Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
NOORSOOTÖÖ OSAKOND
ELIKO ROOMET
NT-13
EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990
Referaat
Juhendaja : Margus Abel
TALLINN 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
1. NÕUKOGUDE ARGIKULTUURIST ÜLDISELT 4
2. TARBIMINE 6
3. NOORTEKULTUUR NÕUKOGUDE AJAL 8
4. KIRIK 9
5. HARIDUS 10
6. TEADUS 11
7. KIRJANDUS 12
8. RAHVALUULE 13
9. KUNST 14
9.1 MAAL 14
9.2 GRAAFIKA 14
9.3 SKULPTUUR 14
9.4 ARHIDEKTUUR 15
10. MUUSIKA 16
11. TEATER 17
KOKKUVÕTE 18
KASUTATUD KIRJANDUS 19
LISAD 20

SISSEJUHATUS


Püsivus ja muutuvus rahvaste kultuurisüsteemides on tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas etnoloogi jaoks üks põnevamaid, kuid ühtlasi ka raskemaid teemasid. Kui me nüüd tahame iseloomustada ühe Euroopa väikerahva nüüdisaegset kultuurilist palet ja valime selleks välja ühe Nõukogude liiduvabariigi, Eesti NSV ja selle põhirahvuse eestlased, siis puutume kokku industriaalühiskondadele omasest üldolukorrast mõneti erinevate ja asja veelgi keerukamaks muutvate teguritega. Rahvakultuuride teadlik ja aktiivne arendamine toimub loomulikult põhiliselt vaimse kultuuri valdkonnas, mistõttu etnilised iseärasused on siin selgemini nähtavad kui hoopis tugevamini integratsiooniprotsessist haaratud materiaalses kultuuris (Viires 2001).
1940. aastail lõid Teise maailmasõja sündmused ja Nõukogude anneksioon Eestis täiesti uue kultuurisituatsiooni. Rahva kultuurilool on kaks põhilist aspekti: 1) vaimsete väärtuste loomelugu, 2) loodud väärtuste levik, tarbimine, säilitamine ning edasiandmine põlvest põlve, kultuurivahetus jms., mida lühidalt võiks nimetada vaimsete väärtuste tarbimis-käibimislooks (Viires 2001).
Sõjajärgset poolsajandit võib periodiseerida mitmeti. Võttes aluseks eestlaste kultuurilise orientatsiooni, siis: 1) 1945.-1950. aastate lõpp, 2) 1960. aastad, 3) 1970. aastad, 4) 1980. aastad. Esimesel etapil mõõdeti muutusi ja inimesi veel „Eesti aja“ mõõdupuuga, hävitatud kultuuritervik jätkas vaimset eksistentsi. Valitsev absurdsus projitseerus mõistliku elukorralduse teoreetilisele foonile ( Vahtre 1992).
Teisel etapil orienteeruti ümber, ühiskonnaellu ja kultuuriloomesse astus sõjajärgne põlvkond, tekkis lootus leida enamvähem mõistlik modus vivendi ka nõukoguliku korra raames. Eesti aeg taandati ilusaks mälestuseks, millega tegelikkust enam mõõta polnud vajalik ega võimalik (Vahtre 1992).
Kolmandat järku iseloomustab resignatsioon.
Neljandal perioodil on tunnetatud nõukoguliku taaga raskust, ühekorraga püütakse vaadata tulevikku ja minevikku , eestiaegsete traditsioonide elustamiskatsed põimuvad pornovideotega, valitseb kultuuriline segadus , milles on suur osa kultuuritusel ja moraalitusel. Tuge otsitakse skautlusest, astroloogiast, transtsendentaalsest meditatsioonist, kirikust . (Vahtre 1992).

1. NÕUKOGUDE ARGIKULTUURIST ÜLDISELT


1940. aastail hävis suur osa Eesti kodudest, mille asukad kas küüditati või olid sunnitud põgenema. Traditsioonilise ja sõjaeelseil kümnendeil oli järk-järgult moderniseerunud elukeskkonna lõhkusid kolhoosikorra kehtestamine, sundmigratsioon ja sõjatraumad. Kodu mõiste ahenes- maal varasemast talust maja ja väikese õueni, linnas tihti vaid omaette tao või osakeseni ühiskorterist. Nõukogulik arusaam võrdsusest ja õiglusest tähendas kogu elumiljöö teadlikku ümberkujunemist ühtlustamise eesmärgil. Nii oli ka Nõukogude Eestis sõjajärgne „taastumine“ tegelikkuses rohkem lammutamine ja uut moodi ümberehitamine ning miljöös ja olustikus kehastuva kultuurimälu „kustutamine“ (Viires 1998).
Maal kaasnes kolhooside loomisega uus eluvorm ja eluviis- tsentraliseeritud kolhoosiküla. Maa-asulate kujundamises tüüpprojektide ja- planeeringute ning keskkonna korrastamise kaudu väljendus ühtlasi järelvalve ruumi ja inimeste üle. Linna ja maa vaheliste erinevuste kaotamine oli osa riiklikust kõikehõlmavast võrdustamisest (Viires 1998).
Väärtused, mille inimesed olid varem märkamatult omandanud ja mida oli peetud enesemõistetavaks ja normaalseks, muutusid sotsialistlikus argipäevas eriliseks . Läänelikud kombed ja läänelik elulaad said omamoodi kultuurilise eristumise vahendiks . Esteetilise maitse arengule avaldas tugevat mõju esimene Eesti disainiajakiri „ Kunst ja Kodu“, mis propageeris kodukujunduses lihtsust , asjalikkust ja kvaliteeti, kuid samas tutvustas ka läänemaailma kunsti- ja kultuuriteooriat. Seega oli katkestus argikultuuris küll tuntav, aga mitte täielik, sest järjepidevus kandus edaasi suuresti hääletul moel- „vanade“ (Eesti Vabariigi aegsete) elamute ja käitumismallide kaudu (Viires 1998).
Eraelus tähistati endiselt traditsioonilisi tähtpäevi ja jälgiti rahvuslikke tavasid. 1960. aastail asuti jõuliselt juurutama nõukogulikku kombestikku. Usuvastase võitluse ja läänemaailma kultuurilise moderniseerumise mõjul kaotas kirik oma senise osa eestlaste mentaliteedis ja käitumises. Vastukaaluks leeriskäimisele hakati
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #1 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #2 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #3 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #4 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #5 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #6 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #7 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #8 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #9 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #10 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #11 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #12 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #13 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #14 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #15 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #16 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #17 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #18 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #19 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #20 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #21 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eliko877 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

katreke profiilipilt
katre paenurm: Väga hea materjal!
17:11 09-11-2011
Freesta profiilipilt
Freesta: Aitäh!
15:34 10-11-2011


Sarnased materjalid

28
docx
Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
10
doc
EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1200-1500
174
doc
Kirjanduse mõisted A-Z
28
docx
Eesti ajalugu VI-lk 338-350-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
16
docx
Zetterberg-lk 555-571-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
78
docx
Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid
44
docx
Eesti kunst 1918-1940
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun