Vana-Egiptuse referaat (0)

Kooli nimi siia
Vana- Egiptus
Õpimapp
nimi
õpetaja nimi
pp/kk/aaaa
Vana-Egiptus
Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr.

Määratlus

Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust). Niiluse oru laius oli 1–20 km (teistel andmetel 8–25 km; keskmiselt 5–10 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus oli umbes 700 km. Delta pikkus oli 150–200 km. Niiluse jõgi ei ole tollest ajast oma sängi oluliselt muutnud, välja arvatud deltas. Peale Niiluse oru ja delta hõlmas Vana-Egiptus Al-Fayyūmi oaasi (ajuti olid Egiptuse kontrolli all ka Sahara idaosa oaasid ).Herodotos määratles Egiptust nii: "Egiptus on kogu see maa, mida oma vetega niisutab Niilus , ja egiptlased on kõik need, kes elavad allpool Elephantine linna ning joovad vett Niiluse jõest."Egiptuse lõunanaaber oli Nuubia .
Nimi
Nimi Egiptus tuleb kreekakeelsest nimest Aígyptos. See nimi tuleneb rahvaetümoloogia põhjal Egiptuse kõige vanema pealinna Memphise egiptusekeelsest nimest. See oli Hetka- Ptah (Hwt-Ka-Ptah) ehk Hikupta või Hikuptah ('Ka on Ptahi maja': kiilkirjaline vorm umbes aastast 1400 eKr), mis tähendas 'jumal Ptahi hinge (ka) kindlus (või maja)'.
Ptah oli Memphises peajumal. Jutt oli Uue riigi ajal ehitatud Ptahi templist . See tempel sai Memphise linna uueks nimeks. Egiptlased nimetasid oma maad "Kemet" (Kêmet, Ta-Kemet, Kamt, Quemt ; või "Kemi"; kopti keeles Kême ja Khêmi) 'must (maa)' Niiluse oru ülesküntud maa (Niiluse mudast tekkinud mulla) värvi järgi. Algselt käis see nimetus Niiluse oru kohta. Seevastu Punane maa (Dešret, ta dešer) oli Liibüa ja Araabia kõrbe tuliste liivade ja kiviste eelmäestike maa (jutt oli oaasidest, kus sai elada). Egiptlased nimetasid end Kemeti inimesteks ja oma maad sageli lihtsalt maaks.Kaananlased ja babüloonlased nimetasid Egiptust Misr, mis tähendab 'piir', aga pole selge, mida sellega silmas peeti. Heebrea keeles kasutatakse duaalivormi Misraim 'kaks Egiptust', mis ilmselt vastab egiptlaste mõistele 'mõlemad maad' (Alam- ja Ülem-Egiptus). Sõna Misr (või Masr) kasutavad ka praegused araabia keelt rääkivad egiptlased Niiluse oru ja eriti Kairo kohta. Misr tähendab araabia keeles ka 'tsivilisatsiooni' või 'metropoli'.
Asend ja looduslikud tingimused
Egiptus asetseb Aafrika mandri kirdenurgas ning on kitsa Suessi maakitsuse kaudu karavanitee vahendusel ühenduses Ees- Aasia kultuurikeskustega. Niiluse kaudu toimus Egiptuse suhtlemine Troopilise Aafrika ja Vahemeremaadega. Küllaltki varakult võtsid muinasegiptlased teedena kasutusele kuivanud jõesängid (vadid), mis viisid Niilusest Punase mere kaldale, kust avanesid mereteed Siinai poolsaarele, Araabiasse ning Bab el Mandebi väina kaudu tänapäeva Somaaliasse (kus arvatavasti asus Puntimaa).Egiptus asus otsekui ristteel , kust oli ühendus paljude maadega, kuid see ühendus realiseerus siis, kui egiptlased olid kõik teed kasutusele võtnud. Ajuti aga oli Egiptus geograafiliselt üsna isoleeritud. Niiluse raskesti läbitavad kärestikud takistasid