Turismi vormid (2)

KURESSAARE AMETIKOOL
Toitlustuse õppesuund
TTP-10
Marite Vendel
TURISMI VORMID
Iseseisev töö
Kuressaare 2011
Turism on suur äri. See on reisimine väljaspoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse , äri või muu eesmärgi nimel ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata veel väga pikalt. Järgnevalt püüame lahti seletada mõned mõisted. Need ei mahu kõik ühele tasemele . Iga turismivorm võib olla säästev turism, seega on see laiem kategooria kui näiteks suusaturism või sporditurism . Üks turismvorm võib mahtuda mitme teise turismivormi sisse või alla.
Säästev turism
Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu
põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennuja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega. Säästev areng (inglise keeles sustainable development ) on niisugugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Sõnale sustainable puudub eesti keeles täpne vaste , mistõttu ametliku tõlke kõrvale on tekkinud mitmeid teisi paralleelselt kasutatavaid sõnu: jätkusuutlik, alalhoidev, püsiv, kestev, tasakaalustatud, tugiv . Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust:
· sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materiaalseid ja
vaimseid vajadusi;
· majanduslikult elujõuline isetasuv süsteem , mille kulutused ei ületa tulusid;
· keskkonna-alaselt jätkusuutlik, tugineb pikaajalisele elujõulisele ökosüsteemile.
Ökoturism
Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi.
Loodusturism
Maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse
looduslike ressursside (sageli looduskaitsealade) ja nende taluvuse baasil
Kruiisiturism
Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010. aastaks ennustatakse 20 miljoni kruiisituristini jõudmist. Kruiisitööstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria – alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7,4%. Maailma Turismiorganisatsiooni kohaselt vähenes 2009. aastal kogu turism maailmas 4-6%, aga kruiise mõjutas majanduslangus võrreldes muude segmentidega vähem. Juhindudes eeltoodud statistilistest näitajatest võib öelda, et kruiisiturism on kahtlemata maailma turismis üheks oluliseks tulevikutrendiks.
Kruiisireiside populaarsemaks sihtkohaks on Kariibi meri, kus leiavad aset ligi pooled kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska – viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas. Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond, millest on saanud reisijate arvult kolmas kruiisiturg maailmas ja mis on üheks kiireimini kasvavaks kruiisipiirkonnaks kogu maailmas. Ka Tallinn kuulub Läänemere regiooni alla ja 2009. aasta kruiisihooaeg tõi siia 302 kruiisilaeva 415 000 kruiisituristiga.
Kruiisireiside pikkused on varieeruvad – puhkusekruiiside pikkus ulatub mõnetunnistest lühikruiisidest rohkem kui 100 päeva kestva ümbermaailma kruiisideni. Eelistatuimaks kruiisireisi pikkuseks 7,2 päevane kruiis , kuid aina enam koguvad viimastel aastatel populaarsust lühemad, 2-5 päevased kruiisid ning trend näitab, et osatähtsus ja nõudlus eelnimetatud kruiiside turul kasvab.
Kruiisid saab üldistatumalt jaotada mere- ja ookeanikruiisideks ja siseveekogude ehk jõe- ja järvekruiisideks. Merekruiisid moodustavad kruiisidest tunduvalt suurema osa, aga populaarsust koguvad aina enam ka jõekruiisid, milledest soositumad on Niilus, Mississipi , Doonau. Nõutud kruiisijõgedeks on muutunud ka Amazonas ja Euroopa vähemtuntud jõed. Jõekruiisi, mida nimetatakse ka pargasekruiisiks, võluks on tavaliselt asjaolu, et laev võib kinni pidada kus ja millal tahes. Seega on jõekruiisid tihti seotud mingi spetsiaalse teemaga , mis seostub piirkonnaga, kus ringi sõidetakse.
Eelnevat kokkuvõtvalt tooks alljärgnevalt välja tegurid, millede tõttu on kruiisiturism saavutanud eeltoodud statistilised , kasvavat trendi näitavad numbrid ja miks on ta aina enam populaarsust koguv turismitrend:
• Kruiis sobib kõigile – sihtkohti, laevu, kestvuseid, hinnakategooriaid on palju.;
• Sihtkohtade aina laienev valik ning pakutavad kaldaekskursioonid annavad võimaluse avastada ühe kruiisireisi jooksul mitut erinevat sihtkohta ;
• Korduvklientide osa on statistika kohaselt 90% kandis ;
• Koostöö reisibüroodega;
• Toote hea kvaliteet – parimat kvaliteeti püütakse kõiges: teeninduses, toitlustamises, organiseeritud tegevuses laeval, lisateenustes on lai ampluaa;
• Puudub pagasi kokku-lahti pakkimise vaev võrreldes tavareisiga;
• Turvalisus võrreldes individuaalreisiga.
Toodud tegurid, mis panevad aluse kruiisiturismile kui ühele kiiremini kasvavale segmendile reisitööstuses, on kindlasti ka teguriteks, mis on olulised ja millest saab lähtuda ka alljärgnevalt kruiisiturismi tulevikustsenaariume analüüsides. Maailma Turismiorganisatsiooni kohaselt algab 2010. aastal turisminõudluse taastumine ja tarbijate silmis pole oluline mitte niivõrd hindade jätkuv alandamine , vaid pigem innovaatiline tootearendus. Tarbijad on avatud uutele sihtkohtadele ja soovivad kogeda uut ja huvitavat. See turismitrend – uued ja huvitavad sihtkohad – on ka kruiisiturismi oluliseks tulevikutrendiks. Kuna just kruiisireisijate puhul oli korduvklientide osakaal väga suur, näevad kruiise pakkuvad ettevõtted aina enam vaeva ja pingutavad, et pakkuda lojaalsele kliendile uusi kruiise ja uusi sihtpunkte.
Teine oluline tulevikutrend on lühemate, 2-5 päevaste kruiiside kasv, mis sai alguse juba viimaste aastate vältel. Trend johtub maailma üldisest turismitrendist, et tarbijad eelistavad teha lühema kestusega reise ja tihti ka kodumaale lähemaid sihtkohti. Euroopa Turismikomisjoni pikaajalise turismitrendide prognoosi järgselt süveneb tendents teha pikema puhkusereisi asemel aasta jooksul mitu lühikest, niinimetatud nädalalõpureisi ja seetõttu väheneb reisi kohta kulutatav summa, kuid aastas reisimisele tehtavad kulutused pigem suurenevad. 2-5 päevane kruiis pakub reisijale võimaluse tutvuda vähemalt paari uue sihtkohaga ning lisaks sellele lõõgastuda laevapardal – nautides luksuslikke sööke, kasutada lisateenuseid ja erinevaid organiseeritud tegevusi.
Viimastel aastatel on Läänemere regioonist saanud üks kiiremini kasvav kruiisipiirkond maailmas. Sellele aitab kaasa kindlasti eelnimetatud trend maailma turismis: avastada uusi sihtkohti, kuhu varem ligipääs oli raskendatud nii infrastruktuuride kui ka poliitilise olukorra tõttu. Tulevikustsenaariumi järgi võiks ennustada Läänemere regioonile reisijate arvu suhtes kasvu – vanuse poolest on Läänemere kruiisiturist maailma keskmisest vanem, seega värskemad kliendisegmendid on praegu Kariibi ja Vahemere järel alles hakkamas huvituma Läänemere regioonist.
Olulise trendina võib välja tuua ka asjaolu, et keskmine kruiisituristi vanus on viimaste aastate jooksul noorenenud. Kui üldiselt peeti kruiisireisijateks inimesi, kel oli piisavalt vaba aega ja ka raha ehk siis suures osas üle 60 aastaseid, siis tänu eelkäsitletud trendidele – uued sihtkohad ja lühireisid – on see muutumas ja tänapäeval on kruiisireisija keskmiseks vanuseks 46 aastat. Tulevikuprognoosi kohaselt näitab trend, et kruiisid ahvatlevad tulevikus aina nooremaid ja oluline sihgrupp on 25+. Lähtuvalt keskmise vanuse noorenemisest on muutunud ja pidevas muutumises ka laevadel ja sihtkohtades pakutava tegevuse profiil aktiivsemate tegevuste ja harrastuste suunas.
Tulevikutrendiks on kindlasti ka jõekruiisid, mis viimastel aastatel on pidevat populaarsust kogunud . See võib tuleneda maailma üldisest turismitrendist, et suureneb erihuvidega reiside, siinkohal seiklusturismi sugemetega reiside osakaal – aina rohkem on reisijaid, kes ootavad oma reisilt midagi erilist ja seni kogematut. Näiteks jõekruiisid, mida korraldatakse Prantsusmaa jõgedel, võimaldavad reisijatel tihti kaasa võtta jalgratta, millega siis saab enda valitud paigas seigelda ja avastada erinevate sihtkohtade loodust ja kultuuri. Jõekruiisidel kasutatavad laevad on väikesed, mis teeb võimalikuks selle, et laev saab peatuda kohas, kuhu näiteks muidu on ligipääs piiratud.
Kokkuvõtvalt: analüüsides eelnevaid, kruiisiturismi võimalikke tulevikutrende, võib nentida, et tulevikustsenaarium näeb kruiisireiside puhul ette lühema kestvusega kruiise, uute sihtkohtade lisandumist, Läänemere kui kruiisipiirkonna populaarsuse tõusu, kruiisireisijate vanuse alanemist ja lähtudes sellest aktiivsemaid tegevusi nii laeval kui maal ja jõekruiiside populaarsuse kasvu.
Kultuuriturism
Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus . Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus.
Kunagi algas turism n.-ö. kultuurist ehk vaatamisväärsustega tutvumisest ning ürituste külastamisest. Vahepeal tegi turism vaatamisväärse kui primaarse pealt primaarsemate aistingute ehk soojade randade suunas suure võnke, nüüd on aga jällegi tagasi pöördumas kultuuri, kuid sedakorda mitte niivõrd vaatamisväärsuse, vaid kogemisväärsuse juurde. Kultuuriturismi all peetakse silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist.
See viimane nn. osalusturismiga seotud trend tegelikult ongi kultuuriturismi toonud ka turismiarendajate ning muude asjaliste huviorbiiti, sest võrreldes muu turismiga on kultuuriturism saanud tõesti vähe arengualast tähelepanu, vahenditest rääkimata. Nõudluse poolelt aina rohkem pakkumist mõjutav identiteedipalvus ja turism kui majandus ning tööandja on tänaseks aga toonud kultuuriturismi tagasi päevakorda ning poliitiliselt korrektses turismiarenguprioriteetide loetelus leiame kultuuriturismi säästva turismiga käsikäes ja tihtipeale lausa üheskoos.
Konverentsiturism
Konverentsiturism on maailmas üks kiirestiarenev äriturismi haru. Eestil on kasutamata potentsiaal konverentsiturismi elavdamise kaudu suurendada turismitulusid.
Seni on konverentsiturmi edendamisega tegeldud suhteliselt kaootiliselt ettevõtete, linnade, EAS-i ja muude institutsioonide poolt. Kuna ressurssi on vähe, siis on mõistlik selle kasutamist koordineerida ja ühistegevusega eesmärke kiiremini saavutada. Oluline on konverentsitusimi edendamiseks kasutatavate ressursside suurendamine , seda nii inim- kui rahaliste ressursside osas.
Taluturism
Maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse talu /maamajapidamise baasil
Aktiivne puhkus
Aktiivseks puhkuseks loetakse kõike, millesse ei ole kaasatud televiisor ja diivan . Estravelil on palju koostööpartnereid, kes kõik on pühendunud puhkehetkede põnevaks muutmisele.
Meilt saab tellida jalgratta- ja ratsamatku, kardisõite, üritusi seiklusparkides, seiklusradu, hülgevaatlusretki ja palju muud põnevat. Talvisel ajal ka lume- ning mootorsaanimatku. Aktiivne Puhkus on loodud selleks, et tuua Sind ja Sinu sõpru toast välja – metsa, merele ja värskesse õhku!
Maaturism

• Maapiirkondades toimuv,
  kohalikel ressurssidel ja nende taluvusel baseeruv
  väikesemahuline turismialane majandustegevus . Toimumine sihtkohtades, kus
  

- elanike arv on väiksem kui 10 000 elanikku
- elanike asustustihedus on väiksem kui 150 inimest / km2

• Maapiirkonnale omane asukoha muster, looduskeskkond , ajalugu, kultuuripärand
  
• Maapiirkonnale omane väikeettevõtlus, mis kasvab mõõdukalt
  
• Väikesed ehitised
  
• Väiksemahuline nii klientide arvu kui teenindajate arvu poolest
  
• (ideaalis) seotud kohalike elanike igapäevase elu ja tegevusega
  

Sotsiaalturism
Sotsiaalturismi alus on õigus turismile. Igal inimesel on õigus erinevate ajavahemike jooksul (päev, nädal, aasta) puhata ning õigus vabale ajale, mis aitab igakülgselt arendada oma isiksust ja sotsiaalset integratsiooni. Loomulikult on igaühel õigus kasutada seda õigust oma isiklikuks arenguks.Õigus turismileon selle üldise õiguse konkreetne väljendus ning sotsiaalturismi eesmärk
on tagada turismile üldine juurdepääs. Seetõttu ei ole sotsiaalturism vähetähtis või kõrvaline nähtus turismi kõrval üldiselt, mis on suur tööstusharu maailmas, Euroopas tervikuna
ja eriti mitmetes liikmesriikides; vastupidi, sotsiaalturism on viis
rakendada ellu üldist õigust osaleda turismis, reisida ning õppida
tundma teisi piirkondi ja riike, mis on turismi tõeline alus.
Rõhutada tuleks, et kõnealune õigus on kirjas 1. oktoobril 1999
Santiago de Chiles Maailma Turismiorganisatsiooni poolt heaks
kiidetud ja 21. detsembril 2001 ÜRO poolt vastu võetud
ülemaailmse turismieetika koodeksi artiklis 7.
Sotsiaalturismi määratlus. Sotsiaalturismi olemuse
kohta on erinevaid ideid, mis teeb mõiste täpse määratlemise
keeruliseks. Kuigi selle teemaga tegelevad institutsioonid määratlevad
nimetatud mõistet väga erinevatel alustel (näiteks sisu,
eeldatavad tulemused, eesmärgid, ideed ja veendumused), põhinevad
need alati ühel tõekspidamisel: igaühel, sealhulgas
ebasoodsaimates tingimustes inimestel, on õigus päeva, nädala ja
aasta jooksul puhata, lõõgastuda ja omada tööst vaba aega.
Rahvusvahelise Sotsiaalturismi Büroo määratluse kohaselt on
sotsiaalturism kõik kontseptsioonid ja ilmingud, mis tulenevad elanikkonna
madala sissetulekuga rühmade osalemisest turismis, mis on
võimalik tänu täpselt defineeritud sotsiaalsetele meetmetelel. Rahvusvaheline
Sotsiaalturismi Büroo tegeleb praegu selle määratluse
läbivaatamisega, laiendades seda ka niisugusele turismile, mis
annab panuse arengusse ja solidaarsusse.
Euroopa Komisjoni määratluse kohaselt: “sotsiaalturismi
korraldavad mõnedes riikides ühingud, ühistud ja ametiühingud
ning see on mõeldud reisimise kättesaadavaks tegemiseks võimalikult
suurele hulgale inimestele, eelkõige elanikkonna sotsiaalselt kõige
ebasoodsamates tingimustes rühmadele”. Seda juba vananenud
määratlust vaadatakse viimastel aastatel peetud tehniliste kohtumiste
järel läbi. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal,
et kumbki määratlus ei ole piisavalt täpne, kuid nagu
sotsiaalteadustele omane on siingi täpne määratlus vähem
oluline kui konkreetsete omaduste eristamine.
Seega võib kavatsuseta sotsiaalturismi täpselt
määratleda, vaid alustades eeldusest, et turism on üldine õigus,
mis tuleks üritada muuta kõigile kättesaadavaks — öelda, et
sotsiaalturismiga on tegemist, kui on täidetud kolm tingimust:
Elutingimustest tulenevalt on täielikult või osaliselt võimatu
kasutada õigust turismile. Põhjus võib olla majanduslikes
tingimustes, füüsilises või vaimses puudes, isiklikus või perekondlikus
isoleerituses, piiratud liikuvuses, geograafilistes
raskustes või muudes põhjustes, mis on reaalseks takistuseks.
Keegi olgu see avaliku või erasektori institutsioon , ettevõte,
ametiühing või organiseerunud rühm inimesi
otsustab tegutseda takistuste kõrvaldamise või vähendamise
nimel, mis ei võimalda inimesel oma õigust turismile kasutada.
Nimetatud tegevus on tulemuslik ja aitab rühmal inimestel
osaleda turismis viisil, mis austab jätkusuutlikkuse, juurdepääsu
ja solidaarsuse väärtuseid.
Turism üldiselt on integreeritud tegevus, mis hõlmab
erinevaid sektoreid, tegevusharusid ja majandusarengu valdkondi,
ning sotsiaalturism sisaldab kõiki neid algatusi, mis
muudavad turismi kättesaadavaks erivajadustega inimestele,
luues samal ajal ühiskondlikku ja majanduslikku kasu mitmetele
sektoritele, tegevustele ja rühmadele.
Massiturism
Ebavere loodusala kaitse on tagatud Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga. Kaitse-eeskirja järgi on kaitsealal lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Üle selle on vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Uute ehitiste püstitamine kaitseala sihtkaitsevööndis on lubatud ainult kaitseala tarbeks ja piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul. Valitseja võib keelduda kooskõlastamast rahvaüritusi ja ehitiste püstitamist, kui see võib kahjustada loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või selle seisundit . Massiturismi mõistet pole lõpuni defineeritud, seda on kasutatud lihtsalt tavamõistena, iseloomustamaks ettevõttmisi, millega kaasneb ala massiline külastamine, nagu näiteks kuurort vmt. Igal konkreetsel juhul tuleks muidugi lähtuda kaitstavatest loodusväärtustest alal ning sellest, kas planeeritav ettevõtlus võiks neid elupaiku kahjustada või mitte.
Seksiturism
Tänapäeval on võetud kasutusele uus väljend prostituutide kohta, milleks on „olmedaamid“. See on vanim amet maailmas, mis ei ole kadunud ka täna. Olmedaamide pealt teenivad kõik, alustades klubi turvameestest lõpetades taksojuhtide ja hotelli manageridega.
Seks on läbi ajaloo andnud võimu eesmärkide saavutamiseks, näiteks spioon Mata Hari, kes tegeles spionaaziga. Eestit väisavad inglastest poissmeestepeo pidajad on vist kõigile teada ja parajaks häbiplekiks meie riigile. Pikem „ajalugu“ selle teenuse vallas on aga põhjanaabritega. Kuna need on ka paremal järjel riigid, siis kindlasti leidub unistajaid, kes loodavad kliendis leida meest, kes võtaks päästaks nad sellelt töölt.
See, et keegi arvab seksi müües oma majanduslikku olukorda "parandada", on nõmedaim enesepettus , milleni inimene võib jõuda, sest moraalne hind, mida ta peab maksma oma südametunnistusele, kui seda üldse veel alles on, on RÄNK.
Müüdid "vanimaist ametist " on 21. sajandil küünilised, alusetud ja hingetud. Ja pole vahet , kes ennast müüb, neiu või noormees , naine või mees - tegemist on kõige hullema "ÄRIGA" oma hinge ja südametunnistuse ning samuti oma keha vastu! Oma vanemate, laste ja tulevase abikaasa vastu.
Eestis arvatakse tegutsevat korraga ligi 3000 prostitutsiooniga elatist teenivat naist. Prostitutsioon on koondunud Tallinnasse, suveperioodil ka Pärnusse.
Üsna aktiivne on seksiturism Põhjamaadest ja Suurbritanniast, oletatakse, et kohalik prostitutsiooniturg õitseb suures osas just tänu välismaalastest seksiostjatele.
Eestis on karistatav alaealise prostitutsioonile kallutamine, alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine, prostitutsiooniks ruumi kasutada andmine ja prostitutsiooni vahendamine .
Võitlus seksiturismiga on sama nagu DonQuijote võitlus tuuleveskitega, mis kunagi ei lõpe. Ükski äriharu ei toimi kui ei ole kliente. Seni kuni on nõudlust leidub ka teenuse pakkujaid .
Dark turism
Dark turism on turismivorm, kus on reisi sihtkohadel pole oluliseks tähtsuseks ajaloolised väärtused, vaid turistidele pakub huvi surma ja kannatustega seondavad lossid ja lahinguväljad, alade katastroofid, inimeste (näiteks Hiroshima) või looduse poolt tehtud.
Rekreatsiooni turism
Mis on rekreatsioon ?
Turismi, rekreatsiooni ja vaba aega on käsitletud kui kattuvaid kontseptsioone ja igaühel on justkui võimalus ise valida, milline mõiste talle meeldib. Ühe vaidluse järgi on rekreatsioon rohkem avaliku sektori tegevus ja turism erasektori tegevus (st avalik sektor rahastab rekreatsiivseid tegevusi, turismiteenuste eest maksab tarbija). Siiski on avaliku sektori dotasioon ainult üks osa finantseeringutest ja suunatud kehvema toimetulekuga inimeste rekreatsiooniks, ettevõtted, klubid ja eraisikud maksavad oma teenuse eest tavaliselt ise. Turismi ja rekreatsiooni vahe seisneb turismi definitsioonis. Turism on reisimine väljapoole oma kodukohta kauemaks kui 24 tunniks. Rekreatsioon toimub tavaliselt kodukohas ja alla 24 tunni. Turism võib olla vabatahtlik või mittevabatahtlik (nt ärireisid), rekreatsioon on alati vabatahtlik. Turismi ja rekreatsiooni ühisosaks on kasutatav ressurss mõlemad ihaldavad looduskauneid paiku ja väärtuslikku ümbrust. Rekreatsiooni võimalused kasutada vähematraktiivset maastikku on suuremad. Näiteks sobib rekreatiivseid tegevusi harrastada ka endistes ümberehitatud kolhoosilautades, kuhu aga majutuskohta ei loo, kui see pole just taotluslik .
Rekreatsioonis eristatakse igapäevast rekreatsiooni kodukohas (aias, haljasalal, rekreatsioonikeskustes või kodustes tingimustes), nädalalõpu rekreatsiooni lühikese väljasõiduga suvituspiirkonda või matkale ning pikaajalist rekreatsiooni reisil kaugemasse kohta. Kõige enam sarnasusi on turismiga rekreatsiooni viimasel vormil reisimine kodust kaugemale ja pikemaks ajaks kui 24 tundi. Rekreatsioonikorraldus Eestis
Rekreatsioonikorraldust Eestis vaadeldes jääb mulje, et suur osa tegemistest on jäetud kõige alumisele tasandile era- ja mittetulundusliku sektori tasandile. Rekreatiivsete teenuste pakkumistega, mille eest tarbija on valmis maksma, saadakse üldiselt hästi hakkama. Rahva tervise seisukohalt tehakse midagi ära kindlate sihtgruppide raames või pigem öeldes riskigruppide raames, sama ka noorte tegevusvõimaluste avardamisel. Rekreatsioon aga pakub palju rohkem võimalusi hoolitseda rahva tervise eest ja takistada noorte elude allakäiku. Seni on need võimalused kasutamata. Vähe sellest kui organisatsioon soovib endale terveid ja aktiivseid töötajaid, peab ta maksma erisoodustusmaksu oma töötajatele tasustatavate rekreatsiooniprogrammide eest.