Itaalia referaat. (0)

Avinurme Gümnaasium
ITAALIA REFERAAT
Koostaja : Martin Mölder
Õpetaja: Ene Lüüs
SISUKORD
Itaalia üldandmed………………………………….3-4
Itaalia loodus……………………………………….5
Itaalia kliima………………………………………..6
Itaalia riigikord …………………………………….7
Haldusjaotus……………………………………....8-9
Religioon ………………………………………….10
Majandus…………………………………………10
Loodusvarad …………………………………….11
Transport………………………………………...12
Väliskaubandus…………………………………12
Itaalia ajalugu…………………………………..13
VATIKAN …………………………………….14-22
Itaalia vaatamisväärsused……………………..23-24
Üldandmed
Pealinn - Rooma
Pindala - 301270 km2
Riigikord - parlamentaarne vabariik
Tänapäeva riikluse algus - 1948
Raha ühik- euro
Riigi keel - itaalia
Rahvastiku tihedus - 195 in/km2
Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%)
Rahvastik - itaallased (94%); sakslased(0,5%); prantslased (0,3%); muud(5,2%)
President - Carlo Azeglio Ciampi
Peaminister - Silvio Berlusconi
Iseseisvus - 17. märts 1861
Itaalia on riik Euroopas.
Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel.
Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid . Itaaliale kuuluvad Sitsiilia , Sardiinia ja hulk väiksemaid saari . Itaalia lipp on kolmevärviline. Itaalia vapile on kirjutatud „ Respublica Italiana “ ).
Itaalia lipp.
Itaalia vapp.
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km)
ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia
territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Tallinnast Rooma on umbes 2000 km.
Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957).
Loodus
Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad
orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide
jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid .
Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.
Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja
Etna. Sageli esineb maavärinaid.
Kliima
Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved , Po madalikul valitseb
parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini
poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme
sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti
piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on
kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised
temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab
Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja
kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.
Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima
sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm.
Riigikord.
Itaalia on parlamentaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud
referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948.
Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev
valijatekogu (see on pigem auamet).
Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest
senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks.
Haldusjaotus
Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks.
1.Abruzzo maakond
2.Apuulia maakond (Puglia)
3.Basilicata maakond
4.Calabria maakond
5. Campania maakond
6. Emilia Romagna maakond
7.Friuli- Venezia Giulia maakond
8.Lazio maakond
9.Liguuria maakond
10.Lombardia maakond
11.Marche maakond
12.Molise maakond
13.Piemonte maakond
14.Sardiinia maakond (Sardegna)
15.Sitsiilia maakond (Sicilia)
16.Toscana maakond
17.Trentino-Alto Adige maakond
18.Umbria maakond
19.Valle d'Aosta maakond
20. Veneto maakond
Religioon
87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja-Aafrikast lähtuv
immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast.
Majandus
Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus
aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950–ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka.
Itaalia suurimad ekspordiartiklid on:
ehituskaubad
tekstiil ja riided
tootmismasinad
mootorsõidukid
veoseadmed
kemikaalid
Suurimad impordiartiklid on :
ehituskaubad
kemikaalid
veoseadmed
energiatooted
mineraalid ja mittevärvilised metallid
tekstiil ja riided
Itaalia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 16,68%, Prantsusmaa 8,82%, Hiina 6,53%, Holland 5,63%, Hispaania 4,3%, Venemaa 4,12%, Belgia 4,08% (2009).
Loodusvarad
Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad
on kivisüsi, elavhõbe, tsink , potas , marmor, asbest , pimss, püriit, maagaas.
Väliskaubandus
Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia , Holland ja
Belgia. Enamikul aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside
impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud
kulutused. Väga palju ostetakse Itaalia rõivaid, mis on üks põhilisi ostubrände. Samuti on Itaalia kuulus ka oma parfüümide poolest, mille eksport on küllaltki suur, nagu ka rõivaste oma.
Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt.
Transport
Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad .
Parempoolne liiklus . Bussiliiklus on hea. Autot saab rentida. Rongiliiklus on kiire ja odav.
Itaalia ajaloost
Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi.
Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all,
kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all.
Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid , et ajada välja
langobardid ; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte.
Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli
kuningriigile ning Aragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile.
11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õtseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi
aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega, 13. sajandil
olid Veneetsia , Genova ja Pisa (vaata )Lisa 4sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad .
Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid
seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka
renessansikultuuri häll.
Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega. 16.
sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla.
