kui väikese langemisnurga all olevad alad. nt. suvel on päikesekiired meiega risti ja sellest tuleneb soe ilm, kuid Austraalias on ilm külm, talvel vastupidi. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist 100%-st lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub atmosfääris 19%, pilvedes 4% ja Maa aluspinnas 47%. Pilvedelt peegeldub tagasi 23% ja aluspinnalt 7% 10. Iseloomusta kiirgusbilanssi Eestis Kiirgusbilanns on Eestis positiivne veebruari keskpaigast oktoobri keskpaigani, juunis on KB u 300 MJ/m² ja aastavahetusel u -30 MJ/m² 11. Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal? Õhu paneb liikuma a. gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. b. Coriolisi jõud, mis on maakera pöörlemisel tekkinud inertsjõud c. hõõrdejõud, mis mõjutab tuule kiirust kuni 1km kõrguses õhukihis 12. Iseloomusta Maakera üldist õhuringlust (koos skeemiga)
instituut, mis pidi olema juhtivaks asutuseks NSVL ajaloo uurimiseks (Eesti ajaloo sektor, Arheoloogia sektor, Kunsti ajaloo sektor). Sektorite juhiks olid Eesti vabariigi ajal ajaloolased. Artur Vassar, üks vähestes, kes kaitses oma doktorikraadi Saksa okupatsiooni ajal Eestis (Arheoloogia sektor). Teaduste- akadeemia keskuseks kujunes Tartu. 1950 teadusteakadeemia viidi üle Tallinnasse, muudeti 1955 aastal teadusakadeemia struktuure. Nimetati ümber Eesti ajaloo sektor oktoobri eelseks sektoriks. Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga
Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Kolleegium leiab, et õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Muidugi tuleb arvestada tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid tõendamiskoormise kohta. Riigikohus on oma 17. oktoobri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05 (RT III 2005, 35, 341) asunud seisukohale, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest.
Mullaharimise tehnoloogiline süsteem sõltub viljavahelduse süsteemist Mullaharimissüsteem arvestab ka kasutatavaid pindasid (tootmise ulatust) Mullaharimissüsteem jaguneb: *sügisene mullaharimine *kevadine mullaharimine *kultuuride hooldus *kesade harimine SÜGISENE MULLAHARIMINE 1. KÕRREKOORIMINE 2. SÜGISKÜND Aeg - künnitöödega peaks Eesti mullastikklimaatilistes oludes ühele poole saama oktoobri lõpuks. Künniaja valikul tuleks arvestada: mullastikku, kasvatatud ja kasvatamisele tulevat kultuuri ning umbrohtude kooslust Erilist tähelepanu vajavad savimullad. Savimuldadele on olnud efektiivsemaks eelnev kobestamine tüükultivaatoriga. Esimesel korral 10-12 cm sügavuselt 10-15 päeva pärast teistkordselt 15-18 cm sügavuselt Seejärel mõne nädala pärast künd 20-25 cm sügavuselt.
1904-1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut. USA vahendusel sõlmiti rahuleping, millega Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa ja Jaapanile anti vabad käed Koreas ning osalt Hiinas. 9ndal jaanuaril 1905 suundusid Peterburi töölised Talvepalee juurde, et anda üle palvekiri tsaarile. Sõjavägi avas rahva pihta tule ning seda nimetatakse Veriseks Pühapäevaks. Algas 1905a revolutsioon. Toimusid streigid, talurahva mässud, mõisate põletamised. 1905a. 17nda oktoobri manifestiga lubas Nikolai II Venemaa rahvale demokraatlikke vabadusi. Kuulutati välja valimised loodavasse parlamenti Riigiduumasse. Kaks esimest riigiduumat saadeti laiali. 1906-1911 oli Venemaa peaministriks Pjotr Stolõpin, kes soovis tsaari valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi. Vastuolud suurriikide vahel. Suurbritannia oli maailma juhtiv suurriik ja võimsaima laevastiku omanik. Kujunes Suurbritannia-Prantsuse-Vene sõjalispoliitiline liit Antant
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
Mille etteotsa Hans Kruus. Loodi Uurimisinstituutide süsteem, kus ka kolm muuseumi (ERM, KM, ajaloomuuseum) ja teadusselts (ka ÕES, 1958 suelti). Ajaloo Instituut 1947. Teaduste Akadeemia liikmeskond sobiva taustaga ajaloolastest täisliikmed ja korrespondentidest liikmeid teaduslikult kaalukama. Hans Kruus, Harri Moora, Artus Vassar, Karl Siilvask. Ajaloo Instituut Arheoloogia (Harri Moora) ja Ajaloo sektor (Artus Vassar) ja 16 teadlast. 1951 koliti Tallinna, 1955 kaheks sektoriks oktoobri eelse (Vassar) ja oktoobrijärgse ajaloo (al 1961 H. Aremäe, enne teda kahvatud tegelased, tõsine ajaloolane tegeles Eesti Vabariigiga) sektoriks. 1956 28 teadurit, sh kaks doktorit (Marta Schmiedehelm) ja 17 kandidaati. Schmiedehelm kaitses uuesti kuna esimest korda kaitses Saksa okupatsiooni ajal nagu Vassar. Ajaloo Instituudi juhid 1946-1950 Richard Kleis, 1950-1951 Gustav Naan, 1951-1968 Viktor Maamägi, 1968-1974 Juhan Kahk
kindlasti isegi pole elektrit saadaval. Väljatoodud kaardil märgitud tuumaelektrijaamad riigis kokku 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus India põllumajandusega tegelevad päevast päeva 70% elanikkonnast, mille SKT moodustab 25%. India on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Ligemale pool India territooriumist on üles haritud.Tähtsaim põllumajandusharu on taimekasvatus. Kuivaperioodil niisutatakse põlde jõgede veega. Suveperiood kestab mai lõpust oktoobri lõpuni. Põldudel kasvatatakse kõige rohkem riisi, ka nisu, hirssi ja sorgot. Palju põllupinda on puuvilla ja dzuudi all. Suur tähtsus on õlitaimedel maapähklil, seesamil, rapsil jt., millest saadav õli asendab toiduvalmistamisel loomseid rasvu. Tee ja suhkruroo tootmise poolest on India maailmas esikohal. Indias kasvatatakse veel ka palju tubakat, puuvilla, dzhuuti, mitmesuguseid õlitami, maapähklit jms. India jõe org on soodne põlluharimiseks ja tegelikult
