Eesti II maailmasõja ajal (2)

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL
BAASIDE AEG
Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP)
II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike.
Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanšlikud ideed.
Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus.
Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks.
Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas.
Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas.
1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust.
1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm.
1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni.
1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga.
Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest.
Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale .
NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Venemaale kuulunud valdused.
Käimas olid ulatuslikud sõjalised ettevalmistused.
1930-ndate lõpuks kujunes Punaarmeest suurim relvajõud maailmas.
Kaudne süü II MS-ja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel.
Nad ei söandanud rakendada resoluutseid vastumeetmeid agressorite suhtes.
Alles 1939. aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest.
Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase liidulepingu Venemaaga.
Moskva soostus lepinguga, kuna talle anti vabad käed Balti riikides, Ida-Poolas, Bessaraabias.
Ennekõike soovis Moskva vabadust viia Punaarmee nendele aladele .
Kuigi väikeriigid olid vastu, nõustusid briti ja prantslased Kremli soove arvestama.
Läbirääkimistega samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile.
23. augustil 1939 kirjutasid NSVL ja Saksamaa alla mittekallaletungi lepingule (MRP).
MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa.
Vene huvisfääri läksid: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia.
Saksamaale jäid: ülejäänud Poola alad, Leedu.
28. septembril 1939 sõlmiti NSVL ja Saksamaa sõpruse- ja piirileping (Leedu NSVL-le).
MRP tegi NSVL-st ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased.
1. septembril tungisid Saksa väed Poolasse, 17. septembril ründas Poolt ka Punaarmee.
Poola jagamist tähistas Wehrmacht´i ja Punaarmee ühine võiduparaad.
Saksamaa kallaletung Poolale tähistas II MS algust.
Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja.
Saksamaa piiridele koondatud lääneriikide väed jäid aga passiivseks.
Demokraatlikud riigid ei kuulutanud sõda ka NSVL-le.
See võimaldas Berliinil ja Moskval jätkata oma plaanide elluviimist.
Baaside leping
Sõja puhkedes säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks sattumist relvakonflikti.
Hoiduti isegi osaliset mobilisatsioonist.
24. septembril esitati Eesti välisiministrile nõue allkirjastada vastastikuse abistamise pakt.
Pakt andis NSVL-le õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baase.
29. septembriks koondati Eesti idapiirile NSVL väed.
28. septembril kirjutati alla baaside lepingule.
Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest.
Lubati osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral.
Eesti andis NSVL-le rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumal jne.
Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel relvastust.
Salajases lisaprotokollis täpsustati vägede suurust (25000 meest).
Lisaprotokollis anti Venemaale õigus kasutada kahe aasta jooksul Tallinna sadamat.
Suusõnaliselt lubati, et NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse.
5. oktoobril – baaside leping Lätis, 10. oktoobril Leedus, Soomes aga vastuseis.
30. novembril 1939 puhkes Talvesõda, kui Venemaa alustas sissetnugi Soome.
NSVL visati Rahavasteliidust välja, kuid Soomet ei abistatud.
Siiski suutis Soome tekitada NSVL-le suuri kaotusi ja sundis Kremlit tagasi tõmbuma.
13. märtsil 1940 sõlmiti rahuleping .
Soome pidi loovutama 1/10 territooriumist, kuid jäi iseseisvaks.
Baaside aeg
1939. aasta oktoobri algul toimusid Tallinnas Eesti ja NSVL sõjaväelaste läbirääkimised.
12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 Vene miinilaeva.
Peagi järgnesid balti sõjalaevastiku põhijõud.
Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril.
Punaväelased elasid kinnistel territooriumitel, suhtlemine eestlastega oli peaaegu olematu.
Moskva keelas kohtumised eestlaste ja Punaarmee ning NSVL saatkonnaga.
Pärast baaside lepingu allakirjutamist jäi Eesti NSVL protektoraatoriks.
Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist.
Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiveerus suhtlus Läti ja Leeduga.
Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda.
Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada neutraliteeti, rahva poolehoid kuulus aga soomlastele.
Rahvusmeelsed ringkonnad korraldasid salajasi korjandusi soomlaste toetuseks.
Edastati luureandmeid Punaarmee kohta, mindi üle lahe naabritele appi.
Baaside aja olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine .
6. oktoobril 1939 pidas Hitler kõne ning mainis rahvusgruppide ümberasustamist.
Järgneva seitsme kuu jooksul lahkus Eestist 12 600 baltisakslast, 1000 kadakasakslast.
Lakkas olemast baltisaksa rahvusgrupp.
Peaministri kohalt astus tagasi Kaarel Eenpalu , asemele Jüri Uluots.
Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, tsensuur ja muud piirangud.
NÕUKOGUDE OKUPATSIOON
Eesti okupeerimine
Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra.
Mais okupeeriti Holland ja Belgia, tungiti Prantsusmaale.
Prantusmaa rinne murti läbi, hulk Prantsuse sõdureid vangistati, juunis langes Pariis.
Prantsusmaa