suhtlemist lõunapoolsete maadega (kärestikest saab küll kergesti jõekaldaid mööda ringi minna, kuid kitsas jõeorus on vähe haritavat maad ja toitu), Araabia kõrbe hõõguvad liivad eraldasid orgu Punasest merest, soine delta raskendas Vahemereni jõudmist. Eraldatust suurendasid ka lõuna-, lääne- ja idapiiridel elavad nomaadid , kes olid Egiptuse suhtes vaenulikud.Selline eraldatus tekkis millalgi 4. ja 3. aastatuhande jooksul, mil egiptlaste asualade ümber tekkis kõrb. Kesk-Holotseenis sadas Egiptuses rohkem vihma kui praegu, mistõttu mõlemal pool kasvas taimi Niilusest eemal, ka oli Niilusel lisajõgesid.
Niiluse-äärne viljakas muld lõi asustuseks ja põllumajanduseks head tingimused. Kõrbetes jõest kaugemal (välja arvatud Al-Fayyūmi oaas ) oli elu peaaegu võimatu. Maaharimine oli seotud iga- aastaste Niiluse üleujutustega, millest Egiptuse tsivilisatsioon sõltus. (1830. aastal ehitati lüüsid ja tammid , mis mõjutasid vee loomuliku käiku, ja 1971 . aastal rajatud Aswāni tammiga tehti Niiluse üleujutustele lõpp.) Ida-Aafrika mägedest pärinev üleujutusvesi jõudis Aswāni ja Ülem-Egiptuseni juuni alguses. Juulist oktoobrini vesi tõusis ning kohale jõudis viljakat muda.
Riik
Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega , ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. Ta oli teoreetiliselt kõigi Egiptuse templite ainus legitiimne preester ; tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele. Kõike, mida kuningas rahva ja maa nimel saavutas, peeti jumalate anniks vastutasuna ehitiste, ohvrite ja muude templiandide eest.Kuningas ei olnud mitte ainult jumalate poolt väljavalitu, vaid oli ise jumal. Jumalana samastati teda pärast surma taevajumala Horosega, kuid peale surnud kuninga austamise mingit spetsiaalset kuningate kultust jumalate austamise kõrval ei olnud. Uuemate uurimuste järgi oli jumalkuningal ka jumalatest madalam staatus. Eri dünastiate ajal omistati jumalkuningatele erinevat tähtsust: Ramseste ja Ptolemaioste ajal pandi nendele rõhku, seevastu 17. dünastia ja Port-Saidi renessansi ajal olid nad vähetähtsad.Kuningaamet oli põhimõtteliselt pärandatav. Kui dünastia vahetus (seda juhtus küllaltki sageli), sidus uus kuningas end genealoogiliselt varasema kuninga suguvõsaga.Valitseva kuninga võimu ja au kajastas ka tema titulatuur. Igal kuningal oli viis ametlikku nime ning peale selle võis tal olla aunimetusi. Kuninga nimedest tuntuim on Horose -nimi – epiteet, mis samastas kuningat pistrikjumal Horose mõne aspekti ilminguga. 1. aastatuhandel eKr ilmus esimest korda tiitel pir-o ('suur maja'), mis ei esinenud sageli, kuid millest pärineb sõna "vaarao".Kuninga positsioonist annavad tunnistust võimsad hauarajatised, näiteks Abydos kõige varasemal ajal, püramiidid Vana riigi ajal ja Kuningate org Teebast läänes Uue riigi ajal.
Preestrid
