Nad olid esimesed, kes kasutasid nõnda täpset ajaarvestust. Geomeetria, see oli hädavajalik ehitustöödeks – egiptlased oskasid arvutada kolmnurga pindala, ringjoont, silindri ning püramiidi ruumala. 3. Vaaraot peeti päikesejumal Ra pojaks. Elavat vaaraot samastati Horosega, usuti, et pärast surma valitseb ta Osirise näol surnuteriiki. Võitlust Sethiga seostati vaarao eduka võitlusega Egiptuse vaenlaste vastu. Lk 47 1. Küsimus Niilus ujutas pidevalt põllumaid üle uue ja viljaka mudaga ning seetõttu püsisid põllud pidevalt viljakad. Egiptus oli suhteliselt eraldatud ja kaitstud võõrvägede eest. Asuti suhteliselt soisel alal ning riik oli piiratud jõe ja Punase mere ning Vahemerega. Maa geograafiline eraldatud ja ühiskonna tihe seos loodusega põhjustasid Egiptuse pikaajalise stabiilsuse, sest inimesed pidasid
KORDAMISKÜSIMUSED VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. 1998. aastal võitlesid Angoolia valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Keune jõel ja Gore tammi haldamise pärast. !!2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. *hammaste pesu topsiga,keeran kraani kinni *tilkuvad kraanid parandada, anduritega kraanid *vihmavee kogumine kastmiseks *kasutada enda pesemiseks dussi *täis pesumasin,mitte kasutada mitut loputust !!3. Nimetage selfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. *nafta-Pärsia laht, Lõuna-hiina meri, Gruinea laht,Brasiilia idarannik *maagaas-New foundland, Põhjameri, Mehhiko laht,Pärsia laht !!4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. *ekvaaroti ümbrus, sest seal on palju päikesekiirgust,tõusvad õhuvoolud. *Bengali lahe põhja-ja idarannik- sest passaat- ja mussoontuuled toovad vihma. 2) kõige vähem sademeid, ...
Ajaloo kontrolltöö Idamaad 11.klass Kuidas kujunes inimene, iseloomusta etappe. Arenes imimahvlastest, asunud elama lagedale alale, hakkasid nad kõndima kahel jalal. Temast arenes austrolopiteekus- lõunaahvlane, väikese aju, üsna suure näoga, üpris väiksed (~50). Edasi tuli homo habilis- osav inimene, toitus surnud loomadest, hiljem küttis neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik, elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitu...
Pari and Pattak Co. Made in Estonia Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Ülevaade · 6-5 miljonit aastat tagasi hargnesid Aafrikas hominiidid ehk inimlased tänapäeva ahvide eellastest. · 5-2 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas mitu hominiidide liiki, sh australopitekkused. · 2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valamistaja Homo habilis. Seda loetakse kiviaja alguseks. · 2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada. Erectus oli esimene liik, mis asus ka väljaspool Aafrikat. · Homo erectusest arenesid välja nn Heidelbergi inimene ja Homo antecessor. · 750 000 aastat tagasi hakkas kliima külmenema ja algas Jääaeg, mis lõppes umbes 11 500 aastat tagasi. · 250 000 aastat tagasi elasid Euroopas ...
Ilmastik kõrbes Päikese käes muutub liiv kuni 80 kraadini,õhutemperatuur varjus ulatub 50kraadini. Vatamata sellele on öösel külm,võib esineda hommikul isegi härmatis.Temperatuur langeb öösel alla nulli.Kui vahel hakkabki vihma sadama-siis vihmapiisad auristuvad juba õhus ja taimedeni see ei jõua..Kõrbes sajab väga harva ,teinekordisegi paari aasta tagant.Vähene vesi aurustub juba voolamise ajal või imbub kõrbe pinnasesse.Tähtsam kõrbejõgi on niilus,mis on 6670 km pikk.Niiluse jõe org on 15 km laiune.Selle veemassid on nii võimsad et lisajõgede abita voolab ta läbi Sahara 2700 km.Sealt juhitakse vett põldudele. Kas Sahara kõrbes või ära uppuda? Kuivanud jõe- ja ojasänge nimetatakse vadideks.Need asetsevad madalamates kohtades ja seal kasvavad põõsad pakuvad isegi varju..Vaatamata sellele ei tule kõrbes elavatele rändrahvastele pähe omi telke vadidesse püstitada
Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 http://et.wikipedia.org/wiki/ www.ekk.edu.ee http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Jõed on vooluveekogud Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme Jõed kujundavad Maa pinnamoodi Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest. Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aasta...
m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid.
eeldused klassiühiskonna tekkeks. al 1200 ekr levis raua töötlemise oskus kiiresti üle Euroopa ja Lääne-Aasia Tsivilisatsioon Riigi kujunemine, põllumajandus, kihistumine, kiri, vaimse kultuuri areng. Riigi teke/kihistumine seotud sellega, et oli vaja vanemat, kes teeb otsuseid, ja vägivalla teooriaga (üks grupp ründab teist ja allutab nad). Egiptuse ajaloo põhietapid Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Peamine ühendustee Niilus. Egiptus oli kõrbetst ümbritsetuna muust maailmast eraldatud, sp tekkis omamoodi kultuur. Põlluharimine oli võimalik Niiluse üleujutuste tõttu. Inimlik ja looduslik kord käsikäes. Põlluharijate asulad 5000 ekr, Menes ühendas riigid 3000 ekr, millal võeti kasutusele hieroglüüfid ja vask. Vana riik valitsejate võimu kõrgaeg, püramiidid, välissuhted hõredad
Pisuhänd Esimakordselt etendati Eduard Vilde naljamängu ,,Pisuhänd" Estonias 25.veebruaril 1914, kus näitejuhiks oli Theodor Altermann. Osatäitjad: vana Vestmann Paul Pinna/Aleksander Trilljärv Mathilda Netty Pinna, Milly Jürgenshon(Altermann) Laura Erna Villmer Luvig Sander Karl Jugholz Tiit Piibeleht Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. Se...
Antsla Gümnaasium DEVIA PAAP MARILIN NIILUS 8A klass KOLMNURKADE LIIGITAMINE Referaat Juhendaja: õpetaja SIGNE KINNAS Antsla 2008 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kolmnurk....................................................................................................
ning enese ülalpidamisviisid. Nt. enam polnud esmane metsaloomaküttimine vaid asendamisega seotud usundid aega-ajalt teistega. 6. Primaarne ja sekundaarne tsivilisatsioon. Näited primaarsetest tsivilisatsioonidest. TV 8-9 Primaarne tsivilisatsioon: · Tekkis sisemistel põhjustel teiste kultuurist sõltumatult Sekundaarne tsivilisatsioon: · Kujunes arenenuma naaberpiirkonna mõjul · Mesopotaamia 3000 a eKr Eufrati ja Tigrise alamjooksul · Egiptus 3000 a eKr Niilus · India 2500 a eKr Indiuse jõe kallastel · Kreeta 2000 a eKr Vahemeres · Hiina 1600 a eKr Huang He jõe orus 7. Tsivilisatsioonide tekke põhjused: erinevad seisukohad, isiklik seisukohavõtt. TV 11 · Ühiskond hakkas kihistuma. Asulad muutusid suuremaks ja jõukamaks ning ühiskonna etteotsa tõusis jõukas ülemkiht. · Religioossete tõekspidamiste tõttu. Edus ja võimekuses on ikka nähtud jumalate soosingut.
Inimese kujunemine, Egiptus, Mesopotaamia, Hetiidi riik, Pärsia riik, Foiniikia, Iisrael 1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta erinevaid inimeste etappe. 1. Inimahvid 2. Australopiteekus e lõunaahvlane (väike aju, suur nägu, väikest kasvu ~1.50m) 3. Homo habilis e osavinimene (toitus surnud loomadest) 4. Homo erectus e sirginimene (sirga kehahoiak, pikk, sale, pole tihedat karvkatet, suur nina, küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loom...
Egiptuse tsivilisatsioon kestis üle 3000 aasta. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse. Kolm põhiperioodi Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu
kiviplokke Egiptuse kõige suuremate püramiidide ehitusplatsile. Arheoloogid on teinud kindlaks, et Giza püramiidide ehitamiseks toodi ehitusmaterjal kohale 800 kilomeetri kauguselt. Iidne papüürus, paat ja keerukas veevärgi süsteem heitis valgust sellele, kuidas töölised ehituseks vajaliku infrastruktuuri lõid. Detailselt kirja pandud arheoloogiline materjal näitab, et osavad ehitajad transportisid kiviplokke mööda Niiluse jõge paatidega. Niilus asub aga püramiididest paari kilomeetri kaugusel. Selleks, et vahemaa hõlpsalt läbida, kaevati ehitusplatsini kanalid. Keerukas kanalite süsteem võimaldas paadiga plokke viia väga lähedale, suisa paari meetri kaugusele sihtpunktist. Giza püramiidide kompleks koosneb kolmest erinevast püramiidist: Cheopsi, Hafre ja Menkaure. Pindalalt hõlmavad Giza püramiidid 52 600 ruutmeetrit. Iga püramiidi ehitamiseks kasutati umbes saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus ligikaudu
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia...
Kuningate oru. Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsesid väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina ees. Templiarhitektuur. Vana riigi aegsed templiehitised on peamiselt püramiidide juures asetsenud hauatemplid. Säärane tempel koosnes suurest sambahoovist, kuhu pääses ka rahvas ja ka ainult valitud seltskonnale määratud ruumidest. Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse. See asetses piiril, kuhu ulatus Niilus üleujutuste ajal. Siin võeti pidulikult vastu protsessioon, mis laevadel Niilust mööda kohale sõitis. Abusiri püramiidide väljal on avastatud ka esimene päikesejumala tempel. Selle keskme moodustas obelisk, mis asetses mastabasarnasel alaehitisel. Obeliskid olid ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrin ja neid püstitati jumalate auks. Selle ümber oli õu, piiratud
Ennustati tähistaeva ja nt looma maksa kaudu. Jumalad olid seotud taevakehadega. Taevakaar jagati 12 tähtkujuks. TEADUS Oli praktiline teooria puudus. Preestrid olid teadlased. Tugevaim teadus oli matemaatika. Loodi 60-süsteem. VANA-EGIPTUS LOODUS Muistne Egiptus asus seal, kus praegunegi Niiluse esimesest kärestikust jõesuudmeni ning jagunes alam-egiptuseks (Niiluse delta) ja ülem-egiptuseks (kõik, mis deltast lõunas) Peamine ühendustee oli Niilus. Geograafiliselt eraldatud kultuur stabiilne areng Kõrgel tasemel NIISUTUSPÕLLUNDUS. RIIK&ÜHISKOND Hierarhiline. Reguleeritud kord peeti jumalate poolt määratuks. Jumalaks peeti ka vaaraod ennast päiksejumalaks. Kuningas oli võimul tänu eliidile (preestrid&ametnikud) Kõik võimul olevad olid suguluses. Oli MAAÜHISKOND linnad ei omanud erilist tähtstust. Nii eliit kui lihtrahvas elas maal. VAARAO Vaarao per-o egiptuse keeles `suur maja' Oli jumalik valitseja.
HÜDROSFÄÄR 1. jõgede äravoolu mõjutavaid tegurid: Ilmastikutingimused, eriti sademed st saju hulgast, kestusest, intensiivsusest ja sellest, kuidas sademed valgla (maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab) piires jaotuvad. Aurumine(sõltub õhutemp ja niiskusest, tuule kiirusest) reljeef- valgla (suurus ja kuju,), läbivool järvedest, veehoidlatest, soodest, valgla taimkate, muld, maakasutus 2. mis on veedefitsiidid (aurumise ja sademete vahe) ? defitsiit- puudujääk, nt veevaene piirkond- kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest jõgedele pole antud ruumi seda vett infiltratsioon on tohutult kiire aga kui need kaldad on lauged ja kallastel on palju metsa siis infiltratsioon on aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest k...
1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis
Kõik austraalia koduloomad on eurooplaste toodud. Loodusvarad: boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta Aafrika Pindala: 30 306 000 km² Rahvaarv: 807 419 000 Riikide arv: 53 Suurim riik: Sudaan (2 505 813 km²) Väikseim riik: Seisellid (455 km²) Kõrgeim tipp: Kilimanjaro mägi (5895 m) Suurim järv: Victoria (69 484 km²) Pikim jõgi: Niilus (6670 km) Aafrika on suuruselt teine manner ja võtab enda alla peaaegu viiendiku maailma maismaapinnast. Aafrikas on 53 riiki, neist kuus on saareriigid. Aafrika on maailma palavaim kontinent, seal on vihmametsi ja puudega üle külvatud rohtlaid (mida nimetatakse savannideks), kus elutseb tohutul hulgal metsloomi. Ühe kolmandiku Aafrikast võtab enda alla maailma suurim kõrb Sahara. Aafrika loodus Väga mitmekesine . Aafrikas elab maailma kiireim jooksia- gepard. Niiluse jões hiigelsuured
9.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november,teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju. Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis. Ülejäänud aastaringi väga väike äravool. Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi
EGIPTUS Alates IV aastatuhande lõpust e.Kr. areneb Niiluse kallastel kõrgetasemeline ja omapärane kunst. Egiptuses ei saja peaaegu kunagi vihma ja põllupidamine on juba tuhandeid aastaid olnud võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui 20 km lai, kui enne Vahemerre suubumist jaguneb Niilus harudeks ja moodustab rohelusse uppuva delta. Niiluse iga-astane üleujutuste vee kogumine hoidlatesse ja hiljem jaokaupa põldudele suunamine võimaldas oluliselt suurendada saagikust. Tammide ja kanalite ehitamine vajas nagu Mesopotaamiaski keskset juhtimist ja soodustas riikide tekkimist. Esialgu kujunes 40 väikest riiki, mis IV aastatuhande lõpus e.Kr. liitusid Alam-Egiptuseks (delta alal) ja Ülem-Egiptuseks.
m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Vana-Egiptuse kunsti võib jagada nelja ajaloo perioodi: Vana riigi ajastu kunst - 2778-2263 a. eKr. Keskmise riigi ajastu kunst - 2040-1730 a. eKr. Uue riigi ajastu kunst - 1562-1085 a. eKr. Hilis-Egiptuse ajastu kunst - 1085-332 a. eKr. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad
VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Ju...
läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne 12 km kaugusele (Tallinn, Sillamäe, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare) · Reovete puhastamine keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline Mõisted · Veereziim · Maailmameri · Rannaprotsessid · Rannavall, järsk ja laugrannik · Jõgede äravool · Valgla (jõgede äravoolualad) · Infiltratsioon Kaardinomenklatuur JÕED REIN, DOONAU, VOLGA, JANGTSE, HUANGHE, INDUS, GANGES, MISSISSIPPI, AMAZONAS, NIILUS, KONGO JÄRVED SAIMAA järvistu, VÄNERN, LAADOGA, KASPIA, ARAAL, BAIKAL, SUUR JÄRVISTU, VICTORIA, TANGANJIKA KAARDINOMENKLATUUR · MERED LÄÄNEMERI, PÕHJAMERI, BARENTSI, VAHEMERI, MUST MERI, PUNANE MERI, KARIIBI, JAAPANI, · LAHED MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI · KANALID PANAMA, SUESSI, KIELI · VÄINAD TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS, DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI SAARED JA POOLSAARED · SAARED SUURBRITANNIA, IIRI, ISLAND, KREETA, KÜPROS,
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Rich...
Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mi...
jõetaseme vaheldumine. Mussoonivihmad Etioopia mägismaal ja Lõuna - Sudaanis paisutasid Niiluse võimsaks tulvaks. Egiptlased taandusid seepeale oma karjaga kõrgemale kõrbeserval paiknevatesse asundustesse. Üleujutus kattis põllumaa ja jõudis kõrgpunkti septembri alguses, mil vesi muutus rahulikuks. Hoovusega kaasa tulnud viljakad setted vajusid põhja. Vesi taandus alles oktoobris - algul kiiresti, kuid siis üha aeglasemalt. Aeg - ajalt uuristas Niilus omale uue sängi. Pärast vee tandmist oli maa kaetud musta mudaga, mis oli ideaalne väetis ja võimaldas lopsakat taimekasvu. Kolme tüüpi põllud vaadati uuesti üle ja jaotati talumeeste vahel: kõrgmaa ehk varasem üleujutuste tasandik, mida katsid juba põõsad, ning madalmaa ja saared, mis olid värskelt jõesängi muutumise tõttu tekkinud. Niilus oli Egiptuse tähtsaim transporditee. Mööda jõge sõitsid inimesed ning veeti loomi ja igasuguseid raskeid laste
veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; 5 80 8 Jenissei Niilus (Aswan) 60 6 tuh m /s tuh m /s (Igarka) 3 3 40 4 20 2
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
Egiptuse kunst Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul.Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tunt...
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. ...
9. Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes. Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november,teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju. Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis. Ülejäänud aastaringi väga väike äravool. Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist- oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi
Melanhoolne sissepoole vaatav konstntreeritus. Peegeldab kasvavat huvi psühholoogia kujutamise vastu nägu peeti vaimu peegliks Esines ka paraaditsevat temaatikat, mida harrastati eriti just õukondades, kus see teenis valitsejate toredusarmastust Mitu erinevat koolkonda. Aleksandria koolkond · "Niiluse allegooria" Atleeltlik mees toetub sfinksile. 16 poissi- 16 küünart (0,53 m), mille võrra Niilus igal aastal tõuseb. Pergamoni koolkond (ulatub tagasi Skopaseni) · Zeusi altar Pergamoni akropolil Trepiga platvorm 36,4 X 37,7 m. Altar platformi pea, ümbritsetud joonia stiilis sammaskojaga. Altari friisil reljeefpannoodel kujutatakse jumalate võitlust gigantidega gigantomahhia Reljeef pole seinaga tasapinnas, vaid koosneb peaaegu iseseisvatest kujudest, mis näivad võitluse käigus altari treppidele välja tungivat.
balsameeritud keha Kolm kuulsaimat püramiidi olid Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid. Tempelehitised Vanas riigis Peamiselt on avastatud püramiidide juures asuvaid hauatempleid. Tempelehitis koosnes sambahoovist, kuhu võisid minna kõik. Samuti oli sellistes ehitistes ruume, kuhu ei võinud minna igaüks, vaid ainult teatud inimesed. Üks tempel oli nn Orutempel. Sinna viis piklik käik ja see oli ehitatud soklile. See asus kohal, kuhu ulatus Niilus üleujutuse ajal. Orutemplis võeti vastu näiteks rongkäike, mis laevadel Niilust mööda kohale sõitsid, samuti toodi sinna näiteks vaarao surnukeha ja kanti pidulikus rongkäigus püramiidi. Teised, nn haudtemplid või `` ülemised templid``, olid püramiidi läheduses. Lisaks on avastatud ka esimene päikesejumala tempel. See asub Abusiri püramiidide väljal. Päikesejumala templi keskmes on päikse feti-obelisk, mis asetses mastabasarnasel alaehitisel
et tutvuda ajalooliste vaatamisväärsustega, Läänemerel külastatakse pealinnu, ranniku loodust imetletakse Norras, Rootsis jne. Kruiisiturism on populaarne ka mitmetel suurtel jõgedel nagu Niilus, Mississippi, Rein jt. http://www.turizmtatilseyahat.com/en/a-dream-travel-to-disneyland.htm http://www.ts.ee/kruiisilaevad Turismi liigid Loodusturism. Tutvutakse maailma eri piirkondade metsiku loodusega. Kõige populaarsemad on safarid Aafrika savannipiirkondades, vihmametsa- retked Amazonase ääres või Indoneesias. Vaalavaatlused Uus-Meremaal, unikaalsete ökosüsteemidega
Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane....
- Sekundaarne (e teisene) tsivilisatsioon - kõrgkultuur, mis on välja kujunenud primaarse tsivilisatsiooni naabruses, saades sellelt mõjutusi. Primaarsed tsivilisatsioonid olid: PIIRKOND JÕGI AEG Mesopotaamia · Eufrat u 3000 eKr · Tigris Egiptus · Niilus u 3000 eKr India · Indus u 2500 eKr Kreeta u 2000 eKr Hiina · Huang He u 1600 eKr Kesk-Ameerika ja u 1200 eKr Peruu 3.5. Varajaste tsivilisatsioonide sarnased tunnused: · Anastavalt majanduselt (küttimiselt , kalapüügilt ja koriluselt) on üle mindud
Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele ...
1) Koostame diagrammi ja võrdleme ühiskonna korraldust Vana-Egiptuse ja tänapäeva Eesti vahel. Mis on ühist ? Mis on sarnast ? 2) Sõnaseletus mäng Õpilane saab kaardi ja peab selgitama teistele seda sõna. Saab mängida kahes versioonis : a) Seletamine sõnade abil b) Seletamine kehakeele abil See, kes sõna ära arvab, seletab järgmisena. SFINKS PÜRAMIID PREESTER TALUPOEG ORI VAARAO NIILUS HIEROGLÜÜF PAPÜÜRUS ŠADUFF Lõiming Kunstiõpetus : Savitahvli vamistamine Vaja läheb : pilt vaarao maski kujutisest voolimissavi plastikust nuga kuldne värv akrüülvärvid Igaüks valib endale ühe vaarao kujutise, soovitatavalt maski osa. Savist voolitakse sobiva suurusega plaat, mille peale noaga uuristatakse kujutise piirjooned. Seejärel värvitakse saviplaat kuldse värviga üle ja siis jääb igale ühele vaba võimalus, kuidas
Antsla Gümnaasium VERERINGE ELUNDKOND Referaat Nimi: Marilin Niilus Klass: 9A Antsla 2008 Sisukord: ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE...............................................................................................3 SÜDA.............................................................................................................................................................3 VERESOONED .....................................................................
madalvesi tulv madalvesi talv kevad suvi sügis talv lumesulamis- vihmavesi vihmavesi põhjavesi vesi põhjavesi põhjavesi vihmavesi põhjavesi Võrdle jõgede äravoolu ( Tv. lk. 60 ül 5), õpik lk. 117 äravooludiagrammid Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk on põhjustatud ja lühiajaline suurenemine vihmaperioodist jõe ülemjooksul. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka
on keedusoola,fosforiiti ja põhjavett. Valitseb kuiv troopiline kliima, talvel tekib tolmu ja liivatorme (samuume). Suuremas osas Saharas sajab vähem kui 50, mägedes ja servaaladel 100200 mm/aaastas. Keskmine temperatuur jaanuaris 1020°C, juulis 28 35°C (kõrgeim temperatuur 5558°C, maapinnal 7080°C). Talvel võib kõikjal olla öökülma (mägedes kuni 18°C). Õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30°C. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niiger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bchar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2). Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Sahara Põhjaosas kasvab Vahemerelist
poosides,zestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine. · Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm. · Reljeefis esitati figuure ja sündmusi, maastike. · Reljeef talupoja ja härja kujutisega. · Potreekunst oli heal järjel. Valitsejate peade kõrval ka õpetlased ja luuletajad. Hellenistlik skulptuur Aleksandria koolkond · "Niiluse allegooria" Atleeltlik mees toetub sfinksile. 16 poissi- 16 küünart (0,53 m), mille võrra Niilus igal aastal tõuseb. Hellenistlik skulptuur Pergamoni koolkond · Zeusi altar Pergamoni akropolil Trepiga platvorm 36,4 X 37,7 m. Altar platformi pea, ümbritsetud joonia stiilis sammaskojaga. · Reljeef pole seinaga tasapinnas, vaid koosneb peaaegu iseseisvatest kujudest. · Etüüdid(lühipalad) surevatest alistatud gallialastest. Hellenistlik skulptuur Rhodose koolkond
kaalub umbes 2300 kg (5074 naela). Püramiidi jalamil on kolm väikest püramiidi. Nendesse on maetud vaarao Cheopsi kolm tähtsamat kuningannat. Ehitus. Püramiidi ehitati ilma igasuguste masinateta ja ainult üsna väheste algeliste tööriistade abil. Mehed, kes püramiide ehitasid ei olnud orjad, vaid oskustöölised ja talupojad, kes töötasid ehitusel nende kuude jooksul, mil Niilus põllud üle ujutas ja maaharimise võimatuks tegi.Püramiidi ehitati astmete kaupa. Esiteks tasandati alus, siis määras ülevaataja (inimene kes juhtis töömeeste salku ja ütlesid mida peab tegema) tähtede järgi kindlaks ruudukujulise aluse asendi, nii et selle neli külge olid vastavalt 4 suunatud põhja, lõunasse, itta ja läände. Kui alus oli rajatud, ehitati müürid, milleks
kirdest Djibouti. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash.Merepiir riigil puudub. 1.3 Pikkus- ja laiuskraadid Etioopia asub laiuskraadidel 34-48 lõunalaiust ning 4-15 idapikkust. 1.4 Riigi lähim kaugus koduasulast Etioopia lähim kaugus minu koduasulast on umbes 4854 km. 2. Rahvastik 2.1 Rahvaarv Etioopias elab 2008. aasta seisuga 82 544 838 inimest. Tegemist on keskmise suuruse riigiga. 2.2 Rahvaarvu muutus
lõunas 30-34°C. Iseloomulik on temperatuuri järsk ööpäevane kõikumine (kuni 30°, mõnes kõrbepiirkonnas kuni 45°). Kevadel põhjustab kagust puhuv tugev kuiv kõrbetuul hamsin u. 50 päeva vältel liivatorme. Sademeid on enamikul alal aastas alla 100 mm, seepärast on põllundus niisutuseta võimatu. Ainult Vahemere rannikul sajab 200-300 mm aastas, peamiselt talvel. Aleksandrias on aastane sademete hulk 180, Kairos 34, Asjutis 7 ja Assuanis 3 mm. Ainus püsiva vooluga jõgi on Niilus. Egiptuse piires pole Niilusel ühtegi lisajõge, kuid suudmealal moodustub tema paljudest harudest 24 000 km2 suurune järverohke delta. Suuri suudmeharusid on 9, neist on Rosette ja Damietta 200 km pikkused. Suurimad järved on Vahemerega ühenduses olevad laguunid Manzala, Burullus, Marjut ja Idku. Üleujutuste vältimiseks, vooluhulga reguleerimiseks ja põldude niisutamiseks on Niilusele ehitatud tamme ja paise. Assuani kõrgpaisu taha on moodustunud 157 km3-ne veehoidla (Nasseri järv).
dünastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi Memphise juurde. Ta taastas ka vahepeal katkenud püramiidehituse traditsiooni. Järgneva kuninga Senusert I võimuletulekust räägib "Sinuhe jutustus". Faijumi oaas ühendati Niilusega ning rajati ulatuslikke irrigatsioonisüsteeme. Lisaks nomostele jagati riik neljaks piirkonnaks ning loodi vesiiri ametikoht. Loodi ka alaline sõjavägi Nuubia vastu võitlemiseks. Keskmine Riik tõi kaasa ka esimesed välisvallutused, vallutati Niilus kuni teise kärestikuni. 12. dünastia (1991 1802), mille silmapaistvam valitseja oli Senusert III (1878 1839), tagas Egiptusele pikaajalise stabiilsuse. Teebast kujunes riigi tähtsaim kultuskeskus; Teeba kohalik jumal Amon tõusis tähtsaimate jumalate sekka, sulades ühte päikesejumal Ra'ga (Amon-Ra). Nuubia oli kindlalt Egiptuse võimu all. Sel perioodil oli egiptuse kirjanduse õitseaeg ("Sinuhe jutustus"). 13. dünastia valitsejad
geomeetria nimetatud põhjusel. Külastanud Egiptust, tõi Thales esimest korda selle teaduse Hellasesse; palju ta avastas ise, paljude teiste teadmiste printsiibid aga osutas ta kätte neile, kes tulid pärast teda; üht uuris ta üldisel kujul, teist meelelisemal." On tõenäoline, et ta tõesti külastas Egiptust, sest tal oli Niiluse üleujutuste teooria. Herodotos toob ära kolm seletust faktile, et Niilus ainukese jõena tõuseb suvel ja langeb talvel, kuid ei maini nende autoreid. Kuid filosoofide arvamused ja paljud hilisemad autorid omistavad esimese seletuse Thalesele. See on võetud Aristotelesele omistatavast raamatust Niiluse üleujutusest, mida tundsid kreeka kommentaatorid, kuid mis on säilinud vaid ladinakeelse kokkuvõttena 13. sajandist. Seal omistatakse esimene Herodotose mainitud teooriatest Thalesele, teine Euthymenesele Massaliast ja kolmas Anaxagorasele
Tallinna Polütehnikum Jüri Vinnal CHEOPSI PÜRAMIID Referaat Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 Kuidas ehitati? 4 - Herodotose teooria 4 - Teine teooria 5 Siseehitus 6 Mõõtmed 7 - Cheopsi püramiidile vastavad mõõdud 8 Asetus 9 Püramiidi energeetika 10 Huvitavaid fakte 11 SISSEJUHATUS Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suuri...