SISUKORD
SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1.MAAILMA
KAUBANDUSORGANISATSIOON (WTO) 3
1.1. WTO
tegevusvaldkond haarab kolme lepinguga sätestatud reguleeringuid 4
1.2. Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed 4
1.3. Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur 4
1.4. WTO tegutsemispõhimõtted 6
1.5. WTO funktsioonid 6
1.6. WTO eesmärgid 7
2. EESTI MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONIS 9
2.1. Eesti
astumine WTO-sse 9
2.2. Eesti eelised WTO liikmena 9
3. WTO JA VENEMAA 10
3.1. Venemaa
liitumise WTO-ga eesmärgid ja ülesanded 12
3.2. Venemaa kui WTO liikme mõju Eestile 13
KOKKUVÕTE 15
VIIDATUD ALLIKAD 16
SISSEJUHATUS
WTO
on rahvusvaheline
organisatsioon ,
mis reguleerib riikide omavahelistkaubandust.
WTO-sse kuulub ka Eesti.
Käesoleva
töö autor seadis eesmärgiks lähemalt uurida ja teada saada, WTO
olemusest, liikmetest, struktuurist, Eesti kuulumisest WTO-sse jne.
Eesmärgi
täitmiseks analüüsiti andmeid, mis on kättesaadavad erinevatelt
veebilehtedelt.
Töö
koosneb kolmest osast, kus esimeses peatutakse Maailma
Kaubandusorganisatsioonile. Teises osas tuuakse ära Eesti Maailma
Kaubandusorganisatsiooni liikmena. Kolmandas osas tuleb
juttu WTO ja
Venemaa suhetest.
Autor
loodab, et
ainetöö koostamine antud teemal on huvitav ning hariv.
MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON (WTO)
Maailma
Kaubandusorganisatsioon (inglise
keeles World
Trade Organization, WTO)
on rahvusvaheline organisatsioon,
mis reguleerib riikide omavahelistkaubandust.
Maailma
Kaubandusorganisatsioon loodi 1995.
aastal Üldise
Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General
Agreement on Tariffs and Trade, GATT)
ühinenud riikide baasil.
Maailma
Kaubandusorganisatsioonil on 153 liikmesriiki ja 30 vaatlejaliiget,
kellest enamik taotleb liikmestaatust. Vastavalt põhikirjale peavad
vaatlejaliikmed (ainsa erandina Vatikan )
5 aasta jooksul vaatlejaliikmeks saamisest alustama
liitumisläbirääkimisi.
Maailma
Kaubandusorganisatsiooni kõrgeim organ on ministrite konverents , mis
koguneb üle aasta. Organisatsioonil on ka üldnõukogu, mis rakendab
konverentsil vastu võetud põhimõtteid ja vastutab igapäevase haldamise eest, ning peadirektor, kelle määrab ametisse konverents.
Maailma
Kaubandusorganisatsiooni peadirektor on alates 2005.
aastast Pascal
Lamy. Organisatsiooni peakorter asub Šveitsis Genfis .
Põhimõtteliselt
on kõigi otsuste vastuvõtmisel igal riigil võrdselt 1 hääl.
Tegelikkuses ei ole niisuguseid hääletusi veel kunagi toimunud.
Otsuste tegemisel on alati jõutud konsensusele.
Selle puuduseks on väga suur otsustamiseks kulunud aeg. Otsused
kipuvad olema ka nii üldsõnalised, et neid on võimalik mitmeti
tõlgendada.
Suurima
majandusega riik, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni,
on Venemaa,
teisel kohal on Iraan .
Eesti
liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13.
novembril 1999.
[1]
WTO
peaülesanne on tagada võimalikult vaba, tõketeta ning etteaimatava
strateegiaga rahvusvaheline kaubandus.
WTO
on juriidiline isik, millel on samasugused privileegid ning puutumatus kui ÜRO eriorganisatsioonidel [3].
1.1.
WTO tegevusvaldkond haarab kolme lepinguga sätestatud reguleeringuid
Kaubandust
reguleeriv 'GATT 1994' leping, mille põhimõteteks WTO liikmete
vahel kaupade vaba liikumise garanteerimine, enamsoodustusrezhiimi
kohandamine liimetele ning kõigi lepingu osapoolte võrdne
kohtlemine; teenuskaubandust reguleeriv GATS kokkulepe, mis sätestab
võrdse enamsoodustusrezhiimi mistahes WTO liikmesriigis
tegutsevatele teise liikme teenusemüüjale, kohustab liikmeid
järgima antud valdkonna poliitikas läbipaistvuse põhimõtet ning
pakub arenenud riikidega võrreldes suuremat kaitset alles kujuneva
teenindussektoriga arengumaadele ; intellektuaalomandi õiguskaitset
reguleeriv laiaulatuslik TRIPS leping, mis kehtestab liikesriikidele kindla (riigi arengutasemest
sõltuva) ajavahemiku intellektuaalomandi alase seadustiku
ühtlustamiseks, selle viimiseks lepingus ette nähtud
miinimumstandarditeni [3].
1.2.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed
- Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed on liigitatud neljaks
- Arenenud maad
- Arengumaad
- Vähimarenenud maad
- Siirdemaad (plaanimajanduselt turumajandusele ümberkohanevad liikmed).
Kõiki
WTO liikmesriike käsitletakse kaubandus- teenuskaubandus- ning
intellektuaalomandialastes küsimustes ühtse tervikuna . Kõik
liikmesriigid peavad WTO mitmepoolsed lepingud siseriiklikult ratifitseerima ning neis sätestatut järgima. Siiski on WTO paindlik
arengumaade, vähimarenenud maade ning siirdemaade suhtes, lubades
teatud perioodiks lepingute täitmises erirezhiimi, tehnilist abi
ning konsultatsiooni.
WTO
on konsultant maailmakaubanduse juhtimise alal, foorum , kus riigid
töötavad välja kokkuleppeid kaubandusbarjääride edasiseks
alandamiseks. WTO rakendab regulaarset järelvalvet liikmesriikide
kaubandusrezhiimide üle. [3]
1.3.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur
WTO
kõrgeim otsuseid tegev organ on ministrite konverents, mis tuleb
kokku kord kahe aasta jooksul. Kahe ministrite konverentsi vahelisel
ajal täidab konverentsi ülesandeid peanõukogu, mille ülesanneteks
on liikmetevaheliste vaidluste lahendamine ning liimete kaubanduspoliitika ülevaatamine WTO sekretariaadi aruannete põhjal.
Peanõukogu
tööd toetavad :
- kaubavahetuse nõukogu (GATT-i lepingu toimimise jälgimine);
- teenustekaubanduse nõukogu (GATS-i toimimise jälgimine);
- intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu (TRIPS lepingu toimimine).
Otsused
võetakse WTO-s vastu liikmete konsensuse alusel (konsensuseks
loetakse kõigi liikmete nõusolekut). Kui konsensuse saavutamine ei
osutu võimalikuks, võetakse otsus vastu häälteenamusega, kusjuures igal liikmesriigil on üks hääl. Teatud otsuste (WTO
põhikirja muutmine, liikme lahkumine organisatsioonist) on vaja
kohati kuni ¾ -list häälteenamust.
W Ministrite konverents
TO peakorter asub Genfis, Sveitsis. Seda juhib peadirektor,
kes määrab endale neli asedirektorit. WTO sekretariaadil on 500 eri
liikmesriikidest pärit töötajat. Oma kohustuste täitmisel ei tohi
sekretariaadi töötajad aktsepteerida oma päritoluriigi või
mistahes muu (valitsus)organi juhtnööre, säilitades nii
sekretariaadi erapooletuse [3].
