Referaat Maavärin ja tsunaami (5)

Põltsamaa Ühisgümnaasium

MAAVÄRINAD

Referaat

Koostas: Kersti Pedanik 7. E klass

Juhendaja: Toomas Annuk

2005
SISUKORD
Maavärinad..............................................................................................................................3
Maavärinate mõõtmine............................................................................................................5
Seismograaf .............................................................................................................................7
Kas maavärinaid on võimalik ette ennustada?........................................................................8
Suurimad maavärinad..............................................................................................................9
Maavärinad Eestis.................................................................................................................13
Maavärinad mere all..............................................................................................................15
Kasutatud kirjandus...............................................................................................................18
MAAVÄRINAD
20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht . Maavärinate arvele langeb 50,9% kõikidest loodusõnnetustest. Ka inimohvrite arvu ja materiaalsete kaotuste poolest on tugevad maavärinad kohutavad.
Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed.
Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest, toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites.
Maavärinad põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades. Asulad ja suured linnad purunevad, tekivad järved ja lõhed. Tektoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid, on kestvad ja korduvad.
Sageli on maavärinate põhjuseks aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul. Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks. Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad, mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad, neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on väike.
  Maavärina lähtekohta nimetatakse koldeks ehk hüpotsentriks,sellel kohal maapinnal asub maavärina kese ehk epitsenter . Maavärina tugevust hinnatakse 12-pallise skaala järgi. Maakeral leiab igal aastal aset keskmiselt 20 katastroofilist (seejuures 2 väga tugevat), 150 hävitavat, umbes 7000 tugevat, 19 000 mõõdukat, 150 000 nõrka ja mõni miljon väga nõrka maavärinat, mida märkavad vaid tundlikud mõõteriistad. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis.
Piiblilegend, mille järgi muistsed linnad Soodom ja Komorra "vajusid tulemöllus maa alla" elanike pattude pärast, tekkis pärast katastroofilist maavärinat, kui hukkunud linnade asemele oli tekkinud Surnumeri . Surnumeri asub lohus, millega lõpeb ulatuslik vaondite ahelik , mis kulgeb Kesk- Aafrikast piki suuri järvi ning jätkub edasi Punase mere süvendina ja Surnumere oruna koos Jordaniga. Seepärast on täiesti võimalik, et piiblis kujutatakse moonutatud kujul tegelikku sündmust, mis on aset leidnud väga vanal ajal - kahe linna maa alla vajumist maavärina ajal.

