Uurimustöö - BALTI KETT (0)

Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 
 
 
 
 
Kairi Roosipuu 
 
BALTI KETT 
 
Uurimuslik  töö 
 
 
Juhendaja : Kadri Markus 
 
 
 
 
 
 
 
Kuressaare 2013 
 
 
 
Sisukord 
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 
1. Taust .................................................................................................................................................... 4 
1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt ........................................................................................................... 4 
1.2. Poliitiline olukord  80ndatel  .......................................................................................................... 5 
1.2.1. 1987 ........................................................................................................................................... 5 
1.2.2. 1988 ........................................................................................................................................... 5 
1.2.3. 1989 ........................................................................................................................................... 6 
2. Balti kett .............................................................................................................................................. 7 
2.1. Idee ............................................................................................................................................... 7 
2.2.  Marsruut  ....................................................................................................................................... 7 
2.4. Transport ...................................................................................................................................... 8 
2.5. Juhtimine ...................................................................................................................................... 9 
2.6. Kett ............................................................................................................................................... 9 
2.7. Protestiüritused .......................................................................................................................... 10 
3. Järelkaja ............................................................................................................................................. 10 
4. Tulemused ......................................................................................................................................... 11 
5. Mati Hint  USA-s, väliseestlased, välismaailm .................................................................................... 11 
6. Järelaktsioonid .................................................................................................................................. 11 
6.1. Uus Balti kett .............................................................................................................................. 11 
6.2. Südametuksed Baltikumile ......................................................................................................... 12 
6.3. Inimketid mujal maailmas .......................................................................................................... 12 
7. Mälestised ......................................................................................................................................... 13 
7.1. Mälestusmärgid .......................................................................................................................... 13 
7.2. Pilt  kosmosest  ............................................................................................................................ 13 
7.3.  Margid  ........................................................................................................................................ 13 
7.4. UNESCO maailma mälu  register  ................................................................................................. 13 
8. Meenutused ...................................................................................................................................... 14 
8.1. Kommentaarid filmidest „Balti loorberid“ ja „Balti tee“ ............................................................ 14 
8.2. Ester  Pae meenutus ................................................................................................................... 14 
Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 15 
Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................... 16 
 
2 
 
Sissejuhatus 
Balti  kett  on  Eesti  ajaloo  seisukohalt  märkimisväärne  ja  huvitav  sündmus,  sest  muutis 
oluliselt  Eesti  ning  suuremas   pildis   ka  maailma  ajalugu.  See  on  muljetavaldav  vägivallatu 
protest  ja  solidaarsusakt,  tänu  millele  hakkas  maailm  pöörama  suuremat  tähelepanu  Balti 
riikidele  ja  Nõukogude  Liidu  tegevusele.  Tähelepanu  omakorda  andis  Nõukogude  Liidule 
tõuke  Molotovi-Ribbentropi  Pakti  salaprotokollide  olemasolu  tunnistamiseks  ning  nende 
kehtetuks kuulutamiseks. See on oluline osa taasiseseisvumise sündmuste ahelas. 
Balti  kett  on  mitmekesise  sündmusteahela  üks  lüli,  mille  olemust  on  raske  mõista  eellugu 
teadmata. Seepärast on suurt rõhku pööratud ka sellele eelnevatele sündmustele.  Uurimuslik 
töö on sündmuste  sisult  jaotatud kolmeks osaks: taust, Balti kett ja sellega seotud  hilisemad  
sündmused. 
Uurimusliku töö eesmärgiks on anda ülevaade Balti ketist, sellele eelnenud ja sellega seotud 
hilisematest sündmustest.  
 
 
3 
 
1. Taust 
1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt 
23.  augustil  1939  allkirjastati  Moskvas 
Molotovi-Ribbentropi 
pakt 
(edaspidi 
MRP),  tuntud  ka  Hitleri-Stalini  paktina, 
mis oli  mittekallaletungileping  Saksamaa 
ja  Nõukogude  Sotsialistlike  Vabariikide 
Liidu (edaspidi NL) vahel. MRP salajase 
lisaprotokolliga 
jagati 
Ida-Euroopa 
mõjusfäärideks:  Soome,  Eesti,  Läti, 
Bessaraabia  ja  Ida-Poola  NSV  Liidule 
ning  Saksamaale  jäid  Leedu  ning 
Joonis 1. MRP järgi jagatud Ida-Euroopa ja tegelikud muutused. Pilt: 
ülejäänud  Poola  alad.
Peter Hanula 
  (Joonis  1)  28. 
septembril sõlmiti lisaks sõpruse- ja piirileping, millega loovutas Saksamaa Leedu alad NSV 
Liidule.  
Vastavalt  MRP-s    kokkulepitule  ründas  1.  septembril  1939  Saksamaa  Poolat  ning  sellega 
algas Teine maailmasõda.  
28.  septembril  surus  NL  Eesti  Vabariigile  peale  vastastikuse  abistamise  pakti,  millega  toodi 
Eestisse 25 000 punaväelast. 5. oktoobril sõlmis NL samasuguse pakti Lätiga ja 10. oktoobril 
Leeduga.  
15.  juunil  1940  okupeeris  N  Liidu  Punaarmee  Leedu,  17.  juunil  ka  Eesti  ja  Läti.  17.  juunil 
toimus  sotsialistlik  riigipööre  Leedus,  21.  juunil  Eestis  ja  Lätis.  3.  augustil  liideti  NSV 
Liiduga Leedu, 5. augustil Läti ja 6. augustil Eesti.  
Rahva  hirmutamiseks  ja  eestimeelsuse  allasurumiseks  küüditati,  represseeriti  ja  hukati  palju 
inimesi. 1941. aastal saabunud Saksa vägesid võeti vastu kui vabastajaid. Mõne aja möödudes 
hakkasid  inimesed  uuesti  kaduma.  Samuti  tehti  Eesti   aladele    koonduslaagrid .  Rahvas  oli 
uuesti  hirmuvõimu  all.  1944.  aastal  taasokupeeris  Punaarmee  Eesti.  Linnad   pommitati  
maatasa,  sadamad,  raud-  ja   maanteed   olid   purustatud ,  tööstuse  ja  põllumajanduse  tootlikkus 
langes drastiliselt.  
Vastupanuliikumine   piirdus  peamiselt  metsavendade  ja  noorte  salaorganisatsioonide 
tegevusega .  NL  kasutas  pidevalt  vägivallapoliitikat,  et  allutada  ühiskond  täielikult  oma 
4 
 
kontrolli  alla.  Punavõimu  vastaseid  ning  ka  tavainimesi  arreteeriti  massiliselt  ning  saadeti 
vangi-  ja  sunnitöölaagritesse.  Lisaks  füüsilisele  vägivallale  kasutati  ka  vaimset  –  sõjaeelne 
kultuur keelati ning propaganda oli rohke. Küüditamised (eriti märtsiküüditamine) hirmutasid 
rahvast  väga.  Liituti  kolhoosidega  ja  vastupanuliikumiste  kandepind  nõrgenes.   1960ndate  
lõpuks oli vastupanuliikumine suuresti maha surutud ning rahvas elas hirmuvalitsuse all.  
1.2. Poliitiline olukord 80ndatel 
Baltikumi põlisrahvaste mõõt oli täis saanud. 1985. aastal võimule tulnud Mihhail Gorbatšovi 
alustatud   perestroika   ja  avalikustamise  poliitika  avas  võimaluse  mitmesugustele  arengutele 
Moskvale allutatud vabariikides.  
1.2.1. 1987 
1987.aastal 
vallandus 
ulatuslik 
protest 
fosforiidikaevanduste 
rajamise 
vastu. 
Sellega 
tunnetas  rahvas  esmakordselt  üle  pika  aja 
ühtekuuluvuse jõudu.  
Loodi  Molotovi-Ribbentropi  Pakti  Avalikustamise 
Eesti  Grupp  (MRP-AEG),  mille  eesmärgiks  oli 
avalikustada MRP  salaprotokollid  ja nende tagajärjed 
Baltimaadele. 
Selleks 
korraldati 
23. 
augustil 
Joonis 2. Meeleavaldus  Hirvepargis. Foto: Kristel  Ader 
Tallinnas  Hirvepargis  esimene  senise  režiimi  vastane 
poliitiline massimeeleavaldus. (Joonis 2) 
Loodi  ka  Eesti  Muinsuskaitse  Selts  (EMS),  mis  oli  esimene  demokraatlikele  põhimõtetele 
tuginev massiorganisatsioon.  
1.2.2. 1988 
Veebruaris  alustas Kultuurinõukogu raadios otsesaateid, mis vaatamata võimude vastuseisule 
said  väga  populaarseks.  Aprillis  toimus  loominguliste  liitude  ühispleenum,  millega 
loovintelligents lülitus aktiivselt  ühiskonna uuenemisprotsessi. Seal pöörati suurt tähelepanu 
rahvuskultuuri  olukorrale  ja   ENSV   tegevusele.  Rahva  toetus  uuendustele  aina  kasvas  ning 
rahulolematust  hakati üha rohkem, selgemini ja kõvemini väljendama. 
Moodustati  Eestimaa   Rahvarinne   Perestroika   Toetuseks   (edaspidi  RR).  See  võitis  kiiresti 
rahva 
toetuse 
ning 
kujunes 
kõige   suuremaks   kodanikualgatusega  poliitiliseks 
rahvaliikumiseks.  
5 
 
Kasvas  rahulolematus  ENSV  juhtkonnaga  ning  Karl  Vaino  vabastati  Eesti  Kommunistliku 
Partei   Keskkomitee   esimese  sekretäri  kohalt.  Uueks  sekretäriks  sai  rahvuslikumalt 
meelestatud Vaino Väljas.  
Samal aastal toodi esimest korda NSVL okupatsiooni ajal välja  sinimustvalge   lipp . 23. juunil 
sai  see   taaskord   eestlaste  rahvuslipuks.  28.  juunil  tegi  RR  Rahvusraamatukogu  elektrikaabli 
pikaleveninud töö ära. See näitas, et RR ainult ei räägi ja luba, vaid teeb ka reaalselt midagi 
Eesti jaoks ära.  
Ka 1988. aasta 23. augustil kogunes Tallinna Hirveparki mitutuhat inimest.  
Mais 
alguse 
saanud 
ühislaulmised 
kasvasid 
öölaulupidudeks  ning  septembris  toimus  Tallinna 
Lauluväljakul 
RR-i 
korraldatud 
suurejooneline 
„Eestimaa  laul“.  (Joonis  3)  See  oli  tähtis  rahva 
meeleavaldus  –  nõuti  esmakordselt  iseseisvust  ja  jõudis 
ka rahvusvahelisse pressi.  
Poliitilised   pinged   süvenesid  ning  RR  kerkis  kogu 
rahvast  ühendavaks  jõuks.  Loodi  esimene  Eesti 
poliitiline  erakond  –  Eesti  Rahvusliku  Sõltumatuse 
Joonis 3. "Eestimaa laul" Foto: ETA 
Partei, mille sihiks oli omariikluse taastamine.  
Oktoobri   alguses  toimus  RR  I  kongress,  kus  leiti,  et  liiduleping  on  ainuõige  mõistlik  valik 
suhetes  Moskvaga.  Tugevnev  rahvaliikumine  ja  rahvuslik  eneseteadvus  sundis  Eesti 
Kommunistlikku Parteid (edaspidi EKP) oma tegevusi ühiskonna olustikuga kohandama. 
Oluliseks  sammuks  Eesti  iseseisvuse  suunas  oli  16.  novembril  Ülemnõukogu  poolt  
vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioon. Sellega kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkust 
ENSV territooriumil.  Moskva aga  tunnistas suveräänsusdeklaratsiooni kehtetuks.  
Kokkuvõtted  RR  tegevusest  näitasid,  et  nende  tegevus  ja  poliitika  olid  võitnud  rahva 
poolehoiu.  Uuringute  kohaselt  oli  nende  toetusprotsent  80%.  Nii  suurt  rahva  politiseerumist 
polnud varem kohatud. Ka Lätis-Leedus tekkisid sarnased organisatsoonid.  
1.2.3. 1989 
1989.  aasta  alguses  võeti  vastu  keeleseadus,  mis  kuulutas  eesti  keele  taaskord  riigikeeleks 
ning 24. veebruar sai iseseisvuspäevaks. Iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Tallinnas Pika 
Hermanni tornis.  Kohal oli tuhandeid inimesi –  meeleolu ja pilt oli meeliülendav.  
6 
 
Rahvuslikud  jõud  algatasid  kodanike  komiteede  liikumise,  mis  muutus  peagi  massiliseks 
kodanikualgatuseks. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus  juriidilise järjepidevuse alusel.  
Sidemed  Riia  ja  Vilniusega  muutusid  üha  tihedamaks.  Mais  toimus  Tallinnas  Rahvarinnete 
Balti  Assamblee.  Pärast  ärevat  suve  tuli  päevakorda  ühise  suurürituse  korraldamine.  Sellega 
taheti  kogu  maailmale  ja  Moskvale  näidata,  et  Balti  rahvastel  on  oma  vabaduse  eest 
võitlemisega tõsi taga ja sellest ei kavatseta  loobuda . 
2. Balti kett 
2.1. Idee 
Juunis  hakkas  RR  üha  tihedamini  arutama  läheneva  MRP  50.  aastapäeva  “tähistamise“ 
võimalusi. Seekord  taheti kaasata ka lätlased ja leedulased . 
Kolme  Balti  riiki  läbiva  inimketi  idee  väljapakkujaks  oli  Edgar  Savisaar.   Esmalt   suhtuti 
sellesse  skeptiliselt,  kuid  idee  jäeti  siiski  ellu.  15.  juulil  toimus  kolme  rahvarinde   esinduste  
kokkutulek, kus arutati ettepaneku esialgset skeemi. Eestimaa Rahvarinde poolt osalesid  Arvo  
Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak,  Rein  Veidemann ja Küllo Arjakas. Leedus mõeldi, et iga 
riik teeb tähed „MRP“, hiljem ka „SHP“, kuid selle  teostus  oleks olnud raskem ja poleks nii 
hästi rahva ühtsustunnet demonstreerinud. 
Moskvast teatati, et kuigi salaprotokolle leitud pole,  viitavad  kõik faktid sellele, et need olid 
MRP lahutamatud osad.  
Kolme  päeva  pärast  toimus  rahvarohke  RR  koosolek.  Koosolekul   oldi   veel  kahtleval 
seisukohal – öeldi, et mõte on hea, kuid teostamatu. Eelviimase kõnelejana ütles Heinz Valk: 
"Jah, tõepoolest teostamatu, kuid selle pärast me selle teoks teemegi." Ja nii sündiski otsus – 
23. augustil moodustatakse Tallinnast Vilniuseni ulatuv inimestest ahel. 
Üksmeelselt nimetati keti töötoimkonna juhiks Andrus Öövel.  
2.2. Marsruut 
Esialgses  keti  marsruudis,  mis  läks  Tallinnast  Vilniusesse  mööda  Läänemere  rannikut 
(Tallinn-Pärnu- Ikla -Riia-Bauska-Panevežys- Vilnius ),  hakati  peagi  kahtlema.  Ei  tahetud  tuua 
suurt  osa  Eesti  ja  Läti  rahvastikust  läänes  asuvale  maanteele.  Otsustati,  et  parem  lahendus 
oleks marsruut läbi Kesk-Eesti ja Kesk-Läti. Riias oldi sama meelt. 
7 
 
3.  augustil  võeti  vastu  keti  korrektiiv.  Uus  marsruut  oli: 
Tallinn-Kohila- Rapla -Türi-Võhma-Viljandi-Nuia- Masa -
Lilli- Valmiera -Cesis-Sigulda-Riia-Bauska-Panevežys-
Vilnius. (Joonis 4) Tagantjärele tundub see  muudatus  parema 
ja  sobivaimana,  sest  Pärnu-Ikla  teel  oleks  tulnud  suuri 
raskusi.  See  on  mereäärne   maantee   ja  suhteliselt  hõreda 
asustusega  piirkond,  kuhu  mujalt  tuleb  vähe  teid.  Uus 
marsruut  võimaldas  Balti   ketti   tulla  mõlemalt  poolt  ning 
seega  haarata  hoopis   suuremaid    masse .  Alguspunktiks  sai 
Pika  Hermanni  jalam  ning  lõpp-punktiks  Gediminase  torn. 
Kokku oli marsruut umbes 620 km pikk.  
Joonis 4. Balti keti marsruut 
 
2.3. Korraldus 
Andrus Öövel moodustas augusti alguses  toimkonna , kes koostas kogu trassist üksikasjaliku 
kirjelduse. Otsustati, et suuremate teede ja tänavate ristumiskohtades, kus  liiklus  pole suletud, 
tuleb teha  ketis    katkestus .  Kaardil  mõõdeti  trassi  pikkuseks  Tallinnast  Läti  piirini   211,5 km. 
Igale inimesele arvestati maksimaalselt 1,5 m ning seega oli vaja ligikaudu 150 000 osavõtjat. 
Seda võrreldi „Eestimaa laulus“  osalejate  arvuga ning leiti, et inimeste puudusest probleemi ei 
tohiks  tekkida.  Mida  selgemaks  sai,  et  Moskvas  ei  võeta  MRP  suhtes  lõplikult  kindlat 
seisukohta, seda kindlamalt oli rahvas ketti minemas.  
Üleskutseid  osavõtuks  levitati  kõikjal  –  ajalehtedes,  raadios,  televisioonis.  Edastati 
pöördumised  kõiksugustele  keskustele,  organisatsoonidele  ja  ühingutele.  Samuti  oli 
suusõnalise reklaami osatähtsus suur. Samas oli ka inimesi, kelleni info ei jõudnudki ning said 
ketist alles hiljem teada.   
Peaaegu kogu Eestis oli 23. august kuulutatud töövabaks päevaks ja kaotsiläinud päev lubati 
ette-taha ära teha.  
2.4. Transport 
Enamik  inimesi  tuli  kaugelt  ning  kõige  suuremaks  mureks  osutus  transport.  RR  kohalikele 
organisatsioonidele  langes  suur  koormus  –  iga  piirkond  pidi  ise  plaanid  ja  kokkulepped 
tegema  enda  piirkonna  inimeste  transportimiseks.  Üle  väina  pandi  tööle  eripraamid,  et  ka 
8 
 
