Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti II maailmasõja ajal (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL
BAASIDE AEG
Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP)
II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud
isegi võitjariike.
Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal
revanšlikud ideed.
Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus.
Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks.
Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas.
Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas.
1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust.
1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati
relvastusprogramm.
1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni.
1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga.
Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest.
Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit
kogu Euroopale .
NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Venemaale
kuulunud valdused.
Käimas olid ulatuslikud sõjalised ettevalmistused.
1930-ndate lõpuks kujunes Punaarmeest suurim relvajõud maailmas.
Kaudne süü II MS-ja vallandumises lasub ka demokraatlikel
lääneriikidel.
Nad ei söandanud rakendada resoluutseid vastumeetmeid agressorite
suhtes.
Alles 1939. aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest.
Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase
liidulepingu Venemaaga.
Moskva soostus lepinguga, kuna talle anti vabad käed Balti riikides,
Ida-Poolas, Bessaraabias.
Ennekõike soovis Moskva vabadust viia Punaarmee nendele aladele .
Kuigi väikeriigid olid vastu, nõustusid briti ja prantslased Kremli
soove arvestama.
Läbirääkimistega samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile.
23. augustil 1939 kirjutasid NSVL ja Saksamaa alla mittekallaletungi
lepingule (MRP).
MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa.
Vene huvisfääri läksid: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti,
Bessaraabia.
Saksamaale jäid: ülejäänud Poola alad, Leedu.
28. septembril 1939 sõlmiti NSVL ja Saksamaa sõpruse- ja
piirileping (Leedu NSVL-le).
MRP tegi NSVL-st ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased.
1. septembril tungisid Saksa väed Poolasse, 17. septembril ründas
Poolt ka Punaarmee.
Poola jagamist tähistas Wehrmacht´i ja Punaarmee ühine
võiduparaad.
Saksamaa kallaletung Poolale tähistas II MS algust.
Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale
sõja.
Saksamaa piiridele koondatud lääneriikide väed jäid aga
passiivseks.
Demokraatlikud riigid ei kuulutanud sõda ka NSVL-le.
See võimaldas Berliinil ja Moskval jätkata oma plaanide
elluviimist.
Baaside leping
Sõja puhkedes säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi,
vältimaks sattumist relvakonflikti.
Hoiduti isegi osaliset mobilisatsioonist.
24. septembril esitati Eesti välisiministrile nõue allkirjastada
Vasakule Paremale
Eesti II maailmasõja ajal #1 Eesti II maailmasõja ajal #2 Eesti II maailmasõja ajal #3 Eesti II maailmasõja ajal #4 Eesti II maailmasõja ajal #5 Eesti II maailmasõja ajal #6 Eesti II maailmasõja ajal #7 Eesti II maailmasõja ajal #8 Eesti II maailmasõja ajal #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SKertu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 35. Baaside aeg Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks on peetud Esimese maailmasõja rahulepinguid. Mitmed riigid aga leidsid, et nende roll maailmas ei rahulda neid, ning olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning taastada endised Tsaari-Venemaa valdused. Kaudne süü maailmasõja vallandumises oli ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei söandanud rakendada agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Venemaa tahtis aga teatud alasid, milles oli ka Balti alad. 23.augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi pakt, kus Nõukogude Liit ja Saksamaa teostasid mittekallaletungi lepingu. Omavahel jagati Ida-Euroopa

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Eesti Teise maailmasõja ajal.

Eesti Teise maailmasõja ajal. 1) MRP Moltovi-Rippentropi pakt­ NSVLiidu ja III Reichi vahel Poliitilise ja sõjalise liidu sõlmimine 23.08.1939. Salajane lisaprotokoll, mis jagas Euroopa NSVLiidu ja III Reichi vahel Euroopa NSVLe Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaaraabia III Reichile Lääne-Poola ja Leedu 1. septembril III Reich tungis Poolasse ja vallutas natuke rohkem kui oli kokku lepitud, seepärast 28. sep väed kohtuvad ja sõlmitakse lisaleping ning III Reich annab Leedu NSVLe 2) Baaside leping, Baaside aeg 28 september sõlmitakse leping Eestiga, millega Eesti lubab NSVLe tuua punaarmee Eestisse.

Ajalugu
thumbnail
4
odt

Nõukogude okupatsioon

Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Demonstrantidel õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused,

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas

EESTI RIIK JA RAHVAS II MAAILMASÕJAS 1. Iseseisvuse kaotamine MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP)… 1930-ndate aastate teisel poolel valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eesti II maailmasõja ajal - konspekt

Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida ­ Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Konspekt: Eesti II maailmasõja ajal

MRP - mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 kirjutasid Moskvas alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. BAASIDELEPING ­ 28.09.1939 kirjutas Eesti alla vältimaks sõda. Punaarmee sai mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal JUUNI 1940 ­ Venemaa nõudis Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV ­ kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti ja II maailmasõda

23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17

Ajalugu
thumbnail
6
doc

MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. 23. augustil kirjutati Saksamaa ja Venemaa vahel alla MRP- le. Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu. Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu

Ajalugu




Kommentaarid (2)

Merrruu profiilipilt
M V: andis hea lühi ülevaate. Aitäh :)
21:38 27-11-2013
mi2u profiilipilt
mi2u: Väga hea, aitas palju
22:16 30-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun