Vastus leiad õppematerjalist: P.Coelho "Alkeemiku" sisukokkuvõte

P.Coelho "Alkeemiku" sisukokkuvõte (2)

4 HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kes seda ütled?
Miks me sinna ei lähe?

Alkeemik
Paulo Coelho
Tegelased:
Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus
Kaupmees - tüdruku isa
Tüdruk – Andaluusia neiu , pikkade ronkmustade juuste ja silmadega ,ei oska lugeda
Santiago isa
Vana naine- unenägude seletaja
Melkisedek- Vanamees ,Tarifa elanik , jutukas,nägi välja nagu araablane , sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda
Araablane-petis, varas
Baariomanik -abivalmis inimene
Kristallikaupmees – mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle.
Inglane – tahab kohtuda Alkeemikuga.
Alkeemik – mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks.
Fatima – kõrbenaine, Santiago eluarmastus
Munk
ESIMENE OSA

Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raamatu, mille ta oli just läbi lugenud. Kui ta ärkas oli õues ikka veel pime. Ta oli veel unine ning nägi und, mida oli varemgi näinud. Ta pani tähele, et enamused lambad ärkasid temaga koos, harjunud tema eluviisi järgi elama. Ta arvas , et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib. Kaks päeva rääkis ta vaid ühest: tüdrukust, kes oli kaupmehe tütar ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi , et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast , maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud.
Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole. Arutles oma lammastest, kuni lõpuks oma mõtete üle häbi tundis. Arvas, et ehk on see koht nõiutud ja et sellepärast ta nägigi und teist korda uuesti, ja seetõttu tundis ta ka oma kaaslaste vastu järsku viha. Aga sammus kiiremini edasi, kuna pidi enne päikse seniiti jõudmist viima lambad põllule. Poisil oli oma elul kindel eesmärk. Ta eesmärk oli ringi rännata. Kuigi ta vanemad tahtsid, et temast saaks preester, võttis ta julguse kokku ja ütles isale , et ta tahab rännata hoopiski. Nad arutlesid isaga sel teemal, kuni poiss nägi isa silmis igatsust rändamise järgi. Isa andis poisile kaasa kotikese kolme vanaaegse Hispaania kuldmündiga.
“Leidsin need ühel päeval põllult. Oleksin need Kirikule andnud, sinu kaasavaraks. Osta endale lambad ja rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja naised kõige ilusamad.”
Taevas hakkas punetama ja varsti tõusis päike, poiss mõtles tagasi tollele õhtule ja oma isaga jutuajamisele. Ta oli väga õnnelik, kuna sai elada oma elu unistuse järgi; ta sai rännata. Tal olid kaasas vaid mantel , raamat, mida ta sai vajadusel välja vahetada teise vastu ja lambad. Peas olid tal vaid mõtted tüdrukul, kelle poole ta teel oli. Ta suundus Tarifasse, et seal end tüdrukuga kohtamiseks ette valmistada.
“Mul on võimalus viia oma unistus ellu ja see teebki elu põnevamaks”.
Tal meenus, et Tarifas elab vananaine, kes unenägusid seletab. Ta oli näinud jälle seda und. Ta rääkis vananaisele oma unenäost:
Poiss oli lammastega põllul, kui äkki tuli üks laps ja hakkas loomadega mängima. See poisile ei meeldinud, kuna ta teadis, et lambad kardavad võõraid, aga lapsi nad ei kartnud miski pärast. Ta mängis natuke lammastega. Järsku võttis ta poisilt käest kinni ja viis ta Egiptusess püramiidide juurde. Püramiidide juures ütles laps talle: “ Kui siia tuled, leiad peidetud varanduse .” Just siis kui ta hakkas näitama varanduse asukohta , ärkas poiss üles. Ja nii juba kaks korda.
Naine alguses oli palunud oma seletuste eest raha, aga kui seda lugu kuulis , siis otsustas, et hetkel ei taha ta midagi. Aga hiljem, kui poiss saab varanduse, tahab ta ühte kümnendikku varandusest.
Naine seletas siis, et see unenägu on maailma keeles. Seda on raske seletada, ja sellepärast ongi tal õigus varandusele. Ta ainus seletus oli, et ta peab minema Egiptusesse ja leidma varanduse, siis on ta rikas. Poiss vihastas ja ei näinud mingit mõttet sellest külastusest. Naine palus tal lahkuda. Poiss oli pettunud ja otsustas mitte enam unenägudesse uskuda . Niisiis käis ta turul süüa ostmas, vahetas raamatu paksema vastu välja ja istus pingile, et äsjaostetud veini maitsta . Lambad oli ta jätnud linnaväravate juurde sõbra talli . Peagi tuli ta kõrvale üks vanamees, kes alguses puhkus tühist juttu temaga, aga hiljem tundis suurt huvi ta raamatu vastu ja teadis raamatu sisu väga selgelt. Poiss imestas. Ta peagi mõistis, et see mees justkui loeks ta mõtteid. Mees teadis, et talle meeldib rändamine. Kui poiss mehe kohta lähemalt tahtis teada, tuli välja, et mees elab Saalemis ja on seal kuningas. Ta nimi on Melkisedek. Ta pakkus poisile, et too annaks talle kümnendiku oma lammastest ja siis mees õpetab, kuidas leida varandust. Poiss hakkas aga arvama , et see kuningas on ennustaja mees, ehk mustlane . Poisi silmi aga pimestas mehe kaelas rippuv asi, ja kui poisi silmad seletama hakkasid, siis nägi ta mehe joonistust, mis too oli maha teinud. Seal oli poisi terve elulugu. Isegi selle tüdruku nimi, mida ta ei teadnud . Ja ka mõned saladused , mida ta mitte kellelegi polnud rääkinud. Poiss imestas, miks kuningas temaga kui kerjusega räägib. Kuningas põhjendas, et räägib temaga, sest poiss elab Oma Loo järgi. Poiss ei saanud aru, mida see tähendab ja kuningas siis hakkas seletama: see on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik Oma Lugu, aga mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane jõud, mis veenab neid Oma Loo võimatuses. Poiss ei saanud küll vanamehe jutust aru, aga tundis huvi selle salapärase jõu üle. Mees siis seletas, et see jõud tundub olevat hävitav, aga tegelikult aitab ta elada Oma Loo järgi. Nad arutlevad sellel teemal päris pikalt kuni lõpetuseks ütleb vanamees: “ Kui sa midagi tahad, aitab sind selle saavutamisel salamisi kogu Universium ”. Siis aga jäävad nad mõlmad natukeseks ajaks vait. Lõpuks hakkas vanamees uurima, et miks poiss just lambakerjus on. Poiss aga seletas, et talle meeldib rännata. Vanamees võrdles teda sama väljaku teises otsas aknapeal askeldava pagarida, väites, et pagar tahtis ka kunagi rännata ja ta teebki seda millalgi, aga hetkel kogub ta varandust. Ja et pagareid tahetakse rohkem oma tütrele abikaasaks võtta kui kerjuseid. Poiss siis pettus ja mõtles oma unistuste neiu külale, raudselt on seal ka pagar. Vanamees aga lehitses raamatut kuni jäi ühe lehel