Kui olin augustikuus Alu mõisas emakeeleõpetajate suveseminaril näinud peaaegu valmis filmi, palusin produtsenti, et vähemalt filmi reklaamides ei tõmmataks Anni- raamatutega otsest paralleeli, et ei rõhutataks seda seost. Lenna Kuurmaa oleks ju niigi suurepärane reklaamivõimalus. Nüüd näen, et viited minu raamatutele on siiski sees nii pressiteadetes kui mujal meedias ilmuvates materjalides. Nii hõiskab oktoobri Stiina: «...filmi «Kuhu põgenevad hinged?» mõned tegelased on paljudele tegelikult juba ammu tuttavad. Nimelt kohtame siin Aidi Valliku populaarsetest romaanidest «Kuidas elad, Ann?» ja «Mida teha, Ann?» lugejale äratundmisrõõmu tekitanud Anni ja tema peret.» No tõesti, mida teha? Või õigemini, «mis teha, Ann?», nagu selle raamatu pealkiri õigupoolest oli. Lähiajal on ilmumas ka Anni-lugude 3. romaan «Mis sinuga juhtus, Ann?», mis järgib filmi sündmustikku
oleks ohustanud Loodearmee eksistentsi Eestis ja Loode-Venemaal. 28. septembril 1919 ligi 20 000 mehe, 53 suurtüki, u. 400 kuulipilduja, 6 tanki ja mõne lennukiga alanud pealetung kulges üle ootuste edukalt. 21. oktoobril jõuti Petrogradi lähedusse. Merelt toetasid pealetungi Briti eskaader ja Eesti laevastik. Eesti ülemjuhatus saatis Loodearmee toetuseks umbes 2000- mehelise väekoondise, mis pidi vallutama Krasnaja Gorka merekindlused. Oktoobri lõpuks aga Loodearmee jõud hääbus ning armee koos hulga Loode-Venemaa sõjapõgenikega taganes Eestisse. 11. novembril 1919 otsustas Eesti Ajutine Valitsus Loodearmee desarmeerida. Siiski jäid selle võitlusvõimelisemad üksused rindele kuni Vabadussõja lõpuni. Koos Loodearmeega jõudis Virumaale tüüfuseepideemia, haigus levis ka Tallinna paigutatud loodearmeelaste hulgas. Epideemia saadi kontrolli alla alles 1920. aasta märtsis, selleks ajaks oli surnud tuhandeid inimesi
Sisukord 1 Kaslaste üldine iseloomustus 2 Soolakass 3 Ontsilla 4 Mägikass 4 Jaguarundi 5 Otselot 6 Jaaguar 7 Markaya kass 8 Pampa kass 9 Colocolo 9 Kodkod 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 1 Üldine iseloomustus: Kaslastel on ümar nägu ja suhteliselt lühike koon. Raske alalõualuu lisab hammustusele võimsust ning pikad silmahambad on abiks saagi haaramisel ja puremisel. Kiskhambad (muundunud purihambad), mis on võimelised tükeldama luid ja kõõluseid, on hästi arenenud. Kaslased on kaetud pehme karvkattega, mis no sageli vöödiline või tähniline ning nende saba on painduv, karvane ja enamasti pikk. Esijäsemetel on viis varvas...
kukutati isevalitsus. Pärast sama aasta Oktoobrirevolutsiooni elas Venemaa üle kodusõja, järgnes maa kollektiviseerimine. Omaette leheküljeks Venemaa ajaloos on 1930-ndate aastate repres-seerimised. 1941.- 1945. aastail võitles riik Suures Isamaasõjas. Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aasta detsembris sai Venemaast sõltumatu riik. Venemaa uusimast ajaloost peetaksegi tähtsaimaks 1991. aasta augustiputsi ning 1993. aasta valitsus-ja parlamendikriisi, mis lõppes sama aasta oktoobri alguses presidendi ja parlamendi pooldajate vahelise relvastatud vastuseisuga. Nüüdisaegne Venemaa on demokraatlik föderatiivne riik. Riigipea on Venemaa Föderatsiooni president, kelle riigi kodanikud valivad üldistel valimistel neljaks aastaks. Üks president võib olla valitud kaheks ametiajaks. Riigi parlament (Föderaalkogu, ) koosneb kahest kojast: Riigiduumast ( ) ja Föderatsiooninõukogust ( ). Täidesaatev võim kuulub Venemaa Föderatsiooni valitsusele
, Kas unistate tihti?, Kas sõbrad, tuttavad usaldavad Teile tihti oma muresid? ja Kas soovite tihti olla omaette ja jalutada üksi?. 2.2. Meetod Autor alustas tööd möödunud kevade aprillis, mil valisin tööle pealkirja ,,Tähtkujude kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele". Järgmiseks eesmärgiks oli teemaga tutvuda ja otsida võimalikult palju selle sodiaagimärgi all sündinud inimesi, et saada üldisemat pilti. Küsitluse (LISA1) panin kokku ja viisin läbi oktoobri kuu keskel. Küsitlused saatsin interneti teel nii paljudele Kaladele, kui teadsin ning saatsin kokku 69 küsimustikku. Küsimustikule vastas 64 inimest, kuid kõlblikke, mida sai analüüsida, oli 62, neist 15 meest ja 27 naist. 8 3. KÜSITLUSTE TULEMUSED 3.1. Kas käitute põhimõtte järgi ,,targem annab järele"? Küsimusele ,,Kas käitute põhimõtte järgi "targem annab järele"?" vastab enamik neptuunlasi, ligikaudu 60%, ,,jah". Ülejäänud 40% arvavad, et pigem mitte
Progress-katkematu ja vääramatu edasiliikumine madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele antisemitism-termin, mida kasutatakse tähisamakaks vaenulikkust juutide suhtes sionism-T.Herzl rajatud juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli maal ja heebrea keelt juutide ühiskeelena Nobeli preemia-rootslasest A.Nobeli testamendi põhjal asutatud rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind Sarajevo mõrv-ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Schlieffeni plaan-A. von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud Saksamaa sõjaline plaan, mille eesmärgiks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel suunata kõik jõud Venemaa purustamiseks plaan 17-Prantsusmaa sõjaplaan, mis taotles Preisi-Prantsuse sõja katastroofi vältimist,Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist ja sissetungi Saksamaale positsioonisõda-1915. aastal tekkinud sõda läänerindel,...
mõõdukad-eesti keelele nõuti suurema kasutusõiguse andmist radikaalid-nõudsid demokraatlikku vabariiki,keeldusid maksude maksmisest ja sõjaväkke minemisest Venestamise Kahju eestlastele: *haridustase langes * vähenes nende kaasrääkimine oma maa asjades * kultuuri areng pidurdus 1905.a revolutsioonisündmused: * korraldati streike ja miitinguid * nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maaandmist. *osaleti oktoobri üldstreigis * Eestis rahva tulistamine koosoleku ajal Uuel turul. 1905. a revolutsiooni otsesed tagajärjed olid : *sõjakohtud mõistsid palju vabameelsed eestlased süüdi, nende karistuseks oli näiteks peksmine, vangistus ,sunnitöö, surmanuhtlus. *Paljudel tuli Eestis põgeneda, selleks oli sunnitud ka näiteks Päts. * suleti tähtsamad ajalehed Kultuur Majandus *1906
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS A. De Saint Exupery-,,Väike prints"(Sept. Teine nädal) Franz Kafka- ,,Stepihunt"-oktoobri algus Üks Remarque või Hemingway värk(kadunud sugupõlve teema) Salinger-Kuristik rukkis-novembri alguses ,,Meister ja margarita" Karl Ristikivi-Hingede öö Eksistentsialism -Olemasolu filosoofia, kaasaegse filosoofia irratsionalistlik vool -Tekkis pärast Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem prantsusmaal -Pärast Teist maailmasõda levis ka testes maades, ka USAs -Termini võttis kasutusele Heinemann 1929.a. -Eksistentsialism on avaldanud suurt mõju ilukirjandusele ja kunstile Eksistents -Ekistents kui olemise võimalikkus määratakse inimese enda poolt. Tema tahtega. Kuid sel on oma juures transtsendentsuses -Eksistents ei ole tunda õpitav mõistuse abil, objektiivne ja subjektiivne maailm -Kogu tegelikkust(ka inimest) vaatleb ratsionaalne mõtlemine kui ainult objekti, kui midagi inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda s...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 Referaat Juhendaja: Margus Abel TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. NÕUKOGUDE ARGIKULTUURIST ÜLDISELT......................................................5 2. TARBIMINE.................................................................................................................7 3. NOORTEKULTUUR NÕUKOGUDE AJAL...............................
mis lubab omakorda nii sisse astuda Euroopa Liitu kui ka säilitada oma tolliliit. 7 oktoobril aastal 2010 Brusselis oli läbi viidud kohtumine Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Enne kohtumist kirjutati alla memorandum Venemaa läbirääkimiste alustamiseks WTO-sse. Gruusia on Venemaa liikmelisusele veto pannud igal aastal alates 2008, mil toimus Venemaa ja Gruusia vahel. 2011 novembris õnnestus Gruusial ja Venemaal Sveitsi vahendusel siiski kokku leppida. 2011 aasta oktoobri lõpuks valminud lepingu tekst, oli kooskõlastatud Venemaa ja Gruusia vahel. 31 oktoobril aastal 2011 presidendi abi Arkady Dvorkovits avaldas,et Venemaa liitub WTO-ga 15 detsembril aastal 2011. 4 novembril ilmusid andmed,et Ukraina loobub oma nõusoleku andmist Venemaa liitumisele WTO-ga. 9. novembril Gruusia ja Venemaa kirjutasid alla kokkulepe Venemaa sisseastumise kohta WTO- sse. 11. novembril oodati töögruppi istungit, mille käigus valmistati ette lõplikku
Esimeses hääletusvoorus saab hääletada Riigikogus kolmandas valimisvoorus osalenud kandidaatide ja Valimiskogus esimeses voorus üles seatud kanditaatide vahel Kui üksi kanditaat ei kogu enamushääli, siis toimub teises voorus hääletamine kanditaatide poolt, kes kogusid esimeses kahes voorus kõige rohkem hääli Kui ka siis ei suudeta Presidenti valida, korraldatakse Riigikogus 14 päeva jooksul erakorralised valimised Kersti Kaljulaid: sai presidendiks oktoobri alguses 2016 Viimane visiit Brüsselisse, et arutada julgeoleku küsimust 5.Seadusandlik võim ELs EL Nõukogu o Asub Brüsselis ja Luxemburgis o Valib valitsus o Põhiline otsuseid tegev institutsioon o Seal tulevad kokku riikide ministrid (vastavalt oma pädevusele ja küsimusele, mille üle arutatakse) o Eestit tavaliselt esindab Sven Sester
muusikaajaloos. Nüüdseks on muidugi selge, et Ferdinandi arvamused muusika osas polnud haruldased. Paleotti omistas neid oma päevikus hispaanlastele 22. sessioonile eelnenud läbirääkimistel 1562. aastal. Seega polnud 1563. aastal vaja ühte konkreetset päästjat, et kutsuda esile muusikat puudutav muudatus reformiettepanekus, mis viimaks prelaatidele 5. septembril esitati ja mida üldkogudustes 11. septembri ja 2. oktoobri vahelisel perioodil arutati. Selle mõte oli, et muusika peaks olema kohaselt valitud ja muusikud korralikult riides, kuid täpsemad ettekirjutused tuleks teha provintside kirikukogudustel kohalikul tasandil vastavalt kohalikele kommetele. Nädalad ja kuud hoolikat mustandite kirjutamist tasusid ennast ära. Muusikat puudutavad reformid aktsepteeriti pea muutumata kujul ja trükiti pea identses sõnastuses 24. sessioonil 11. novembril 1563. aastal. See 24
igasuguste haigusnähtudeta. Kuid need inimesed võivad levitada pisikuid teistele rätikute, riiete ning spordivahendite kaudu. Mitmed antibiootikumid on jätkuvalt efektiivsed MRSA vastu, kuid see on aja küsimus, millal ühiskonnaga seotud MRSAst kujuneb välja polüresistentne bakter. Miks räägitakse uudistes MRSAst? Haiguste leviku kontrolli keskus (Centers for Disease Control and Prevention ; CDC (USA)) avaldas Journal of the American Medical Association 2007 aastal oktoobri numbris arvamust, et MRSA levik on palju suurem, kui seda on varem arvatud. See ei tähenda, et on tõusnud MRSA levik, vaid pigem näitab seda, et levikut pole lihtsalt mõõdetud varem. Samal ajal uudiste saated hoiatasid stafülokokkilise infektsiooni leviku ja põhjustatud surma üliõpilaste seas mitmes USA osariigis. Nende sündmuste ja uue informatsiooni koostoimel tekkib suur mure, eriti vanemate seas. Kuidas MRSA muutus enamasti haiglainfektsioonist ühiskonnas probleemiks?
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest
sinimustvalgeid lippe. 15. juulil 1988 heiskas Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr.1 Suure Munamäe torni Eesti rahvuslipu. Sellest ajast peale on tornis lehvinud taas sinimustvalge lipp. 17. juunil 1988 lehvitati lippe Lauluväljakul NLKP 17. konverentsi delegaatide teelesaatmisel. 23. juunil 1988 avaldati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus "Riikliku ja rahvussümboolika kohta Eesti NSV-s", millega tunnistati sinine, must ja valge eesti rahvusvärvideks. 20. oktoobri 1988. a. seadlusega tunnustati sinimustvalget lippu rahvuslipuna. Ühtlasi rõhutati, et rahvuslipp ei asenda riigilippu. Selleks jäi endiselt Eesti NSV lipp. 24. veebruaril 1989 tõusis Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp rahvuslipuna. 8. mail 1990 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti sümboolikast, millega sätestati, et Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu kuju määrab seadus. 7
Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini initsiatiivil: Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia (Chamberlain), Prantsusmaa (Daladier). See oli lääneriikide lepitus- või rahustamispoliitika, häbiväärne kulminatsioon: Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul. 4) Tsehhoslovakkia riigi hävitamine (15.03.1939) - Tsehhoslovakkia okupeeriti saksa vägede poolt ja riik hävitati, jagades kaheks osaks: *Tsehhimaa annekteeriti (vägivaldne liitmine) Suur-Saksamaa koosseisu. *Slovakkiast sai Saksamaa sõltlasriik (2. Maailmasõjas Saksamaa liitlane). 5) Territoriaalsed nõudmised Poolale (22.03.1939): * vaba pääs läbi Poola koridori ühenduse pidamiseks Ida-Preisimaaga. * Gdanski piirkonna loovutamine.