Vanast ajast peeti preestriametit kõrvalametina ja preestrite võim oli piiratud.Kui Egiptusest sai 18. dünastia ajal majanduslikult ja poliitiliselt võimas riik, kasvasid templiehitised tunduvalt ning kujunes välja täisajaga töötavate, templitest elatist saavate preestrite seisus. Ramseste ajal olid preestrid koos kõrgemate ohvitseridega oma võimu tipul ning võimas ametnikkond oli nende kontrolli all. Templitel olid maavaldused, koolid ja töökojad ning nad etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul oli suurem osa maast ligikaudu võrdselt jaotatud kuninga, suurmaaomanike ja templite vahel.Preestrid olid ametnike (sealhulgas kõrgemate ohvitseride) kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada.Kohalike preestrite ülem oli väga mõjukas isik, eriti suurtes kultusekeskustes Amoni templites Teebas (Luxor), Ptahi templites Memphises, Ra templites Heliopolises ja Thoti templites Hermopolises.Preestrid olid väga mõjukad ka hiljem, eriti antiikajal . Et kuningavõim oli tunduvalt nõrgenenud, jäid preestrid Egiptuse põhilisteks kultuurikandjateks. Sel ajal olid preestrid oma võimu tipul, mistõttu Vana-Kreekas jäi mulje Egiptusest kui preestrite valitsetud maast.
Sõjavägi
Suhteliselt isoleeritud asendi tõttu ei olnud Egiptusel eriti karta . Egiptuse üleoleku tõttu ei tekitanud suurt muret ka kummalgi pool Niilust elavate kõrbehõimude katsed sisse tungida . Vanas riigis oli alalised sõdurid, kellele vajaduse korral kutsuti ajutisi sõdureid appi. I vaheperioodil tekkis vajadus alaliste sõjaväeüksuste järele. Kohalikud valitsejad organiseerisid oma väikesed sõjaväed. Võeti kasutusele välismaa palgasõdurid. Keskmise riigi ajal oli hästu korraldatud sõjavägi (jalavägi ja ka merevägi), mida vajaduse korral toetasid kohalikud väed. Alates 12. dünastiast tungisid egiptlased Nuubiasse ning rajasid sinna oma kindlustused .
18. dünastia ajal hakkas Egiptus võitlema ülemvõimu pärast Süüria ja Palestiina aladel, mistõttu oli tarvis väga hästi organiseeritud sõjaväge. Võeti kasutusele keerukamad relvad, rajati vankriväeüksused ning jalavägi jaotati 250-mehelisteks kompaniideks. Strateegia ja taktika muutusid üha tähtsamaks. Sõjaväe võimu kasvades omandasid kõrgemad ohvitserid poliitilise tähtsuse. Hilisel dünastiate ajal koosnes sõjavägi peamiselt välismaa palgasõduritest. Egiptuses kasutati relvadena vibu , kilpi, oda, keppi, sõjakirvest, kõverat saablit, nuia , pistoda ja viskoda.
Ühiskond
Perekonnal oli usundiline roll, näiteks seoses surnute austamisega.Kogu omand kuulus perekonnale. Kõige tavalisem oli tuumikperekond , ja sellel oli suur tähtsust ühiskonna elemendina. Perekond hoolitses kõigi haigete, vanade ja vaeste eest.Abielu sõlmimise kohta on vähe teada. Abielulepinguid ei ole säilinud. Arvatavasti oli korraldatud abielust rohkem levinud armastusabielu. See on üks Vana-Egiptuse ühiskonna individualistlikke jooni. Abielu oli soositud ja seda peeti loomulikuks. Abielu võis olla nii matrilokaalne kui ka patrilokaalne. Abielurikkumine oli mõlema abikaasa puhul tõsine asi. Oli olemas ka abieluta kooselu, millel oli teatav juriidiline tunnustus.Et keskmine eluiga oli lühike, väärtustati viljakust ja järglasi. Maaharimine nõudis palju tööjõudu, mistõttu