saarerahvas  saaks  ketist  osa  võtta.  Liinibussid  võeti  keset  päeva   rajalt   maha,  et   oodatust  
suurem hulk inimesi kohale viia.  
Bussidele ja autodele soovitati kleepida RR sümboolikat. Sõidukid tuli paigutada võimalikult 
parempoolsele  teepeenrale,  haruteedele  või  eriparklatesse.  Keti  marsruudil  oli  kehtestatud 
kiiruspiirang. 
Liikluskorralduse  eest  hoolitses  Riiklik  Autoinspektsioon  –  tänu  nende  tegevusele  lahenesid 
liiklusummikud keti trassil kiirelt. Samas olid suurematest linnadest väljuvatel teedel otsatud 
ummikud – Riia lähistel oli transport suuresti ainult ühes suunas ning Leedus võeti kasutusele 
ka  teeperved  ja  vastassuunad.  Õnneks  siiski  suuremaid  õnnetusi  ei  toimunud.  Kahjuks  ei 
jõudnudki paljud ummikute tõttu kohale.  Kui kell lähenes 7-le, siis mindi ummikus olevatest 
autodest välja ja tehti oma solidaarsuskett.   
2.5. Juhtimine 
Iga kilomeetri kohta oli üks rahvarindelane ning iga 20 km järel  seisis  üks kiirabiauto, millega 
sai  ühendust  võtta  autoinspektsiooni  või  miilitsa  liikuvatest  autodest.  Koostööd  tehti  Eesti 
Rahvusringhäälinguga.  Üritust  juhiti  raadio  teel  –    osalejail  paluti  kaasa  võtta  väikesed 
raadioaparaadid. Eesti, Läti ja Leedu ühissaade algas kell 17. 
2.6. Kett 
Kett  pidi  kogu  trassil  valmis  olema  kell  18.30. 
Peomeeleolu  oli  tunnetatav,  üksmeel  tajutav.  Kõik  olid 
rõõmsad ja elevil.  
Tipphetk   algas  kell  19  Toompealt.  Pika  Hermanni 
tornist  kõlas lindilt Heinz Valgu lühike kõne. Peale seda 
esitas  Marju   Lauristin   Rein  Veidmanni  üleskutse: 
"Võtame  nüüd  käest  kinni.  Ühendame  oma  käed 
vabaduse ja inimlikkuse ketiks. Ühendame oma mõtted  Joonis 5. Foto: Maaleht 
ja oma tahte katkematuks ahelaks, mis annab meile jõudu  vastu  seista valele ja vägivallale, 
mida ka täna on ähvardavalt palju meie ümber. Maailm vaatab ja näeb, et need kolm väikest 
ja kaitsetut rahvast, kes 50 aastat tagasi langesid kahe võimu sobingu ohvriks, ei ole alistunud, 
ei ole unustanud vabadust! Me  seisame  täna üksteise kõrval Eestimaa teedel nagu ka  tilgad , 
mis seisavad üksteise kõrval Balti meres, mis meid kõiki ühendab. Meie südames on kindel 
9 
 
usk,  et  õiglus  võidab.  Niiviisi  üheskoos  üksteise  kõrval  seistes  jõuame  sihile!  Meie  siht  on 
vabadus!“  
Peale  kõnet  hõikas  Lauristin  sõna  „Vabadus!“  ning 
see  levis  mööda  ketti  kuni  Vilniuseni  välja.  Kõlas 
kolmekeelne  laul  “Ärgake,  Baltimaad!”  mis  oli 
spetsiaalsest selleks ürituseks kirjutatud. 
Kokku  osales  ketis  umbes  2  miljonit  inimest,  neist 
kuni  400 000  Eesti  alal.  MRP   ohvrite   auks  jäeti  keti 
trassile küünlaid.  
Joonis 6. Foto: Peeter Langovits 
2.7. Protestiüritused 
Enne  ja  pärast  ketti  korraldas  RR  rahvarohked  protestiüritused  Võhmas,  Viljandis,  Nuias, 
Raplas ja Türil. Väiksemaid koosolekud toimusid üle Eesti.  
Eesti-Läti  piiril  korraldati  õhtul  kell  9  meeleavaldus.  Peeti  kõnesid,  põletati  MRP-sisulisi 
plakateid. Meeleolu oli ülev ja rahva üksmeel hästi tajutav.  
3. Järelkaja 
Kogu maailma hämmastas omapärane meeleavaldus, Balti riikide ühtsus ja keti suursugusus. 
Seda  kajastati  kui tähtsat sündmust või koguni peauudist. Balti ketti olid kajastama tulnud ka 
paljud välismaa telekanalid – CNN, ABC, BBC, ORT jt. Tänu sellele pöörati Balti riikidele 
suuremat  tähelepanu.  Kuigi  ülekaalus  olid  siiski  positiivsed  materjalid,  tuli  hiljem  ka 
negatiivset  vastukaja  –  mõned  välismaa  ajalehed  kahtlesid  Balti  rahvarinnete  töös  ja 
tegevuses. Rein Taagepera on öelnud: „ Kahtlemata  oli see selline asi, mis maailma tähelepanu 
tõmbas ja pidigi tõmbama – väga heal ajal, sest üldiselt on augustis uudiseid vähe.“  
25. augustil väljendas RR ajalehtedes oma tänu ning kummardas sügavalt rahva ees, kes aitas 
kaasa keti sündimisele.  
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee võttis 26. augustil vastu teravatoonilise 
otsuse  „Olukorrast  Balti  vabariikides”.  Balti  rahvarindeid  süüdistati  NL  lagundamises,  kett 
tunnistati natsionalistlikuks hüsteeriaks. „Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed 
peavad  teadma,  millise   kuristiku   poole  tõukavad  neid  natsionalistlikud  liidrid.  Kui  neil 
õnnestuks  oma  eesmärk  saavutada,  võiksid  tagajärjed  olla  katastroofilised.  Nende 
eluvõimelisus ise võiks sattuda küsimärgi alla”. 
10 
 
4. Tulemused 
Nõukogude  ähvardused  ei  mõjunud,  vaid  süvendasid  rahulolematust  ühiskonnas. 
Rahvusvahelise  surve  mõjul  hakkas  1989.  a  sügisel  Moskva  suhtumine  MRP-sse   muutuma . 
Aasta  lõpus  tunnistati  Moskvas  kongressil  salaprotokollide  olemasolu  ning  kuulutati  need 
kehtetuks. Samas aga ei tunnistatud  MRP sidet Balti riikide okupeerimisega. 
NL üleolev suhtumine liiduvabariikidesse jätkus ning seetõttu maeti liidulepingu idee maha ja 
võeti  kurss  iseseisvusele, mis 2 aasta pärast ka õnnestus. Eesti iseseisvus  taastati  20. augustil 
1991. aastal.  
5. Mati Hint USA-s, väliseestlased, välismaailm 
Veidi  enne  Balti  ketti  läks  Mati  Hint  esimese  Eesti  esindajana  USA-sse.  Ta  külastas  seal 
erinevaid  linnu,  Harvardi  ülikooli  ja  Eesti  konsulaati,  kus  kõneles  Baltimaade  olukorrast  ja 
Eesti  suhetest  Moskvaga.  23.  augustil   pidasid   nad  koos  leedulase  Linas  Kucinskasega 
Hartfordis meeleavalduse, millele järgnes lippudega rongkäik. Ta andis mitmeid intervjuusid 
ja sai sellele suurepärast vastukaja. Samuti esines populaarses saates News Hour, kus ta pidas 
tunniajase teledebati koos Eesti-sõbraliku poliitiku Paul Globe ’ga.  
Osadel  väliseestlastel  oli  ekslikke  artikleid   lugedes   ja  kõnesid  kuulates  tekkinud  RR-st 
arvamus  kui  riigireetjast.  Mati  Hint  pidas  Eesti  majas  kõne,  kus  ta  selgitas  Eesti  tegelikke 
olusid ning sai suurepärase vastukaja osaliseks. Väliseestlaste edasine kaasaelamine, koostöö 
ja toetus oli südantsoojendav ja tänuväärne.  
Balti  keti  eesmärgiks  oli  ju  välismaailma  veenmine,  et  kolmel  Balti  põlisrahval  on 
iseseisvumisplaanidega  tõsi  taga  ja  et  see  peab  tingimata  lõppema  verevalamiseta.  Visiidi 
eesmärgiks oli suurriikide, eriti USA, toetus, et nad oma mõjuga aitaks.  
6. Järelaktsioonid 
6.1. Uus Balti kett 
Uus Balti kett, küll aga väiksemas mahus, plaaniti moodustada 8. mail aastal 2007 kell 11.45. 
Sellega taheti Eestile toetust avaldada seoses aprillirahutustega. Arvati, et  Tallinnas toimunu 
on  tõsine õppetund  ja  hoiatus  kõigile kolmele  Balti  riigile. Oodati, et  inimesed võtavad taas 
11 
 
kätest kinni Vilniuses, Riias ja Tallinnas ning Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiril. Paraku uus katse 
ebaõnnestus.  
6.2. Südametuksed Baltikumile 
23.  augustil  2009  tähistati  20  aasta  möödumist  Balti 
ketist  Balti  rahvaste  ühisjooksuga  „Südametuksed 
Baltikumile“.  (Joonis  7)  Teatejooksu  eesmärgiks  oli 
inimesi  taas  lähendada  sellele  ühtsusele,  mida  tunti 
Balti  ketis  seistes.  Seal  osales  kokku  üle  62 000 
inimese.  Eestis  osales  koos  raja  ääres  olevate 
kaasaelajatega üle 7000  inimese.  Leedus oli osalejate  Joonis 7. Foto: Aldo  Luud  
koguarv koos kaasaelajatega 5000 piires. Lätis oli üle 
17 000 jooksja , kohal oli aga koguni üle 50 000 inimese.  
6.3. Inimketid mujal maailmas 
Balti kett andis mudeli, mida korratakse mitmel pool maailmas veel tänapäevalgi.  
28.  veebruaril.2004  moodustati  Taiwanis  500  km   pikkune   inimkettkett.  Sellest  võttis  osa 
umbes  1,2  miljonit  inimest.  Mälestati  28.02.1947  sündmusi  ja  protesteeriti  Hiina  tegevuse 
vastu.  
2008.  aasta  septembris  protesteeriti  Gruusias  Venemaa  tegevuse  vastu.  Seal  osales  umbes 
miljon inimest.  
Indias  toimus  2010.  aaasta  veebruaris   inimkett ,  millest  võttis  osa  umbes  5  miljonit  inimest. 
Nõuti Telangana aladele eraldi riigi loomist.  
 
 
12 
 
 
7. Mälestised 
7.1. Mälestusmärgid 
Lilli-Ungurini  piiripunktis  avati  mälestusmärk  Balti  keti  20. 
aastapäevaks.  Ausammas  kujutab  metallist  väljalõigatud 
elusuuruses  seitset  inimfiguuri,  kes  seisavad  käest  kinni. 
(Joonis  8)  Nii  võib  igaüks   asuda   figuuri  kohale  ja  tunda 
ennast  seismas  Balti  ketis.    Mälestusmärgi  autor  on  Läti 
metallikunstnik Andris Dunkurs.  
Joonis 8. Mälestusmärk Lillis. Foto: 
Mulgi  kultuur 
Lisaks  asuvad  mälestusmärgid  Käru  külas  (Joonis  9)  ja  Türi 
lähedal.  Leedus  on  Balti  keti  mälestuseks  palju  riste 
püstitatud.  
7.2. Pilt kosmosest 
Balti ketti oli näha ka kosmosest - USA  satelliit   lendas  õhtul  Joonis 9. Mälestusmärk Kärus. 
Foto: EPL 
üle   Euraasia   ning  tabas  pildile  2  säravat  valgustatud   triipu   – 
üks  neist  oli  Hiina  müür,  teine  aga  Balti  kett.  Valguseks  olid  teele  jäetud  küünlad,  autode 
tuled ja muud valgusobjektid.  
 
7.3. Margid 
1999.  aastal  anti  koos  Läti  ja  Leedu  Postiga  välja  margid 
Balti  ketist.  (Joonis  10)  Eesti  margi   kunstnikuks   oli   Vello  
Lillemets,  Lätis   Arta   Ozola  Jaunaraja  ja  Leedus  V. 
Skabeikene.  
7.4. UNESCO maailma mälu register 
Joonis 10. Foto: Eesti Post 
Balti keti dokumendipärand  kanti  UNESCO maailma mälu  registrisse . Maailma mälu register 
on  rahvusvahelise  tähtsusega  dokumendipärandi  nimekiri,  mis  koondab  unikaalseid 
dokumente teoste või sündmuste kohta, mis on mõjutanud maailma.  
13 
 
8. Meenutused 
8.1. Kommentaarid filmidest „Balti loorberid“ ja „Balti tee“ 
„Teate, see läks nii hinge. Kogu see olemine seal. Mina käisin kõik need rahvakogunemised, 
mis olid tol ajal, enamvähem kaasas. Ja see oli punkt kohe kõigele sellele.“ 
„Mul oli au veel Leedumaal sellest ketist osa võtta.  Issand , kui liigutav see oli.“ 
„Tõesti, ma peaks ütlema, et terve see maa ja inimesed olid väljas.“ 
Kalle  Jents : „See oli see koht, kus iga inimene tundis, et mina saan nüüd midagi ära teha.“ 
"Miks te siin olete? - Et see, mida kõik tahavad, täide läheks."  
"Poliitiliselt on see minu meelest vajalik - ajalugu tuleb ümber hinnata, õiglus jalule seada."  
8.2. Ester Pae meenutus 
„Olin siis 17-aastane. Tol ajal olid eestimeelsus ja inimeste rahvuslik eneseteadvus kasvanud 
ja ühtekuuluvustunne pakitses hinges. Kuna elasin maal, siis muudest üritustest sain osa vaid 
teleri  vahendusel.  Tihtipeale  tõusid  ihukarvad  püsti,  kui  nägin  sinimustvalgeid  lippe  või 
kuulsin ärkamisaja laule. 
Ridala  sovhoosi  keskuses oli üleval Balti ketti kutsuv  kuulutus , samuti räägiti sellest teleris ja 
raadios.  Kihutustööd  oli  palju  ja  inimeste  teadlikkus  ikkagi  suhteliselt  suur.  Meid  viidi 
sovhoosi  bussiga  kusagile  Raplamaale,  arvatavasti  Rapla  ja  Türi  vahele.  Maantee  oli  täis 
busse ,  autosid  ja  rahvast.  Seal  paigutati  meid  rivvi,  kus  ootasime  seda  „õiget  momenti“. 
Meeleolu oli ülev, rõõmus, ühtne. Ketist võttis osa väga palju noori inimesi, kel oli ehk kõige 
rohkem  lootusi-ootusi  vabale  Eestile.  Enne   lahkumist   jätsime  küünlad.  Kokku  olime  seal 
kohapeal  ehk  tund-poolteist.  Kodus  vaatasime  seda  telekast.  See  oli  väga  suur  ja  oluline 
sündmus.“ 
 