MAAVÄRINATE MÕÕTMINE

Maavärina tugevust mõõdetakse seismograafi abil. See aparaat suudab registreerida ka nõrku ja väga kaugeid maavärinaid. Maavärina tugevust hinnatakse kahel moel. Tänapäeval on üldkasutatav USA teadlase Charles Richteri välja töötatud skaala, mille alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi magnituudides. Varasemal ajal võrreldi maavärina tugevust inimeste kirjelduste põhjal. Nende alusel koostas Guiseppe Mercalli juba 100 aastat tagasi skaala, mille järgi hinnatakse tekkinud purustusi pallides.
MERCALLI SKAALA
Esimesed püüded hinnata maavärina intensiivsust olid peamiselt sündmuse kirjeldused. 1902 . aastal lõi Giuseppe Mercalli seismilise kaheteistpallise skaala maavärina intensiivsuse hindamiseks, võttes aluseks sündmuse põhjustatud kahjustuste hulga. Palliskaala baseerub oma alumises otsas peamiselt tunnetusel (näiteks I pall: inimene ei tunneta; IV palli: tunnetatav peamiselt ehitistes, harva väljas; VII palli: inimesed väljuvad ehitistest, purustused on sõltuvalt ehitiste vastupidavusest tähtsusetud kuni märkimisväärsed), intensiivsemate sündmuste korral purustuste hulgal (X palli: enamik hooneid hävineb, maapinda tekivad lõhed; XII palli: totaalne purustus , seismilised lained on silmaga nähtavad, esemed paiskuvad õhku). Kohati kasutatakse selle skaala modifitseeritud varianti maavärinate kirjeldamiseks veel tänapäevalgi.
RICHTERI SKAALA
1935. aastal lõi Charles Richter logaritmilise seismilise skaala, arvestades energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb, ehk maavärina magnituudi . Richteri magnituudiskaala, mis praeguseks on kasutatav kogu maailmas, baseerub seismojaamades salvestatud kõige suurema laine amplituudil, mis sõltub otseselt vabanevast energiahulgast. Seega võimaldab Richteri skaala võrrelda erinevate maavärinate võimsusi. Võimsaim salvestatud maavärin ulatub Richteri skaala alusel 8,6 magnituudini - sellise maavärina käigus vabaneb ligikaudu 1026 ergi energiat, energiahulk, mis on ligilähedane 1 miljardi tonni trotüüli lõhkamisel vabaneva energiaga.
Tugevus magnituudides
Tugevus
pallides
Sagedus
aastas
Tunnused
Richteri skaala
Mercalli skaala
alla 3
1 pall
väga nõrk
u. 100 000
Väga nõrk maapinna kõikumine; registreeritav ainult aparaatidega.
2 palli
väga nõrk
u. 100 000
Kõikumist tunnevad väga vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel ).
3 - 5
3 palli
nõrk
5000 – 7000
Kõikumist tunnevad väga vähesed inimesed; rippuvas esemedhakkavad nõrgalt võnkuma.
4 palli
nõrk
5000 – 7000
Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad.
5 palli
nõrk
5000 – 7000
Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, pendelkellad jäävad seisma, magajad ärkavad.
6 - 7
6 palli
keskmiselt tugev
750 – 1000
Hoonetele tekkivad kerged vigastused, krohv praguneb.
7 palli
keskmiselt tugev
750 – 1000
Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod .
8 palli
tugev
100 – 150
Seintesse tekivad laiad lõhed; korstnad, karniisid, mälestussambad varisevad.
9 palli
purustav
15 – 20
Kivihoonete seinad ja laed purunevad, puitehitised deformeeruvad.
8 - 9
10 palli
purustav
17 – 20
Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuin meetrilaiused lõhed, raudteerööpad kõverduvad.
11 palli
katastroofiline
1 – 2
Maapinda tekib rohkesti lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked .
12 palli
katastroogiline
1 – 2
Murrangute, maalihete ja varingute tõttu muutub reljeef tundmatuseni.

