WTO, Venemaa ja Eesti iseloomustus (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Rahvusvaheline majandusõigus

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ
Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus
WTO, Venemaa ja Eesti iseloomustus
Kodutöö
Õppejõud:
TALLINN 2011

Sissejuhatus

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) iseloomustus 3

Ajalugu 3

WTO tegutsemispõhimõtted 5

WTO funktsioonid 5

WTO eesmärgid 6

Eesti ja WTO 7

WTO ja Venemaa 8

Venemaa liitumise WTO-ga eesmärgid ja ülesanded 10

Venemaa kui WTO liikme mõju Eestile 10

WTO tähtsus Eestile 11
WTO (World Trade Organization)
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) iseloomustus.
Asutatud: 1. jaanuaril 1995.a. Uruguay läbirääkimiste tulemusena, mis kestsid 1986-1994.
WTO peakorter asub Genfis , Šveitsis
Liikmed: 153 (23.07.2008 seisuga)
Eelarve: 2011.a. 196 mln CHF
Sekretariaat : 640 inimest
Peadirektor: Pascal Lamy
Koduleht : www.wto.org
Ajalugu
Kaubanduse liberaliseerimise ja WTO ning tema eelkäija GATT-i (General Agreement on Tariffs and Trade, Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe) ajaloost rääkides tuleb kõigepealt pöörata pilk maailma ajalukku. 1929.a. börsikrahhi tulemusena USA aktsiaturgudel algas Suur Depressioon , mille käigus maailma majandus langes enneolematusse madalseisu. Smoot-Hawely tolliseaduse vastuvõtmine USAs, juunis 1930, andis laastava efekti maailma kaubandusele. Importtollid tõusid keskmiselt 39 %-lt (rakendatav tariif ) 53 %-ni. Selle seaduse peamine eesmärk oli kaitsta sisemaist tööstust välismaise konkurentsi eest. Ka teised riigid kehtestasid sarnased kaitsetollid . Sellist protektsionistlikku poliitikat jätkati maailmas läbi 1930-ndate.
Et tulevikus sarnast protektsionismilainet ära hoida tegid USA ja Suurbritannia peale II maailmasõda ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogule ( Economic and Social Council - ECOSOC) ettepaneku luua rahvusvaheline kaubanduspoliitikat reguleeriv organi. ECOSOC-ile tehtud ettepanekut arutati ÜRO konverentsil 1946 ning ITO ettevalmistuskomiteele anti ülesanne luua ITO. Esimene kaubanduse läbirääkimiste voor algas juba siis kui eelpool mainitud ettevalmistuskomitee tegeles alles organi loomisega . Esimese vooru tulemusena kirjutati 1947. a. alla Üldisele Tolli- ja Kaubanduskokkuleppele (GATT - General Agreement on Tariffs and Trade). Kui ECOSOCi ettevalmistuskomitee oli lõpuks jõudnud ITO ettevalmistamisega nii kaugele, et liikmete parlamentidel tuli sellega liitumine ratifitseerida, keeldus USA Kongress seda tegemast ning ITO jäigi loomata. GATT eksisteeris kuni 1995. aastani rahvusvahelist kaubandust reguleeriva organisatsioonina, kuigi polnud otseselt selleks loodud.
Joonisel on sinisega märgitud WTO liikmed aastal 2011.
WTO reeglite aluseks on neli peamist nö. "peab" printsiipi: MFN (most favoured nation ), NT (national treatment), sidumiskohustus (bindings) ning koguseliste piirangute keeld (no quantitative restrictions). 4-st "peab" kohustusest tulenevalt on liikmesriikidel lubatud tolle muuta, kuid seda ainult alandamise suunas. Samas on aga sätestatud erandjuhtumid ehk nö. "võib" juhtumid , millal võib tolle ka tõsta ja 4 "peab" printsiipe rikkuda:
Uuel aastatuhandel on WTO pidanud tegelema uute väljakutsete ja laiema probleemide valdkonnaga. 20. saj. lõpus hakkas kiiremini laienema kahepoolsete ja regionaalsete kaubanduslepingute süsteem. Kuigi regionaalsed ja kahepoolsed lepingud pole WTO all keelustatud ja võivad olla rahvusvahelisele vabakaubandussüsteemi arendamisele kasulikud, on neil ka WTO perspektiivist negatiivseid aspekte . Üks olulisemaid üleskerivaid küsimusi on kaubanduslepingute ja WTO süsteemi regulatsioonide ja reeglite ühtlustamine, mis on saanud osaks Doha agendast ning mille keskne tähtsus on ära märgitud ka WTO 2011. a. kaubandusülevaates. Viimasel kümnendil on WTO agendasse järg-järgult lisandunud ka probleemküsimmused, mis käsitlevad toiduressursside julgeolekut, elektroonilist kaubandust, investeeringute kaubandusaspekte, säästlikku ja jätkusuutlikku arengut ja teisi 21. sajandi globaalse majanduse ja arenguga seotud probleeme. Laienev agenda ja maailma-majanduses kaasarääkivate riikide arvu kasv ja mitmekesistumine on esitanud WTOle lähitulevikuks palju uusi väljakutseid.
WTO tegutsemispõhimõtted
GATTil põhinev kaubandussüsteem oli rajatud neljale lihtsale põhimõttele, mis omakorda kandusid hiljem edasi WTOsse, kus neid laiendati teenusteja intellektuaalomandi kaitsele:
Esimene reegel lubab kaitsta kodumaist tootmist välismaiste konkurentide vastu, tingimusel, et kaitset rakendatakse üksnes tariifide kaudu ning hoitakse madalal tasemel. Seepärast keelab see reegel riikidel kasutada koguselisi piiranguid, v.a erijuhtudel. Koguseliste piirangute kasutamist keelavat reeglit tugevdati Uruguay voorus.
Teine reegel näeb ette tariifide jt kaubandustõkete vähendamise ja kaotamise riikide vahel mitmepoolsete läbirääkimiste teel. Sel moel vähendatud tariifid on tariifiridade kaupa loetletud iga riigi kontsessioonide loendis . Nendes loendites toodud määrasid tuntakse seotud määradena. Riigid on kohustatud mitte tõstma tariife oma kontsessioonide loendis näidatud seotud määradest kõrgemale.
Kolmas reegel kohustab riike kauplemisel mitte vahet tegema riikidel, kust imporditakse või kuhu eksporditakse. See reegel väljendub enamsoodustus-režiimi põhimõttes (most favored nation principle). Tähtsa erandina ei kehti see reegel piirkondlike sooduskokkulepete puhul.
Neljandat reeglit tuntakse võrdse kohtlemise printsiibina (national treatment). See reegel ei luba riikidel kehtestada importkaupadele, mis on pärast piiril tollimaksude tasumist jõudnud siseturule, siseriiklikke makse nagu müügi- või käibemaksu, mis on kõrgem samasuguste kodumaiste toodete suhtes kehtestatust.
WTO funktsioonid
WTO funktsioone suunavad WTO enda aluspõhimõtted. WTO töö juhindub WTO lepingutest, mis on õiguslikuks aluseks rahvusvahelisele kaubandusele ja kaubanduspoliitikale.
WTO lepingutel on kolm peamist sihti:

aidata kaubandusel toimida nii vabalt kui võimalik
liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes
panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest jne

WTO funktsioonid sätestab asutamislepingu III artikkel.
WTO eesmärgid
Peamisteks WTO eesmärkideks on:
1. Lepingute rakendamine ja rakendamise jälgimine - WTO aitab kaasa asutamislepingu (Marrakeši lepingu) ja mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamisele, haldamisele ja toimimisele ning nende eesmärkide edendamisele ja tagab mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamise, haldamise ja toimimise raamistiku . Mitmed WTO nõukogud ja komiteed on loodud just erinevate lepingute rakendamise monitooringuks.
2. Kaubandusläbirääkimised - WTO tagab foorumi oma liikmete vaheliste läbirääkimiste jaoks mitmepoolsete kaubandussuhete küsimustes, mida on käsitletud asutamislepingus ( kaubad , teenused, intellektuaalomandi kaitse), kaubanduse liberaliseerimise küsimustes ja ka lubatud erandite üle. Kaubandusküsimused pole püsiva iseloomuga vaid muutuvad ning seega WTO läbirääkimiste raamistik vajalik nii muutustega kaasaskäimiseks ja nende haaramiseks lepingulisse raamistikku läbi multilateraalsete läbirääkimiste. Vastavalt ministrite konverentsi otsusele võib WTO tagada ka foorumi liikmete vaheliste jätkuläbirääkimiste jaoks mitmepoolsete kaubandussuhete asjus ning raamistiku läbirääkimiste tulemuste rakendamiseks. Hetkel käimasolev Doha läbirääkimistevoor hõlmab suurt hulka selliseid '"uusi" kaubandusküsimusi.
3. Vaidluste lahendamine: WTO haldab vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitluslepet, nn. vaidluste lahendamise käsitluslepe (DSA - Dispute Settlement Agreement). Vaidlusi lahendav lepe on oluline, et tagada WTO reeglite täitmine ja kaubandussüsteemi stabiilne ja tõrgeteta toimimine .
4. Liikmete kaubanduspoliitika ülevaatus - WTO haldab kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi (TPR - Trade Policy Review), mis sätestatud asutamislepingu Lisas 3. Kõigi WTO liikmete kaubanduspoliitika käib teatud perioodi tagant läbi TPR ülevaatusprotsessist, mille käigus andtakse nii riigi enda kui ka WTO sekretariaadi poolt välja ülevaade riigi kaubanduspoliitikast ja antakse teistele WTO liikmetele esitada riigi kaubanduspoliitika kohta küsimusi. Mehhanismi eesmärk on kaasa aidata mitmepoolsetest kaubanduslepingutest tulenevatest reeglitest, põhimõtetest ja kohustustest kinnipidamisele. TPR mehhanismi ülesandeks on uurida liikme kaubanduspoliitika ja -tavade mõju mitmepoolsele kaubandussüsteemile.
5. Kaubanduskompetentsi tõstmine - WTO lepingud sisaldavad eraldi sätteid arengumaadele , sh. pikemad perioodid lepingute rakendamiseks ja lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks, meetmed kaubanduslike võimaluste suurendamiseks , vaidluste lahendamiseks ja tehniliste standartide rakendamiseks. WTO korraldab aastas sadu tehnilise koostöö missioone arengumaadesse ja korraldab iga-aastaseid kursuseid arengumaade valitsusametnikele. Lisaks on loodud WTO 'Aid for Trade' programm eesmärgiga aidata arenguriikidel arendada oskusi ja infrastruktuuri oma kaubanduse laiendamiseks.
6. Laiem dialoog - Maailma majanduspoliitika suuremat järjepidevust silmas pidades teeb WTO asjakohast koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), Maailmapanga (WB) ja selle asutustega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. WTO peab regulaarselt dialooge ka riigiväliste organisatsioonide, rahvusparlamentide, meedia ja rahvusvahelise üldsusega WTO erinevate aspektide ja käimasolevate Doha läbirääkimiste vooru üle. Dialoogide eesmärgiks on edendada koostööd ja laiendada teadmisi WTO tegevusest. WTO annab välja ka publikatsioone maailmakaubanduse olukorrast ja iga-aastast kaubandusstatistikat.
Eesti ja WTO
Eesti sai WTO liikmeks 1999. a. novembris.
Eesti WTOga ühinemise kronoloogia:

vaatlejastaatus juuni 1992
ühinemisavaldus märts 1994
ühinemise toimkond märts 1994
ühinemisprotokoll 21.05.1999
ratifitseerimine 29.09.1999
WTO liige 13.11.1999

WTOga ühinemisel Eesti olulisemad kohustused:

mitte kasutada subsiidiume, sh ekspordisubsiidiume, mida WTO mõistes käsitletakse keelatud subsiidiumina;
pidada kinni põllumajandustoetuste lubatud piirmäärast, milleks on 5% omamaisest põllumajandustoodangust ehk nn de minimis tase, kusjuures omamaise toetuse arvutustest jäävad välja maksuvabastused;
järgida teavitamiskohustust, st seadusandluse ja selle muudatuste kohta edastada infot vastavalt WTO lepingutes sätestatule (näiteks kodumaine toetus põllumajanduses, päritolureeglid, tolliväärtuse määramine);
mitte rakendada kvantitatiivseid piiranguid impordile või muid analoogset mõju omavaid mittetariifseid meetmeid (näiteks litsentsid, kvoodid vms), mis ei ole kooskõlas WTO sätetega.

Täiendavalt kohustus Eesti ühinema WTO raames sõlmitud kahe mitmepoolse kaubanduslepinguga - Riigihankeleping ja Tsiviilõhusõidukikaubanduse leping.
WTO ja Venemaa
1986 aastal pöördus Nõukogude Liit avaldusega saada WTO jälgijastaatus eesmärgiga liituda WTO täieõiguslikuks liikmeks tulevikus. USA keeldus avaldust läbivaatamast põhjendades seda sellega, et NSVL on plaanimajandusega riik, mis ei sobi vabakaubandusprintsiipidega. Alles aastal 1990 sai Nõukogude Liit WTO jälgijastaatuse.
Aastal 1993 pöördus Venemaa ametliku avaldusega WTO liitumiseks. Aastal 1995 hakkasid läbirääkimised Venemaa WTO-ga liitumise üle.
Eriti keerulised läbirääkimised olid läbiviidud USA, Euroopa Liidu ja Hiinaga . Eriarvamused õnnestus reguleerida peale seda, kui Venemaa nõustus „ Kyoto protokolliga“. Põhilised eriarvamused olid seotud finantsturudega, põllumajandustoodangu tarnimisega Venemaale ja intellektuaalomandi õiguste kaitse Venemaal. Venemaa ja USA kirjutasid lepingu Venemaa liitumise kohta WTO-ga 20 novembril 2006 aastal.
2006 aasta detsembris oli publitseeritud informatsioon läbirääkimiste põhitulemuste kohta, kus olid esitatud andmed tähtsamate kauplemispositsioonide kohta ning konsolideeritud andmed teiste positsioonide kohta. Enne seda olid läbirääkimised läbi viidud kinniselt.
Esimese aasta jooksul peale Venemaa sisseastumist WTO-sse mitte ühtegi lõivu ega maksu alandama ei hakata.Erinevatel kaubagruppidel on ettenähtud ülemineku perioodid 1 aastast kuni 7 aastani; 7 aasta jooksul lõivud kukuvad umbes 11,1 % kuni 8,2 %.Tollilõivud ei kuku neile kaupadele, mida toodetakse Venemaal (väljaarvatud autod ja jalanõud)
Samal ajal likvideeritakse subsiidiume arvutitele, alandatakse makse olmeelektroonikale ja elektrotehnikale, ravimitele ja tehnoloogilistele seadmetele. Riik saab osutada abi põllumajandusele mitte rohkem kui 9 mlrd USD aastas (praegul 3,5 mlrd USD aastas kuid subsiidiumite mahtu arutletakse rahvusvaheliste läbirääkimiste käigus veel)
Viimastel aastatel on Venemaa astumist WTO-sse lükatud pidevalt edasi.Venemaa sisseastumist WTO-sse raskendas ka maailma finantskriisis, mis sundis paljusid riike mitte mõtlema vabast kaubandusest vaid oma riigi majanduse rangemast reguleerimisest.
2009 aasta juunis Moskvas toimunud rahvusvahelise nõukogu istungil Euraasia - Aasia -Euroopa riikidega ütles Venemaa peaminister V.V.Putin, et esitas avalduse läbirääkimiste takistamisest Venemaa ühinemiseks WTO-ga. Venemaa hakkab osalema ühtse tolli nõukogu loomisel Venemaa,Valgevene ja Kasahstaniga. Vastavalt WTO loomise seadusele ВТО (WTO Agreement), võivad WTO-sse sisse astuda ka eraldi tolliterritooriumid (kuna Euroopa Liit on WTO liige siis ka kõik Euroopa Liidu riigid kuuluvad WTO-sse). 21.10.2009 teatati, et Venemaa,Valgevene ja Kasahstan hakkavad liituda WTO-ga üheaegselt ja kooskõlastatud tingimustega, mis lubab omakorda nii sisse astuda Euroopa Liitu kui ka säilitada oma tolliliit .
7 oktoobril aastal 2010 Brusselis oli läbi viidud kohtumine Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Enne kohtumist kirjutati alla memorandum Venemaa läbirääkimiste alustamiseks WTO-sse.
Gruusia on Venemaa liikmelisusele veto pannud igal aastal alates 2008, mil toimus Venemaa ja Gruusia vahel. 2011 novembris õnnestus Gruusial ja Venemaal Šveitsi vahendusel siiski kokku leppida.
2011 aasta oktoobri lõpuks valminud lepingu tekst, oli kooskõlastatud Venemaa ja Gruusia vahel. 31 oktoobril aastal 2011 presidendi abi Arkady Dvorkovitš avaldas,et Venemaa liitub WTO-ga 15 detsembril aastal 2011. 4 novembril ilmusid andmed,et Ukraina loobub oma nõusoleku andmist Venemaa liitumisele WTO-ga. 9. novembril Gruusia ja Venemaa kirjutasid alla kokkulepe Venemaa sisseastumise kohta WTO-sse. 11. novembril oodati töögruppi istungit, mille käigus valmistati ette lõplikku ettekannet Venemaa liitumise kohta WTO-ga ning seejärel võib olla vastu võetud lõplik otsus. Maailma kaubandusorganisatsioon WTO otsustaski 16.12.2011 Genfis võtta liikmeks Venemaa, mis oli seni suurim WTO-sse mittekuuluv majanduspiirkond maailmas.
Ametlikult saab Venemaast WTO liige tuleval suvel. Venemaa pidas liitumiskõnelusi 18 aastat. Liitumistaotluse esitas riik juba 1994. aastal, kuid kõnelused ei võtnud vedu.
Üksnes USA vastuseisu murdmiseks kulus kuus aastat. Nüüd sai otsustavaks Venemaa lubadus langetada tööstuskaupade eksporditollide ülemmäära keskmiselt 7,8 protsendini praeguselt 10 protsendilt. Viimane takistus Venemaa teel oligi Gruusia vastuseis.
Eesti majandusministri Juhan Partsi kinnitusel on Venemaa pääs WTOsse Eesti jaoks positiivne. Liikmelisuse positiivsust rõhutavad ka paljud Venemaa eksperdid.
"Kindlasti on see üldises plaanis positiivne. Teiseks muidugi on reaalse WTO liikmelisuse üleminekuperiood kuni 8 aastat. Ennekõike on see tollitariifide ühtlustamine. Need läbirääkimised, mis Venemaaga on lõppjärgus, puudutavad väga laia diapasooni, kaubagruppe, kõikvõimalikku importi-eksporti. Aga kindlasti peaks see lihtsustama kaubavahetust," sõnas Parts.
Renaissance Capitali peaökonomisti Ivan Tšakarovi sõnul kehtestab Venemaa teatud seadused ja reeglid, mis parandavad üldist ärikliimat. "Sunnib võitlema korruptsiooniga, parandab väikeaktsionäride kohtlemist ning toob edenemist kõigis neis valdkonnis, mille viletsuse üle välisinvestorid Venemaal põhiliselt kurdavad," kirjeldas ta.
Samas kõlab idanaabrite hulgas ka skeptilisemaid hääli. Globaliseerumisprobleemide instituudi direktor Mihhail Deljagin ütles, et liikmeksolek annab Venemaa majandusele ränga hoobi ning viib majanduslanguseni.
"Kokkuvõttes pole Venemaa WTO jaoks valmis. Venemaa astub sinna ikestavatel tingimustel. Meil pole ettevalmistatud juriste, kaubandusspetsialiste, WTO reeglite kohaseid ärimeeste assotsiatsioone. Meil pole märkimisväärseid uuringuidki, mis andnuks tulemusi," tõi Deljagin välja.
Suveni venib Venemaa liikmekssaamine seepärast, et liikmelisusleppe peab ratifitseerima ka Venemaa parlament , mis seda tõenäoliselt enne juunikuud ei tee. Venemaa on Euroopa suuruselt kolmas eksporditurg, Venemaa enda ekspordis domineerivad nafta ja gaas . Euroopa Komisjon ja Venemaa valitsus leppisid kokku moderniseerida lennuliinide maksude süsteemi. Alates aastast 2014, kui Euroopa Liidu lennukid lendavad üle Venemaa territooriumi peavad nad maksma makse. Kokkulepe on kinnitatud Elvira Nabiullinaga Venemaa poolt, ja Siim Kallase ja Karel de Gühtiga Euroopa Komisjoni poolt. Kokkulepe jõustub 1 jaanuarist 2012.
Venemaa liitumise WTO-ga eesmärgid ja ülesanded
Osalemine WTO-s annab riigile palju eeliseid. Nende saamine ongi pragmaatiline eesmärk WTO-ga liitumisel.
Konkreetseteks eesmärkideks Venemaa liitumise WTO-ga on järgmised:

Paremate kaubandustingimuste saamine vene toodete ligipääsuks välismaa turudele;
Ligipääs kaubandusvaidluste lahenudstele rahvusvahelisel tasemel
Soodsa investeerimiskliima loomine Venemaal
Võimaluste laiendamine vene investoritele WTO-riikides ja pangandussfääris
Kodumaise tootja kvaliteedi ja konkurentsvõimelisuse tõstmine
Osalemine rahvusvahelise kaubanduse reeglite töötlemisel arvestades oma natsionaalseid huvisi;
Venemaa imago paranemine maailmas

Ajakirjas «Эксперт» avaldati novembris 2006 Venemaa ettevõtete kasum WTO-ga ühinemisel. Selleks on 23 mlrd USD aastas. Samas arvavad autorid, et Venemaa annab ära oma turuosa suuruses 90 mlrd aastas kuid siiski on see kasulik Venemaale kuna tollipoliitika lubab rohkem vene kaupu suurtele turgudele.
Venemaa kui WTO liikme mõju Eestile
Venemaa kaasamine WTO-sse on väga kasulik ka Eestile, kuna see annab võimaluse arendada ja parandada majanduslikke ja ka poliitilisi suhteid Venemaaga Venemaa on nii Euroopa Liidu kui ka Eesti suuruselt kolmas kaubanduspartner. Äripäeva hinnangul paotab just Venemaa liitumine WTOga Eestilegi akna itta .
Venemaa saamine Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks on Eestile kasulik, kinnitas ka Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso.
Euroopa Liidu eksport Venemaale võiks seetõttu 4 miljardi euro võrra aastas suureneda , kuid lihtsustub ka import , näiteks puidu sissevedu.
Tingimused paranevad selles mõttes, et Venemaa on lubanud oma tollitariife alandada, või on sidunud siis tasemel, mis on madalam praegusest. Kindlasti on kasulik ka see, et Venemaa võtab üle kõik WTO lepingud oma seadusandluses, mis tähendab siis palju paremat ja kergemini prognoositavat tulevikku.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Ott Otsmanni sõnul peaksid Venemaa liitumisel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) praeguse kokkuleppe kohaselt eksporditollid ümarpuidule alanema, kuid esialgu tollid täielikult ei kao.
Otsmanni sõnul on tollide alanemine hea, kuid Eesti ettevõtetele see väga suurt mõju koheselt ei avalda. Ta märkis, et Venemaal on ka idee, et eksisteerima peaksid Euroopa riikide põhised kvoodid, et kui palju ühte või teise riiki võib puitu saata. Kui Venemaalt Eestisse liikuvale ümarpuidule on kehtestatud eksporditollid, siis saematerjalile neid seatud pole. Samas häirib Otsmanni sõnul sissevedu Venemaa poolne pikaajaliselt kestev niinimetatud raudteeblokaad ehk pikaajaliselt kestev raudtee remont. "Vene poolel raudtee lihtsalt keeldub kaupa transportimast põhjendades seda "tehnilise võimekuse mittepiisavusega". Tegemist on Vene poolelt selgelt poliitilise, mitte majandusliku küsimusega," rääkis Otsmann. "
See ei mõju ainult metsa- ja puidutööstuse sektorile, vaid raudtee mõjutab kogu logistikasektorit, kes on huvitatud Venemaalt midagi raudteega tooma ," ütles Otsmann. Ta lisas, et töö probleemi lahendamiseks jätkub kõigil tasanditel, kaasatud on välisministeerium, raudteestruktuurid ja Euroopa Komisjon.

WTO tähtsus Eestile

Kui Eesti poleks liitunud WTOga, oleks ka ELi liikmesuseni jõudmine parimal juhul edasi lükkunud. 13. novembril täitub kümme aastat päevast, mil Eesti sai WTO (World Trade Organisation , eesti k: Maailma Kaubandusorganisatsioon) liikmeks.

Läbi erinevate valitsusasutuste on Eesti tänaseks enam kui 300 rahvusvahelise organisatsiooni liige. Juba 1990ndate keskpaigas oli selge, et ELiga liitumise üheks tingimuseks on rahvusvaheliste kaubandusreeglite täitmine, WTO liikmesus oli lihtsalt sellise käitumise garantiiks ja "kvaliteedimärgiks".
Väliskaubanduse suhtelist osatähtsust riigi majanduses mõõdetakse väliskaubanduse osatähtsusega riigi sisemajanduse koguproduktist (väliskaubanduse käive/SKP). Aegade jooksul on see arv kõikunud, aga enamasti on see Eestil umbes 80 protsenti. Võrreldes enamiku OECD liikmesriikidega on see tase aga ligi kaks korda kõrgem. Üks järeldus on sellest numbrist see, et Eesti on väliskaubandusest ja selle ladusast kulgemisest äärmiselt sõltuv ja siit tuleneb ka WTO liikmesuse tähtsus Eestile.
1999. aastaga võrreldes oli mullu Eesti ekspordikäive 3,6 korda suurem ja impordikäive 3,4 korda suurem. Võrreldes aastaga 1993 on Eesti väliskaubanduse maht tänaseks aga kümnekordistunud. Väliskaubandus ja WTO liikmelisus on Eesti majandusele ülitähtis.
12

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 44 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MonikO Õppematerjali autor

WTO ja Venemaa

wto venemaa eesti

Kasutatud allikad

https://www.wto.org

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO

................................................4 1.3. Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur..............................................4 1.4. WTO tegutsemispõhimõtted.........................................................................6 1.5. WTO funktsioonid......................................................................................... 6 1.6. WTO eesmärgid............................................................................................ 7 2. EESTI MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONIS.................................................9 2.1. Eesti astumine WTO-sse............................................................................... 9 2.2. Eesti eelised WTO liikmena..........................................................................9 3. WTO JA VENEMAA...........................................................................................................10 3.1. Venemaa liitumise WTO-ga eesmärgid ja ülesanded......

Turundus

odt

WTO

KOOL NIMI KLASS WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Juhendaja : Pärnu 2012 SISUKORD · Sissejuhatus · Eesti ja WTO · WTO tegutsemispõhimõtted · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · SISSEJUHATUS WTO (eesti keeles Maailma Kaubandusorganisatsioon, inglise keeles World Trade Organization) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Maailma Kaubandusorganisatsioon loodi 1995.aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil. WTO alustas tegevust 1. jaanuaril 1995

Geograafia

doc

WTO World Trade Organisation

WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................... 3 Ajalugu........................................................................................................................... 3 ITO ja GATT..............................................................................................................3 Genevast Tokyoni...........................................................................................................4 Uruguay Round.............................................................................................................. 4 Ministrite konverentsid...................................................................................................5 Esimene ministrite konverents...................................................................................

Geograafia

doc

Maailma Kaubandusorganisatsioon

.......................................................................................22 3.4.6 Mikrolülituste topograafia.....................................................................23 3.4.7 Avalikustamata teabe kaitse................................................................ 23 3.5 Ülevaade TRIPS lepingu rakendamise sätetest.........................................24 3.5 TRIPS lepingust maailma kaubandusele tulenevad eelised .....................24 4. Eesti Maailma Kaubandusorganisatsioonis.........................................................26 4.1 Eesti astumine WTO-sse............................................................................26 4.2 Eesti eelised WTO liikmena........................................................................26 4.3 Väärvamusi ning müüte WTO suhtumise kohta aregufaasis oleva majandusega väikeriikidesse............................................................................27

Intellektuaalse omandi õiguskaitse

doc

G.A.T.S

SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. Üldine......................................................................................................................................3 2. AJALUGU.............................................................................................................................. 4 3. Mis on GATS?........................................................................................................................ 5 4. GATS'I LIIGITUS..................................................................................................................6 5. GATS´i teke............................................................................................................................ 7 6.KÄIMASOLEV DOHA LÄBIRÄÄKIMISTE VOOR........................................................... 8 VIIDATUD ALLIKAD.....................................

Rahvusvaheline majandus

odt

TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon..............................................................................5 2.1 NATO – liikmesriigid................................................................................................................5 2.2 Eesti ja NATO..........................................................................

Ühiskond

doc

Euroopa Liidu väliskaubandus

See näitab Aasia riikide soovi luua Euroopa Liiduga peale kaubandussidemete ka muid sidemeid. Euroopa Liit ja Ladina- Ameerika Euroopa Liit on Ladina- Ameerikatähtsuselt teine kaubanduspartner, tähtsaim välismaiste otseinvesteeringute allikas ning peamine arenguabi andja. Kõik Ladina- Ameerika riigid on tänaseks kas rühmadena või üksikult sõlminud Euroopa Liiduga assotsiatsiooni-, koostöö- või kaubanduslepinguid. Euroopa Liit ja Venemaa Venemaa on Euroopa Liidu kaubanduspartnerite hulgas kolmandal kohal. 60% ekspordist moodustavad energiakandjad. Euroopa Liit on aga Venemaa tähtsaim kaubanduspartner. Kaubandussuhted saavad areneda ainult paralleelsete investeerimissuhete taustal. Venemaa jaoks on Euroopa Liit suurim välisinvestor. Kogu välisinvesteeringute sissevoolust annab Euroopa Liit kolmveerandi. Arvan, et Euroopa Liit on väga tähtis kaubanduspartner maailmas. Euroopa Liidu ühtne turg

Majandus

doc

Merendus, WTO, NAFO

Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Paljasaare sadama ja Saaremaa sadama opereerimisega. Meredimensioon hõlmab paljusid küsimusi, sealhulgas energeetikat, kliimamuutust, keskkonna- ja looduskaitset, uuringuid ja innovatsiooni, konkurentsi ja töökohtade loomist, rahvusvahelist kaubandust, transporti ja logistikat - kõik meredega seonduvad küsimused on omavahel seotud. Merenduspoliitika ja sellega seotud merendus kui majandusharu mis stimuleerib Eesti majandusarengut. Mereveonduses konkureerivad mitte ainult firmad, vaid ka riigid, merendusel on oluline osa selliste riiklike ülesannete täitmisel nagu riigikaitse, piirivalve ja mereohutuse tagamine, merendusel ja sellega seotud majandus- ja elualadel on suur tähtsus Eesti majanduses ja inimeste elus. Eesti heaolu on seega lahutamatult merega seotud ning seetõttu on oluline kõikide merega seotud majandustegevuste säästev arendamine. Põhilised merega seotud tegevusalad on laevaehitus ja

Majandus

Rohkem sarnaseid