Itaalia referaat. (0)

Avinurme Gümnaasium
ITAALIA REFERAAT
Koostaja : Martin Mölder
Õpetaja: Ene Lüüs
SISUKORD
Itaalia üldandmed………………………………….3-4
Itaalia loodus……………………………………….5
Itaalia kliima………………………………………..6
Itaalia riigikord …………………………………….7
Haldusjaotus……………………………………....8-9
Religioon ………………………………………….10
Majandus…………………………………………10
Loodusvarad …………………………………….11
Transport………………………………………...12
Väliskaubandus…………………………………12
Itaalia ajalugu…………………………………..13
VATIKAN …………………………………….14-22
Itaalia vaatamisväärsused……………………..23-24
Üldandmed
Pealinn - Rooma
Pindala - 301270 km2
Riigikord - parlamentaarne vabariik
Tänapäeva riikluse algus - 1948
Raha ühik- euro
Riigi keel - itaalia
Rahvastiku tihedus - 195 in/km2
Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%)
Rahvastik - itaallased (94%); sakslased(0,5%); prantslased (0,3%); muud(5,2%)
President - Carlo Azeglio Ciampi
Peaminister - Silvio Berlusconi
Iseseisvus - 17. märts 1861
Itaalia on riik Euroopas.
Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel.
Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid . Itaaliale kuuluvad Sitsiilia , Sardiinia ja hulk väiksemaid saari . Itaalia lipp on kolmevärviline. Itaalia vapile on kirjutatud „ Respublica Italiana “ ).
Itaalia lipp.
Itaalia vapp.
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km)
ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia
territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Tallinnast Rooma on umbes 2000 km.
Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957).
Loodus
Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad
orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide
jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid .
Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.
Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja
Etna. Sageli esineb maavärinaid.
Kliima
Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved , Po madalikul valitseb
parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini
poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme
sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti
piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on
kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised
temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab
Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja
kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.
Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima
sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm.
Riigikord.
Itaalia on parlamentaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud
referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948.
Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev
valijatekogu (see on pigem auamet).
Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest
senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks.
Haldusjaotus
Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks.
1.Abruzzo maakond
2.Apuulia maakond (Puglia)
3.Basilicata maakond
4.Calabria maakond
5. Campania maakond
6. Emilia Romagna maakond
7.Friuli- Venezia Giulia maakond
8.Lazio maakond
9.Liguuria maakond
10.Lombardia maakond
11.Marche maakond
12.Molise maakond
13.Piemonte maakond
14.Sardiinia maakond (Sardegna)
15.Sitsiilia maakond (Sicilia)
16.Toscana maakond
17.Trentino-Alto Adige maakond
18.Umbria maakond
19.Valle d'Aosta maakond
20. Veneto maakond
Religioon
87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja-Aafrikast lähtuv
immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast.
Majandus
Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus
aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950–ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka.
Itaalia suurimad ekspordiartiklid on:
ehituskaubad
tekstiil ja riided
tootmismasinad
mootorsõidukid
veoseadmed
kemikaalid
Suurimad impordiartiklid on :
ehituskaubad
kemikaalid
veoseadmed
energiatooted
mineraalid ja mittevärvilised metallid
tekstiil ja riided
Itaalia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 16,68%, Prantsusmaa 8,82%, Hiina 6,53%, Holland