, et positiivsed emotsioonid tugevdavad vastupanuvõimet, lõhuvad rassidevahelisi barjääre, on abiks üksikinimeste ja organisatsioonide optimaalsele toimimisele kui ka parandavad üldist grupiefektiivsust (Rath, 2006, 59).
Nii positiivsed kui ka negatiivsed tundmused on inimesele vajalikud ja täidavad väga olulist rolli meie igapäevases elus, kuid sellegipoolest tuleks omi asju teha pühendumisega, hea tunde ning armastusega, sest positiivsed emotsioonid on kasulikud nii inimese tervisele kui ka näiteks firma heaolule, kus te parasjagu töötate (autor).
Emotsioonide väljendamine ja vajalikkus
Emotsioonide väljendamised põhjustavad muutusi kõikide siseorganite tegevuses. Kõige tihendamini ja kõige märgatavamalt ilmnevad muutused südame ja veresoonte tegevustes. Südamelöökide kiirenemine ja ka aeglustumine, samuti korratused rütmis, juussoonte laienemine (punastamine, kuumustunne) või ahenemine (inimene muutub kahvatuks) on nähud, mida iga inimene on enda või kellegi teise juures täheldanud seoses emotsionaalsete reaktsioonidega.
Emotsionaalsete protsesside tõttu muutub ka inimese hingamine , kas kiiremaks või aeglasemaks, mõnikord võib hoopistükis katkeda nt ehmatuse korral. Rahulolu korral täheldatakse hingamise sageduse suurenemist , rahulolematuse korral vähenemist (Lunge, 1980, 42-43).
Tugeva emotsionaalse erutuse korral täheldatakse muutusi ka seedeprotsessides. Raskustunne maos tekib siis, kui inimene on olnud ebameeldivas või ärevas olukorras. Isegi seedemahlade eritumistes kaasnevad emotsioonide väljendamise tõttu muutused – negatiivsete emotsioonide tõttu on täheldatud sülje ja maomahla eritumise lakkamist. Emotsioonid vähendavad ka pankreasenõre ja sapi eritumist. Välisnõrenäärmete tegevust mõjutavad samuti emotsioonid – higinäärmete tegevus emotsionaalse erutuse korral, pisarnäärmete tegevus nutmise hetkel.
Emotsioonid haaravad kogu organismi ning levivad tavaliselt ka organismi pinnale ning avalduvad näo väljendusliigutustes ehk miimikas või siis pantomiimikas ehk keha väljendusliigutustes ning samuti ka vokaalses miimikas ehk hääle intonatsioonis ja tämbris (Lunge, 1980, 43).
Niisiis ei pea me oma mõtteid ja tundeid ilmtingimata väljendama suu või sule kaudu, vaid võime emotsioone panna näoilmesse ning ka väljendada oma pahameelt kehaliigutustega. Kõige ilmekam ilme ja kõige liigutavam liigutus on naeratus. Suu miimika suurest diagnostilisest tähtsusest räägivad ka Ch.Darwin, V.Behterev, L.Suharebski jt. Näiteks iroonilise naeru miimilist väljendust iseloomustab ainult ühe suupoole kõverdumine ning see väljendab pilget ja sarkasmi (Lunge, 1980, 46).
Tundmuste väljendamine on küll tahtmatu iseloomuga , kuid enamjaolt reguleeritav, mida kujundatakse kasvatusega sedamööda, kuidas inimene omandab tema ringkonnas omaksvõetud käitumisnormid, omavahelisesuhtlemise viisi jne. (Lunge, 1980, 48).