maaharijatel oli tähtis saada järeltulijaid. Erootilised stseenid hauakaunistustel ja kirjalikes allikates annavad tunnistust sellest, et muinasegiptlased pidasid au sees ka seksuaalset naudingut. Mehed olid kodulembesed ja perekonnal oli nende elus tähtis koht. Teispoolsuses tahtis mees perekonnaga taasühineda. Poeg jätkas tavaliselt isa elukutset. Kujunes peaaegu kastisüsteem, vähemalt üksikute juhtivate positsioonide suhtes, kuigi teoreetiliselt peeti võimekust sugulusest olulisemaks.
Igapäevaelu
Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt, vähemal määral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest. Kuigi kujutised pärinevad ülemkihtide haudadest , on neil sageli tagaplaanil kujutatud tavaliste inimeste igapäevatoimetusi.
Kujutatud on teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist, loomapidamist, jahti ja kalapüüki, samuti käsitöölisi (puuseppi, paadimeistreid, kullasseppi, seppi , pottseppi, köiepunujaid, müürseppi, kiviraidureid, lihunikke, pagareid, õllepruule). Paljud kujutised on hämmastavalt meisterlikud. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mängu ja meelelahutust. Tunti palju tööriistu. Näha on rõiva- ning ehete - ja kosmeetikamoe muutumist. Kodusest majapidamisest head ettekujutust ei saa.
Orjapidamine
Rangelt võttes Vana-Egiptuses orjapidamist ei olnud. Inimesi sai küll omada, müüa, pärandada, laenata ja vabaks lasta, kuid neilsamadel inimestel võis olla omand, mida nad ise käsutasid, nad võisid palgata töölisi ja abielluda vabade naistega , nii et tegu oli pigem pärisorjuse kui orjusega. Mittevabade seas oli egiptlasi, kuid enamik olid võõramaalastest sõjavangid. Pärisorjad tegid mitmesugust tööd põllul, majapidamises ja töönduses, kuid neil ei olnud majanduses tähtsat osa.
Majandus
Tänu Niiluse üleujutustele oli maaharimine alati tähtsaim majandusharu. Oktoobris ja novembris, kui üleujutuste vesi oli taganenud, külvati ning jaanuarist , eriti märtsis ja aprillis , koristati saaki. Kunstlikuks niisutuseks juhiti üleujutuste vett kanalite kaudu looduslikesse tiikidesse jõe lähedal ning sealt pikkade kaldu asetsevate terrasside süsteemi abil edasi. Niisutust korraldati tavaliselt kohalikul või piirkondlikul tasandil. Erandlik oli olukord Al-Fayyūmi oaasis, kus keskvõim 12. dünastia ajal kasutas põllumaa saamiseks suurt järve, kust tuli suure tööjõukuluga vett ammutada. Vee mehaaniliseks tõstmiseks tunti ainult šaduffi, mis võeti kasutatusele Uue riigi ajal; mastaapseteks töödeks see ei sobinud. Egiptus oli Lähis-Ida viljaait . Kasvatati leiva ja õlle jaoks nisu ja otra , samuti porrulauku, sibulat, salatit , meloneid, kurki ja ube. Eri taimedest tehti õli. Saadi ka oliiviõli, kuid seda toodi põhiliselt sisse Palestiinast ja Liibüast. Puuviljadest olid tähtsamad viigimarjad ja datlid . Koduloomadena peeti härgi, vasikaid, sigu , lambaid ja kitsi. Jahiti antiloope, kaljukitsi, jaanalinde ja jäneseid. Püüti linde. Niilusest ja jõega seotud tiikidest püüti kala. Tähtis koht oli mesindusel.