SEISMOGRAAF

Seismograaf on maavärina või plahvatuse tahajärel tekkinud maakoorevõnkeid ülesmärkiv aparaat. Seismograafi korpus kõigub maakoore võnkumisega kaasa, kuna selle massiivne pendel püüab inertsi mõjul paigale jääda. Korpuse liikumine paigal püsiva pendli suhtes jäädvustab üleskirjutisena ehk seismogrammina paberile, filmile või fotopaberile.
Kõige lihtsamad seismograafid olid rullisarnased kettad , millel keerles aeglaselt
paberilint. Ketta lähedale oli paigutatud tundlik tahmane nõel, mis joonistas võngete korral
paberile sikisakilisi jooni. Hiljem sai paberi pikkuse järgi teada, mis kell võnked
toimusid.
Tänapäevased seismograafid on palju tundlikumad aparaadid . Mõned seismograafid on paigutatud ka maa alla, kus on paremini tunda Maa sisevõnkeid. Seismograafid ei registreeri ainult maavärinaid, vaid ka teistel põhjustel toimuvaid võnkeid - tuumapommi plahvatusi jm.
Golitsõn-Wilipi vertikaalseismograaf.
Moskva Maafüüsika Instituudis konstrueeritud seismograaf CM-3.
Väga laia sagedusribaga (10-3-102Hz) seismograaf Quanterra-680.
KAS MAAVÄRINAT ON VÕIMALIK ETTE ENNUSTADA?
Kõikide teiste ebatavaliste ennustamiste kõrval on maavärinate ennustamine kõige vanem kui ükski teadus. See oskus on sama vana, kui inimasustus maavärinate piirkonnas. Kõige vanemad ennustajad olid astroloogid ja ettekujutajad. Pärsias registreeriti vanim teadaolev maavärinaennustus 800 aastat e.m.a.
Tsivilisatsiooni ja inimkonna varasemate teadmiste tippu jõudnud vanad kreeklased pidid suurt hirmu tundma maavärinate pärast, sest elasid nad ju kokkupõrkuvate kontinentide keskel. Nad hakkasid oma tähelepanekuid üles märkima ning nende kirjapanekuist oli tulevikus inimestel palju õppida.
Veel mõnikümmend aastat tagasi peeti maavärinate teaduslikku ennustamist peaaegu võimatuks. 1980. aastatel tehti aga selles valdkonnas suuri edusamme, et seismoloogid USA-s, Jaapanis ja Venemaal pidasid maavärinaennustusi täiesti reaalseks. Kui aastatel 1949-1986 hukkus Hiinas sajas maavärinas 27,3 miljonit inimest ja vigastada sai 76,3 miljonit inimest, rakendati kõik riigil olemasolevad jõud maavärinate ennustamiseks. Koolitati kümneid tuhandeid vaatlejaid. Vaatlejad avastasid, et kasulikku infot maavärinate ennustamiseks annavad kaevud ja veekogud, mis muutuvad enne maavärinat sogasteks ja muudavad värvi. Märgati ka, et loomi haarab imelik rahutus . Hobused lõhuvad latreid ja tarasid, püüdes vabadusse pääseda; lehmad ammuvad meeletult, kanad lendavadehmunult puude otsa, koerad hauguvad ja ei tahaoma kuuti minna; lõvid, tiigrid , ahvid visklevad hullunult puurides; maod ja sisalikud ronivad urgudest väljaisegi keset talve; kalad on rahutud ja visklevad veest välja; linnud sagivad käratsedes õhus ja lendavad mujale.
Geoloogid on rajanud San Andrease murrangut 20 umbes 3,5 kilomeetriliste vahedega puurauku, mis on osutunud üheks kõige usaldusväärsemaks maavärinate ennustamise viisiks. Iga nädal teostatakse seal uurimusi. Avastus, et on võimalik esile kutsuda ka kunstlikke maavärinaid, on viinud teadlased mõttele, et survet San Andrease murrangule oleks võimalik vähendada, kui kutsuda piki murrangut esile mitu väikest, kuid kontrollitud maavärinat.
SUURIMAD MAAVÄRINAD
LISSABONI MAAVÄRIN 1755
1. novembril 1755, kõigi pühakute päeval, viibis suur osa Lissaboni elanikest hommikusel missal. Kella poole kümne ajal tabas linna esimene kolmest tõukest. Pärast lühikest vaheaega järgnes 2 minutiline maavärin. Kõrvulukustava mürinaga varisesid kokku majad, poed ja paleed. Katedraalid ja kirikud matsid oma rusude alla sadu usulikke. Teise tõuke järel, mis kestis 20 minutit, ei jäänud linnas püsti ainsatki kivimaja. Ja siis tabas linna esimese tõuke hilinenud tagajärg. Merel tekkinud hiidlaine mattis enda alla Portugali ranniku. Kolm kuue meetri kõrgust lainet tormasid peaaegu 3 kilomeetri kaugusele sisemaale. Pärast kolmandat tõuget oli linna tabanud täielik häving.
KANTO MAAVÄRIN 1923
Igal aastal raputab Jaapanit umbes 1500 maavärinat. Kanto maavärinaks loetakse maavärinat, mis toimus Tokyo ja Yokohama vahelisel alal. Jaapanlaste vana pärimuse järgi on 1. september õnnetu päev. Oli just kätte jõudnud lõunaaeg, kui toimus maavärina eeltõuge, mis oli sama tugev, kui tavaliselt peatõuked. Kuigi maavärin oli väga tugev, purunes Tokyo poolest miljonist majast ainult viis tuhat . Yokohamas purunes sajast tuhandest majast kokku üksteist tuhat. Seal lõppes kurvalt ka 200 lapse koolireis. Nad maeti elusalt, kui kõrge müür rongile peale varises. Kaugemal, lääne pool, paiskas maalihe tohutu mudamassi Nebukawa külale, lükkas majad merre ja mattis enda alla. Kõige suuremat kahju tegi siiski tuli. Kuna oli lõunaaeg ja sajad tuhanded söepannid läksid ümber, oli tule kustutamine võimatu, sest kogu tuletõrjujate varustus oli hävinud. Jaapani pealinna 2,5 miljonist elanikust jäi umbes miljon peavarjuta. Kanto maavärin on hirmsaim Jaapanis asetleidnud loodusõnnetus.
MEHHIKO MAAVÄRIN 1985
Eelmisel sajandil raputas Mehhikot 42 maavärinat. 19. septembril leidis Mehhikos aset katastroofiline maavärin. Tõuke võimsus ulatus 18 miljoni elanikuga pealinnas Mexicos 7,8 magnituudini. Tegemist oli sajandi suurima maavärinaga Mehhikos. Olukorra muutis halvemaks see, et oli tipptund ja inimesed ruttasid tööle. Telefoniside langes täielikult rivist välja, katkes ka elektrienergia andmine. Puhkes arvukaid tulekahjusid. Erinevatel andmetel hukkus 5000- 8000 inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile. Haavatute abiandmine oli raske, sest 2 kõige suuremat haiglat olid rusude all.
Järgmisel päeval tabas linna 6,5 magnituudine järeltõuge. Maavärin tekitas Vaikse ookeani rannikul 12-15 meetri kõrguse tsunami , mis hävitas rannikualad . 20 päeva jooksul peale esimest maavärinat registreeriti veel 60 väiksemat järeltõuget, kuid siis maa rahunes.
KOBE MAAVÄRIN 1995
Jaapan on oma ajaloo vältel üle elanud palju maavärinaid. 1994. aastal jõudsid Jaapani spetsialistid rahustavale tõdemusele, et nende mitmekordsed maanteed ja sillad peavad üsna tugevatele tõugetele vastu. 17. jaanuaril kell 5.46 kohaliku aja järgi toimunud ja kõigest 20 sekundit kestnud 6,9 magnituudine maavärin purustas linnast umbes ühe kolmandiku. Ametlikel andmetel hukkus 6055 inimest, umbes 26 500 sai vigastada.
19 000 ehitist purunes, 300 000 inimest jäi peavarjuta. Materiaalset kahju hinnati 100 miljardile dollarile. Kobes hukkus inimesi kõige rohkem vanade majade kokkuvarisemisel. Suurem osa 1980. aastatel ehitatud majadest pidasid maavärinale vastu. Kõnniteed ja sillutised purunesid ja vajusid kuni pool meetrit. Veel päevi peale maavärinat polnud enamikus majades vett ja elektrit. Vee puudumine soodustas tulekahjude levimist. Tulekahjude tõttu hävisid terved kvartalid. Linnas valitses täielik kaos . Haiglad ei suutnud abi anda kõigile vigastatutele. Poliitiliste võimude saamatust näitab see, et aasta peale maavärinat oli koduta veel 17 000 inimest. Kuritegelikud organisatsioonid jagasid elanikele toitu ja vett.
Aasta
Koht
Magni-tuud
Ohvreid
Kommentaarid
1290
Hiina
100 000
1556
Hiina
830 000
Tõenäoliselt kõigi aega­­de suurim loodusõnnetus
1737
Kalkutta
300 000
1755
Lissabon
70 000
Ohvrid tsunami tõttu
1906
San- Francisco
8.2
1 500
Häving tulekahjudest
1908
Messina
120 000
1920
Hiina
180 000
1923
Tokio
7.9
143 000
1927
Qinghai Hiina
8.3
200 000
1933
Long Beach USA
8.9
2 990
1934
Bihar India
8.4
10 700
1946
Honsiu Jaapan
8.4
2 000
1950
Himaalaja
1950
Murrangud mäeahelikes
1960
Tšiili
8.6
5 700
1964
Alaska
8.5
131
1970
Peruu
7.8
66 000
Suur maalihe
1975
Hiina
7.5
vähe
Esimene ennustatud suur maavärin
1976
Hiina
7.6
240 000
Ei olnud ennustatud
1985
Mexico City
8.1
9 500
1977
Indoneesia
8.0
200
1977
Salta Argentiina
8.2
100
1988
Armeenia
6.9
25 000
Ohvrid peamiselt madala ehituskvali­teedi tõttu
1989
San-Francisco
7.1
62
Suur materiaalne kahju
1990
Iraan
7.3
50 000
1994
Boliivia
8.3
10
2003
Kagu - Aasia
9.0
300 000
Palju ohvreid tsunami tõttu

MAAVÄRINAD EESTIS

Eesti asub õnnelikus kohas. Siin pole tulemägesid, purustavaid orkaane ja maapindki on suhteliselt rahulik. Tõsi, täiesti paigal pole ta siingi. Seni teadaolevaist tugevaim maavärin kannab Osmussaare maavärina nime. Osmussaare maavärin, mille kese asus 15 km sügavusel, toimus 25. oktoobri ennelõunal kell 11:39:46 1976. aastal ja seda tundsid inimesed suurel osal Eestimaast.
Värin oli sedavõrd tugev, et põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid, saare keskel asetseva kivihoone seina aga rebis allmaatõuge räästast maapinnani ulatuva prao. Hirm sundis inimesi kõikuvatest ja ragisevatest hoonetest pagema. Kirjelduse põhjal võib hinnata maavärina tugevuseks Euroopa 12 pallisel skaalal kuus palli.
Võib arvata, et tegu oli teadaolevalt tugevaima maavärinaga Baltikumis. Tõsi, Lõuna – ja Ida-Eesti elanikud seda peaaegu ei märganudki, kuid Kesk-Eestis tundsid tõukeid üsna paljud. Tallinnas oli kõige selgemalt tunda raputusi kõrghoonete ülemistel korrustel. Näiteks Nõval ühes elumajas libisenud köögis olnud pesumasin ligemale meetri võrra seinast eemale, laes purunenud kolmeharuline armatuur ja köögikapi riiulil langenud küljeli veiniklaasid (Raukas, 1988). Peatõukele järgnesid arvukad järeltõuked, neist kõige tugevamad umbes 10 minutit ja pool tundi hiljem. Järeltõukeid registreeriti tundlike seismomeetritega veel novembrikuuski.
Ehkki Eesti asub maakera juba sadu miljoneid aastaid tagasi jäigastunud piirkonnas, on ajalooürikud maavärinatest korduvalt pajatanud. Näiteks võib tuua 1670. aasta 1. veebruari maavärinakirjelduse Pärnu kandis . Samal aastal märtsis rebinud maarappumine lõhed külmunud maapinda.
Hoopis rohkem on andmeid ülemöödunud sajandist ja möödunud sajandi esimestest aastakümnetest. Maapind on eriti tugevasti vappunud Loode-Eestis Haapsalu, Vormsi ja Noarootsi kandis. Osmussaare kandis on maavärinaid täheldatud näiteks 1858., 1869., 1877 . ja 1904 . aastal. Eriti tugevad tõuked olevat olnud aastal 1877.
Eestis ei ole aga maavärinad toimunud mitte ainult loode rajoonides. 28. jaanuaril 1881. a. oli tugev maavärin näiteks Narva ümbruses. Toonaste ajalehtede andmetel langenud mitmete mõisate seintelt krohvi ja Auvere jaamahoones purunenud isegi mõned aknaruudud. Kokku on Eestis registreeritud ajavahemikul 1616-1936 30 maavärinat. Viimane tugevam maapinna vappumine leidis aset 8. aprillil 1987. a. ja see sai tuntuks Võrtsjärve maavärinana, tugevuseks hinnati 4 palli.
Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused? Pikka aega peeti Eesti maavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises aluspõhjas olevate suurte karstikoobaste sisselangemisega. Selline seletus ei ole aga kuigi veenev, kuna meie karstikoopad on nii väikesed, et nende sissevarisemine ei saa suurel maa-alal tajutav olla. Liiatigi peaksid selliste varisemiste korral maapinnale kujunema langatuslehtrid või vähemalt suured praod.
Nüüdisandmete foonil on selge, et meilgi on tegemist tektooniliste maavärinatega, mis Skandinaavia maades, eriti Norras on üsna tavalised . Neid põhjustavad maakoore rahutud sügavamad osad. Omapoolset mõju avaldab ka maakoore nüüdiskerkimine, mis on teatavasti ebaühtlase kiirusega ja võib kohati põhjustada maakoore lõhenemist erineva suurusega plokkideks . Just selliste plokkide kokkupuute alal võivadki aeg-ajalt tekkida pinged ja laheneda maavärinate näol. On üsna loomulik, et Soome lahe suudmeala on praegu mõneti suurema pinge all, sest just seal ristuvad erisuunalised tektoonilised murranguvööndid, mis arvatavasti ongi andnud aluse Loode-Eesti senisele ja küllap ka tulevasele seismilisele aktiivsusele.
Aga loomulikult on meil võimalik tajuda üsna kaugete maavärinate kaja. Näiteks 1977. a. 5. märtsil umbes kell 22:30 tundsid maa võnkumist paljud meie vabariigi elanikud. Siin oli põhjuseks 9 palline purustav maavärin Rumeenias , mis Eestis registreeriti 3 – 5 minutise hilinemisega.

MAAVÄRINAD MERE ALL

HIIDLAINE ehk TSUNAMI

Kui maavärina survelained merre jõuavad, muutuvad nad hiigelsuurteks veelaineteks, mida tuntakse hiidlainete ehk tsunamide nime all. Tsunamid võivad liikuda mitusada kilomeetrit tunnis ja iga järgmiselaine vahemaa eelmisega võib olla kuni 150 kilomeetrit. On teada, et mõnikord on tsunaamid niiviisi kihutanudüle terve Vaikse ookeani. Sügavas vees on hiidlained üsna madalad, aga kui nad ranniku lähedal madalasse vette jõuavad, võivad nadkerkida kuni kolmekümne meetri kõrgusteks hiiglasteks.Selline laine võib kaasa haarata sadamas seisva laeva ja kanda selle hulk kilomeetreid sisemaale, heites selle viimaks võib-olla mõnele mäenõlvale.
SUURED TSUNAMID
Võib-olla kõige tuntuma suure tsunami kutsus esile merealune maavärin kahesaja neljakümne kilomeetri kaugusel Jaapani rannikust 15. juunil 1896. Jaapanlased andsid sellel nimeks Sanriku, sest see tabas kolme provintsi ("san" on jaapani keeles "kolm", "riku" - "maa"). Juhtum leidis aset varasel õhtutunnil, kui inimesed nautisid ilusat ilma mererannal . Vaevalt märkasid nad väikesi eellaineid, mis merepinna kergelt õõtsuma panid, ja seetõttu tabas suur laine neid täiesti ootamatult; selle kõrgus oli kuuldavasti kolmkümmend meetrit. See laine nõudis 27 122 inimelu ja uhtus minema 10 617 maja.
Nähtavasti kõige imposantsem seismiline merelaine , niipalju kui usaldusväärsete teadete järgi otsustada võib, oli tsunami, mis ujutas üle Kamtsatka ranniku Lopatka neeme juures 1737. aastal. Selle laine kõrgus oli ligi seitsekümmend meetrit! Õnneks viibis tol hetkel rannas vähe inimesi.
Krakatau vulkaani purse Ida-Indias 1887. aastal kohutas üles veevalle, mis tormasid läbi Sunda väina ning hukutasid Jaava ja Sumatra rannikul 36 500 mitte midagi aimavat inimest. See ei olnud siiski tõeline seismiline merelaine, sest seda ei tekitanud maavärin.
Tsunami, mis muutis Lissaboni kuulsa maavärina veelgi hävitavamaks, oli linna enda piirides ainult veidi üle kahe meetri kõrge, kuid kaugemal lõuna pool jõe vastaskaldal kasvas ta kümne meetri kõrguseks. Palmilatvadeni ulatuv laine olevat tabanud Havai rannikut 1868. aastal. Teistel juhtudel olevat olevat laine murdnud tamme ja loopinud suuri kiviplokke just nagu munakaid. Coralli sadamas Tsiilis paiskas laine 1960. aastal üheteistkümne tuhande tonnise laeva sadamast üle linna kaugele avamerele. 1868. aastal kandis kahekümne meetri kõrgune laine Arica lähedal Tsiili rannikul Ameerika kaluripaadi "Wateree" ligi poole kilomeetri kaugusele sisemaale.
Mida me siis nendest tsunamidest teame? Minevikus teati neist muidugi vähe, välja arvatud tõsisasi, et nad tekkisid pärast maavärinaid. Kuid segi see ei olnud kuni viimase ajani täiesti kindel. Jäid ju paljud merealused maavärinad hoopis märkamatuks, sest nad toimusid ookeanides, mis katavad neli viiendikku maakerast. Veelgi enam, üksnes mõned merealused maavärinad põhjustavad tõelisi tsunamisid. Ja selles seisneski Jaggari viga: ta püüdis küll maavärinaid "ette ennustada", kuid ei osanud kindlaks teha, missugust nende hulgast tuleb karta .
KASUTATUD KIRJANDUS
Bob Fowke “Planeet Maa” Tallinn, kirjastus Koolibri, 2000
A. Muranov “Ebatavaline ja ähvardav loodus” Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, 1981
A. Muranov “Maakera loodusjõudude kütkes” Tallinn, kirjastus Valgus, 1986
Elliot Roberts “Värisev maa” Tallinn, kirjastus Valgus, 1971
ENEKE Tallinn, kirjastus Valgus, 1984
SL Õhtuleht
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/3maakera/maav.ht m
http://www.kes-kus.ee/04/tundmatu_eesti.ht m
http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/seismo.html
http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/mv.html
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/maavarinad.ht m
http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.doc -
http://www.kes-kus.ee/04/tundmatu_eesti.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vulkaanid.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/huvitavaid_fakte_geograafiast.ht m
19