riik langenud keskriikide kätte. 2.8.2 IDA-RINNE. 1915 olid Sakslased jõudnud Riia alla. Sellel aastal õnnestus neil linn ka vallutada. Koos Riiaga langesid Saksa vägede okupatsiooni alla ka Eesti saared. 06.04.1917 - USA astus sõtta, sest kartis, et kui Suurbritannia ja Prantsusmaa kaotavad, siis ei saa ta oma laene tagasi. 2.9 1918 Liitlasvägede ülemjuhatajaks oli F. Foch. Venemaal toimus veebruari revolutsioon ja võimule tuli ajutne valitsus. Oktoobris toimus oktoobri revolutsioon, mille käigus tulid võimule bolsevikud. Bolsevikud hakkasid Saksamaaga rahuläbirääkimis pidama. 03.03.1918 - Bresti Separaat rahu. Vene armeest ei olnud midagi järele jäänud ja saksamaale tuli suureks kasuks ühest rindest vabanemine. 16 2.9.1 LÄÄNE-RINDEL. Sakslaste pealetung ei õnnestunud. Saksamaa liitlased hakkasid sõjast välja astuma. 29.09.1918 - Bulgaaria sõlmis vaherahu Antante'iga. 31.10
kümne tuhande eestlase. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus, mis eriti suure hoo sai sisse Saksa-Nõukogude sõja alguses. Saksa okupatsioon (19411944) 22. juunil 1941 kuulutas Saksamaa Nõukogude Liidule sõja ja juba juuli alguseks jõudsid Saksa väed ka Eesti territooriumile. Esialgu liikusid sakslased väga kiiresti edasi, neid abistasid ka eestlaste nõukogudevastased üksused. Hiljem Punaarmee vastupanu siiski kasvas. Oktoobri lõpuks oli Eesti mandriala aga sakslaste valduses, detsembriks ka saared. Ehkki eestlased olid lootnud, et Saksamaa lubab Eesti Vabariigi taastamist, tuli neil peagi pettuda. Kõrgema võimu Eesti alal sai Saksamaa sõjaväeline valitsus, sellele allus täielikult ka väheste võimupiiridega tsiviilvalitsus. Saksa okupatsioonile tekkis samuti peagi opositsioon, ent see ei tegutsenud selle vastu siiski kuigi aktiivselt, sest veelgi enam kardeti nõukogude võimu taastumist. 1944
vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati “vabariikideks”. Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja nekrutite andmisest. Poliitiliste parteide tekkimine Pärast Nikolai II poolt välja antud 17. oktoobri manifesti asutati 1905. aasta oktoobris-novembris Eestis esimesed legaalsed parteid. Konservatiivsed mõõdukad liberaalid eesotsas Jaan Tõnissoniga asutasid Tartus Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE), mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Venemaa kadettide programmi konstitutsioonilise monarhiaga demokraatliku riigikorra kehtestamise ja Ülevenemaalise Asutava Kogu kokkukutsumise nõudega. Mõõdukad rõhutasid oma tegevuse
Suusõnaliselt lubati, et NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. 5. oktoobril baaside leping Lätis, 10. oktoobril Leedus, Soomes aga vastuseis. 30. novembril 1939 puhkes Talvesõda, kui Venemaa alustas sissetnugi Soome. NSVL visati Rahavasteliidust välja, kuid Soomet ei abistatud. Siiski suutis Soome tekitada NSVL-le suuri kaotusi ja sundis Kremlit tagasi tõmbuma. 13. märtsil 1940 sõlmiti rahuleping. Soome pidi loovutama 1/10 territooriumist, kuid jäi iseseisvaks. Baaside aeg 1939. aasta oktoobri algul toimusid Tallinnas Eesti ja NSVL sõjaväelaste läbirääkimised. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 Vene miinilaeva. Peagi järgnesid balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Punaväelased elasid kinnistel territooriumitel, suhtlemine eestlastega oli peaaegu olematu. Moskva keelas kohtumised eestlaste ja Punaarmee ning NSVL saatkonnaga. Pärast baaside lepingu allakirjutamist jäi Eesti NSVL protektoraatoriks.
2003 Kagu - Aasia 9.0 300 000 Palju ohvreid tsunami tõttu 13 14 MAAVÄRINAD EESTIS Eesti asub õnnelikus kohas. Siin pole tulemägesid, purustavaid orkaane ja maapindki on suhteliselt rahulik. Tõsi, täiesti paigal pole ta siingi. Seni teadaolevaist tugevaim maavärin kannab Osmussaare maavärina nime. Osmussaare maavärin, mille kese asus 15 km sügavusel, toimus 25. oktoobri ennelõunal kell 11:39:46 1976. aastal ja seda tundsid inimesed suurel osal Eestimaast. Värin oli sedavõrd tugev, et põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid, saare keskel asetseva kivihoone seina aga rebis allmaatõuge räästast maapinnani ulatuva prao. Hirm sundis inimesi kõikuvatest ja ragisevatest hoonetest pagema. Kirjelduse põhjal võib hinnata maavärina tugevuseks Euroopa 12 pallisel skaalal kuus palli.
parkide loomisel,...) · sisepoliitiline kriis - enne Riigikogu valimisi 1932 parteide liitumine (3 suurt 10 väikse asemel; koostöö mitte ideoloogia järgi, vaid kasulikkust silmas pidades) - 1932 (kukub läbi) ja 1933 juunis (kukub läbi) uus põhiseadus rahvahääletusel - juunis 1933 devalveeriti Eesti kroon (Riigikogus: JAH 47 EI 45; J. Tõnissoni valitsus) - alates 11.08.1933 kaitseseisukord (kuni 1.01.1934) - 1933 oktoobri (vapside koostatud) põhiseadus rahvahääletusel riigivanemale õigusi juurde, parlamendile vähem b) 12. märts 1934 · jaanuaris kehtime uus põhiseadus (riigivanem K. Päts) · märtsis pidid toimuma riigivanema ja Riigikogu valimised · 5.-11. märts riigivanema eelhääletus, edukas A. Larka - 12. märtsil kasutas Päts uue seadusega antud õigusi: kehtestas kuueks kuuks kaitseseisukorra (riigipöörde ärahoidmiseks) c) mõju · K. Pätsi autoritaarne võim (vaid Isamaaliit, tsensuur)
Vanas kirjaviisis ja vana meetodi alusel polnud koolmeistrid ettevalmistust saanud. Põhja-Eesti kirikumeeste püüetele ei suutnud noor Forselius üksi vastu seista ja kavatses abi leida Stockholmist. Tõestusmaterjali saamiseks pöördus Forselius nende kihelkondade pastorite poole, kus koolmeistritena töötasid Tartu seminari kasvandikud. Pole teada, millised olid Stockholmi-sõidu tulemused. Ainus säilinud dokument, 1688. aasta 20. oktoobri kuupäeva kandev kiri Eestimaa Provintsiaalkonsistooriumile näitab, et Forselius oli saanud õiguse maakoolide rajamiseks piiskop J. H. Gerthi suunamise all. Tagasiteel tormisel Läänemel Forselius hukkus. See võis olla novembri alguses 1688. Pärast Forseliuse surma seminar suleti. Seminari sulgemise ajaks 1688. a. sügisel olid peaaegu kõik Lõuna-Eesti kihelkonnad saanud vähemalt ühe koolitatud koolmeistri, nende abil pandi alus kooliõpetusele ja koolidekaudu ka koduõpetusele
lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE). Tegemist oli liberaal- demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. 17. oktoobri manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks kutsuti Tõnissoni algatusel novembri lõpus Tartus kokku ülemaailmne rahvaasemikkude (esindajate) koosolek. Vallad, linnad ja mitmesugused seltsid läkitasid Tartusse umbes 800 saadikut. Koosolekul selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni, vaid Tallinna
9. Idaturul positsiooni taastamine 10. Allhanke ja oma "toote" suhte optimeerimine, arvestades majanduslikku tasuvust. 8 Turism ja puhkemajandus Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 20072013 on välja töötatud kui kaasajastatud jätkuprogramm riiklikule turismiarengukavale 20022005, mis on kinnitatud Riigikogu 23. oktoobri 2002. a otsusega. Arengukava on töötatud välja koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse ekspertidega. Lisaks teistele ministeeriumitele andsid oma panuse arengukava väljatöötamisse Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kuurort- ja Taastusravi Liit, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste
_ Arvestust peetakse nii varude sissetuleku kui ka väljamineku osas _ Tuuakse välja varude jääk _ Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo Eelneva näite alusel: 8000 + (9000 + 5000) (7200 + 6000) = 8800 Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo Varude arvestus Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi. Näide (kanded raamatupidamises) Konto Kaup algjääk oktoobri alguse seisuga oli 8000 kr. Kauba ost ja müük oktoobris 20x1.a (kroonides): Kuupäev Tehing Müügisumma Soetusmaksumus 2.10.10 ost - 9000 11.10.10 müük 12000 7200 15.10.10 ost - 5000 22.10.10 müük 10000 6000
kohustatakse ümber lükkama teise isiku kohta käivaid ebaõigeid andmeid. Robert Lepikson esitas 18. detsembril 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi Eesti Ekspressi Kirjastuse AS ja SL Õhtuleht AS vastu. Hageja palus kohustada kostjaid esitama ajalehes Eesti Ekspress ja ajalehes SL Õhtuleht avaldatud valesid faktiväiteid ümberlükkav avaldus. Kostjad hagi ei tunnistanud. Ajalehtedes Eesti Ekspress ja SL Õhtuleht avaldatud lause põhines Eesti Päevalehe 11. oktoobri 2003. a artiklil ,,Lepikson liisib autot naisele", milles tsiteeritakse R. Lepiksoni, kes ütles, et Riigikogu kuluhüvitise eest on ta liisinud Mercedes-Benz E 320, mida kasutab tema naine. Kuna Eesti Ekspressis ja SL Õhtulehes avaldatud väide põhines hageja enda väidetel, siis ei saa ta öelda, et väide on ebaõige. TallinnaLinnakohus leidis, et hageja on olnud ise kaevatavate väidete esmaseks allikaks. R. Lepikson esitas Tallinna Linnakohtu otsuse kohta apellatsioonikaebuse Tallinna
Mati Unt - “Sügisball” märkmed "Raamatu mõte on kirjeldada inimeste üksindustunnet suurlinnas, kus neid kõikjal teised inimesed ümbritsevad. [---]Tuli välja, kui ebaperfektne on meid ümbritsev maailm ning et keset teisi inimesi tunneme me end tihtipeale kõige üksikumana." -Annely Kasela Tegelased: Eero- luuletaja. Kartis inimestelt küsida, kas need on tema luulet lugenud, sest kartis eitavat vastust. Elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas. “Eero ise oli luuletaja. Ta luuletas, kuid ei teadnud, kellele. Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et keegi seda temalt oleks ...
• 1931-1950 kui carl oli professor michiganis, • 1936 moodustati millesgordeni sihtasutus Soome 16-19.saj • 1250.aa liidab birger jarl soome alad rootsigaa • 1581 a moodustati soome suurvüsrtiriik, mille valitsejaks oli soome suurhertsog ja rootsi kuningas johan III • 29.märts 1809 lõi aleksander I pärast kogu soome vallutamist autonoomse soome suurvüsrtiriigi venemaa keisririigi koosesius • 6.dets 1917 pärast oktoobri revolutsiooni, kuulutas soome end iseseisvaks. Renessanss, barokk • 16.saj vähenes reformatsiooni tõttu kirikute ehitamine ja seinamaalidega kaunistamine • 17.saj keskpaigas kasvas broki mõju kirkikute kaunistamise juures. • Ilmalikus kujutavas kunstis olid populaarsed miniatuursed portreed. Nende loojatest tuntuim elias brenner rokokoo-tume ja karm • 18.saj keskel kunsti tellijaid vähe, endiselt peamiselt kirik
Baltimaade koliniseerimisest". Kuid siis selgus, et see punkt on kirjas ,,Mein Kamfis" ja pärast seda vabadussõjalased oma Hitleri- sümpaatiat ei reklaaminud. Pärast Riigikogu põhiseaduseelnõu teistkordset läbikukkumist jõudis järjekord vabadussõjalaste eelnõu kätte. See eelnõu andis riigivanemale väga suured õigused, millega oleks kehtestatud autoritaarne reziim. Enamik erakondadest olid selle eelnõu vastu, kuid kõigest hoolimata said vabadussõjalased 14.- 16. oktoobri rahvahääletusel suure võidu (72,7%). Põhiseadus jõustus 1934. aasta 24. jaanuaril, kuid selle täielikuks rakendamiseks oli vaja viia läbi riigivanema ja Riigikogu VI koosseisu valimised. Äge valimisvõitlus puhkes pärast riigivanema kandidaatide ülesseadmist. Vabadussõjalased pidased esialgu läbirääkimisi J. Laidoneriga, esitasid riigivanema kandidaadiks hoopiski liidu keskjuhatuse esimehe A. Larka. Kogumiskampaania jooksul sai Larka enim hääli.