Ministrite konverents kui kaubanduspoliitika läbivaataja
Peanõukogu
Ministrite konverents kui vaidluste lahenaja
Kaubavahetuse nõugkogu
Intellektuaal-omandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu
Teenuste kaubanduse nõukogu
Komiteed
Komiteed
Komiteed
Kogud
Mõlemapoolsed komiteed
Joonis
1.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur [2].
1.4.
WTO tegutsemispõhimõtted
GATTil
põhinev kaubandussüsteem oli rajatud neljale lihtsale põhimõttele,
mis omakorda kandusid hiljem edasi WTOsse, kus neid laiendati
teenusteja intellektuaalomandi kaitsele:
Esimene
reegel lubab
kaitsta kodumaist tootmist välismaiste konkurentide vastu,
tingimusel, et kaitset rakendatakse üksnes tariifide kaudu ning
hoitakse madalal tasemel. Seepärast keelab see reegel riikidel
kasutada koguselisi piiranguid, v.a erijuhtudel. Koguseliste
piirangute kasutamist keelavat reeglit tugevdati Uruguay voorus.
Teine
reegel näeb
ette tariifide jt kaubandustõkete vähendamise ja kaotamise riikide
vahel mitmepoolsete läbirääkimiste teel. Sel moel vähendatud tariifid on tariifiridade kaupa loetletud iga riigi kontsessioonide loendis . Nendes loendites toodud määrasid tuntakse seotud
määradena. Riigid on kohustatud mitte tõstma tariife oma
kontsessioonide loendis näidatud seotud määradest kõrgemale.
Kolmas
reegel kohustab
riike kauplemisel mitte vahet tegema riikidel, kust imporditakse või
kuhu eksporditakse. See reegel väljendub enamsoodustus-režiimi
põhimõttes (most favored nation principle). Tähtsa erandina ei
kehti see reegel piirkondlike sooduskokkulepete puhul.
Neljandat reeglit tuntakse
võrdse kohtlemise printsiibina (national treatment). See reegel ei
luba riikidel kehtestada importkaupadele, mis on pärast piiril tollimaksude tasumist jõudnud siseturule, siseriiklikke makse nagu
müügi- või käibemaksu, mis on kõrgem samasuguste kodumaiste
toodete suhtes kehtestatust [4]
1.5.
WTO funktsioonid
WTO
funktsioone suunavad WTO enda aluspõhimõtted. WTO töö juhindub
WTO lepingutest, mis on õiguslikuks aluseks rahvusvahelisele
kaubandusele ja kaubanduspoliitikale.
WTO lepingutel on kolm
peamist sihti:
- aidata kaubandusel toimida nii vabalt kui võimalik
- liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes
- panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest jne
WTO
funktsioonid sätestab asutamislepingu III artikkel. [4]
1.6.
WTO eesmärgid
Peamisteks
WTO eesmärkideks on:
1.
Lepingute rakendamine ja rakendamise jälgimine - WTO aitab kaasa
asutamislepingu (Marrakeši lepingu) ja mitmepoolsete
kaubanduslepingute rakendamisele, haldamisele ja toimimisele ning
nende eesmärkide edendamisele ja tagab mitmepoolsete
kaubanduslepingute rakendamise, haldamise ja toimimise raamistiku .
Mitmed WTO nõukogud ja komiteed on loodud just erinevate lepingute
rakendamise monitooringuks.
2.
Kaubandusläbirääkimised - WTO tagab foorumi oma liikmete vaheliste
läbirääkimiste jaoks mitmepoolsete kaubandussuhete küsimustes,
mida on käsitletud asutamislepingus ( kaubad , teenused,
intellektuaalomandi kaitse), kaubanduse liberaliseerimise küsimustes
ja ka lubatud erandite üle. Kaubandusküsimused pole püsiva
iseloomuga vaid muutuvad ning seega WTO läbirääkimiste raamistik
vajalik nii muutustega kaasaskäimiseks ja nende haaramiseks
lepingulisse raamistikku läbi multilateraalsete läbirääkimiste.
