Sündmused 20.sajandil (2)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

odt

Pariisi rahukonverents

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsi

Ajalugu

8

odt

Adolf Hitler ja Franklin Delano Roosevelt

Adolf Hitler Franklin Delano Roosevelt Referaat Juhendaja: Ruth Tuuleveski Autor: Heili Adolf Hitler Elulugu Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945). Poliitiline seis 1933. aastal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada “ebaõiglane ja Saksamaa alandav” Versailles´ rahuleping. Esmalt tahtsid nad kaotada sätted, mis piirasid Saksamaa relvajõude ja relvastust. Saksa juhid nõudsid,

Ajalugu

44

pptx

Pariisi rahukonverents

sotsiaaldemokraatidest, eesotsas F. Ebert ­ diktatuuri asemel valisid Saksa sotsiaaldemokraadid siiski demokraatia. · Aktiviseerus separatistlik liikumine (nt. Baieris) ­ kas Saksamaa suudab ühtsuse säilitada või laguneb nagu AU? · 1919.a. - Berliinis üritasid kommunistid võimu haarata, Ebert surus selle sõjaväe abil maha, kommunistide juhid K. Liebknecht ja R. Luxemburg tapeti. Mõni kuu hiljem analoogilised sündmused Münchenis - kuulutati mõneks ajaks välja Baieri Nõukogude Vabariik, 1923 Hamburgi puts. · dets. 1918 tuli kokku ülesaksamaaline nõukogude kongress, mis otsustas võimu üle anda Rahvuskogule, mille valimised toimusid 1919. a. algul · Rahvuskogu (asutav kogu) pidas istungeid Weimari linnas, juulis 1919 võttis vastu konstitutsiooni, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra (vabariik, proportsionaalne valimissüsteem, esimene president Ebert)

Ajalugu

3

doc

Esimese maailmasõja järgne aeg

Ajaloo kontrolltöö küsimused 1.Milised olid esimese maailmasõja tulemused? Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel AustriaUngari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised AustriaUngari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid SerbiaHorvaatiaSloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. 2. Pariisi rahukonverents ja Versaiiles'i rahuleping. tähtsa

Ajalugu

3

pdf

Franklin Delano Roosevelt

Franklin Delano Roosevelt Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuar 1882 New Yorgis ning suri 12. aprill 1945 Warm Springis. Ta oli Ameerika Ühendriikide 32. president. Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge sugulasega aastal 1905. Nad said viis last: Anna, James, Elliott, Franklin Jr., John, Franklin Jr (I). Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid si

Ajalugu

30

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus.  USA-s hakkas kehtima keeluseadus.

Ajalugu

11

doc

Esimene maailmasõda

Sisukord: Sõja Põhjused 3 Vastuolude välispoliitilised põhjused 3 Vastuolude siseriiklikud põhjused 4 Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused 4 Sõja algus ja käik 5 Sõja tulemused 9 Kasutatud kirjandus 11  Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud:

Ajalugu

8

doc

Lähiajalugu I

Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism ­ marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism ­ suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda ­ Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus ­ Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppel

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (2)