rannikuvetes ning Pärnu ja Narva jões. Merisiig on külma ja selge vee elanik, kes elutseb vähese soolsusega merelahtedes ning jõgede suudmetes. Siiad eelistavad koguneda parvedesse ning liiguvad rohkem põhjalähedastes veekihtides. Kudemiseks võivad nad siirduda jõgedesse, kuid ei pruugi seda teha. Enim meeldivateks kudemispaikadeks on madalad, lainetuse eest kaitstud merelahed, kus on kõva liiva-, kruusa- või kivipõhi. Siiad koevad hilissügisel oktoobri lõpust detsembrini. Kuigi siig on üldiselt päevase eluviisiga, toimub kudemine õhtuhämaruses või öö varjus. Marja ja niisa heitmine toimub veepinnal. Pärast kudemist läheb paar lahku, kumbki osapool leiab omale aga uue partneri. Kogenud kalurid räägivad, et siiad tekitavad veepinnal järsult suunda muutes tugevaid veekeeriseid, mis paiskavad viljastatud marja vees laiali. Sellega kaasnevad veeplartsatused, mille järgi saab siigade pulmaplatsi juba kaugelt kindlaks määrata
tingimustega, mis lubab omakorda nii sisse astuda Euroopa Liitu kui ka säilitada oma tolliliit. 7 oktoobril aastal 2010 Brusselis oli läbi viidud kohtumine Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Enne kohtumist kirjutati alla memorandum Venemaa läbirääkimiste alustamiseks WTO-sse. Gruusia on Venemaa liikmelisusele veto pannud igal aastal alates 2008, mil toimus Venemaa ja Gruusia vahel. 2011 novembris õnnestus Gruusial ja Venemaal Šveitsi vahendusel siiski kokku leppida. 2011 aasta oktoobri lõpuks valminud lepingu tekst, oli kooskõlastatud Venemaa ja Gruusia vahel. 31 oktoobril aastal 2011 presidendi abi Arkady Dvorkovitš avaldas,et Venemaa liitub WTO-ga 15 detsembril aastal 2011. 4 novembril ilmusid andmed,et Ukraina loobub oma nõusoleku andmist Venemaa liitumisele WTO-ga. 9. novembril Gruusia ja Venemaa kirjutasid alla kokkulepe Venemaa sisseastumise kohta WTO-sse. 11. novembril oodati töögruppi
Kui peeditaimed on 2...4 pärislehe faasis, tuleb taimed käsitsi harvendada (liitviljast tuleb tavaliselt 2...6 taime, neist kasvama jäetakse ainult 1). Seejärel tehakse vaheltharimisi vastavalt umbrohtumusele või vihmale. Vaheltharimised lõpetatakse juuli keskpaigas, kui taimede lehed on piisavalt suured, et varjata reavahesid. Vajadusel antakse kasvuaegselt juurde ka väetisi ja tehakse kahjurite tõrje. Koristamine: Koristatakse oktoobri esimese ja teise dekaadi jooksul, enne maa püsivat külmumist. 14. Eestis kasvatatakse neist ainult harilikku kaera (Avena sativa L.). Hariliku kaera õisik on pööris. Pööriseid võib olla kahte liiki: 1. Avapööris pööriseharud laiuvad igasse külge; 2. Lipp-pööris pööriseharud on suunatud ühte külge ja on surutud pööristelje ligi. Õitsemine ja terade valmimine algab pöörise tipust. Pähikus õitsevad varem alumised õied. Valminud kaeraterad varisevad kergesti
kaotanud paljud oma liikmed taasaktiveeritud asunike partei. Järgmine Tõnissoni Rahvusliku Keskerakonna kabinet devalveeris 27. juunil 1933. aastal Eesti krooni 35% võrra. Kuigi devalveerimine osutus edukaks ja avaldas hiljem oma valitsusele head mõju majandusele, ei tunnistanud Päts kunagi oma viga vastandamisega devalveerimine. Valitsuse stabiilsuse puudumine tõi kaasa mitmeid uusi põhiseaduse ettepanekuid, kuid 14. ja 16. oktoobri 1933. aasta rahvahääletusel võeti vastu ainult kolmanda parempoolse populistliku Vapsi liikumise ettepanek. Päts valiti 21. oktoobril 1933 mittesiduva ülemineku juhiks valitsusele teise põhiseadusele . Kuni 24. jaanuarini 1934 oli ta riigi vanem, kuid pärast uue põhiseaduse jõustumist sai temast peaminister. Uus põhiseadus oli demokraatia triiv, mis andis riigipeale (ikka veel nimega "vanem") palju võimu ja jättis Riigikogusse vaid nõuandva rolli.