Vastavalt ministrite konverentsi otsusele võib WTO tagada ka foorumi
liikmete vaheliste jätkuläbirääkimiste jaoks mitmepoolsete
kaubandussuhete asjus ning raamistiku läbirääkimiste tulemuste
rakendamiseks. Hetkel käimasolev Doha läbirääkimistevoor hõlmab
suurt hulka selliseid '"uusi" kaubandusküsimusi.
3.
Vaidluste lahendamine: WTO haldab vaidluste lahendamist reguleerivate
eeskirjade ja protseduuride käsitluslepet, nn. vaidluste lahendamise
käsitluslepe (DSA - Dispute Settlement Agreement). Vaidlusi lahendav
lepe on oluline, et tagada WTO reeglite täitmine ja
kaubandussüsteemi stabiilne ja tõrgeteta toimimine.
4.
Liikmete kaubanduspoliitika ülevaatus - WTO haldab
kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi (TPR - Trade Policy
Review), mis sätestatud asutamislepingu Lisas 3. Kõigi WTO liikmete
kaubanduspoliitika käib teatud perioodi tagant läbi TPR
ülevaatusprotsessist, mille käigus andtakse nii riigi enda kui ka
WTO sekretariaadi poolt välja ülevaade riigi kaubanduspoliitikast
ja antakse teistele WTO liikmetele esitada riigi kaubanduspoliitika
kohta küsimusi. Mehhanismi eesmärk on kaasa aidata mitmepoolsetest
kaubanduslepingutest tulenevatest reeglitest, põhimõtetest ja
kohustustest kinnipidamisele. TPR mehhanismi ülesandeks on uurida
liikme kaubanduspoliitika ja -tavade mõju mitmepoolsele
kaubandussüsteemile.
5.
Kaubanduskompetentsi tõstmine - WTO lepingud sisaldavad eraldi
sätteid arengumaadele, sh. pikemad perioodid lepingute rakendamiseks
ja lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks, meetmed
kaubanduslike võimaluste suurendamiseks , vaidluste lahendamiseks ja
tehniliste standartide rakendamiseks. WTO korraldab aastas sadu
tehnilise koostöö missioone arengumaadesse ja korraldab
iga-aastaseid kursuseid arengumaade valitsusametnikele. Lisaks on
loodud WTO 'Aid for Trade' programm eesmärgiga aidata arenguriikidel
arendada oskusi ja infrastruktuuri oma kaubanduse laiendamiseks.
6.
Laiem dialoog - Maailma majanduspoliitika suuremat järjepidevust
silmas pidades teeb WTO asjakohast koostööd Rahvusvahelise
Valuutafondiga (IMF), Maailmapanga (WB) ja selle asutustega ning
teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. WTO peab regulaarselt dialooge ka riigiväliste organisatsioonide, rahvusparlamentide,
meedia ja rahvusvahelise üldsusega WTO erinevate aspektide ja
käimasolevate Doha läbirääkimiste vooru üle. Dialoogide
eesmärgiks on edendada koostööd ja laiendada teadmisi WTO
tegevusest. WTO annab välja ka publikatsioone maailmakaubanduse
olukorrast ja iga-aastast kaubandusstatistikat [4]
2.
EESTI MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONIS
2.1.
Eesti astumine WTO-sse
Juunis
1992 omandas Eesti Vabariik GATT vaatlejaliikme staatuse. Sisuliselt
tähendas see vastastikust infovahetust GATT-i sekretariaadiga.
Märtsis 1994 esitas Eesti koos Eesti Väliskaubanduse Memorandumiga
avalduse GATT-i täisliikmeks saamiseks, pärast WTO loomist 1995.
aastal vormistati see ümber WTO liikmestaatuse taotuseks.
Mais
1999 leidis WTO Peanõukogu Eesti olevat vastava Maailma
Kaubandusorganisatsiooni liitumistingimustega ning valmis liikmeks
saama. Sama aasta septembris ratifitseeris Riigikogu
liitumisprotokolli ning alates novembrist 1999 (kui president oli
liitumisprotokolli välja kuulutanud) on Eesti Vabariik WTO 135.
liikmesriik.
Alates
WTO liikmeks saamisest on Eesti aktiivselt osalenud organisatsiooni igapäevatöös , kaitsnud riigi huve mitmesugustes komiteedes ning
täitnud WTO poolt riigile pandud kohustusi.
Eesti
on pidanud kahepoolseid läbirääkimisi Venemaaga, kelle saamine WTO
liikmeks on hädavajalik Eesti kaubanduse arenguks idasuunas [3].
2.2.
Eesti eelised WTO liikmena
Eesti kuulumine Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeskonda on tähtis
liitumiskõnelustel Euroopa Liiduga. EL on WTO kollektiivliiga ning teostab oma ühtset poliitikat läbi ühe esinduse.
WTO
liikmesriikide arvelt tuleb üle 90% maailma majanduse käibest. WTO
liikmena pääseb Eesti teiste liikmesriikide turgudele (kaubaturud,
teenuste turud , immateriaalse vara turud) soodusrezhiimil ning ilma
eraldi kahepoolseid lepinguid sõlmimata.
WTO
liikmeks olek tagab Eesti kaubandus-, teenindus- jm ettevõtete
õiguste kaitse rahvusvahelisel turul.
WTO
liikmesus on Eestile tähtis kaubanduslikes suhetes Venemaaga, kes
WTO täisliikmena ei saaks Eesti kaupadele rakendada kõrgendatud
tollitariife, vaid peaks rakendama MFN põhimõtet.
WTO
tagab võrdse konkurentsi eri maade kaupadele, hoiab ära dumpingu tugevama majandusega riikide tootjate poolt ning võrdsustab
tingimusi kõigile. [3]
3.
WTO JA VENEMAA
1986
aastal pöördus Nõukogude Liit avaldusega saada WTO jälgijastaatus
eesmärgiga liituda WTO täieõiguslikuks liikmeks tulevikus. USA
keeldus avaldust läbivaatamast põhjendades seda sellega, et NSVL on
plaanimajandusega riik, mis ei sobi vabakaubandusprintsiipidega.
Alles aastal 1990 sai Nõukogude Liit WTO jälgijastaatuse.
Aastal
1993 pöördus Venemaa ametliku avaldusega WTO liitumiseks. Aastal
1995 hakkasid läbirääkimised Venemaa WTO-ga liitumise üle.
Eriti
keerulised läbirääkimised olid läbiviidud USA, Euroopa Liidu ja Hiinaga . Eriarvamused õnnestus reguleerida peale seda, kui Venemaa
nõustus „ Kyoto protokolliga“. Põhilised eriarvamused olid
seotud finantsturudega, põllumajandustoodangu tarnimisega Venemaale
ja intellektuaalomandi õiguste kaitse Venemaal. Venemaa ja USA
kirjutasid lepingu Venemaa liitumise kohta WTO-ga 20 novembril 2006
aastal.
2006
aasta detsembris oli publitseeritud informatsioon läbirääkimiste
põhitulemuste kohta, kus olid esitatud andmed tähtsamate
kauplemispositsioonide kohta ning konsolideeritud andmed teiste
positsioonide kohta. Enne seda olid läbirääkimised läbi viidud kinniselt.
