Rahvusvahelised suhted 1930 (0)

Sarnased õppematerjalid

9

odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

· Ka desarmeerimine (vägede ja relvastuse vähendamine) tõstatus rahvusvahelistes suhetes just 1920.ndate teise poole patsifismivaimustuse kõrgharjal. · Desarmeerimiskonverentsi hakati ette valmistama Rahvasteliidu poolt juba 1925.a. peale Locarno lepete sõlmimist; samas oli tegemist juba laiema nähtusega, kuna konverentsist osa võtma kutsuti ka RL-i mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit. · Esimese konverentsini jõuti alles 1932.a., mil rahvusvahelised suhted olid juba pingestumas (näiteks Jaapani-Hiina konflikt). · Kohe algusest peale oli desarmeerimine mõeldud läbikukkumisele; selle põhjused olid järgmised: Suurriikide erinevad arusaamad desarmeerimisest (ühed käsitlesid ainult inimressurssi; teised relvade kogust või võimet taasrelvastuda; kolmandad pakkusid välja propagandistlikult täielikku desarmeerimist jne.). Mitmed suurriigid polnud konverentsil osalemisest ja selle

Ajalugu

23

docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

. Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt (Vt. ka õpik lk.160-163): 48* 1933.a. alguses sai Saksamaal kantsleriks A.Hitler, kes samal aastal kehtestas järk-järgult NSDAP (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei) diktatuuri ühiskonnas ja sai ise Saksamaa ainujuhiks (füüreriks). 49* Natside võimuletulekuga Saksamaal võeti suund Saksamaa endise võimsuse taastamisele, seda aga segasid Versailles`i rahulepingu sätted ning mitmed teised rahvusvahelised lepingud. Kasutades ära soodsaid rahvusvahelisi olusid ja demokraatlike riikide suutmatust Saksamaad takistada, alustas A.Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist. See väljendus järgmistes sammudes: 36* 1932.a.- Saksamaa keeldus maksmast võitjariikidele reparatsioone, viidates süvenenud majandusraskustele "suure majanduskriisi" tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu). 37* 1935.a

Ajalugu

30

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

193  Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). 8  Müncheni konverents; Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga. 193  Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.). 9  Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine (01.09.). Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer  3 1. Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel: 1.1. Muutused poliitilisel kaardil pärast Esimest maailmasõda: Esimene maailmasõda tõi enesega kaasa impeeriumite lagunemise ja uute riikide tekke. Osa poliitilise kaarti muutustest seadustati Pariisi rahukonverentsil, osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena. Lagunevast Vene impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola

Ajalugu

6

docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused:

Ajalugu

15

doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

liit Saksamaaga väga soodne ­ Saksamaa oli NSVLile nõus vastu tulema Poola aladega, lääneriigid mitte.  2. Maailmas oleks NSVLi ja Saksmaa omavaheline Ida-Euroopa jagamine põhjustanud tõenäoliselt suurt vastuolu ja kumbki ei soovinud teiste riikide sekkumist nende välispoliitikasse. NSVL eitas lepingu olemasolu kuni 1989. 3. Enne pakti sõlmimist oli Saksamaa üksik riik, kellel puudusid liitlased. Nõukogude Liidu ja Inglismaa vahelised suhted olid enne pakti sõlmimist soojad, pakti sõlmimisega Nõukogude Liit põhimõtteliselt loobus soojadest suhetest Inglismaaga. Nõukogude Liidu poliitika oli kahepalgeline ­ läbirääkimised erinevate riikidega, kokku lepiti sellega, kes tegi parema pakkumise (nt läbirääkimised Inglismaa- Prantsusmaaga ja Saksamaaga). Saksamaa üritas leida liitlast, et üks pool tema piirist oleks kindlustatud (sõja puhul peaks sõdima ainult ühel rindel)

Ajalugu

34

docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

mai – Saksamaa kapituleerumine; Teise maailmasõja lõpp Euroopas.  Juuli-august – liitlaste Potsdami konverents.  USA aatompommirünnakud Hiroshima (6.august) ja Nagasaki (9.august) linnadele.  2.september – Jaapani kapituleerumine; Teise maailmasõja lõpp. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer  3 1. Rahvusvahelised sündmused Teise maailmasõja eel: 1.1. Saksamaa agressiivsuse kasv ja Austria Anschluss: Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 tõi enesega kaasa ka riigi välispoliitika märgatavalt agressiivsemaks muutumise. Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud

Ajalugu

6

doc

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige

Ajalugu

12

doc

Lähiaeg 1914-1945

>keiser Mutsuhito rajas mahajäänud riigist tugeva riigi (kaasaegne tööstus, raudteed, maksusüst) >tõestab oma võimsust Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) koloniaalsüsteem >1880. aastatest kogu Aafrika Euroopa võimu alla va: *Etioopia-suutis ainukesena iseseisvuse säilitada *Libeeria-ameeriklased rajasid selle riigi oma endistele neegerorjadele tagasipöördumiskohaks >Etapid: 1) Euroopa riikide vallutused, koostöö hõimupealikega, kohati isegi sõbralikud suhted 2) Euroopa riigid sõlmisid omavahel kahepoolseid kokkuleppeid, aafriklastega ei peetud läbirääkimisi 3) Aafrika sõjaline vallutamine >Kiire vallutuse põhjused a) majandushuvid (vajadus tooraine järele) b)Aafrika riikide omavaheline rivaalitsemine, vastastikune sõjategevus c) Euroopas suurriikide vaheline tasakaal, omavahel ei sõdita, võimalus Aafrikaga tegeleda

Ajalugu

Kommentaarid (0)