sõjajärgne korraldus. Sellest võttis osa 26 riigi esindajad. Saksamaa esindajaid ei lastud konvereentsile enne lepingu allkirjastamist. Saksamaale tehti tingimusi: 1. Saks. Kaotas kõik meretagused valdused ning umbes üheksandiku euroopa aladest, 2.sõjavägi vähendati kuni 100000 meheni 3.saksamaa pidi maksma reparatsioone. 4. Ei tohtinud olla tanke ega lennukeid, sõja laevastikku pidi vähendama. PILET 8 Vene revolutsioonid Verine pühapäev, 17. oktoobri manifest, Eesti 1905. aasta revolutsioon, mõjud Eestile, I maailmasõda ja Eesti, Nikolai II, Ajutine valitsus, Lenin ja kommunism, Bresti rahu Õpik: Eesti ajalugu II ptk 25-27, õp lk 7-25, Atlas lk 15, XX sajandi ajalugu I ptk 5 lk 41-48 Verine pühapäev- 9.01.1905 mil Peterburis tulistati võimude käsul rahumeelset rongkäiku 17. oktoobri manifest- Sunniti et Nikolai II alla kirjutaks. Lubati demokraatlike vabadusi, parlamenti, teeb agraarühiskonna, valimisõigus
suundade eestotsas Artur Vassar, Voora? ja Voldemar Vaga. Sisulises mõttes ajalookirjutise ümberkujundana oli kõige olulisem Artus Vassar. Nende püünel püsimine kestis kuni 1950. aastani. Selle AI puhul mõtekas rõhutada seda, et sellest saab Eesti NSV kõige olulisem ajaloo uurimise keskus. See kolmesuunaline struktuur kestis 50. keskeni.1955. aastal see Eesti ajaloo sektor jagati kaheks ja loodi Oktoobri eelse perioodi ajaloo sektori ja Oktoobri järgse ajaloo sektori. Need kaks sektorit olid kõige olulisem instituudis, mida aeg edasi, seda rohkem tõusis esile oktoobri järgse perioodi ajalugu ja just selle arendamisele pööratakse rohkem tähelepanu. Hiljem tulevad sinna juurde veel mitmed muud väiksemad sektorid, aga keskseteks jäävad need kaks. AI leidis seal rakendust paarkümmend inimest, aga see arv pidevalt kasvas ja 1970. aastate lõpuks on AI tööl juba üle 150 töötaja
I. Maailm 1900.a.-1913.a.: 1. Inimkonna edusammud ja probleemid 20.sajandi algul (õpik lk. 8-13): 20.sajandi alguse maailma iseloomustasid järgmised märksõnad: 1.1. Eurotsentristlik maailm: · Mida tähendab eurotsentrism või eurotsentristlik maailm? · 20.sajandi alguse maailma valitses Euroopa: A) enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks B) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi (sellega seoses tugevnesid rassistlikud arusaamad) C) tugevnes ja levis Lääne-Euroopale omane liberaal-demokraatlik ühiskondlik ja poliitiline korraldus ( ehk isikuvabadustel, eraomandil ja turumajandusel ning demokraatial põhinev ühiskond). D) vähemarenenud maades hakati Lääne-Euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ( likvideeriti liikumispiirangud, tsunftikorraldus, ...
Periodiseering 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased...
politseinikust kohtunik Margus Kotter näitas kolmel korral punast kaarti ja mõlemad meeskonnad lõpetasid mängu üheksakesi. Kõige kehvemini läks Flora poolkaitsjal Ott Reinumäel. "76. minutil hüppas levadialane Aleksandr Dmitrijev õlaga näkku Ott Reinumäele. Dmitrijev saadeti platsilt minema, Reinumäe veeti kanderaamiga. Haiglas tuvastati Reinumäel ninaluumurd ja peaajupõrutus," kirjutas 19. oktoobri SL Õhtuleht. Väidetavalt kaotas Reinumäe kohe pärast hoopi teadvuse. Too kohtumine jäi Reinumäe profikarjääri viimaseks, sest 2007. jaanuaris teatas Eesti koondises 25 mängu pidanud poolkaitsja jalgpalliga lõpparve tegemisest. Tõsi, mitte selle vigastuse tõttu. "See seik ei mõjutanud mu otsust, nina on terve," ütles Reinumäe toona. Suursoo topelt käriseb küll 2000. aasta kevadel tuli toona NHLi klubi Detroit Red Wingsi palgal olnud Toivo Suursoo pika
kitsast treppi mööda. Koolimaja lõunapoolses otsas aga kaotati trepp teise ja keldrikorruse vahel, kuna kogu see osa, s.t. kaks endist magamistuba võeti ümberehituslikus korras direktori ja kojamehe korteri alla (korterid valmisid 1962 a. veebruariks). Saal ja kolm klassiruumi said samal suvel uued puitpõrandad. Kogu koolimajas viidi läbi põhjalikud värvimistööd. 1963-1964 Eriti rikkalik ja väärtuslik kingitustekott oli alati "Valguse" kolhoosil. Oktoobri revolutsiooni aastapäeva pidustustele koolis tuli "Valguse" kolhoosi esimees Karl Õunap nagu näärivana kunagi, käed täis kingituspakke, nägu sõbralikus muheluses. 1984-1985 Eraldi pean rääkima võidu 40. aastapäeva üritustest, mis algasid juba eelmisel õppeaastal ja jätkusid sellel. 23. septembril välgatas hommikuse sügispäikese helke punakuldses vahtralehestikus. Vana pargi põlispuude all oli vaikne, sügiskirjud lehed sahisesid
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Kairi Roosipuu BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Kadri Markus Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Taust .................................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt........................................................................................................... 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel .......................................................................................................... 5 1.2.1. 1987......................................................................................................................
Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riigikord. Itaalia on parlamentaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