Esimese
aasta jooksul peale Venemaa sisseastumist WTO-sse mitte ühtegi lõivu
ega maksu alandama ei hakata.Erinevatel kaubagruppidel on ettenähtud
ülemineku perioodid 1 aastast kuni 7 aastani; 7 aasta jooksul lõivud kukuvad umbes 11,1 % kuni 8,2 %.Tollilõivud ei kuku neile
kaupadele, mida toodetakse Venemaal (väljaarvatud autod ja jalanõud )
Samal
ajal likvideeritakse subsiidiume arvutitele, alandatakse makse
olmeelektroonikale ja elektrotehnikale, ravimitele ja
tehnoloogilistele seadmetele. Riik saab osutada abi põllumajandusele
mitte rohkem kui 9 mlrd USD aastas (praegul 3,5 mlrd USD aastas kuid
subsiidiumite mahtu arutletakse rahvusvaheliste läbirääkimiste
käigus veel)
Viimastel
aastatel on Venemaa astumist WTO-sse lükatud pidevalt
edasi.Venemaa sisseastumist WTO-sse raskendas ka maailma
finantskriisis, mis sundis paljusid riike mitte mõtlema vabast
kaubandusest vaid oma riigi majanduse rangemast reguleerimisest.
2009
aasta juunis Moskvas toimunud rahvusvahelise nõukogu istungil Euraasia -Aasia-Euroopa riikidega ütles Venemaa peaminister V.V.Putin, et esitas avalduse läbirääkimiste takistamisest Venemaa
ühinemiseks WTO-ga. Venemaa hakkab osalema ühtse tolli nõukogu
loomisel Venemaa,Valgevene ja Kasahstaniga. Vastavalt WTO loomise
seadusele ВТО (WTO Agreement), võivad WTO-sse sisse astuda ka
eraldi tolliterritooriumid (kuna Euroopa Liit on WTO liige siis ka
kõik Euroopa Liidu riigid kuuluvad WTO-sse). 21.10.2009 teatati, et
Venemaa,Valgevene ja Kasahstan hakkavad liituda WTO-ga üheaegselt ja
kooskõlastatud tingimustega, mis lubab omakorda nii sisse astuda
Euroopa Liitu kui ka säilitada oma tolliliit .
7
oktoobril aastal 2010 Brusselis oli läbi viidud kohtumine Venemaa ja
Euroopa Liidu vahel. Enne kohtumist kirjutati alla memorandum Venemaa
läbirääkimiste alustamiseks WTO-sse.
Gruusia on Venemaa liikmelisusele veto pannud igal aastal alates 2008, mil
toimus Venemaa ja Gruusia vahel. 2011 novembris õnnestus Gruusial ja
Venemaal Šveitsi vahendusel siiski kokku leppida.
2011
aasta oktoobri lõpuks valminud lepingu tekst, oli kooskõlastatud
Venemaa ja Gruusia vahel. 31 oktoobril aastal 2011 presidendi abi
Arkady Dvorkovitš avaldas,et Venemaa liitub WTO-ga 15 detsembril
aastal 2011. 4 novembril ilmusid andmed,et Ukraina loobub oma
nõusoleku andmist Venemaa liitumisele WTO-ga. 9. novembril Gruusia
ja Venemaa kirjutasid alla kokkulepe Venemaa sisseastumise kohta
WTO-sse. 11. novembril oodati töögruppi istungit, mille käigus
valmistati ette lõplikku ettekannet Venemaa liitumise kohta WTO-ga
ning seejärel võib olla vastu võetud lõplik otsus.
Maailma
kaubandusorganisatsioon WTO otsustaski 16.12.2011 Genfis võtta
liikmeks Venemaa, mis oli seni suurim WTO-sse mittekuuluv
majanduspiirkond maailmas.
Ametlikult
saab Venemaast WTO liige tuleval suvel. Venemaa pidas
liitumiskõnelusi 18 aastat. Liitumistaotluse esitas riik juba 1994.
aastal, kuid kõnelused ei võtnud vedu.
Üksnes
USA vastuseisu murdmiseks kulus kuus aastat. Nüüd sai otsustavaks Venemaa lubadus langetada tööstuskaupade eksporditollide ülemmäära
keskmiselt 7,8 protsendini praeguselt 10 protsendilt. Viimane
takistus Venemaa teel oligi Gruusia vastuseis.
Eesti
majandusministri Juhan Partsi kinnitusel on Venemaa pääs WTOsse
Eesti jaoks positiivne. Liikmelisuse positiivsust rõhutavad ka
paljud Venemaa eksperdid .