pidama . Poiss ootas veidi ja katkestas teda nõnda nagu vanamees oli enne temaga teinud ja küsis, et miks vanamees talle seda kõike räägib. Vanamees vastas: Sest sa elad oma elu Oma Loo järgi ja hetkel oled allaandmas. Ma tulin sulle appi. Alati tulen appi, aga iga kord mitte sel viisil. Mõnikord olen ma lahendus või mõte. Muudan asjad otsustaval hetkel lihtsamaks, aga inimesed ei märka seda. Siis tuli aga poisile meelde see peidetud varandus , millest ta und nägi. Vanamees aga ütles, et kui poiss tahab varandusest midagi teada saada, siis peab ta andma kümnendiku oma karjast. Vanamees andis poisile raamatu ja ütles, et homme samal ajal tooks poiss talle kümnendik oma karjast. Ning ta oli järgmisel hetkel kadunud. Poiss üritas siis raamatut edasi lugeda, aga ei suutnud kuna oli ärritatud ja segaduses vanamehe jutust. Ta läks pagarisse, ostis paar saia ja läks minema. Mõtles algselt rääkida pagarile vanamehe jutust, aga siis otsustas et ta ikka ei tee seda. Poiss kõndis sihitult ringi kuni jõudis sadamani. Seal oli üksväike hoone väikse aknaga , kust inimesed pileteid ostsid. Ta teadis, et Egiptus on Aafrikas. Kassamees uuris siis, et kas poiss ka pileti ostab. Poiss vastas, et võibolla homme. Ta saaks ühe lamba eest teisele poole väina. See mõte hirmutas teda. Poiss valis tagasiminekuks pikema tee ja jõudis linnavalllini, ronis üle mä ja istus kivimüürile. Sealt ülevalt nägi Aafrikat ja kogu linna, ka seda väljakut, kus mehega oli eelnevalt istunud ja juttu ajanud. Siis hakkas ta aga kahetsema vanamehe rääkimist. Tegelikult oli ta tulnud siia ju otsima naist, kes seletaks ta unenägu. Siis hakkas ta ka muretsema oma lammaste pärast. Et lambad kannataksid kohutavalt kui ta nad maha jätaks. Tal tekkis dilemma. Ühel pool lambad teisel pool varandus. Samal ajal puhkus tugev idatuul , mida poiss kadestas, kuna tuul on vaba. Siis ta aga mõistis, et saab ise ka olla vaba. Lambad, kaupmehe tütar, Andaluusia põllud-need olid vaid sammud, mida astus Oma Loo suunas.
Järgmine päev kohtus ta vanamehega, kaasas kuus lammast. Ülejäänud lambad oli ta sõber ära ostnud, kes oli kodu elu unistanud lambakarjuseks saamist. See on hea märk. Vanamees nõustus ja ütles, et me kutsume seda Headuse Põhimõtteks-kui kaarte mängid, siis tead et esimene kord võidad, kuna algaja õnn. See on nii kuna elu tahab, et elaksid Oma Loo järgi. Poiss siis uuris, et kus ta varandus on. Vanamees vastas: Egiptuses püramiidide juures. Et sinna jõuda pead sa järgima märke. Enne kui poiss jõudis midagi vastata lendas nende vahele liblikas . Poisile meenusid vanaisa sõnad, et liblikas on hea õnne märk. Vanamees nõustus ta mõtteid lugedes ja ütles, et see on üks märkidest. Äkitselt tegi mees oma mantlihõlmad lahti ja sealt alt säras vastu kalliskividega kaetud rinnakilp, mida mees kaelas kandis. Vanamees andis poisile ühe musta ja ühe valge kivi, mille võttis oma rinnakilbilt ja seletas: üks neist on Uurim ja teine Tummim ehk siis must=jah või valge=ei. Kui sa märkidest aru ei saa aitavad nemad sind. Aga küsimused, mis neile esitad peavad olema objektiivsed. Siis soovis mees talle, et mingu poiss Oma Loo lõppu. Järgigu märke ja ärgu andku alla.
Poiss istus siis ühes baaris ja mõtiskles kõige toimunu üle, kuni ta kõrvale istus üks araablane. Poiss rääkis talle, et tal on vaja jõuda püramiidide juurde. Varandusest ta ei rääkinud, kuna muidu oleks ehk temagi oma osa tahtnud juhatamise eest saada. Poiss oli nõus araablasele selle eest maksma kui ta teda kohale viib. Nende vestluse ajal oli aga baariomanik nende kõrvale tulnud ja kuulas tähelepanelikult nende juttu. Araablane ütles, et selleks, et kohale jõuda, peab ta minema läbi Sahara kõrbe ja selleks on tal raha vaja. Poisile meenus vanamehe jutt, et kui midagi tahad, siis aitab sellele salamisi kaasa kogu maailm. Ta võttis siis taskust oma raha ja näitas seda araablasele, baariomanik ligines ja vaatas ka. Kaks meest vahetasid oma vahel mõned araabiakeelsed sõnad. Baariomanik näis olevat ärritunud. Araablane ütles, et baariomanik tahtis nende lahkumist . Niisiis kui poiss laualt püsti tõuseb, haarab baariomanik tal käest kinni. Tema uus sõber lükkab baarimehe eemale ja kiskus poisi enda järel välja. Ta tahab su raha. See sadam on vargaid täis. Poiss usaldas oma uut sõpra kuna too oli teda päästnud väga ohtlikust olukorrast. Ta võttis taskust raha ja luges üle. Araablane siis ütles, et nad võiksid püramiidide juurde jõuda homme. Ja võttis poisilt raha. Aga selleks on neil vaja kahte kaamelit . Nad kõndisid mööda Tangeri kitsaid tänavaid, mis olid täis tipitud kõikvõimalikke müügiputkasid. Nad jõudis suurele väljakule, kus asus turg. Poiss hoidis araablasel hoolikalt silma peal, kuna tolle käes oli ta raha. Ta oleks selle tagasiküsinud, aga ei tahtnud olla ebaviisakas . Järsku märkas poiss keset turgu ühte mõõka ja ütles, et kui ta Egiptusest tagasi tuleb, ostab ta selle ära. Araablane ütles, et poiss küsiks selle hinda. Piss jäi aga mõõka imetlema ja kui ühel hetkel ringi vaatas nägi ta hulk inimesi, aga mitte ükski neist polnud ta uue sõbra nägu. Poiss tahtis veel uskuda, et oli sõbra juhuslikult ära kaotanud. Aga peagi ronis keegi torni otsa ja hakkas laulma. Kõik inimesed langesid põlvili vastu maad ja laulsid kaasa. Ja siis nagu parv koristasid oma letid kokku ja kadusid . Päike hakkas loojuma ja poiss jälgis seda niikaua kuni see kadus väljakut ümbritsevate valgete majade taha. Ta oli teises riigis, ta ei jaganud selle riigi klt ja ta polnud enam karjus, ning tal polnud mitte midagi. Raha ka nam mitte, et tagasi minna. Kõik selle sama päikeseloojangu ja tõusu vahel. Tal hakkas endast kahju ja kuigi tal oli häbi nutta, ta siiski nuttis, sest tundis et Jumal on olnud ebaõiglane. Ta ei usalda enam kedagi. Ta vaatas oma kotti ja leidis sealt kõige alt need kaks kivi, mis kuningas oli talle andnud. Kive vaadates ta miski pärast rahunes. Ja hakkas mõtisklema, et kui need kivid maha müüb, saab ta tagasisõidu pileti osta. Nüüd ta mõistis, miks baariomanik oli ärritunud. Ta tahtis teda hoiatada selle petise eest. Ta mõtles vanamehe sõnade üle ja pani siis kivid kotti tagasi ja otsustas proovida. Poiss siis küsis: kas vanamehe õnnistus on veel temaga? Võttis kotist kivi, ja vastus oli jah. Siis ta aga küsis, kas ta leiab oma varanduse? Aga kui tahtis kotist kivi võtta, kukkusid mõlmad maha. Ja poiss ei olnudki teadlik, et ta kott oli katki olnud. Ta võttis kivid üles ja pani need kotti tagasi. Aga kive maas nähes tuli talle meelde üks lause:
”Õpi nägema ja järgima märke”
Märk. Poiss naeris endamisi. Ta pani kivid kotti aga ei parandanud auku, kuna siis kivid saavad sealt välja kukkuda just siis kui tahavad. Nüüd ta mõistis, et see polnud mitte võõras maa, vaid uus maa. Siis meenutas ta aga seda mõõka, mida vaadates oma varandusest ilma jäi. Ja peagi uinus. Poiss ärkas sellepeale, et keegi teda müksas. Ta oli magama jäänud keset turuplatsi ja elu oli seal taas algamas. Ta kõndis platsil ringi ja aitas ühel maiustusemüüjal letti üles seada. Müüja oli õnnelik ja naeratas. See naeratus meenutas talle kuningat, keda oli kohanud.Siis ta avastas, et suudab inimesele näkku vaatamise järel öelda, kas inimene on Oma Loole lähedal või ei. Ta ei teadnudki, et see on nii lihtne. Kui lett oli püsti, ulatas mees talle esimese sel hommikul valmistatud maiustuse. Ta sõi selle ära ja jätkas oma teed. Peagi taipas , et leti olid üles pannud kaks inimest, kellest üks rääkis araabia ja tein hispaania keelt. Ja nad olid teineteist mõistnud. Järelikult on olemas keel, mis asub väljaspol sõnu. Ta oli seda kogenud lammastega ja nüüd inimestega.
”Kui ma õpin sõnadeta keelest aru saama, siis suudan ma aru saada ka maailmast.” ”Kõik on üks”-nagu vanamees oli öelnud. Ta jalutas rahulikult ja aeglaselt mööda Tangeri kitsaid tänavaid, et märke märgata. Karjusena oli õppinud ta kannatama. Ja jälle nägi ta, et siin uuel maal õpib ta samu asju, mida lambadki olid õpetanud.
Poiss jõudis mäe otsas asuvasse kristallipoodi. Kristallipood oli allakäinud ja väheste ostjatega. Kaupmees vaatas teda ja ta kogenud silmad nägid, et poisil polnud raha. Aga ta otsustas siiski mõne minuti oodata kuni poiss ära läheb. Poe uksel oli silt , et selles poes räägitakse midmeid keeli. Kui poiss müüjat nägi, ütles ta, et ma võiksin need vaasid ära puhastada , kui tahate. Sellisena ei osta neid keegi. Ja te annate mulle süüa. Mees ei öelnud midagi. Poiss tundis et peab midagi otsustama. Kotis oli tal mantel, mida tal kõrbes vaja ei lähe. Ta hakkas sellega vaase pühkima. Poole tunniga tegi ta puhtaks kõik, mis vaateaknal oli ja selle ajaga käis poes juba kaks inimest ostmas. Kui poiss lõpetas palus ta mehelt süüa. Siis nad läksidki väikesesse baari , mis asus mäe otsas. Kui nad istusid baari ainukesse lauda, Kristallikaupees naeratas. Ta ütles, et poiss poleks pidanud midagi puhastama. Koraani järgi peab süüa andma igaühele, kel nälg on. Poiss siis uuris, et miks tal lasti seda siis üldse teha. Aga seda kuna, kristall oli must ja neil mõlemal oli vaja oma pea halbadest mõtetest puhtaks pesta. Kui nad söömise lõpetasid pakkus kaupmees poisile tööd enda poes. Kui sa täna vaase puhastasid, tuli sinna kaks ostjat. See on hea märk. Poiss nõustus töötama seal terve päeva, kuna tahtis koguda raha, et Egiptusesse jõuda. Mees naeris jälle ja ütles, et kui sa töötaksid siin isegi aasta, jääks sul rahast veel puudu, et Egiptusesse jõuda. Tangeri ja püramiidide vahel on tuhandete kilomeetrite laiune kõrb. Järksu jäi nii vaikseks, et tundus nagu magaks kogu linn. Poisil oli hinges vaikus . Ei valu, kannatust ega pettumust. Vaid tühi pilk, mis vaatas baariust ja suur soov surra, nõnda, et kõik selsamal hetkel igaveseks lõpeks. Hirmuga vaatas kaupmees poissi. Ma võin sulle raha laenata, et saaksid koju tagasi minna, mu poeg. Poiss oli vait, aga siis nõustus tema juurde tööle jääma. Ja peale pikka vaikust lisas, et tal on vaja raha, et osta mõned lambad.
TEINE OSA
Poiss oli Kristallikaupmehe juures töötanud juba kuu aega, aga polnud selle tööga õnnelik. Ja kaupmees oli suur viriseja, kes veetis kogu päeva leti ääres pomisedes, keelitades poissi kristalliga ettevaatlik olema ja mitte midagi lõhkuma. Poiss pakkus välja, et nad võiksid ehitada kristalli jaoks riiuli , mis meelitaks inimesi ligi. Aga kaupmees ei tahtnud midagi muuta ja polnud sellega nõus. Ta ütles poisile, et ta on tänu temale saanud palju edukamaks ja rikkamaks . Ta oli maksnud poisile töö eest alati rohkem kui poiss tegelt vääris, ja seda sellepärast, et too saaks oma lambad ostetud. Aga nüüd tundis ta huvi poisi püramiidide juurde minekust. Poiss ütles, et talle on neist palju räägitud, sellepärast tahab ta minna. Ta ei maininud varandust ega unenägu. Kaupmees küsis, et miks poiss seda riiulit tahab. Ja poiss vastas, et kiiremini lammasteni jõuda. Kaupmees oli natuke aega vait ja siis hakkas jutustama, et Prohvet andis meile Koraani ja viis kohustust, mis me peame elu jooksul täitma. Üks kaupmehe jaoks olulisemaid neist on, et nad peavad palverännakule minema, Mekasse. Kui ta noor oli, tegi ta poe, et siis ühel päeval saaks ta minna Mekasse. Meka on palju kaugemal kui püramiidid. Aga ta ei saaks ju kedagi sinna poodi siis jätta, kuna kristall on õrn. Ta on näinud palju palverändureid oma poest mööda minemas Meka poole. Kõik kes läksid, tulid tagasi õnnelikena ja riputasid palverännaku märgi oma koduuksele. Poiss aga imestas, et kui nüüd mehel ju raha küllaga, miks ta Mekasse ei lähe. Ja kaupmees ütles, et ta on korduvalt unes näinud ja unistanud sellest minekust, aga kardab , et kui päriselt kohal läheb, siis ta pettub. Sellepärast pigem jääbki unistama . Sel päval sai poiss riiuliehitamiseks loa. Mitte igaüks ei näe unistusi sel viisil.
Möödus kaks kuud ja riiul meelitas poodi hulgaliselt külalisi. Poiss arvestas, et pool aastat töötab vel ja siis võib ta Hispaaniasse tagasi minna ja oma lambakarja kahekordistada kui tal see enne oli. Neid kive kotikeses polnud ta ka kasutanud peale seda turul veedetud päeva, mil raha kaotas, kuna Egiptusest oli saanud tema jaoks vaid unistus nagu kaupmehe jaoks Meka. Poiss mõistis, et võibolla ongi see tema varandus, et kohtuda võõral maal peitsega ning sentigi kulutamata kahekordistada oma kari . Ta oli uhke, kuna oli õppinud kristalliäris olulisi asju nagu sõnadeta keelt ja märke.
Nüüd pakkus ta kaupmehele välja, et nad võiksid hakata seal lähedal teed müüma ja pakkuma seda kristallklaasides, et siis inimesed ehk tahavad kristalli ka osta. Ta oli näinud mitmeid inimesi ronimas mäe otsa ja tundmas suurt janu. Sellest tuli tal ka see mõte. Kaupmees ei vastanud midagi, aga õhtu saabudes sulgesid nad poe ja istusid teepervele, et vesipiipu suitsetada. Siis tuli neil teemaks taas see tee müümine. Kaupmees polnud aga algul nõus. Ta ei tahtnud midagi muuta. Ta oli oma praeguse eluga väga rahul. Nad suitsetasid veel natuke aega kuni päike loojus. Nad olid rääkinud araabia keeles, ja poiss oli uhke et seda oskas. Siis ütles kaupmees: ” Maktub ”. Poiss uuris, mida see tähendab. Kaupmees ütles, et seda mõista pead olma sündinud araablaseks, aga tõlgituna kõlaks see umbes: ”Nii on kirjas”. Piibutuld kustutades nõustus aga kaupmees poisil teed kristallklaasidesmüüma hakata.Tee müümis äri läks väga hästi. Ja see just meelitaski inimesi veelgi enam poodi kristalli ostma. Kaupmees pidi tööl võtma veel kaks inimest. Koos kristalliga hakkas ta tohututes kogustes sisse ostma teed, mida ostjad nõudsid. Möödus kuus kuud.
Poiss ärkas enne päikesetõusu. Ta pani slga valge linasest riidest araabia rõiva, mille ta oli ostnud just selle päeva nimel. Pähe pani peakatte ja uued sandaalid jalas ootas uksemademele ja suitsetas vesipiipu. Ta ootas kuni vanamees ärkas ja poe avas. Kaks abilist läksid teed juurde tooma ja poiss ütles, et ta läheb nüüd ära. Tal on piisavalt raha, et lambad osta ja kaupmehel on piisavalt raha, et Mekasse minna. Ta palus mehe õnnistust, kuna too oli teda aidanud. Kaupmees aga ei vastanud midagi. Siis aga pöördus ta poisi poole: ”Ma olen sinu üle uhke. Kristallipood on jälle elus. Aga sa tead et ma ei lähe Mekasse. Ja sina ei osta endale lambaid. Poiss sellepeale: kes seda ütled? Kaupmees ütles ”Maktub” ja õnnistas poissi. Poiss läks oma tuppa , pakkis asjad ja märkas toa nurgas oma vana karjuse kotti. Kui ta seda lähemalt uuris, leidis ta sealt raamatu ja mantli. Kui ta mantli väljas võttis veeresid põrandale kaks kivi, Uurim ja Tummim. Talle tuli meelde kuningas ja ehmatas ära, et ta oli nii hoos sellega tööga, et oli kuninga ära unustanud. Ta võttis karjusekoti ja pani selle teiste asjad juurde. Läks trepist alla ja märkas siis, et kristallkaupmehe juuksed meenutasid kuninga juukseid ja see maiusutsemüüja naeratus meenutas talle kuninga oma. Tundis, et kuningas on kogu see aeg olnud temaga. Ta lahkus ilma, et oleks kaupmehega hüvasti jätnud kuna ei tahtnud teiste ees nutta. Aga ta teadis, et jääb seda kõike taga igatsema. Kuid nüüd oli ta enesekindlam ja täis soovi vallutada kogu maailm. Ta hoidis käes Uurimit ja Tummimit ja tundis vana kuninga jõudu ja tahet. Juhuslikult-või oli see märk-jõudis ta samasse baari, kus ta oli olnud ka esimesel päeval. Petist seal polnud ja baaripidaja tõi talle tassikese teed. Siis ta mõistis ja tundis rõõmu, et ta võib hakata karjuseks ükskõik kuna ise vaid tahab. Ta võib minna kristallipoodi tööle siis kui vaid tahab. Tänu Uurimile ja Tummimile oli ta taas teel varanduse poole. Talle ei maksa ju midagi lattu minna ja välja uurida, kas püramiidid on tõesti nii kaugel. Laos kohtas ta Inglast. Inglane oli Al-Fayoumi teel, kuna seal pidi elama Alkeemik, kellega ta kohtuda tahtis. Al-Fayoum oligi Egiptuses. Kui poiss hakkas kividega mängima, tundis Inglane need ära ja tal olid taskus samasugused. Ja ta isegi järgis märke ja tahtis jõuda Alkeemikuni, et õppida Ühist Keelt. Inglane küsis, kas poiss otsib ka Alkeemikut, aga poiss ütles, et ta otsib aaret . Kuigi kohe kahetses oma sõnu, millele õnneks Inglane tähelepanu ei pööranudki. Ühel hetkel ütles karavanijuht, et nad hakkavad liikuma. Seal oli umbes 200 inimest ja topelt samapalju loomi. Neil Inglasega olid kaamelid.
”Mida lähemale oma unistusele jõuda, seda enam muutub Oma Lugu elu mõtteks.”
Nii nad siis liikusid vaikuses. Inglane oli mattunud raamatutesse ja poiss vaatas lihtsalt ringi ja tundis tugevat tuult , mis talle niimõndagi elust meenutas. Järkus meenus talle kaupmehe tütar ja ta oli kindel, et tüdruk on abielus juba mõne pagari või karjasega. Kõik takistused, mis tulid, ületati. Kui mõni teejuht haigeks jäi või suri, siis heitsid kaamelimehed liisku ja valisid uue. Liiguti taevatähe järgi, mis näitas oaasi asukohta. Ainult Inglane ei teadnud sellest midagi, suurema osa ajast uuris ta oma raamatuid. Poiss luges isegi raamatut, aga meelsamini kuulas ta tuult ja jälgis teed, niiet peagi viskas raamatu ära, et koormat kergendada. Ta sai hästi läbi ühe kaamelimehega, kes ta kõrval sõitis. Õhtuti lõkke ääres jutustas ta talle oma seiklustest lambakarjusena. Ühel õhtul rääkis aga kaamelimees talle oma elust. Tal oli kõik, naine, lapsed, viljapuu aed ja ta käis ka Mekas ära. Ühel päeval hakkas maa värisema ja Niilus üle kallaste voolama ja maa muutust kasutuskõlbmatuks ja ta hakkas elatist hankima muul viisil. Praegu on ta kaamlimees. Ühel õhtul aga kui poiss ja Inglane lõkke ääres istusid, tuli kaamelimees nende juurde ja ütles, ta oli kuulnud , et hõimude vahel käib sõda. Ja kes kõrbesse tuleb, sel tagasiteed enam pole. Ja kuna tagasiteed pole tuleb mõelda, kuidas edasi minna. Ta lõpetaas oma jutu sõnaga: ”Maktub”.
Nüüd hakkasid nad edasi liikuma palju kiiremini. Nüüd möödusid ka ööd vaikuses. Enam ei tohitud isegi lõket süüdata, et märkamatuks jääda. Nad magasid loomade keskel, kuna loomad hoidsid sooja. Ühel ööl ei saanud Inglane und ja nad läksid poisiga jalutama . Poiss rääkis talle oma eluloo . Inglasele meeldis eriti see kristallipoe osa. Ja poiss hakkas rääkima, et ta on vaadanud karavani kui ta kõrbes liigub, karavad ja kõrb räägivad ühte keelt ja sellepärast kõrb lubabki endast üle minna. Inglane nõustus ja ütles, et ta peab rohkem karavanile tähelepanu pöörama. Poiss aga vastas, et peab tema raamatuid lugema. Poiss ei saanud raamatutest aru, kõik korrutasid ühte sama asja. Inglane ütles siis, et selleks, et paarist reast aru saada on nii palju raamatuid. Poisi jaoks oli kõige huvitavam raamat, mis rääkis kuulsatest alkeemikutest. Mehed puhastavad aastaid metalli, et lõpuks jääks järele ainult Maailma Hing, kui metall kaotab oma isiklikud omadused. See Ainus lubab alkeemikutel mõista kõike, mis Maa peal on, sest see on keel, milles kõik omavahel suhtlevad. Nad nimetasid seda Suureks Toiminguks. See koosneb vedelast ja tahkest. Vedel on Igavese Nooruse Eliksiir , see ravib kõik haigused ja hoiab igavesti noorena. Ja Tahke osa on Tarkade Kivi, mida pole Inglase sõnul kerge leida. Pisike tühike Tarkade Kivist võib suure hulga metalli kullaks muuta, sest sellel on võluvägi. Pärast seda lauset muutus alkeemia poisi jaoks pööraselt huvitavaks. Aga kui poiss tahtis õppima hakata, kuidas Suure Toiminguni jõuda, sattus ta täielikku segadusse . Olid ainult joonised, salakirjas õpetused ja segased tekstid. Poiss ei saanud aru, miks kõik nii keeruline pidi olema. Inglane aga ütles sellepeale, et sellepärast ta otsibki Alkeemikut, et too talle salakirja dešifreeriks. Inglane mainis veel, et on mitu päeva karavani jälginud, kuid pole midagi huvitavat leidnud. Ainult seda, et sõjajutud on veelgi sagedamaks muutunud.
Ühel ilusal päeval hakkas poiss uuesti raamatuid lugema. Ja kui Inglane küsis, kas ta midagi õppis ja targemaks sai, siis sõnastas poiss kõik väga arusaadavalt, nii et Inglane sai pahaseks, et polnud sellest ise sama moodi aru saanud. Ta võttis raamatud ja pani kotti tagasi. Poiss hakkas taas jälgima kõrbevaikust ja loomade poolt ülesküntavat liiva.Karavani ei peatatud enam ei öösel ega päeval. Kaamelimees, kellega oli poiss sõbraks saanud, selgitas, et hõimudevaheline sõda on alanud. Karavan pidi õnnega koos olema kui oaasi jõuab. Loomad oli kurnatud ja mehed rääkisid omavahel üha vähem. Kõike hirmsam oli vaikus öösel, kuna siis isegi kaameli hirnatus ehmatas kõiki, sest see võis olla märk rünnakust. Aga kaamelimees ei tundnud sõna pärast mingit hirmu, kuna elas olevikus. Kui ta sööb, mõtleb ainult söömisele, kui kõnnib, siis ainult kõndimisele.
Kahe öö pärast, kui valmistati magamaminekuks märkas poiss, et see täht, mille järgi nad käisid on madalamal, sest kõrbeliival säras sadu ja sadu tähti. Kaamelimees ütles, et see on oaas . Poiss siis küsis, et miks me sinna ei lähe? Kaamelimees sellepeale: magada on ka vaja. Päikesetõusu ajal avas poiss silmad. Tema ees laius nüüd lõputu datlipalmide rida, mis ulatus üle kogu kõrb. Inglane oli ka õnnelik, et nad olid lõpuks varju leidnud ja kohal. Püramiidideni oli veel pikk maa. Poiss nautis seda vaatepilti, kuna teadis, et sellest hommikust saab vaid mälestus. Nad veetsid oaasis mitu päeva, kuna sõja ajal ei saanud nad kõrbesse avastama minna. Oaas oli ilusam kui ta arvanud oli. Ja suurem kui mõni Hispaania linn. Vahepeal korjati oaasis kokku kõikide relvad. Ka Inglasel oli revolver kotis, mille üle poiss imestas. Ühel päeval kui Inglane tahtis leida alkeemikut, läksid nad allika juurde, et abi küsida. Sealt sai Inglane abi ühelt mehelt nõia kohta, kelleks ta alkeemikut pidas. Seal kohtas aga poiss neiut, kellest sai ta eluarmastus. Ta armus temasse kohe kui teda nägi. Neiu käis allika juures vett võtmas. Poiss käis iga päev allika juures. Neiu aga ütles talle, et poiss läheks Oma Loo lõppu. Neiu jääb ootama, ta on harjunud sellega. Poiss oli kurb nende lahkumineku tõttu. Niisiis läks poiss Inglast otsima, et talle Fatimast rääkida. Inglane oli ehitanud oma telgi kõrvale väikese ahju. Ta katsetas alkeemiku oskusi, mida oli raamatust lugenud. Poiss jäi ta kõrvale kuni taevas muutus roosaks. Siis tuli tal aga himu minna kõrbesse jalutama. Ta jalutas nii kaugele, et datlipuud jäid silmapiirile. Ta leidis maast mõned merekarbid ja sai teada, et enne oli siin olnud meri. Ta istus kivile ja jäi armastuse üle mõtlema. Kuni märkas kahte raudkulli enda kohal lendamas. Ta jälgis neid. Järsku tegi üks kull kiire sööstu ja ründas oma kaaslast . Ja siis ilmus poisile äkitselt üks pilt: paljastatud mõõkadega sõjavägi oaasi sisenemas. Ta rääkis kaamelimehele oma nägemusest ja too soovitas tal minna hõimupealikute juurde ja rääkida neile oma nägemusest. Seda ta tegigi. Ja hõimupealikud pidasid pikalt nõu, kas uskuda teda või mitte. Lõpuks otsustati, et homme antakse kõik relvad tagasi ja valvatakse oaasi sissetungijate kartuses . Aga teatati ka et kui poisil on tõsi, siis ta saab iga kümne surnukeha eest vaenlaste leeris ühe kuldraha. Aga kui poisi nägemus ei lähe täide, siis kasutatakse relva tema peal. Poiss ei kahtesenud seda, kui peaks homme surema, kuni elas Oma Loo järgi ja oli jõudnud nii kaugele. Äkitselt kuulis ta piksemürinat ja tuul paiskas ta pikali. Poisi ees seisis hiigelsuur valge hobune, kes läbilõikava hirnatuse saatel end tagajalgadele püsti ajas. Poisil oli suur hirm. Võõras ratsanik tõmbas välja kaardus mõõga ja päris: kes lubas ta lugeda raudkullide lendu? Poiss ütles, et: mina. Ja kummardas ja langetas pea, et mõõgahoopi vastu võtta. Hoopi ei tulnud, aga võõras langetas aeglaselt mõõga kuni tera ots puudutas poisi otsaesist. See oli nii terav , et ta laubale ilmus verepiisk. Mõlemad olid paigal ja vaikisid. Nad arutlesid põhjust, miks poiss linde luges. Mees rääkis asjadest millest ainult vähesed teadsid. Mees lasi mõõga alla. Peagi lausus võõras: ”Kui sõjamehed tulevad ja su pea päikeseloojangu ajaks ikka veel oma kohal on siis kutsu mind.” Siis uuris poiss välja, kus ratsanik elab ja ratsanik osutas lõunasse. Poiss mõistis, et oli kohanud Alkeemikut.
Järgmine päev varjas end palmipuude all 2000 relvastatud meest. Poisil oli õigus, sest peagi ilmus silmapiirile 5000 sõjameest. Neil olid relvad. Oaasimehed piirasid ratsanikud ümber. Poole tunni pärast oli maa kaetud 499 surnukehaga. Armu anti vaid ühele sõjamehele, sõjasalga pealikule. Ja kuna oli rikutud kõrbe Tava, siis lasti pealik autul viisil hukata, ehk siis poodi kuivanud palmipuu otsa. Hõimupealik kutsus poisi enda juurde ja andis talle 50 kuldmünti. Palus tal hakata oaasi Nõuandjaks. Järgmine päev läks poiss Alkeemiku juurde. Ja nad arutlesid poisi Oma Loost . Poiss ei tahtnud lahkuda oaasist kuna armastas Fatimat, aga siiski sai Alkeemik ta lõpuks nõusse. Poiss müüs kaameli maha ja ostis hobuse, kuna Alkeemik oli seda soovitanud. Poiss läks jättis Fatimaga hüvasti, tegi kalli ja läks siis oma teed. Ta lubas, et tuleb tagasi. Nad hakkasid siis mööda kõrbe liikuma püramiidide poole. Poiss järgis oma südant ja teadis kuhu minna. Mida enam ta südant kuulas, seda paremini sai aru. Peagi tuli neile teele vastu kol sõjameest ja otsisid nad läbi. Kuna Alkeemiku kotis olid Tarkade Kivi ja Igavese Nooruse Eliksiir, hakkasid sõjamehed naerma ja lasid neil edasi minna. Poisi süda jäi ainult vaiksemaks ja vaiksemaks. Kord ratsutasid nad mööda ühe suguharu laagriplatsist. Keegi ei teinud neist seal väljagi. Nende taha ilmus äkitselt kaks ratsanikku, kes keelasid neil edasi minna, aga kui Alkeemik neile otse silma vaatas, võisid nad edasi minna. Nad läksid üle mäe ja neid ümbritsesid peagi hiiglaslikud liivaluited. 5 min pärast nägi poiss enda ees taas kahte ratsanikku, kes viisid nad lähedal asuvasse sõjaväe laagrisse . Neid peeti spioonideks. Aga Alkeemik ütles, et nad on vaid rändajad. Ja kui küsiti, kes ta sõber on, ütles ta et Alkeemik. Küsiti siis mida nad võõral maal teevad ja Alkeemik ütles, et poiss tahab neile raha kinkida . Ja kuna tal oligi kaasas kott hunniku rahaga olnud, mis ta oli ausalt teeninud , siis ulatas Alkeemik selle pealikule. Siis uurisid kohalikud, kes on alkeemik. Ja Alkeemik vastas, et see on inimene, kes tunneb loodust ja maailma. Ta võiks selle laagri ainuüksi tuule jõuga hävitada, kui tahaks. Mehed naersid. Pealik tahtis seda näha. Alkeemik ütles, et see võtab 3 päeva aega. Ja tehtiti kokkulepe, et kolme päeva pärast näitab poiss neile kuidas ta end tuuleks muudab. Kui ta sellega hakkama ei saa, tapetakse nad mõlemad. Iga päev korrutas poiss Alkeemikule, et ta ei oska seda ju teha ja et nad saavad surma nii. Aga Alkeemik ajas ikka vastu, et õpid siis. Ja peagi oligi käes kolmas päev. Kolmandal päeval kutsus väepealik kokku oma kõige tähtsamad alluvad ja poiss viis nad kalju juurde, kus ta eelmisel päeval oli olnud. Ta palus kõigil istet võtta ja ütles, et tal läheb veidi aega. Siis hakkas ta oma ette rääkima keeles, millest keegi teine, peale Alkeemiku aru ei saanud. Ta hakkas rääkima kõrbega, et too aitaks teda. Kõrb ei osanud teda aidata. Siis kutsus ta appi tuule, aga ega seegi teda aidata osanud. Tuul tõusis, et poiss saaks rääkida päikesega, ilma et see teda pimestaks. Lõpuks rääkis ta päikesega, kes ka ei osanud teda aidata. Ta rääkis neil Armastusest ja Maailma Hingest. Päike soovitas tal rääkida Käega, mis Kõik Kirjutanud Oli. Poiss siis pöörduski Käe poole. Seda tugevat tuult kutsuti seal laagriplatsil Simumiks. Poiss hakkas palvetama, nii nagu ta polnud seda kunagi varem teinud. Palves puudusid sõnad ja soovid. Poiss jõudis palvetamise teel Maailma Hinge ja nägi, te Maailma Hing on osa Jumala Hingest. Ja Jumala Hing on tema enda hing. Ja et ta võib korda saata imetegusid. Simum puhus sel päeval nagu ei kunagi varm ja kui see vaibus, vaatasid kõik sinna, kus poiss oli istunud. Teda polnud enam seal, ta oli laagri teises otsas, liiva alla mattunud tunnimehe kõrval. Alkeemik mõistis, et on leidnud tõelise järglase. Järgmisel päeval jättis pealik poisi ja Alkeemikuga hüvasti ja andis neile kaasa saatesalga, kes nad soovitud kohta pidi viima. Terve päev nad ratsutasid ja õhtu saabudes jõudsid mungakloostri juurde. Kloostri köögis näitas Alkeemik oma oskusi ja sulatas tina üles ning võttis oma kollasest klaasmunast tühikese, määris selle vahaga kokku ja lisas pannile sulatina juurde. Segu muutus punaseks nagu veri. Alkeemik pani selle segu jahtuma. Kui pann oli jahtunud oli seal kuld. Kloostriväravate juures murdis Alkeemik selle 4ks tükiks. Ühe tüki andis Mungale, teise poisile ja kolmanda jättis endale. Ja neljas oli selleks, et kui poisilt ära varastatakse, saab ta uue. Ta andis selle Mungale hoiule. Poiss seadis siis end teele ja kuulas südant. Ta ratsutas 2 ja pool tundi kõrbes, kuulates oma südant. Just sel hetkel kui ta järjekordsest luitest üle hakkas minma, sosistas süda talle:
”Ole valvas seal, kus sa nutma hakkad. Sest seal olen mina ja seal on su varandus.”
Poiss hakkas aeglaselt mööda luiteid üles minma, ning kui ta mõne minuti pärast luiete otsa jõudis, pidi tal süda seisma jääma. Seal paistsidki Egiptuse püramiidid. Poiss laskus põlivili ja nuttis. Ta tänas kõike, mis ta teel oli olnud ja Oma Lugu. Ta nägi, et seal kuhu ta pisar oli kukkunud, sibas üks sitasitikas . Kõrbes veedetud aja jooksul oli ta mõistnud, et sitasitikas on Jumala sümbol. Poiss hakkas siis kaevama. Ta kaevas terve öö. Peagi kuulis ta samme . Tema poole tulid mõnd inimesed. Nad olid vastu kuuvalgust, niiet poiss ei näinud nägusid. Need olid sõjapõgenikud. Kui nad ta taskust kullatüki leidsid , teadsid, et maa sees peab kulda veel olema ja nad käskisid poisil edasi kaevata. Aga seal polnud midagi. Mehed hakkasid poissi peksma . Nad tümitasid teda niikaua kuni taevasse ilmusid esimesed päikesekiired. Ta riided olid räbalas ja poiss tundis, et Surm on lähedal. Lõpuks karjatas poiss, et ta otsib oma aaret. Verise ja paistes suuga jutustas ta põgenikele oma unenäost. Mees, kes ilmselt oli sõjapõgenike pealik jäi tükiks ajaks vait ja siis ütles teistele, et aitab küll. Tal pole rohkem midagi. Nad arvasid, et ta on selle kulla varastanud. Poiss kukkus kõhuli maha. Siis vaatas aga pealik talle otsa ja rääkis: Sa ei sure . Elad edasi ja saad teada, et inimene ei saa olla nii loll . Ta ise oli kaks aastat tagasi siinsamas kohas näinud ka mitu korda ühte unenägu, et peab minema Hispaania põldudele otsima üles lagunenud kiriku, kus karjused tihti oma lammastega ööbivad ja seal kunagises käärkämbris kasvab viigipuu , mille all peitub varandus. Mees aga ei käinud oma une järgi ja lahkus nüüdki. Poiss tõusis vabisedes püsti ja vaatas veel kord püramiide. Need naeratasid talle ja ta naeratas neile vastu ja ta süda oli rõõmuga täidetud kuna ta oli oma varanduse üles leidnud.
Öö saabudes jõudis ta väikese mahajäetud kiriku juurde. Käärkambris kasvas endiselt viigipuu. Ta oli seal varem olnud oma lammastega, aga nüüd oli tal lammaste asemel labidas . Ta istus seal tükka aega, kuni jäi lõpuks magama. Kui päike oli kõrgel taevas, ärkas ta ja hakkas viigipuu juure kõrvalt kaevama. Poole tunni pärast põrkas ta labidas millegi kõva vastu. Tunni aja pärast seisis tema ees kirst vanade Hispaania kuldrahadega. Lisaks sellele vel vääriskive, punast ja valgete sulgedega ehitud kuldmaske, kalliskividega raamitud ebajumalakujusid. See oli sõjasaaks ühelt vallutusretkelt, mis juba ammu unustatud oli ja millest vallutajad polnud oma lastele rääkinud. Ta võtis kotist Uurimi ja Tummimi ja pani need kullakirstu. Need kaks kivi olid osa tema varandusest, sest tuletasid talle meelde kuningat. Siis meenus talle, et peab minema Tarifasse ja andma kümnendiku oma varandusest mustlasnaisele. Jälle tõusis tuul, see oli Idatuul, see tuli Aafrikast. See tõi talle lõhna, mida poiss hästi tundis, ja ühe suudluse kaja , mis jõudis poisi huulteni. Ta naeratas. Seda oli neiu teinud esimest korda. ”Ma tulen Fatima,” ütles ta.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 262 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

262 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mellukesene Õppematerjali autor

Paulo Coelho raamatu "Alkeemik" sisukokkuvõte. Kõik on väga laialt ja täpselt lahti seletatud. Lõikude vahele lisatud ka raamatust leitud iseloomulikud laused.
Näiteks: Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole. Arutles oma lammastest, kuni lõpuks oma mõtete üle häbi tundis. Arvas, et ehk on see koht nõiutud ja et sellepärast ta nägigi und teist korda uuesti, ja seetõttu tundis ta ka oma kaaslaste vastu järsku viha. Aga sammus kiiremini edasi, kuna pidi enne päikse seniiti jõudmist viima lambad põllule. Poisil oli oma elul kindel eesmärk. Ta eesmärk oli ringi rännata. Kuigi ta vanemad tahtsid, et temast saaks preester, võttis ta julguse kokku ja ütles isale, et ta tahab rännata hoopiski. Nad arutlesid isaga sel teemal, kuni poiss nägi isa silmis igatsust rändamise järgi. Isa andis poisile kaasa kotikese kolme vanaaegse Hispaania kuldmündiga.

“Leidsin need ühel päeval põllult. Oleksin need Kirikule andnud, sinu kaasavaraks. Osta endale lambad ja rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja naised kõige ilusamad.”

paulo coelho alkeemik fatima santiago kaupmees tüdruk melkisedek araablane baariomanik kristallikaupmees inglane alkeemik munk santiago isa

Sarnased õppematerjalid

docx

Paulo Coelho - Alkeemik

oma elu Tangeris ja seal kohatud inimesi, hakkasid talle ühtäkki mõned neist vanameest meenutama, unistus taas lambakarjuseks olemisest tundus tähtsusetu, soov vallutada kogu maailma - ,,Kui te soovite midagi, aitab teid selle saavutamisel salamisi kogu maailm." 40% - otsustas siiski oma teed varanduse poole jätkata, leidis, et saab iga kell koju minna ja aas lambakarjuseks hakata või hoopis kristallimüüjaks, millega nüüd ligi aasta tegelenud oli - 43%, Alkeemiku mõiste ja selleks olemine - läks loomalattu, et uurida püramiidide kaugust, kohtus seal inglasega, kellel oli omakorda plaan Alkeemikuga kohtuda, kes elas Al-Fayoumi oaasis, pidi sinna minema karavaniga, mis oli teel Sahara kõrbesse - inglane tegi poisiga juttu, tundi ära kivid, millega Santiago mängis, rääkisid kividest ja märkide ära tundmisest, ostsid endale kaamelid, et nendega kõrbe poole teele asuda

Kirjandus

odt

Paulo Coelho "Alkeemik"

Tallinna Lilleküla Gümnaasium Paulo Coelho ,,Alkeemik" Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Paulo Coelho...........................................................................................................................3 2. Auhinnad ja tunnustused.........................................................................................................4 3. Bibliograafia............................................................................................................................6 4. ,,Alkeemik".......................................................................................

Kirjandus

doc

Paulo Coelho Alkeemik

Paulo Coelho Posi nimi oli Santiago. Tema elu mõte oli ringi rännata. Vanemad tahtsid, et poisist saaks preester, et vanemad saaks tema üle uhkust tunda. Aga lapsest saadik oli tema unistuseks olnud tundma õppida maailma ja see näis palju olulisem, kui tunda Jumalat ja inimeste patte. Ühel õhtul ütles ta isale, et tahab ringi rännata. Isa ütles pojale ,, Nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Nad ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis praegu. Olgu neil heledad juuksed või tume nahk, ikka on nad samasugused inimesed kui meie omad." Poisist sai karjus, isa andis talle raha, et ta saaks omale lambad osta. Isa ütles pojale, ,, rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja meie naised kõige ilusamad." Kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad s

Kirjandus

doc

Alkeemik

Peatudes sai poiss tuttavaks tüdrukuga, kelle nimi oli Fatima ja ta hakkas teda armastama. Kui ta pidi teele asuma, tegi ta seda raske südamega, poiss lahkus koos Alkeemikuga. Alkeemikult õppis poiss oma südant kuulama ja tundma Maailma Hinge ja rääkima Maailma Keelt. Poiss sai selgeks, et Alkeeemikud näitavad, et kui püüame olla paremad, kui oleme, siis muutub paremaks ka kõik, mis meie ümber. Poiss pidi teekonna lõpetama üksi, Alkeemik andis talle tee peale kaasa ühe kullatüki ja ühe veel munga kätte hoiule, kui poissi jälle röövitakse siis saab ta tagasi koju minna. Ta jõudis püramiidideni ja asus kaevama. Tema juurde tulid sõja põgenikud, kes tahtsid raha saada. Nad leidsid poisi taskust kulda ja käskisid tal edasi kaevata aga midagi ei leitud ja nad hakkasid teda peksma. Lõpuks poiss rääkis neile, et ta otsib oma varandust. Nad ei

Kirjandus

doc

Paulo Coelho Alkeemik

Kirjandusteose analüüs Kes meist poleks unistanud leida nooruse lätet ja elada igavest elu või hoopiski muuta mõni metall kullaks. Paulo Coelho on õppinud 11 aastat alkeemiat ning soovib jagada oma teadmisi lugejatega. Autori positsioon teoses on 70ndendate ja 80ndatel. Paulo õppis ise alkeemiat ja tahtis jagada teistega oma teadmisi. Teos paneb inimesi otsima ,,Oma Lugu" ja uskuma, et kõigel ongi ,,OmaLugu". Tänapäeva inimesed otsivad veel rohkemgi elu mõtet. Peategelane Santiago rändab mööda maad ja kohtub erinevate tegelastega. Santiago on tüüpiline, sest ta on tavaline inimene, kes

Kirjandus

docx

Nimetu

KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n

Kategoriseerimata

docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täits

Kirjandus

docx

Tõde ja õigus II osa - märkmed

Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Maurus

Kirjandus

Rohkem sarnaseid