Papüürus

Kuigi kohapeal kasutati näiteks palme, oli suur puudus puidust, mida toodi sisse Liibanonist. Papüürus-lõikheina saadi Niiluse deltast ning seda kasutati mitmel otstarbel . Eriti tähtis oli avastus, et selle säsist saadavat papüürust saab kasutada kirjutusmaterjalina. See võimaldas välja kujundada keeruka riigiaparaadi ja halduse.

Maavarad

Egiptuses ei olnud palju maavarasid , kuid idapoolsel kõrbealal leidus karneooli, granaati, jaspist, mäekristalli, amasoniiti, kulda ja hõbedat. Siinai poolsaarel ja idakõrbes leidus rikkalikult vaske, kuid pronks võeti kasutusele alles Uue riigi ajal. Söögisoodat, keedusoola ja pesusoodat kasutati mitmel tööstuslikul otstarbe . Kvartsist valmistati klaasi. Palju leidus lubjakivi ja liivakivi, millest rajati monumentaalehitisi. Samuti leidus graniiti, basalti, dioriiti, doleriiti, alabastrit, serpentiini ja talki, mida kasutati mitmel otstarbel. Egiptuse kiviraidurite meisterlikkus oli laialt tuntud.
Jumalatest
Ra (ka Re, egiptuse- ja kopti keeles päike) on Vana-Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma. Ra kultuse keskus oli Heliopolis . Ra on Geb ja Nut poeg. Tema tütar on Ma´at.
Thot on vanaegiptuse mütoloogias tarkuse - ja kuujumal . Teda kujutati iibise- või paavianikujulisena. Thot esines kohtukirjutajana. Näiteks arvutas ta välja jumalate ja inimeste eluaja pikkust. Egiptlased nimetasid ürgookeani Nuniks, sellel oli küngas. Künkale lendas Thot, munes muna. Munast koorus järgmine jumal, kes lõi maailma. Kreeklased samastasid Thoti Hermesega, sest ta esines jumalate saadikuna.
Bes oli Vana-Egiptuse sünnitusjumal.Tekkinud üpris hilja, kuid see-eest on ta kujunenud üheks kõige armastatumaks. Väljanägemiselt oli ta järgmine: habe, rangjalad, krässus juuksed, veidi turske. Põhimõtteliselt meenutas ta kääbust. Teda kujutati sageli keelt näitamas ja lõvinahka kandmas. Inimestesse suhtus ta hästi ja peletas ka kurje vaime. Bes kaitses sünnitavaid naisi ja valdavalt oli siis muusika ja lõbutsemise sümbol. Ta tõi edu ning jõukust. Kuna teda seostati elu naudingutega, paigutasid abielupaarid tema kuju või pildi magamistuppa. Väljaspool Egiptust kummardati teda veel Foiniikias ja Küprosel. Roomlased kujutasid teda leegionäri varustuses.
Anubis (Egiptuse keeles "koerake") on egiptuse jumalus ja Surnute Maja valdaja šaakali- või koerapeaga ja eluristiga paremas käes. Tema püha on 22. jaanuar ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Anubis on Osirise poeg, kes kehastas mitmesuguseid koernuumeneid.Teda samastatakse Isise müsteeriumides kreeka hingede juhi Hermesega.
Osiris on Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik.Tema pojad on surnutejumal Anubis ja taevajumal Horos .Osirise mõrvas kurjuse kehastus Seth , kes oli ta vend. Ta sulges Osirise kavalusega kasti ja viskas kasti Niilusesse. Osirise naine viljakuse ja emaduse jumalanna Isis otsis tema säilmeid, kuni ta need puutüvesse peidetuna leidis. Puu hoidis üleval Byblose palee katust. Isis otsustas kirstu avada, aga Osiris oli juba surnud. Ühe müüdi järgi kasutas Isis oma isalt õpitud loitsu Osirise ellu äratamiseks, et temaga laps saada. Hiljem suri Osiris uuesti ja Isis mattis ta laiba kõrbe. Hiljem leidis laiba Seth, kes lõikas selle neljateistkümneks tükiks ja mööda maad laiali laotas. Isis otsis kõik kehaosad üles (peale peenise, mille sõid kalad ära), sidus need kokku ja mattis Osirise. Jumalad olid Isise pühendumisest üllatunud ja taaselustasid Osirise allmaailma jumalana.
Apis on Vana-Egiptuse viljakuse-, jõu- ja uuestisünnijumala Hapi (kiirustav, ruttav) kreekapärane nimi.Apis oli vanim ja tuntuim sõnnikujuline jumalus; viljakuse, jõu ning meheliku sigivuse kehastus.Hapi peamine kultuslinn oli Memphis Vanas Riigis, kuhu oli ehitatud just talle pühendatud tempel. Osirise ja Hapi ühisnimest tekkis Serapis.
Horos (ladina keeles Horus) on vanaegiptuse mütoloogias Isise (viljakuse ja emaduse jumalanna) ja Osirise (ülestõusnute jumal) poeg, keda kujutatakse pistrikuna või pistrikupäisena. Ta on taeva- ja päikesejumal, algselt samane kuningaga. Osirise-müüdis maksis ta kätte Sethile kätte oma isa surma eest. Horost on kujutatud poisina (Harpokratesena), lapsena Isise kätel ja raudkullipeaga sõjamehena.Kreeklased samastasid Horost Apolloniga.
Amon , Amun, Ammon oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus, kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai ( kuning )riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Echnatoni reformis Atoniga.samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks.Amoni naine oli Mut ja poeg Šons. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul".Hiljem samastati Amonit kreeka Zeusiga ja roomlaste Jupiteriga.
Month oli vanaegiptuse religioonis eelkõige sõja- ja võitlusjumal.Algselt kujutati teda kulli -, hiljem mehekujulisena.Enne Amoni esiletõusu oli ta Teeba peajumal.
Vaarao
Vaarao (egiptuse per-aa 'suur maja') tähistas algselt kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid.