"Kindlasti
on see üldises plaanis positiivne. Teiseks muidugi on reaalse WTO
liikmelisuse üleminekuperiood kuni 8 aastat. Ennekõike on see
tollitariifide ühtlustamine. Need läbirääkimised, mis Venemaaga
on lõppjärgus, puudutavad väga laia diapasooni, kaubagruppe,
kõikvõimalikku importi -eksporti. Aga kindlasti peaks see
lihtsustama kaubavahetust," sõnas Parts.
Renaissance Capitali peaökonomisti Ivan Tšakarovi sõnul kehtestab Venemaa
teatud seadused ja reeglid, mis parandavad üldist ärikliimat.
"Sunnib võitlema korruptsiooniga, parandab väikeaktsionäride
kohtlemist ning toob edenemist kõigis neis valdkonnis, mille viletsuse üle välisinvestorid Venemaal põhiliselt kurdavad,"
kirjeldas ta.
Samas
kõlab idanaabrite hulgas ka skeptilisemaid hääli.
Globaliseerumisprobleemide instituudi direktor Mihhail Deljagin
ütles, et liikmeksolek annab Venemaa majandusele ränga hoobi ning
viib majanduslanguseni.
"Kokkuvõttes
pole Venemaa WTO jaoks valmis. Venemaa astub sinna ikestavatel
tingimustel. Meil pole ettevalmistatud juriste,
kaubandusspetsialiste, WTO reeglite kohaseid ärimeeste
assotsiatsioone. Meil pole märkimisväärseid uuringuidki, mis
andnuks tulemusi," tõi Deljagin välja.
Suveni venib Venemaa liikmekssaamine seepärast, et liikmelisusleppe peab
ratifitseerima ka Venemaa parlament , mis seda tõenäoliselt enne
juunikuud ei tee. Venemaa on Euroopa suuruselt kolmas eksporditurg,
Venemaa enda ekspordis domineerivad nafta ja gaas .
Euroopa Komisjon ja Venemaa valitsus leppisid kokku moderniseerida
lennuliinide maksude süsteemi. Alates aastast 2014, kui Euroopa
Liidu lennukid lendavad üle Venemaa territooriumi peavad nad maksma
makse. Kokkulepe
on kinnitatud Elvira Nabiullinaga Venemaa poolt, ja Siim Kallase ja Karel de Gühtiga Euroopa Komisjoni poolt. Kokkulepe jõustub 1 jaanuarist 2012 [4]
3.1.
Venemaa liitumise WTO-ga eesmärgid ja ülesanded
Osalemine
WTO-s annab riigile palju eeliseid. Nende saamine ongi pragmaatiline eesmärk WTO-ga liitumisel.
Konkreetseteks
eesmärkideks Venemaa liitumise WTO-ga on järgmised:
- Paremate kaubandustingimuste saamine vene toodete ligipääsuks välismaa turudele;
- Ligipääs kaubandusvaidluste lahenudstele rahvusvahelisel tasemel
- Soodsa investeerimiskliima loomine Venemaal
- Võimaluste laiendamine vene investoritele WTO-riikides ja pangandussfääris
- Kodumaise tootja kvaliteedi ja konkurentsvõimelisuse tõstmine
- Osalemine rahvusvahelise kaubanduse reeglite töötlemisel arvestades oma natsionaalseid huvisi;
- Venemaa imago paranemine maailmas
Ajakirjas
«Эксперт»
avaldati novembris 2006 Venemaa ettevõtete kasum WTO-ga ühinemisel.
Selleks on 23 mlrd USD aastas. Samas arvavad autorid, et Venemaa
annab ära oma turuosa suuruses 90 mlrd aastas kuid siiski on see
kasulik Venemaale kuna tollipoliitika lubab rohkem vene kaupu
suurtele turgudele.
3.2.