 
14 
 
Kokkuvõte 
23. augustil 1949 sõlmisid Saksamaa ja NL mittekallaletungi lepingu, mille salaprotokollide 
alusel  jagati  Ida-Euroopa  mõjusfäärideks.  Vastavalt   paktile   okupeeris  NL  Baltikumi  ning 
algas mitukümmend aastat kestnud hirmuvalitsus. 
1980ndateks oli Baltikumi põlisrahvaste mõõt täis saanud. 1985. aastal tuli võimule Mihhail 
Gorbatšov,  kelle  reformipoliitika  avas  võimaluse  mitmesugustele  arengutele  Moskvale 
allutatud  vabariikides.  Rahvusliikumised  ja  eestimeelsus  aktiviseerus  ning  populariseerus. 
Nõuti suuremaid õigusi ja sõltumatumat valitsemist, kuid Moskva ei  arvestanud  sellega. See 
põhjustas  üha  suuremat  rahulolematust  ning  ühiskond  hakkas  politiseeruma.  Toimusid 
mitmed massimeeleavaldused ja loodi mitmeid liite. Üheks tähtsamaks neist oli Rahvarinne.  
23. augustil 1989 üllatasid kolm rahvast kogu maailma, kui enam kui 2 miljonit inimest Lätis, 
Leedus ja Eestis üksteisele käed ulatasid. Moodustati 620 km pikkune kett algusega  Toompea  
lossist Tallinnas, läbi Riia ja üle Daugava, kuni  Gediminase tornini Vilniuses. Ühiselt nõuti 
Molotov -Ribbentropi  pakti  salajaste  lisaprotokollide  avalikustamist  ning  Balti  riikide 
iseseisvuse taastamist.  
See  on  muljetavaldav  vägivallatu  protest,  tänu  millele  hakkas  maailm  pöörama  suuremat 
tähelepanu  Balti  riikidele  ja  Nõukogude  Liidu  tegevusele.  See  omakorda  ajendas  Moskvat 
Molotov-Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide ja nende tulemuste kehtetuks kuulutama. 
Sellel  on suur tähtsus  Eesti taasiseseisvumise sündmustes, kuna tõmbas  oma erakordsuse ja 
järeleandmatu vabadussooviga lisaks Moskvale ka välismaailma tähelepanu. 
Balti  keti  tähtsust  näitavad  ka  mitmed  mälestised  ja  sündmused,  mis  selle  auks  ja 
meenutuseks  on  tehtud.  Samuti  näitab  selle  olulisust  kandmine  UNESCO  maailma  mälu 
registrisse. 
 
 
 
15 
 
 
Kasutatud kirjandus 
1.  Pajur A., Tannberg T. (2006) Eesti ajalugu. Õpik gümnaasiumile, II osa. Avita  
2.  Koik L. (2004) Balti kett. Eesti Entsüklopeediakirjastus 
3.   Talvik M., Lepp T (2009) Balti loorberid. Videomeedia 
4.   Simm P. (2009) Balti tee. Maurum 
5.  Rahvarinne. Kronoloogia: 1989.aasta august [  http://www.rahvarinne.ee/rr/37/] 
6.  BNS. Vilniuses kavandatakse uut Balti ketti. Tartu Postimees 05.05.2007  
7.  Balti  ühtsuse  teatejooksule  elas  Eestis  kaasa  üle  7000  inimese.  25.08.2008  
[ http://baltikett20.ee/meediale/pressiteated/] 
8.  CNN. 
Human 
chain  
protest 
spans 
Taiwan . 
28.02.2004 
[ http://edition.cnn.com/2004/WORLD/asiapcf/02/28/taiwan.protest.reut/] 
9.  Embassy  of  the  United   States .  Human  Chain   around   Tbilisi.  01.09.2008 
[ http://georgia.usembassy.gov/ev-09012008.html] 
10. Rediff  news.  ' Longest   human  chain'  formed  for  Telangana.  03.02.2010 
[ http://news.rediff.com/slide-show/2010/feb/03/slide-show-1-andhra-crisis-longest -
human-chain-formed-for-telangana.htm] 
11. BNS. Lilli saab Balti keti mälestusmärgi. Postimees 20.08.2009 
12. Eesti Post. 10 aastat "Balti ketti" [ http://www.post.ee/index.php?tpl=0&prod_id=185  
13. Balti 
keti  dokumendipärand  kanti  UNESCO  maailma  mälu  registrisse 
[ http://www.balticway.net/index.php?page=naujienos&hl=et] 
 
16