Vaarao viis nime

Alates 11. dünastiast oli "vaarao" üks kuninga viiest tiitlist.

• Horose-nimi
  
• Nebti-nimi ehk Mõlemad Emandad
  
• Kuldhorose-nimi
  
• Valitseja-nimi ehk esimene nimi
  
• Sünninimi (tiitlifunktsioonis) ehk sugukonnanimi
  

Esimene nimedest sai vaarao sündimisel, teised sai ta troonile asumisel. 4. dünastiani oli vaarao tuntud oma Horuse-nime järgi. Kuigi viis nime olid vaaraole kohustulikud, tarvitati neid kõiki harva koos. Viiest nimest kasutati kõige sagedamini esimest, Horose-nime ja viiendat, sünninime.
Tutanhamon
Tutanhamon ehk Tutanchamon [tutanh'aamon] (egiptuse keeles twt-'nch-jmn) oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 1336–1327 eKr.Tutanhamon sündis 1341 eKr. Tema isa oli Ehnaton ja tema ema oli Ehnatoni õde, keda tuntakse noorema naisena , kuid Ehnatonil oli 5 õde ja seni on teadmata, kes neist oli Tutanhamoni ema. Tema isa suri 1336 eKr või 1334 eKr. Tema ema ei elanud oluliselt kauem: tema muumia on leitud ja see kuulub umbes 25- aastasele naisele.Nooruse tõttu oli Tutanhamoni valitsusaja alguses suur tähtsus võimsatel nõunikel, kellest tähtsaimad olid vesiir Ay, kindral Horemheb ja varanduse ülevaataja Maya. Kaks esimest neist said pärast ise Egiptuse valitsejateks. Küllap nad tegid enamiku olulistest otsustest Tutanhamoni valitsusajal.Oma kolmandal valitsusaastal lõpetas Tutanhamon oma isa rajatud ainujumalakultuse. Ateni austamine lõpetati ja naasti enne seda valitsenud Amoni kultuse juurde. Ühtlasi muutis Tutanhamon oma nime sellisele kujule , nagu seda tänapäeval tuntakse (varem oli see Tutanhaten). Amoni preestrid said tagasi oma kunagised privileegid. Riigi pealinn viidi tagasi Teebasse ja Ehnatoni rajatud pealinn Ahenaten jäeti maha.Tutanhamon algatas suuri ehitusprojekte, eriti Teebas ja Karnakis. Amunile püstitati palju mälestusmärke ja raidkiri tema haual ütleb, et kuningas "veetis oma elu, vormides jumalate kujutisi". Taas tähistati traditsioonilisi pühasid, nii püha härja apisega seotuid kui teisi.Pärast Ahenateni valitsemisaega oli riik majanduslikult nõrk. Diplomaatilised suhted teiste maadega olid katkenud ja Tutanhamon taastas need, eriti Mitanni riigiga, mis asus tänapäeva Liibanoni , Süüria ja Põhja-Iraagi alal. Tema hauast leiti hulgaliselt paljudest riikidest põrit kingitusi, mis annab alust oletada, et selles osas oli ta edukas. Sellegipoolest on tema hauakambris mainitud lahinguid nuublaste ja asiaatidega.
Hauas on sõjarüü ja muud sõjakäigul osalemiseks vajalikud tarbed, aga kuninga füüsiliste puuete tõttu võib uskuda , et ta isiklikult nendes lahingutes ei osalenud.Tutanhamon abiellus Ankhesenamuniga, kes oli sündinud umbes 1348 eKr, seega temast umbes 7 aastat vanem. Varem oli Ankhesenamun olnud abielus enda ja Tutanhamoni isa Ehnatoniga. Võimalik, et Ankhesenamunil oli Ehnatoni ja Tutanhamoni vahel veel üks abikaasa olnud. Ankhesenamuni ja Ehnatoni abielust sündis üks tütar, Ankhesenamuni ja Tutanhamoni abielust sündis kaks tütart, mõlemad surnuna. Tütred maeti koos isaga. Seetõttu ei olnud Tutanhamonil selget pärijat.Tutanhamon suri umbes 17-aastaselt, arvatavasti oma 9. valitsusaastal. Tema elu viimaste päevade kohta pole andmeid ja sellepärast on minevikus palju arutletud. Tema muumia põhjal on viimasel ajal tehtud suuri uuringuid. Varem oletati, et ta võidi mõrvata, kuid tänapäeval on üldine seisukoht, et ta suri haigusse. Ta suri tõenäoliselt malaariasse [1]. Oma elu jooksul oli ta mitu korda malaariat põdenud. Haigustel on komme sajandite jooksul vähem surmavaks muutuda ja seetõttu oli tuhandete aastate eest malaaria arvatavasti märksa ohtlikum kui tänapäeval.2005. aasta uuring näitas, et ta oli pisut enne surma oma jala murdnud ja jalg oli mädanema läinud. Eeldatavasti need kaks haigust koos põhjustasidki surma. Lisaks oli Tutanhamonil osaline jänesemokk ja kerge skolioos ehk selgroo kõverdumine ning ta pidi kõndima kepiga – kepid pandi talle kirstu kaasa, kuid varem arvati, et tegu on võimusümboliga. Tutanhamonile järgnes troonil Ay, kes ei kuulunud valitsevasse dünastiasse, kuid abiellus Ankhesenamuniga. Ay valitses 4 aastat ja suri siis pärijata, Ankhesenamun oli selleks ajaks juba surnud või vähemalt suri vahetult pärast seda.
Tutanhamon sai tuntuks 1922. aastal, kui Howard Carter ja lord Carnarvon leidsid tema haua Kuningate orust. Hauast leitud esemed on tänapäeval peamiselt Kairo ja Luxori muuseumites .Tutanhamoni tuntus põhineb tänapäeval kahel asjaolul. Esiteks läks ta ajalukku oma isa radikaalse usureformi hülgajana. Teiseks avastati tema haud peaaegu täiesti puutumatuna, see on kõige paremini säilinud Vana-Egiptuse kuninglik haud ja sellepärast on ajaloolased saanud Tutanhamonit paremini tundma õppida kui teisi Egiptuse kuningaid.
Thutmosis III
Thutmosis III oli Vana-Egiptuse 18. dünastia 6. vaarao. Ta valitses 1479–1425 eKr.Thutmosis III oli Thutmosis II poeg. Ta sai vaaraoks pärast oma isa surma, kuid isa naine Hatšepsut haaras võimu enda kätte ning oli 22 aasta jooksul sisuline Egiptuse valitseja. Thutmosis III sai võimule alles pärast Hatšepsuti surma. Arvatakse, et Thutmosis III võis organiseerida Hatšepsuti tapmise . Thutmosis III laiendas oma valdusi mitmete sõjakäikudega.Thutmosis III haud asub Kuningate orus (KV34), tema muumia asub Kairo muuseumis.

Ramses II

Ramses II (umbes 1300 eKr – 1224 või 1213 eKr) oli Egiptuse vaarao 19. dünastiast 13. sajandil eKr, tõenäoliselt aastatel 1290 –1224 eKr või 1279 –1213 eKr. Ta oli Seti I poeg. Troonile saades oli Ramses umbes 20-aastane ning ta valitses 66 aastat, surres seega ligi 90-aastasena.
Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, ta taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. 1274 toimus sõja suurim Kadeši lahing, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. 1269 või 1258 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattušili III omavahelise rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis-Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast.
Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn Per-Ramses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval.
Ramsese surma järel nõrgenes Egiptus taas, kuid peagi peatas selle tendentsi Ramses III.
Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole.

Ehnaton

Ehnaton (see meeldib Atonile), enne oma viiendat valitsusaastat Amenhotep IV (vahel ka kreekapäraselt Amenophis IV; Amon on rahul), oli Egiptuse 18. dünastia vaarao. Ta valitses 17 aastat ja suri aastal 1336 või 1334 eKr. Peamiselt on ta tuntud Egiptuse traditsioonilise usundi hülgamise ja Atoni kultuse kehtestamise poolest.Oma valitsusaja alguses abiellus Amenhotep IV Nofretetega ning neil oli kuus tütart. Samuti arvatakse, et hilisemad vaaraod Tutanhamon ja Semenhkare olid Ehnatoni teiste naistega saadud pojad.

Muumia

Muumia on konserveerunud surnukeha. Sõna pärineb ilmselt pärsiakeelsest asfalti või bituumenit tähistavast sõnast mūmuiya. Sõnatüvi mūm tähendab vaha. Surnukehad on säilinud kas konserveerimise tõttu ( palsameerimine ) või on nad konserveerunud tänu erilisele keskkonnale (kuivamine kuumas liivas või kõrgmäestikus, äkiline külmumine või sohu uppumine ).Surnukehad palsameeritakse peamiselt rituaalsetel eesmärkidel, kuid mitte ainult. Vanas Egiptuses oli laialt levinud loomade palsameerimine ja Egiptusest on leitud üle miljoni loomamuumia, kellest paljud on kassid. Kuid egiptlased palsameerisid teisigi loomi, isegi krokodille. Jõukad inimesed lasid Vanas Egiptuses kemikaalidega töödeldud surnukeha mässida kangaribadesse, mille kihtide vahele määriti vaike , vaha, tõrva ja/või bituumenit. Vaeseid surnuid ei mähitud kangasse.Tuntuim uusaegne muumia valmistati Vladimir Leninist. See asub Moskvas Lenini mausoleumis.Muumiatest saab võtta DNA proove. Sellest on olnud hindamatut kasu Vana-Egiptuse ajaloo väljaselgitamisel, sest Egiptuse kuningate ja nende pereliikmete muumiad on sageli säilinud koos mitmesuguste juurdekuuluvate tekstide ja joonistega ning nii on võimalik kindlaks teha nende täpne omavaheline sugulus .
Loomamuumiad
Väikelapsele mõeldud kirst peitis pisikest, peentesse sidemetesse mähitud palsameeritud keha. Ent röntgenuuringud näitasid, et tegemist pole mitte lapse vaid hoopis kassiga!
Giza Püramiidid
Giza püramiidid on püramiidide grupp Giza platool Kairo linnast kagus.Püramiidide hulgas on Menkaura , Hafra ja Hufu Suur püramiid.