Venemaa kui WTO liikme mõju Eestile
Venemaa
kaasamine WTO-sse on väga kasulik ka Eestile, kuna see annab
võimaluse arendada ja parandada majanduslikke ja ka poliitilisi
suhteid Venemaaga Venemaa on nii Euroopa Liidu kui ka Eesti suuruselt
kolmas kaubanduspartner. Äripäeva hinnangul paotab just Venemaa
liitumine WTOga Eestilegi akna itta .
Venemaa
saamine Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks on Eestile
kasulik, kinnitas ka Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi
direktor Signe Ratso.
Euroopa
Liidu eksport Venemaale võiks seetõttu 4 miljardi euro võrra
aastas suureneda , kuid lihtsustub ka import , näiteks puidu
sissevedu.
Tingimused
paranevad selles mõttes, et Venemaa on lubanud oma tollitariife
alandada, või on sidunud siis tasemel, mis on madalam praegusest.
Kindlasti on kasulik ka see, et Venemaa võtab üle kõik WTO
lepingud oma seadusandluses, mis tähendab siis palju paremat ja
kergemini prognoositavat tulevikku.
Eesti
Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Ott Otsmanni sõnul peaksid
Venemaa liitumisel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) praeguse
kokkuleppe kohaselt eksporditollid ümarpuidule alanema, kuid esialgu tollid täielikult ei kao.
Otsmanni
sõnul on tollide alanemine hea, kuid Eesti ettevõtetele see väga
suurt mõju koheselt ei avalda. Ta märkis, et Venemaal on ka idee,
et eksisteerima peaksid Euroopa riikide põhised kvoodid, et kui
palju ühte või teise riiki võib puitu saata. Kui Venemaalt
Eestisse liikuvale ümarpuidule on kehtestatud eksporditollid, siis
saematerjalile neid seatud pole. Samas häirib Otsmanni sõnul
sissevedu Venemaa poolne pikaajaliselt kestev niinimetatud
raudteeblokaad ehk pikaajaliselt kestev raudtee remont . "Vene
poolel raudtee lihtsalt keeldub kaupa transportimast põhjendades
seda "tehnilise võimekuse mittepiisavusega". Tegemist on
Vene poolelt selgelt poliitilise, mitte majandusliku küsimusega,"
rääkis Otsmann. "
See
ei mõju ainult metsa- ja puidutööstuse sektorile, vaid raudtee
mõjutab kogu logistikasektorit, kes on huvitatud Venemaalt midagi
raudteega tooma ," ütles Otsmann. Ta lisas, et töö probleemi
lahendamiseks jätkub kõigil tasanditel, kaasatud on
välisministeerium, raudteestruktuurid ja Euroopa Komisjon [4].
KOKKUVÕTE
Ainetöö,
mis koostati õppeaine „Rahvusvaheline äriõigus” raames,
keskendus WTO olemusele, eesmärkidele, mõju Eestile jne.
Autori
poolt püstitatud eesmärgi täitmiseks analüüsiti erinevatelt
veebilehtedelt saadud informatsiooni.
Ainetöös
püstitatud eesmärk andis koostajale võimaluse keskenduda teemale,
mille kohta saadi olulist infot.
VIIDATUD
ALLIKAD
Vikipeedia. Maailma Kaubandusorganisatsioon
[ http://et.wikipedia.org/wiki/Maailma_Kaubandusorganisatsioon ]
(14.04.2012)
Maailma kaubandussüsteemi teatmik , UNCTAD/WTO Rahvusvaheline Kaubanduskeskus ja Rahvaste Ühenduse sekretariaat , 1999, lk 50 (15.04.2012)
Ringmäe, E. Maailma Kaubandusorganiatsiooni ja intellektuaalomandi õiguskaitse, lk 8,9,24 (16.04.2012)
WTO, Venemaa ja Eesti iseloomustus.
[ http://www.google.ee/search?aq=f&sourceid=chrome&ie=UTF-8&q=venemaa+ja+wto ]
(16.04.2012)
16
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gaili
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid