põhjaosas. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Etioopia mägismaad, mille keskmine kõrgus on 1675 meetrit, läbistavad arvukad jõed ja sügavad mägedest ümbritsetud orud. Kõrgeim mägi on 4620 meetri kõrgune Ras Dasan. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash. Ka taimkate varieerub: kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimed, parassoojas vööndis võib kohata savannimaastikke ja rohumaid, orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Madalamates piirkondades on taimestikku väga vähe ning idas, Ogadeni kõrbes, valitseb suur kuivus. Etioopia lõunaosa on ülimalt põnev looduslikus ja etnograafilises mõttes: siin asub ka enamik
Vaaraod olid päikesejumal Ra lapsed, kuld ja sinine olid mõlemad jumalikud värvused, sinine tähistas egiptlastele tõe värvi, maailmakõiksust ja elu. Taevast jumalat Amun'i kujutatu tihti sinisena, elujumal Khnum istus sinisel troonil, Isise riided olid sinist värvi. Sinine kaitses vaaraosid kurja eest. Sinist kasutati ainult vaaraode kujude ja jooniste juures, nende silmade ja kroonide ning riietuse kaunistamisel. Elujõgi Niilus on ka hauamaalidel sinisena kujutatud. Marduk vana babüloonia jumal, kandis sinist rüüd hõbedaste tähtedega. Ka põhja-germaanlaste jumal Odin kandis sinist rüüd. Muinas Indias kujutatakse Vishnu kehastust Krishnana sinisena. Muinas Kreekas kasutati sinist glazuuri templite ja ehitiste kaunistamisel. Sinine esindas Kreekas peajumal Zeusi ning Roomas Jupiteri. Ametnikud, kes olid riigi teenistuses riietusid sinisesse
Valge pihlakas ehk tuhkpihlakas (Sorbus aria) on puuliik roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast ja õunapuuliste (Pomoideae) alamsugukonnast ja pihlakate (Sorbus) perekonnast. 5 Geograafia Valge meri (vene , karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi ') on Põhja Jäämere sisemeri. Valge Niilus on jõgi IdaAafrikas. Valgevene ja ValgeVene Suurbritannia saare arhailine (keldi päritolu) nimi Albion tulenes arvatavasti Doveri valgetest kriidikaljudest. Ladina keeles tähendab albus 'valge'. Meelelahutus 4. detsembril 1942 esilinastus New Yorgis muusikafilm "Holiday Inn", kust on pärit Irving Berlini laul "White Christmas" (inglise 'Valged jõulud'). Bing Crosby esituses on seda laulu müüdud üle 100
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12)...
(Apenniini, Balkani) ja saared (Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta). Eristatakse ka Alborani (Gibraltari väinast idas) ja Baleaari merd. Rannajoon on tugevasti liigestunud, palju on saari (peamiselt idaosas). Suurimad saared on Sitsiilia, Sardiinia, Küpros, Korsika, Kreeta, Euboia, Mallorca jaLesbos. Suuremad lahed on Valencia, Lioni, Genova, Taranto, Hammameti, Gabesi, Surti, İskenderuni ja Antalya laht. Suurimad Vahemerre suubuvad jõed on Niilus, Rhône, Ebro, Po ja Maritsa Apenniini poolsaar ja Sitsiilia saar jagavad meri kaheks basseiniks. Lääne basseinis eristatakse Türreni merd , Lioni laht, Liguuria merd ja Lõuna-Baleaaari merd. Madalaveelise Sitsiilia väina ja kitse Messia väina kaudu ühendub läänebassein idabasseiniga, mis jaotub kesk ja ida basseiniks.Keskbasseini põhjaosas asub Aadria meri , mis ühendub läbi Otranto väina Jooni merega Surti laht. Kreeta-Aafrika väin ühendab kesk bassein ida basseiniga. 3
tähtis kultusekeskus. Palju inimesi üle maailma peab Jeruusalemma kõige pühamaks linnaks maailmas. (lk.187) 6.raamat. Kaptah on õnnelik, et Sinuhe tuli elusana tagasi ja tahab koos Sinuhega järgmisele reisile minna. Sinuhe saab Mitanni maa elanikudelt uut arstiteadust teada. Sinuhe satub Baüloni. Samuti peategelane jutustab elu Baülonis ja selle elanikest. Babüloni keiser tahab osta Kaptahi. Niilus - (araabia (An-Nl) ehk (Al-Bar)) on jõgi Kirde-Aafrikas. Niilus on 6650 (teistel andmetel 6671) km pikk ja Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas (varem peeti Niilust pikimaks jõeks). Niiluse jõgikond on 2,87 miljonit km² ja keskmine vooluhulk Aswnis 2600 m³/s.Niilus algab Ida-Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis suubub Victoria järve, sealt väljub Victoria Niilusena, läbib Kyoga järve ja suubub Alberti järve (endine nimi Mobutu Sese Seko järv) (lk. 193)
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm
jõesuudme ümber. Org laienes alles umbes kolmesaja kilomeetri kaugusel merest, kus jõgi hakkas hargnema noiks kuulsaiks haruks, mis moodustavad kreeka tähe delta, s.o. kolmnurga kuju. Me nimetame seda jõge Niiluseks, lähtudes kreekakeelsest sõnast "Neilos". Egiptlased ise nimetasid oma jõge kas vooluks, "suureks jõeks", lihtsalt "jõeks" (seal oligi üks ainuke jõgi!) või pärisnimega "Hapi". Egiptlaste kujutluse järgi jagunes Niilus õige mitmeks Niiluseks; igal Egiptuse valdkonnal, mida jõgi läbis, oli otsekui oma iseseisev Niilus. Nii eristasid egiptlased neljakümmet eri Niilust, mis vastasid nendele valdkondadele, millest Egiptus koosnes. Egiptlased arvasid, et mitte kaugel Elefantine saarest, Egiptuse kõige lõunapoolsemast punktist, asetses Niiluse läte, kust jõgi saadab heaolu kogu egiptlaste maale. Kui vanakreeka ajaloolane Herodotos (V s. eKr) külastas muistset Egiptust, nimetas ta seda "Niiluse anniks"
Antsla Gümnaasium UURIMUSTÖÖ ALKOHOOLSETE JOOKIDE TARBIMISE MÕJUD INIMORGANISMILE Marilin Niilus Antsla 2008 Hüpotees Alkohoolsete jookide ja teiste meelemürkide kasutamine on tänapäeval väga laialdlaselt levinud ning see on suureks probleemiks kõikjal maailmas. Millist mõju ta siiski avaldab inimorganismile? Kumb joon jääb peale: kas tervist kahjustav negatiivne joon või mõnutekitav positiivne pool? Taustinformatsioon ALKOHOL KANGE AINE Etüülalkohol on legaalne ja ülimalt sõltuvusttekitav aine
1. Kihistumine ülemkihid hakkasid domineerima, riiklus. 2. Rahulik allumine inimesed olid nõus rahulikult teiste heaks töötama mingi kindla kokkuleppe alusel. Egiptus. 3. Jõuga allutamine inimesed sunniti enda jaoks tööle. Mesopotaamia. Tsivilisatsiooni tunnused : Viljelusmajandus. Ühiskondlik tööjaotus. Kihistatus. Kiri. Kõrgkultuur. Muistne Egiptus Looduslikud tingimused, eelised: Niilus kui toitja. Loodusliku tasakaalu säilitamine. Vältisid liigniisutamist, ökoloogiline rahvas. Kasvatati palme, sibulat, kauntaimi, vilja,lina. Kõike seal, kus parasjagu olid vastava taime jaoks head tingimused. Et kasvatada niiskust vajavat kultuuri kuivas kohas, ei hakkatud seda niisutama. Ümbritsetud kõrbetega : Nuubia, Sahhara, Siinia. Kaitstus vaenlaste eest. Tänu selle oli tsivilisatsioon teiste eest suletud. Põhietapid : 1
m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid.
millest maad on 995450 ruutmeetrit ja vett 6000 ruutkilomeetrit. Egiptuse geograafilised koordinaadid on 27 00 N, 30 00. Rannapiiri on riigil 2450 km ja maapiiri 2665 km. Egiptuse madalaim punkt on Qattara Depression 436 m ja kõrgeim punkt Catherine mägi. Niiluse delta on Egiptuse ainus delta ja see on 100 miili piik ja 155 miili lai. Sellel on kolmnurga kuju. Egiptuses on 5 tähtsat oaasi ning nad kõik asuvad Libyani kõrbes. Need on Farafrah, Bahriah, Dakhla, Kharijah ja Siwah oaasid. Niilus ise on 6670 kilomeetrit pikk. 5 Egiptuse kaart: 6 Looduslikud tingimused Egiptus jaguneb ülem- ja alam- Egiptuseks. Suurema osa riigist moodustab liivakõrb ja vaid koos jõega lookleb läbi kõrbe kitsas riba viljakat põllumaad, mis ales deltas veidi laieneb. Arvestama peab ka, et loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus, mujal laiub Sahara
Eelistatuimaks kruiisireisi pikkuseks 7,2 päevane kruiis, kuid aina enam koguvad viimastel aastatel populaarsust lühemad, 2-5 päevased kruiisid ning trend näitab, et osatähtsus ja nõudlus eelnimetatud kruiiside turul kasvab. Kruiisid saab üldistatumalt jaotada mere- ja ookeanikruiisideks ja siseveekogude ehk jõe- ja järvekruiisideks. Merekruiisid moodustavad kruiisidest tunduvalt suurema osa, aga populaarsust koguvad aina enam ka jõekruiisid, milledest soositumad on Niilus, Mississipi, Doonau. Nõutud kruiisijõgedeks on muutunud ka Amazonas ja Euroopa vähemtuntud jõed. Jõekruiisi, mida nimetatakse ka pargasekruiisiks, võluks on tavaliselt asjaolu, et laev võib kinni pidada kus ja millal tahes. Seega on jõekruiisid tihti seotud mingi spetsiaalse teemaga, mis seostub piirkonnaga, kus ringi sõidetakse. Eelnevat kokkuvõtvalt tooks alljärgnevalt välja tegurid, millede tõttu on kruiisiturism saavutanud
Välja on pandud ka suur kandiline kast, kuhu inimesi elusalt maeti. Seal on säilinud Vana-Egiptuse printsess Amneris. Kaks muuseumikülastajat; keda mängivad Aida ja Radamese osatäitja, lähevad haua juurde. Amneris astub vitriinist välja ja laulab, et kõik lood räägivad inimeste ekslikkusest ja armastusest. Lavapilt vahetub. Muuseum on kadunud, laval on ainult taust. Amneris teatab publikule, et see armastuslugu leidis aset Vana-Egiptuses. Muinasegiptlaste jaoks oli Niilus jõu allikas ning see tohtis kuuluda ainult neile. Sellepärast nad laastasid Nuubiat ning orjastasid sealsed sõjavangid. Taustal toimub rüüsteretk Nuubiasse. Amneris lahkub lavalt. Egiptuse kapten Radames on oma laeval, saabudes tagasi rüüsteretkelt Nuubiasse ning olles ühtlasi kaardistamisretkel. Kaardistamine on Radamese jaoks kõige tähtsam asi. Nuubia kuninga tütart printsess Aidat tuuakse koos teiste naisvangidega Radamese laeval Egiptusse. Vangivõtjad ei tea, kes ta on
peatuskohas laevalt lahkuda ja teise laeva peale minna, traditsioonilise kruiisi puhul on konkreetne pakett ühel kruiisilaeval. Suurenenud on turvalisuse risk: et kaitsta ennast piraatide eest, on kruiisilaevadel uus kaitsemeetod - kurdistav helisignaal, mis tekitab ründajates lühiajalise halvatuse, pikemal toimel ka kurdistumise ja isegi äkksurma. Peale ookeani- ja merekruiiside on järjest suuremat populaarsust kogumas jõekruiisid, millest üks populaarsemaid on Niilus. Euroopas on trend korraldada kruiise ka vähemtuntud jõgedel, näiteks Elbel. http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3110/arv_kolumn_311001 KULTUURITURISM Kultuuriturismi (cultural tourism) mõiste on ajas muutunud. Kunagi algas turism n.-ö. kultuurist ehk vaatamisväärsustega tutvumisest ning ürituste külastamisest. Tänapäeval tähendab kultuuriturism rohkem kogemist kui vaatamist ja nii peetakse kultuuriturismi all silmas olevikus eksisteeriva
Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus,Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad; a) Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia, Tai, Pakistan, Afganistan, Iraan, Iraak, Saudi - Araabia, Iisrael; b) Ameerikas: Kanada, USA, Mehhiko, Brasiilia, Argentina, Tšiili, Peruu, Boliivia; c)Aafrikas: Egiptus, Liibüa, Alžeeria, Maroko, Sudaan, Tansaania, Kenya,
Ilma selle rituaalita ei saanud surnu teises ilmas süüa, juua, rääkida ega liikuda. Viimaks lasti kirst koos muumiaga pika köie abil hauda, kus hauakaevajad selle vastu võtsid. 16 Hauatagune elu ja Osirise kohus. Hauatagust maailma kujutlesid egiptlased endile Ialu pühade väljade näol (Iaru/Jalu õiglaste/vagade väljad), kust voolab läbi maa-alune Niilus, mida mööda sõidavad oma laevades päikesejumal Ra ja teised taevatähed. Nagu Niilus oli Egiptuses ainukeseks teeks, nii liiguvad ka taevatähed, päike ja kuu mööda maa-alust Niilust. Vastavalt öötundide arvule oli kogu allilm jaotatud kaheteistkümnesse ossa. Sattunud Ialu väljade ühte ossa, võis surnu iga ööpäev ühe tunni jooksul palest palgesse näha päikesejumal Rad ja koos teiste surnutega tõmmata tema laeva köit
2 ptk Sinuhe sai nime muinasjutu järgi. Nimi tegi tast väljaaetu ja pagulase. Amenhotep II valitsusajal sündinud. Kõrkjalootsik voodi kohal. Haav südames. 3 ptk Puust krokodill. Lummavad naised. Tint ravimina. Sandaalid. Kirjaoskus. Inteb, kes oli suur sangar. 4 ptk Hauatagune maailm/elu. Koolielu ja õppimine. Sinuhe oli teistest erinev. Savikuju. Sinuhe sõber Thotmes. 5 ptk Kolbapuurija Ptahor. Õhtusöök. Kära ja segadus. Sinuhe ja Thotmese oskused. Elu Hoone õpilaseks. · Niilus, Teebai ja selle olemus · Sinuhe lapsepõlv ja kodu · Vein, arutlus Intebiga · Onehi kool · Ptahori uhke saabumine, kogemused ja läbielamised II Raamat ELU HOONE I ptk Preestrieksam Elu Hoones. Tempel. Salakuulajad. Edusammud teiste õpilaste ees. Täisealiseks saanud Sinuhe. 2 ptk Arsti ees võis olla isegi vaarao alasti. Seos muinasjutuga. Salapärane naine Nefer. Naise kingitus Sinuhele. Metufari sõnad Neferi kohta. 3 ptk Ammoni rahu valvamine
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust). Niiluse oru laius oli 120 km (teistel andmetel 825 km; keskmiselt 510 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus o...
Ajalugu . Bütsants . Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium . 7.a klass Mary-Liis Pukk 1 Sisukord . Eessõna Lk. 3 Bütsantsi põhijooned Lk. 4 Suurriik ja selle kolm kontinenti Lk. 6 Bütsantsi elanikkond Lk. 6 Talurahvas Lk. 7 Käsitöölised Lk. 8 Orjad ja koloonid Lk. 9 Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia Lk. 10 Keisrilinn Konstantinoopol ja selle vaatamisväärsused Lk. 11 Hagia Sophia peakirik Lk. 12 Hipodroom ...
ruutmeetri suurune vaateplats. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid- vaarao Chephreni hauamonument, mille esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit (praegu 136,5 meetrit). [1, lk 9] 1.1. Püramiidide ehitus Püramiidi ehitati ilma igasuguste masinateta ja ainult üsna väheste algeliste tööriistade abil. Mehed, kes püramiide ehitasid ei olnud orjad, vaid oskustöölised ja talupojad, kes töötasid ehitusel nende kuude jooksul, mil Niilus põllud üle ujutas ja maaharimise võimatuks tegi. Püramiidi ehitati astmete kaupa. Esiteks tasandati alus, siis määras ülevaataja (inimene, kes juhtis töömeeste salku ja ütles, mida peab tegema) tähtede järgi kindlaks ruudukujulise aluse asendi, nii et selle neli külge olid vastavalt suunatud põhja, lõunasse, itta ja läände. Kui 3
Muistne Kreeka, Rooma-antiiktsivilisatsioon (8saj eKr kuni 5 saj pKr) tuntud antiikaja nime all.Antiikaja lõpp- 476 p .Kr-Lääne-Rooma keisri kukutamine ning sellele järgnes keskaeg. Muistne Egiptus: Paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam-ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus(Memphis) hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta. Ülem-Egiptus(Teeba) asub Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus. Egiptuse tsiv. sõltus täielikult Niilusest-põlluharimine ja Niilus kui ühendustee. Kõrbetest ümbritsetuna oli Egiptus kogu vanaaja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Talvel, kevadel vili küpses, märts-juuni olid põud, suve alguses koristati saak. Ajaloo põhietapid: 3000 eKr oli ühtne riik, kuningas Menes;umb. siis tekkis egiptuse hieroglüüfkiri. Muistse Egiptuse ajal. jaguneb 3-ks per: Vana riik umb. 2650-2130 eKr-sisemine ühtsus, tugev vaaraovõim,
c) Ekvatoriaalse kliima jõed - väga veerohked aastaäbi rohkete sademete tõttu: Kongo d) Vahemeretüüpi jõed - veevaesed, suurvesi talve lõpus, kevadel (talvised sademed) e)Mäestikujõed e. KAUKAASIA TÜÜPI JÕED - toituvad jaa- ja lumesulamisveest f)Troopilise kliima jõed - veevaesed, toituvad sademetest, tihti ajutised 80 8 Jenissei Niilus (Aswan) 60 6 tuh m /s tuh m /s (Igarka) 3 3 40 4 20 2
Levib jõe suudmest ülesvoolu. Küljeerosioon. Muudab jõesängi laiust ja kuju. Tekivad oru- ja sängilooked. Erosioonibaas tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind. Baeri seadus Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel, nt. Dnepr, Niilus, Leena, Volga. 8.Maailma suurimad jõed, Eesti jõed. Niilus (Kageraga) 6650 km Amazonas (Ucayali ja Apurimaciga) 6400 km Jangtse 6300 km Mississippi (Missouri ja Jeffersoniga) 6275 km Jenissei (Angara ja Selengega) 5539 km Eesti: Võhandu (Pühajõega) 168 km Pärnu - 144 km 9.Järvede teke, levik ja liigitused. Järv veega täitunud looduslik maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega.
Antsla Gümnaasium MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad......................................................................................................................................
21. Järved, jõed, sood mõiste (genees) ja levik maakeral. Pikemad jõed, suuremad ja sügavamad järved, suurimad soomassiivid. -Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all.Eesti pikim jõgi on Pärnu ja veerohkeim Narva. Maailma pikim jõgi on Niilus, Mississipi, Anazonas. -Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. Suurimad järved-Kaspia meri, Ülemjärv, Victoria. Suurimad järved mahu järgi Kaspia meri, Baikal, Tanganjika. -Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid
lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Aravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Aravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjook 32. selgitab põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
tema ümber kaslased,vb metsiku looduse emand(leopardid).Palju kujutisi,naised alasti,suguelunditega,varaste põlluharijate rohked leiumaterjalid.Ei kipu olema paksud nagu see teine paks. 10-7 at põlluharimis kultuur ja karjakasvatus kultuurid. Mesopotaamia-jõgede vaheline,Eufrat ja Tigris. Eufrat oli kunstlik niisutus,põlluharimine 6000 ekr ulatuslik asundus,väikese mastaabilised niisutussüsteemid. 6000 eKr. Eufrat ja Tigris ujutavad üle ettearvamatult,siis kui vili valmis .kuid niilus ujutas üle õigel ajal.Etteaimamatute üleujutuste vastu oli rajda kaitsetammesid. 5000-4000 (II p) eKr-kiire ühiskondlik areng. 5000 at vase kasutamise algus.Kivi ja luu leidude kürval 4000 at algusest tõendid meresõidu kohta.Mesopotaamia lõuna osast pärit linnast Eridu'st, ranniku asulast leitud paadikujutis, masti kohaga,ilmselt oli tegemist purjekaga.Äkki sõideti juba ka merd Ratas Sumeritelt 4000 at lõpul reaalsed I rattakujutised.4 t keskel potikedrad. 4At lõpu jooksul ratas
Õhtuti jutustas lõkke ääres poiss talle oma seiklustest lambakarjusena ning ühe sellise vestluse ajal hakkas kaamelimees rääkima endast. Ta rääkis, et elas El Cairumi lähedal, tal oli oma viljapuuaeg, lapsed ja elu, mis pidi muutumatult kulgema kuni surmani. Aastal, mil viljasaak oli imeliselt hea, seadsid nad sammud Meka poole ning ta täitis ainsa kohustuse, mis tal elus veel tegemata oli. Ta võis rahus surra ja tal oli hea olla. Ühel päeval hakkas aga maa värisema ja Niilus üle kallaste voolama. Ta nainek artis, et vesi viib ära nende lapsed, aga tema kartis, et kaotab kõik, mis tal on. Maa muutus kasutuskõlbmatuks ning ta pidi hakkama teenima elatist muul viisin ning nüüd ta ongi kaamelimees. Aga siis sai ta aru Allahi sõnast: teadmatust ei karda keegi, sest iga inimene võib saada endale kõik, mida ta tahab ja vajab. Me kardame kaotada seda, mis meil on, olgu see elu või aiamaa. Aga me vabaneme sellest hirmust, kui taipame, et
Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia. Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississipi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa. Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississipi, Amazonas, Niilus, Kongo. Järved: Saima järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika. Geograafia 1.Maa on avatud süsteem energia-ja ainevahetuse süsteemi ja seda ümbritseva keskonna vahel. Suletud süsteemil see puudub, looduses täielikult suletud süsteemi ei esine.Ergeetiliselt on Maa avatud süteem, aga Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem,kuigi mingi ainevahetus maailmaruumiga toimub
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogu...
Kujunesid arvukad linnriigid, mis olid sõltumatud, kuni nende üle ei domineerinud just parasjagu suurvõim. Samas alludes olid autonoomsed. Nii nood kui ka Egiptus olid välja kujundanud kiilkirja. Hakati otsima lihtsamaid kirjaviise. Egiptus Kujunes Palestiina naabruses. Looduslikke sademeid pole palju, seega hakati harima alles 6.a.t, karjakasvatus 8a.t. Kliima aina kuivenes ja loomakasvatusele muutus ebasobivamaks. Rahvas hakkas koonduma Niiluse orgu. Egiptus= Niilus, sest tänu sellele see üldse on. Must maa on neile Egiptus ja punane maa see, mis jääb väljapoole. Piiride poolest ulatus merest esimese kärestikuna, need piirid olid pandud paika kui kaugele saab rahulikult purjetades. Ülem-Egiptus oli kuni deltani ja Alam-Egiptus edasi. Kõrb, mis jäi Niiluse ja Punase mere vahele, oli rikas kivide kui toormaterjali ja kulla ning muude väärtusliku kraami poolest. Nuubias olid neil kullaallikad. Kuld
uuris ta oma raamatuid. Poiss luges isegi raamatut, aga meelsamini kuulas ta tuult ja jälgis teed, niiet peagi viskas raamatu ära, et koormat kergendada. Ta sai hästi läbi ühe kaamelimehega, kes ta kõrval sõitis. Õhtuti lõkke ääres jutustas ta talle oma seiklustest lambakarjusena. Ühel õhtul rääkis aga kaamelimees talle oma elust. Tal oli kõik, naine, lapsed, viljapuu aed ja ta käis ka Mekas ära. Ühel päeval hakkas maa värisema ja Niilus üle kallaste voolama ja maa muutust kasutuskõlbmatuks ja ta hakkas elatist hankima muul viisil. Praegu on ta kaamlimees. Ühel õhtul aga kui poiss ja Inglane lõkke ääres istusid, tuli kaamelimees nende juurde ja ütles, ta oli kuulnud, et hõimude vahel käib sõda. Ja kes kõrbesse tuleb, sel tagasiteed enam pole. Ja kuna tagasiteed pole tuleb mõelda, kuidas edasi minna. Ta lõpetaas oma jutu sõnaga: "Maktub". Nüüd hakkasid nad edasi liikuma palju kiiremini
korrastamiseks ja seda selgemini suudab ta mõtelda ja end väljendada. Mõisted on kas täpselt defineeritud või hõlmavad nad hulka erinevaid, kuid millegi poolest üksteisele lähedasi objekte. Mõistete suures hulgas orienteerumiseks luuakse teatavad süsteemid. Üks moodustest on kategoriseerimine. See annab üldisi teadmisi ka nendest objektidest, millega me pole otseselt kokku puutunud. N: Jõgi. Niilust nägemata teame, et see on ikkagi Niilus. Mõisteid saab paigutada hierarhiatesse. N: loomad, linnud (kanaarilind), kalad (angerjas). Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi. 11 Mõisteid loome ka prototüüpide kaudu - antud mõiste võrdkujusid, "näidiseksemplare". Mida rohkem sarnaneb mingi objekt mõiste prototüübiga, seda enam tunneme temas ära selle mõiste esindaja. Vähese sarnasuse korral on objekti raske vastava mõiste alla viia. N: pingviin
kannab kaasa peeneteralist materjali. Uuristus on suurem seal, kus materjal on lahtine (näiteks haritavatel maadel) ja nõlva kalle suurem. Nõlva ülaosast toimub seega materjali (mulla, savi, liiva) ärakanne jalamile, seal aga toimub kuhjumine uhtsette ehk deluuviumina. Lineaarsel erosioonil kujunevad jõed. Pikemad jõed on tuhandeid kilomeetreid pikad: Amazonas, Niilus, Missouri, Jangtse. Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõesüsteemi. Materjali edasikanne jõgedes toimub veeretades mööda põhja (a), hõljumina (b) või lahustunud olekus (c). Aegade jooksul kujuneb jõesängile lisaks jõeorg. Jõesängis voolav vesi uuristab nii kaldaid kui ka põhja. Toimub nii külje- kui ka põhjaerosioon. Esimene neist laiendab, teine sügavdab jõesängi. Osa sademetest imbub pinnasesse ja sealt sügavamale maakoorde
ulatuslikum metallikasutus · Varanduslik kihistumine · Riiklus, rikkamad kontrollisid ühiskonda · Kiri, kasut. majanduses, riiklikus korralduses · Vaimne tegevus, tähendati üles pärimusi, uskumusi, ajaloosündmusi, arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus, teadus Esimesed tsiv-d kujunesid suurte jõgede ääres: 3000 a. eKr Mesopotaamias (t.p. Iraak) Eufrati ja Tigrise alamjooks Egiptuses Niilus 2400 eKr Indias Indus 2000 eKr Kreetal 1700 eKr Hiinas Huanghe Veidi hiljem Kesk-Am., Peruu Need kujunesid üksteisest sõltumatult, sisemistel põhjustel primaarsed tsiv-d. Mujal mõjutas tsiv-i mõni arenenum naaberpiirkond sekundaarsed tsiv-d. Esiaeg (muinasaeg) kirjalike tekstide ilmumine esiaja lõpp Ajalooline aeg kirjalike tekstide ilmumine ajaloolise aja algus (vanaaeg, keskaeg, uusaeg)
(Aleksander Suure asevalitseja, kes pärast ta surma valitses. Kleopatra oli viimane Ptolemaios) 30 eKr langes Egiptus Rooma võimu alla. (Hellenistlik periood) Umbes 3000 eKr tekkis Egiptuses ühtne riik, pärimuse järgi kuningas Meenes ühendas alam- ja ülem-Egiptuse. Egiptuses alustati ajaarvamist uuesti iga vaarao tulekul. Segane, sest poolikud aastad ja muud sellist, seetõttu võivad aastaarvud lausa kuni 100 a kõikuda. Elu mõjutas kõige rohkem Niilus. Kogu elu koondunud Niiluse orgu. 8-15 km laiusel alal kahel pool jõge. Ülejäänud ala oli kõrb. Tihe asustus. Oli suletud ühiskond / süsteem. Alles Uue riigi perioodil, Egiptlaste vallutuste ajal, oli rohkem mõjutusi. Kunst püsis staatiliselt aastatuhandeid. Arhidektuur Vanimad mälestusmärgid on püramiidid. Arvult umbes 100, 70 km pikkusel lõigul Memphisest lääne pool. Püramiidid on ainuke maailmaime, mis on säilinud.
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
lootilised (liikumine tulenev raskusjõust, kõrguste vahest, tekib jõeoru põhja säng) ja seisuveed e. lentilised. Lootiline tsoon järvedes ja meredes- murdlainetuse mõju all olev litoraali osa. Suurvee ajal väljub vesi sängist ja ujutab üle luha e. lammi (madalad kaldaalad 2 pool sängi). Eestis on üle 700 jõge-oja, veerohkeim on Narva jõgi, Euroopas Volga ja maailmas Amazonas. Eesti pikim jõgi Võhandu, Euroopas Volga, maailmas Niilus. Bentaali osad vooluvetes: kärestik e. lotaal; võrendik (veevoolu uuristatud sügav koht) e. lentaal; kaldaserv e. ripaal; keskosa e. mediaal. Käär e. meander. Järved nõo tekke järgi: a)tektoonilised (maakooretekkelised) b)karstilised (põhjaveetekkelised) c)jäätekkelised järved(Eestis enamik) d)rabalaukad 1304 üle 1 ha suurust jõge Eestis, 20 000 rabalaugast. Peipsi pindala 3509 km2. Üle 1 km2 on 45 järve. Kaspia maailmas suurim, Euroopas Laadoga
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdist...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar maai...
t. materjali. Põhjaerosioon. Muudab jõgede sügavust. Levib jõe suudmest ülesvoolu.Küljeerosioon.Muudab jõesängi laiust ja kuju. Tekivad oru- ja sängilooked. ·Erosioonibaas tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind. Baeri seadus Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel, nt. Dnepr, Niilus, Leena, Volga. 8. Järvede teke, levik ja liigitused. Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. 9. Järvetüübid, troofsus. ·Troofsus e. toitelisus väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite
eriolukorra. 40 minutit pärast esimest tõuget sai tsunamihoiatuse Vaikse ookeani lõunaosa 11 riiki sealhulgas USA, Tsiili, Peruu, Ecuador ja Colombia. «Õnneks on hukkunute arv nii tugeva maavärina kohta väike. Tänu kõikvõimsale jumalale ei olnud tagajärjed nii rasked, kui seda on juhtunud minevikus,» teatas riigi president Alan Garcia AFP-le. 1970. aastal hukkus Peruud tabanud maavärinas 70 000 inimest, kuus aastat tagasi sai surma 75 inimest ning hävines 25 000 kodu. Teadlased: Niilus pole maailma pikim jõgi 16.06.2007 13:02 Brasiilia teadlased väidavad, et nende riigi au ja uhkus Amazonas napsas Egiptust läbivalt Niiluselt maailma pikima jõe tiitli. Amazonast on tunnustatud maailma veerikkaima jõena, kuid üldjuhul peetakse seda Niiluse järel pikkuselt teiseks, vahendab BBC. Teadlased jõudsid oma järeldusele pärast ekspeditsiooni Peruusse, mille käigus tuvastasid nad jõe uue algpunkti.
1. Kihistumine ülemkihid hakkasid domineerima, riiklus. 2. Rahulik allumine inimesed olid nõus rahulikult teiste heaks töötama mingi kindla kokkuleppe alusel. Egiptus. 3. Jõuga allutamine inimesed sunniti enda jaoks tööle. Mesopotaamia. Tsivilisatsiooni tunnused : Viljelusmajandus. Ühiskondlik tööjaotus. Kihistatus. Kiri. Kõrgkultuur. Muistne Egiptus Looduslikud tingimused, eelised: Niilus kui toitja. Loodusliku tasakaalu säilitamine. Vältisid liigniisutamist, ökoloogiline rahvas. Kasvatati palme, sibulat, kauntaimi, vilja,lina. Kõike seal, kus parasjagu olid vastava taime jaoks head tingimused. Et kasvatada niiskust vajavat kultuuri kuivas kohas, ei hakkatud seda niisutama. Ümbritsetud kõrbetega : Nuubia, Sahhara, Siinia. Kaitstus vaenlaste eest. Tänu selle oli tsivilisatsioon teiste eest suletud. Põhietapid :
Nõgudes, kus põhjavesi on maapinna lähedal asuvad oaasid. Niilusest idas asub Punase mereni ulatub 500- 1000 meetri kõrgusel lavamaal asuv Araabia kõrb. Siinai poolsaare lõunaosas asub Egiptuse kõrgeim tipp Katherina (2629 m). Egiptuse territooriumi valdavas osas valitseb kuiv ja kuum kõrbekliima, keskmine temp 22oC ja sademeid enamikul alal alla 100 mm/a. Iseloomulik on temperatuuri suur ööpäevane kõikumine. Ainus püsiva vooluga jõgi on Niilus, suudmealal moodustab ta 24 000 km2 suuruse delta. Suurimad järved on Vahemerega ühenduses olevad peamiselt magedaveelised laguunid. Üleujutuste vältimiseks, vooluhulga reguleerimiseks ja põldude niisutamiseks on Niilusele ehitatud tamme ja paise. Aswani kõrgpaisu taga on 157 km2 suurune veehoidla (Nasseri järv). Suessi kanal (pikkus 168 km) ühendab Punast merd ja Vahemerd. Valdav osa Egiptusest on taimkatteta.
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika.................................................
2. Lääne-Siberi lauskmaa 7. Mississippi madalik 12. Mehhiko kiltmaa 3. Induse madalik 8. Suurtasandik 13. Ida-Aafrika kiltmaa 4. Gangese madalik 9. Kesktasandik 14. Sahara kiltmaa 5. Kaspia alamik 10. Amazonase madalik 88 JÕED: 1. Rein 5. Huanghe 9. Amazonas 2. Doonau 6. Indus 10. Niilus 3. Volga 7. Ganges 11. Kongo 4. Jangtse 8. Mississippi 89 JÄRVED: 1. Saimaa järvistu 4. Kaspia 7. Suur Järvistu 2. Vänern 5. Araal 8. Victoria 3. Laadoga 6. Baikal 9. Tanganjika 90 RIIGID: KÕIK EUROOPA RIIGID JA PEALINNAD http://europa.eu/abc/european_countries/index_et.htm 1
Arenes käsitöö. Leiutati pottsepakeder (käsikeder), lihtsustus savinõude valmistamine ja maalimine, keraamika ühtsem. Sageli nõudel rohekas põhi, sellel pruuni v mustaga maalitud geomeetriline ornament. Kivist pitsatid. Palju savist kujukesi (peamiselt naised). Neoliitikum Aafrikas U 20 000 aastat vanad metsikute viljade säilitusaugud maas. Niiluse org soodne elukeskkond inimestele viimase jääaja lõpul. 14 000 aastat tagasi voolas Niilus juba läbi kõrbe; olid siiski sademeterohkemad perioodid, neist viimane u 13 0009000 eKr. Sel ajal elasid Niiluse orus kütid ja korilased, kes kasutasid palju metsikuid vilju ja seemneid. Üheks selliseks küttide-korilaste kultuuriks oli Qadani kultuur (u 12 5004550 eKr). Inimesed elasid Niiluse lähedastes laagripaikades. Kasutati mikroliite. Qadani varasel järgul olid tähtsad kalapüük ja suurte loomade küttimine, mõnest kohast on aga leitud arvukalt jahvekive ja jahvealuseid
arstid...) Niisiis unustame siinkohal balsameerimise, et arstikunsti arengule keskenduda. Algne, bioloogiline (empiiriline) arusaam tervisest ning haigusest võis egiptlastele saada lähedaseks selle tugeva sümboli, mida kujutas Niiluse jõgi, kaudu. Egiptuse 3 meditsiin pidas nimelt väga oluliseks ainevahetusprotsesse haiguste põhjusteks peeti riknenud toitu. Viimase väljutamine omakorda muutus eesmärgiks ning Niilus oma kanalite süsteemi, perioodiliste üleujutuste jms-ga, sai organismi mudeliks. Ravimisel üritati organismist välja viia halbu olluseid, olgu siis klistiiri, oksendamise, aadrilaskmise, dieedi, rituaalsete kümbluste jms abil. Elu-olu seadmisel saab väga oluliseks hügieen. Arstiteadusega seotud jumalateks olid Thot ja Isis. Thoti on kujutatud iibise peaga iibisest uskusid egiptlased, et see lind ise endale klistiiri teeb
sammast ). Sambatüüpidest on kasutatud papüürosekimpu meenutavaid, suletud ja avatud lootosõie kujuliste kapiteelidega sambaid. Luksori templi kavatises ilmnes selgesti, vaatamata tema rõhutatud korrapärasusele ja sümmeetriale, egiptuse arhitektuuri lähtumine loodusest - 13 põhimõte, mis pärines suurte püramiidide - kunstlike mägede ajast. Templi loomise lähtepunktiks oli Niilus - preestrite protsessioon kujutanuks nagu Niiluse voogusid, nende tee aga kulges sammaste, st. palmide, papüüruse ja lootosevarte vahel. Niiluse oru kaljuseid pervi võisid kehastada püloonid. Nii või teisiti - arhitekt Amenhotepi rajatud Luksori templist sai selge eeskuju kõigile Uue riigi ajal ehitatud templitele. Suurt tähelepanu pöörati Uue riigi I poolel ka haudehitistele, siingi kujunesid üheks tähtsamaks komponendiks sambad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