19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti
tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele.
1922. aastal tulid võimule fašistid eesotsas Benito Mussoliniga.
Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks.
VATIKAN
Vatikan on Roomas asuv linnriik . Ta on väikseima pindala ja elanike arvuga riik maailmas.
Vatikan on Euroopa ainuke teokraatia. Moodustati tänasel kujul Rooma paavsti ja Itaalia
valitsuse vaheliste Lateraani kokkulepetega 1929. aastal. Vatikan on katoliikliku kiriku
keskus. Kirikuriigi pea on paavst.
Vatikani Linnriik
Vatikani Linn, ametliku nimega Vatikani Linnriik, on vaid maismaaga piirnev suveräänne
linn-riik, mille territoorium koosneb müüriga ümbritsevast enklaavist Roomas. Ligikaudu 44
hektari suurune (110 aakrit) ja rahvaarvuga 900 inimest, on Vatikan väikseim riik maailmas,
nii rahvaarvu kui ka pindala poolest.
Vatikani Linn on linnriik, mis ametlikult loodi suveräänse riigina 1929. aastal ja on seega
selgelt eraldiseisev osa Rooma-Katoliku Kiriku keskvõimust, mida tuntakse ka kui Püha Tooli
ning mis eksisteeris kaua enne 1929. aastat. Vatikani linna määrused ja korraldused
avaldatakse itaalia keeles. Seevastu Püha Tooli ametlikke dokumente väljastatakse enamasti
ladina keeles. Neil kahel juriidilisel objektil on isegi erinevad passid . Püha Tool , olles mitte
riik, väljastab vaid diplomaatilisi passe ja teenistuspasse, seevastu Vatikani Linn väljastab
tavalisi passe. Mõlemal juhul on väljastatavate passide hulk äärmiselt väike.
Lateraani leping, mis allkirjastati 1929. aastal, oligi aluseks iseseisva linnriigi tekkele. Leping
kirjeldas riiki kui uut moodustist ( preambula III artikkel), mis ei olnud varasema Paavstiriigi
järeltulija (756–1870), mis oli varem ümbritsenud tervet Itaalia keskosa. Enamik selle
territooriumist liideti Itaalia Kuningriigiga aastal 1860 ning Paavstiriigi viimane osa, mis oli
Rooma lähistel asuva territoorium, 10 aastat hiljem, aastal 1870.
Vatikani Linn on mitte sünnijärgse valitseja, vaid valitud monarhi poolt juhitud riik, mille
eesotsas on Rooma piiskop ehk Rooma paavst. Kõige kõrgemad linna funktsionäärid on kõik
katoliku kiriku vaimulikud . Suveräänset Püha Tooli territooriumi ja paavsti residendi
asukohta kutsutakse ka apostellikuks paleeks.
Paavstid on elanud sellel territooriumil, mis 1929. aastal sai nimeks Vatikani Linn, sellest
ajast peale, kui nad naasid pagulusest Avignoni linnast 1377. aastal. Varem resideerisid nad
Lateraani palees, mis asus hoopis Rooma teises otsas ning mis oli mittekõlbulik aastast 1377
alates. Kokkulepete allkirjastamine , mis lõid uue riigi, võtsid aset hilisemas hoones , mille
järgi nimetatakse ka vastavaid lepinguosasid Lateraani kokkulepeteks ning mille järgi
tuntakse seda lepingut ka tänapäeval.
Vatikani riigipea
Paavst on riigipea ja ka valitsuspea Vatikani Linnas. Need funktsioonid on erinevad tema
primaarsest kohustusest – olla Rooma peapiiskopkonna piiskop. Termin Püha Tool vihjab
pigem paavsti spirituaalsele ja pastoraalsele valitsemisele, mitte Vatikani riigile. Püha Tooli
poliitikat viiakse läbi eelkõige just Rooma Kuuria kaudu. Tema ametlik nimetus, mis
puudutab Vatikani Linnriiki on „suveräänne Vatikani Linnriigist“.
Paavsti aujärg on mittepärilik ning valitav monarh , kelle nimetab ametisse Kardinalide
Kolleegium ehk konklaav . Samal ajal on paavst ka monarh, mis tähendab seda, et tal on
täielik seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linna üle. Paavst nimetatakse
ametisse eluks ajaks kardinalide konklaavi poolt ning ta peab olema alla 80 aasta vanune.
Paavsti otsene valitsusametnikust alluv, kes vastutab Vatikani Linna eest, on Paavstliku
Komisjoni President Vatikani Linnriigis , kes aastast 1952 kätkeb endas funktsioone, mis
varem kuulusid Vatikani Linna kubernerile. Aastast 2001 kuulub Paavstliku Komisjoni
Presidendile Vatikani Linnriigis ka tiitel, mille nimetus on Vatikani Linnriigi Kubermangu
President. Paavst resideerib paavsti eluruumides Paavsti Palees, mis asub Püha Peetruse
väljaku kõrval. Just sealt korraldab ta oma valitsemist ja kohtub teiste maade
välisesindajatega.
Hetkel on ametisolev paavst Benedictus XVI, sünnijärgse nimetusega Joseph Alois Ratzinger,
kes sündis Bavaria’s Saksamaal. Itaallasest kardinal Giovanni Lajolo teenib hetkel Paavstliku
Komisjoni Presidendina Vatikani Linnriigis. Ta nimetati ametisse paavst Benedictus XVI
poolt 11. septembril 2006. aastal.
Vatikani ajalugu
Just sellel algselt asustamata territooriumil, mis asub vastastikuliselt Tiberi jõega Rooma
linnas, asus Agrippina Vanem (14 eKr – 18. oktoober 33 pKr) kuivendama mäeküngast ning
ümbritses ja ehitas sinna enda aiad 1. sajandi varajases alguses pKr. Imperaator Caligula (37-
41) alustas sinna tsirkuse ehitamist (40 pKr), mis hiljem lõpetati keiser Nero poolt ning mis
kandis nimetust Circus Gaii et Neronis, mida tavaliselt nimetati lihtsalt Nero Tsirkuseks.
Vatikani obelisk oli algselt võetud imperaator Caligula poolt Heliopolisest ning oli mõeldud
kaunistamaks tema tsirkuse esist ning on samal ajal ka selle algselt tsirkuse viimane nähtav
jäänuk. See territoorium muutus paljude kristlaste jaoks märtripaigaks pärast suurt Rooma
põlengut keiser Nero ajal, aastal 64 pKr. Antiikne pärimus väidab, et just siis ja selles 13
tsirkuses otsustati Püha Peetrus pea alaspidi risti lüüa. Tsirkuse vastas asus surnuaed, mis on
eraldatud Via Cornelia poolt. Ehitati mitmesuguseid matusemonumente, mausoleume ja
väikesed hauakambrid ning ka altareid paganatest jumalatele, kes pärinesid erinevatest
polüteistlikest religioonidest. Need ehitised püsisid kuni Püha Peetruse Constantinuse
Basiilika taastamise alguseni umbes 4. sajandi esimesel poolel. Selle antiikse nekropoli
jäänused tulid päevavalgele sajandite jooksul erinevate renoveerimiste käigus, mida viisid läbi
mitmed paavstid. Renoveerimiste sagedus tõusis märgatavalt just renessanssi ajal. Kõik see
kestis nii kaua, kuni paavst Pius XII käskis kogu selle territooriumi süstemaatiliselt läbi
kaevata, aastatel 1939-1941.
Aastal 326 valmis esimene kirik – Constantinuse basiilika ning see ehitati, vastavalt katoliku
vaimulike väidetele ning ka tuntud Itaalia arheoloogide kinnitusel Püha Peetruse hauakambri
kohale, kes oli väidetavalt maetud tavalisele surnuaiale sellel kohal. Sellest ajast alates hakati
seda territooriumi rohkem asustama. Peamiselt ehitati sinna vaid kortermaju, mis olid seotud
Püha Peetruse katedraali tegevusega . Palee ehitati basiilika lähedusse juba 5. sajandi alguses.
Paavstide ilmalik roll muutus suuremaks ning järk-järgult hakkasid nad valitsema
naaberregioone ning läbi Paavstiriigi valitseti suurt osa Itaalia poolsaarest rohkem kui tuhat
aastat. See kestis kuni 19. sajandi keskpaigani, mil suur osa Paavstiriigist vallutati vastloodud
Itaalia Kuningriigi poolt. Oma võimutäiust ei viinud paavstid aastatuhande jooksul enamasti
läbi Vatikani, vaid hoopis Lateraani Palee, samas kui aastatel 1309-1377 oli paavstide
residentsiks hoopis Avignon Prantsusmaal.
1870. aastatel jäid paavsti poolt valitsetavad territooriumid saatuse hooleks, kuna Rooma ise
annekteeriti Piemonte maakonna poolt juhitud vägede poolt, mis olid samas liitnud ka
ülejäänud Itaalia, pärast paavstivägede marginaalset vastuhakkamist. Aastatel 1861-1929 oli
paavsti staatus kui „Rooma küsimus“. Nad jäeti segamatult oma paleesse elama ning neile
anti teatud tunnustus, muuhulgas ka õigus saata ja vastu võtta välissaadikuid. Samas ei
tunnustanud nad Itaalia kuninga õigust valitseda Roomat ning nad keeldusid lahkumast
Vatikani territooriumilt. See küsimus oli lahtiseks nii kaua, kuni see viimaks 1929. aastal
lahenduse leidis. Teised riigid jätkasid diplomaatilisi suhteid Püha Tooli kui välisriigiga.
Praktiliselt ei teinud Itaalia aga midagi, segamaks Püha Tooli tegemistesse Vatikani müüridest
seespool. Samas hõivasid nad suure osa kirikuvarast muudes piirkondades, sh ka paavsti teise
ametliku residentsi. Paavst Pius IX, (1846-1878) Paavstiriigi viimane valitseja, väitis, et
pärast seda, kui Rooma annekteeriti, on ta kui „Vatikani vang“. See probleem leidis lahendust
alles 11. veebruaril 1929. aastal Itaalia ja Püha Tooli omavaheliste lepingutega. Leping allkirjastati Benito Mussolini , kes esindas kuningas Vittorio Emanuele III ning
Vatikani riigisekretäri Pietro Gasparri vahel, kes esindas paavst Pius XI. Lateraani leping ja
kokkulepe rajas iseseisva Vatikani Linnriigi ning garanteeris katolitsismile eristaatuse Itaalias.
1984. aastal sõlmiti uus kokkulepe Püha Tooli ja Itaalia riigi vahel, millesse toodi sisse teatud
muudatused võrreldes varasema lepinguga, sh määratleti katolitsismile ka uus positsioon
Itaalia riigiusundina.
Sõjavägi ja politsei
Varem palkasid paavstid Šveitsi palgasõdureid kui osana oma armeest. See kestis kuni paavst
Julius II rajas 22. jaanuaril 1506 . aastal Paavstliku Šveitsi Kaardiväe, mis pidi tegelema
paavsti isikliku turvamisega ning mis jätkab seda traditsiooni ka tänapäeval. See kokkulepe on
Paavstlikus Aastaraamatus registreeritud „Püha Tooli“, mitte Vatikani Linnriigi nime all.
2005. aasta lõpus oli Kaardiväel 134 liiget. Värbamist korraldab leping, mis on sõlmitud Püha
Tooli ja Šveitsi vahel ning on lubatud vaid katoliiklastest Šveitsi kodanikele. Paleevalve ja
Aadlivalve saadeti 1970. aastal laiali paavst Paul VI poolt. Nendest kahest esimene –
Paleevalve – oli rajatud kui sõjavägi, kaitsmaks Paavstiriiki, samal ajal, kui tema teenistus
Vatikani Linnas oli sarnaselt Aadlivalvega vaid tseremoniaalne.
Politseina tegutseb Vatikanis Corpo della Gendarmeria, mille ametlik nimetus on Corpo della
Gendarmeria dello Stato della Città del Vaticano (see tähendab Vatikani Linnriigi
sandarmeeriaüksus). Sandarmid vastutavad avaliku korra eest, seaduste täitmise, rahva ning
liikluskontrolli eest ning ka kriminaalmenetluste eest Vatikani Linnas.
Suhted teiste riikidega
Vatikani Linnriiki tunnustatakse riikliku territooriumina rahvusvahelises õiguses, kuid just
Püha Tool on see, kes viib läbi diplomaatilisi suhteid Vatikani nimel. Lisaks sellele on Pühal
Toolil ka enda diplomaatia , mis sõlmib ka rahvusvahelisi kokkuleppeid. Seetõttu puudub
Vatikani Linnriigil enda diplomaatiline teenistus. Välissaatkonnad Püha Tooli juures asuvad
väljaspool Vatikani, Rooma linnas. Ainult II maailmasõja ajal tehti mõnede riikide
saatkondadele teatud erandeid , nt Ühendkuningriikide saatkonda majutati Vatikani Linnas,
samal ajal, kui Roomat valitsesid fašistid ning ka Saksamaa saatkonda majutati Vatikani
Linnas, samal ajal, kui Itaaliat kontrollisid liitlasväed. Arvestades nende kahe juriidilise objekti olulist erinevust (Vatikani ja Püha Tooli), on Püha
Tooli tohutu mõjuvõim maailmaasjadele samas üsna kõrvaline miniatuursele Vatikani
Linnriigile.
Valitsus
Vatikani Linnriigi poliitikat viiakse läbi absoluutse valitava monarhia , millega seoses kuulub
võim Rooma-Katoliku Kiriku peale. Paavst kasutab ex officio põhimõtet, samal ajal, kui tal
on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linnriigi üle (eraldiseisev objekt Pühast
Toolist), mis on väga haruldane võimukombinatsioon valitava monarhiaga riigi puhul.
Poliitiline süsteem
Vatikani Linnriigi valitsusel on unikaalne struktuur. Paavst on sõltumatu riigist.
Seadusandlikku võimu viiakse läbi Paavstliku Komisjoni Vatikani Linnriigis kaudu, mis on
kardinalide kogu, kelle määrab ametisse paavst isiklikult viieaastasteks perioodideks.
Täidesaatev võim kuulub selle komisjoni presidendile, keda assisteerivad riigisekretär ja
aseriigisekretär. Vatikani riigi välissuhted on usaldatud Püha Tooli riigisekretariaadile ja
diplomaatilisele teenistusele. Sellest hoolimata kuulub just paavstile absoluutne seadusandlik,
täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linnriigis. Ta on praegusel hetkel ainus absoluutne monarh
Euroopas. Lisaks selle on Vatikanis olemas spetsiaalsed osakonnad, mis tegelevad
tervishoiuga, turvalisusega, telekommunikatsiooniga jne.
Kardinal Camerlengo on Apostelliku Kambri eesotsas – see on asutus, mille kaudu on talle
usaldatud võim administreerida ja juhtida Püha Tooli vara kaitset ja Püha Tooli õiguste
ametlikku kaitset ajutisel perioodil, mil paavsti ametikoht ei ole täidetud. Vara, mis kuulub
Vatikani Linnriigile jääb Paavstliku Komisjoni Vatikani Linnriigis kontrolli alla. Koos kolme
teise kardinaliga, keda valitakse komisjoni kaudu iga kolme päeva järel teostab ta riigipea
funktsioone. Kolm toetavat kardinali valitakse 3 erineva kardinalide rühma seast (kardinalpiiskop, kardinal-preester, kardinal-diakon). Kõik otsused, mis need 4 kardinali vastu võtavad
peavad lisaks olema terviklikult heakskiidetud Kardinalide Kolleegiumi poolt.
Vatikani Linnriik, mis loodi 1929. aastal Lateraani kokkulepete kaudu kindlustab Pühale
Toolile alalise jurisdiktsiooni ja iseseisvuse väiksel territooriumil. See on eriline osa Pühast
Toolist. Seda riiki võib seega pidada tähelepanuväärseks, kuid mitte vajalikuks osaks Pühast
Toolist. Püha Tool ise on vahetpidamatult eksisteerinud juriidilise isikuna juba Rooma
Impeeriumi aegadest alates ning on olnud rahvusvaheliselt tunnustatud kui võimsa, iseseisva ja suveräänse juriidilise isikuna alates hilisantiikajast kuni tänapäevani välja. Segamatult on
Püha Tool tegutsenud isegi aegadel , mil tal puudus ametlik territoorium (nt aastatel 1870-
1929). Pühal Toolil on maailma vanim aktiivne ja tegutsev diplomaatiline teenistus üle
maailma ning see ulatub vähemalt aastasse 325 pKr, mil asutati tema esimene ametlik
diplomaatiline esindus Nicea Nõukogu juures. Suursaadikud akrediteeritakse ametisse alati
Püha Tooli ning mitte iialgi Vatikani Linnriigi poolt.
Demograafilised andmed – rahvaarv ja keeled
Peaaegu kõik Vatikani Linnriigi 824 kodanikku (2008. aasta andmeil) elavad kas Vatikani
müüride sees või teenivad Püha Tooli diplomaatilistes saatkondades (paavsti saatkonda
nimetatakse nuntsiatuuriks) üle kogu maailma. Vatikani kodanikkond koosneb peaaegu
terviklikult kahest grupist: vaimulikest, kellest enamik töötab Püha Tooli teenistuses ning
väga vähestest Vatikani riigiametnikest ning Šveitsi Kaardiväelastest. Enamik 3000
lihttöölistest, kes moodustavad suure osa Vatikani tööjõust, elavad väljaspool Vatikani ning
on Itaalia kodanikud, samas, kui mõned üksikud on ka teiste riikide kodanikud. Selle
tulemusena on Linnriigi kõik kodanikud katoliiklased. Kõik palvekojad Vatikani Linnriigis on
katoliiklikud.
Vatikani Linnriigil puudub ametlik riigikeel . Erinevalt Pühast Toolist, mis kasutab enamasti
ladina keelt ametlikes riigidokumentides, mis puudutavad katoliku kirikut, kasutab Vatikani
Linnriik enamasti ametlikuks suhtlemiseks itaalia keelt. Itaalia keelt kasutavad enamasti ka
need inimesed, kes töötavad selles linnriigis. Šveitsi Kaardiväes antakse seevastu käsklusi
saksa keeles, kuid ihukaitsjad annavad oma ametliku vande oma emakeeles: saksa, prantsuse
või itaalia keeles. Vatikani Linnriigi ametliku kodulehekülje keeled on itaalia, inglise, saksa ja
hispaania (seda kodulehekülge ei tohiks jällegi segi ajada Püha Tooli ametliku
koduleheküljega, mis kasutab eelnevatele keeltele lisaks veel portugali keelt ning alates 9.
maist 2008. aastast ka ladina keelt).
Itaalia vaatamisväärsused
Rooma:
Asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks.
Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. Kirikuid on kokku umbes 500. Roomat läbival Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum , Rooma Panteon ehk "kõigi jumalate tempel", Colosseum , mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid , Tituse võidukaar, Aemiliuse sild ja palju palju muud...
Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik, Vatikan, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid , kuulsa Peetri katedraali, muuseume , raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda. Seal asub ka Euroopa üks kuulsamaid muuseume - Vatikani Muuseum , kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud freskodega, Pinakoteek (kunstigalerii). Michelangelo laemaalidega Sixtuse kabel .
Rooma kuulsaimad väljakud: Trevi väljak Rooma kõige kõrgema purskkaevuga, kuulus Hispaania väljak ja trepp , linna ilusaim barokkstiilis Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik. Veneetsia väljak.
Milano :
Itaalia jõukaim linn. Itaallased kutsuvad Milanot capitale morale ("varjatud pealinn"). Milano on vana siiditööstuslinn. Ka tänapäeval on tema tekstiili- ja moetööstus maailmakuulsad. Milanos asuvad tuntumad ettevõtted on: Giorgio Armani , Dolce & Gabbana, Prada , Versace , Pirelli , Telecom Italia , Alfa Romeo ja Bugatti. Muuseumid , mis tasub külastada on: Museo Teatrale (La Scala kõrval), Kaasaegse kunsti muuseum ( Palazzo Reale), Poldi Pezzoli muuseum, Toomkiriku muuseum (Palazzo Reale).
Veneetsia :
Venezia on maailma omapärasemaid linnu: ta paiknedes põhiliselt Venezia laguuni saartel. Algselt oli saari 118, nüüdseks on tänu kanalite täitmise ja saarte ühendamisele nende arv vähenenud 18-ni. Tänavate aset täidavad Venezias suures osas kanalid. Neid on üle 100, kõige pikem (3,8 km) ja laiem on Suur Kanal. Kanalitel on umbes 400 silda. Üle Canal Grande viib kolm silda: Rialto sild, Scalzi sild ja Akadeemia sild. Kanalid on väga reostunud veega. Paleed ja muuseumid: Accademia di Belle Arti, Ca' d'Oro ehk "Kuldmaja", Ca' Pesaro, Ca' Rezzonico, Doodžide palee (Palazzo Ducale ), Scuola Grande di San Rocco.
Rimini :
Linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas , Rimini provintsi halduskeskus.
Rimini asub Aadria mere ääres ning on üks tuntuimaid Euroopa merekuurorte, millele on kuulsust lisanud Federico Fellini oma esimeste filmidega.
Sitsiilia :
Kahtlemata Vahemere kauneim saar, mille mitmekülgsus ei jäta külmaks kedagi, kes siin kord käinud. Sitsiiliat võib pidada Euroopa kõige kosmopoliitsema ajalooga piirkonnaks - see kaunis saar on täis arheoloogiat, kunsti, ajalugu, folkloori, kultuuri, hingematvalt kaunist loodust, avatud ja külalislahkeid inimesi ning loomulikult fantastilist toitu ja suurepäraseid veine.